lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6817/10

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-6817/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-14-6817

Tsiviilasi

A O avaldus täitemenetluse 095/2014/177 ajatamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): A XXX Avaldaja lepinguline esindaja: Sergei Gromtsev (e-post: xxx Puudutatud isik (sissenõudja): S. O xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A O avaldus täitemenetluse 095/2014/177 ajatamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.A O esitas Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr. 095/2014/177. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 13.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 212-30803 poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille alusel peab avaldaja tasuma 12 000 eurot S Ole hiljemalt 31.12.2013. Sissenõudja, S O on esitanud 20.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Viru Maakohtu 13.08.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-1230803) täitemenetluse läbiviimiseks avaldaja suhtes ning kohtutäitur alustas täitemenetlust (täiteasi 095/2014/177). Avaldaja ei ole suutnud kohustust täita perekonna raske materiaalse seisundi tõttu. Avaldaja töötab XXX ja tema sissetulek koosneb ainult töötasust, keskmiselt 1268 eurot kuus. Avaldajal kuulub kinnistu, registriosa nr. 454107, xxx xxx. Majas elab terve pere: avaldaja, avaldaja abikaasa ja lapsed V. O, V. P. ja D. A.v. Avaldaja abikaasa on käesoleval ajal töötu.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Avaldaja on valmis täitma kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes igakuiselt 300 eurot 40 kuu jooksul. Seejuures ei saa kannatada tema perekond – abikaasa ja alaealised lapsed. Kui graafikut ei kinnitata, jääb perekond „tänavale“, mis on võlgniku ja tema perekonna suhtes äärmiselt ebaõiglane. Avaldaja palub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel ajatada täitemenetlus 095/2014/177 ja koostada võlgnevuse kustutamiseks maksegraafik igakuiste osamaksetega 300 eurot. Avaldaja ei ole laste, xxx faktiliselt tema ülalpidamisel. Avaldaja omandis on sõiduauto xxx, mille turuhind ei ole rohkem kui 700 eurot. Viru Maakohtu menetluses on käesoleval ajal tsiviilasi nr 2-14-12008, mille raames vaadatakse läbi vaidlus S O ja A O vahel kaasomandi suhtes. Puudutatud isiku (sissenõudja) seisukoht
3.Sissenõudja ei nõustu avaldaja taotlusega, sest tuli niigi võlgnikule vastu ja sõlmis kompromissi tingimusel, et võlgnik tasub korraga ära kogu summa. Võlgniku majanduslik olukord on väga hea (6 kuu sissetulek on 7606, 07 eurot). Võlgnikul on kohustused ainult oma lapse, Vladimir O ees. Sissenõudja on vanem inimene, kelle tervis on äärmiselt kriitiline. On üle elanud 2 infarkti ja käesoleval ajal ei ole tema tervis sugugi hea. Kui S O nõustuks antud maksegraafikuga, siis ei tea keegi, kas ta üldse elab nii kaua, kuni see raha on välja makstud. Samuti on teada, et võlgnikul on auto, mis on võla kustutamiseks võimalik maha müüa. Võlgnik kohtleb oma ema, S Ot äärmiselt halvasti. On sundinud ema oma kodust lahkuma, kuigi seadusjärgselt kuulub osa majast emale. Sissenõudja leiab, et võlgniku avaldus täitemenetluse ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). TsMS ei sätesta, et täitemenetluse ajatamise avalduse peab kohus läbi vaatama kohtuistungil, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
5.Avaldaja on kohtusse pöördunud TMS § 45 alusel. See säte näeb ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn. üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud

asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 3-2-1-79-12 p 11).

6.Kohus leiab, et antud juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetluse ajatamiseks ning sissenõudja huvid on oluliselt kaalukamad, kui võlgniku omad. Täitemenetluse peaeesmärgiks on võlausaldajate nõuete täitmine ning selles ulatuses on õigustatud ka võlgnike omandiõiguste piiramine. Sissenõudjal on õigus kohustusliku ja lõpliku kohtulahendi efektiivsele täitmisele ning sellega ei saa üleliia viivitada. Võlgnikul on üks laps (xxx) ja asjaolu, et võlgnik võib kaotada kodu, ei ole iseenesest täitemenetluse ajatamise aluseks. Võlgniku abikaasa töötus ja abikaasa kahe lapse (xxx 20.09.2014 täisealiseks) elamine võlgnikuga koos täitemenetluse ajatamiseks alust ei anna. Samas on sissenõudja eakas inimene, kellel on terviseprobleemid ning kes kompromissi sõlmimisel eeldas, et võlgnik tasub võlgnevuse teatud tähtajaks (31.12.2013). Tsiviilasjast nr. 2-12-30803 nähtub, et sissenõudja on vähendanud oma nõuet võlgniku vastu üle poole võrra, st. tulnud võlgnikule vastu märkimisväärses ulatuses ning võlgnik pidi kompromissi sõlmimisel aru saama, et tal tuleb kohtulahendist tulenev nõue tähtaegselt täita. Täitemenetluse eesmärki täitev ei ole võlgniku soov ajatada võlgnevus 40 kuuks, so. pea kolmeks ja pooleks aastaks. Sellega ei ole nõustunud ka sissenõudja. Võlgniku võimalikud raskused senise elukorralduse muutmisel ja ebamugavustunne ei kaalu kohtu hinnangul üle sissenõudja õigust saada võlgnikult kätte võlgnevus. Eeltoodu alusel jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 7). Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja