Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-6817
Tsiviilasi
Andrei Ossipenko avaldus täitemenetluse nr 095/2014/177 ajatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. mai 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Ossipenko määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Andrei Ossipenko (isikukood: XXX; elukoht: Kohtla-Järve Altserva tn 37B), esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (puudutatud isik I/sissenõudja): Sofia Ossipenko (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Puudutatud isik II: Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman
esindajad
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Andrei Ossipenko kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 3-2-1-79-12 p 11). Kohus leidis, et antud juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks ning sissenõudja huvid on oluliselt kaalukamad kui võlgniku omad. Täitemenetluse peaeesmärgiks on võlausaldajate nõuete täitmine ning selles ulatuses on õigustatud ka võlgnike omandiõiguste piiramine. Sissenõudjal on õigus kohustusliku ja lõpliku kohtulahendi efektiivsele täitmisele ning sellega ei saa üleliia viivitada. Võlgnikul on üks laps (sündinud 24.03.2006) ja asjaolu, et võlgnik võib kaotada kodu, ei ole iseenesest täitemenetluse ajatamise aluseks. Võlgniku abikaasa töötus ja abikaasa kahe lapse (13-aastane ja teine saab 20.09.2014 täisealiseks) elamine võlgnikuga koos täitemenetluse ajatamiseks alust ei anna. Sissenõudja on eakas inimene, kellel on terviseprobleemid ning kes kompromissi sõlmimisel eeldas, et võlgnik tasub võlgnevuse teatud tähtajaks (31.12.2013). Tsiviilasjast nr 2-12-30803 nähtub, et sissenõudja on vähendanud oma nõuet võlgniku vastu üle poole võrra, st tulnud võlgnikule vastu märkimisväärses ulatuses ning võlgnik pidi kompromissi sõlmimisel aru saama, et tal tuleb kohtulahendist tulenev nõue tähtaegselt täita. Täitemenetluse eesmärki täitev ei ole võlgniku soov ajatada võlgnevus 40 kuuks, s.o peaaegu kolmeks ja pooleks aastaks. Sellega ei ole nõustunud ka sissenõudja. Võlgniku võimalikud raskused senise elukorralduse muutmisel ja ebamugavustunne ei kaalu kohtu hinnangul üle sissenõudja õigust saada võlgnikult kätte võlgnevus. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda.
Vastuväidete kohaselt:
1) on avaldaja kohustatud üleval pidama ainult enda alaealist last. A. Ossipenko abikaasa töötust ei saa tuua perekonna raske materiaalse olukorra aluseks; 2) on maakohus menetluskulud jaotanud õiglaselt.
vastuse avaldaja avaldusele, milles leidis, et kohtutäitur ei saa hinnata ajatamise otstarbekust, see on kohtu pädevuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.