Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hageja ja tema emaga (XXX ) 10.10.2007 laenulepingu, mille alusel kostja väljastas laenu 600 000 krooni e 38 346,00 eurot. Lepingu täitmise tagatiseks seati 11.10.2007 kostja kasuks hüpoteek XXX kuuluvale korteriomandile Tallinnas XXX esimesele järjekohale summas 23 008,19 eurot ning hageja ja tema abikaasa ühisomandis olevale XXX kinnisasjale Kernu vallas esimesele järjekohale summas 12 462,77 eurot ja teisele järjekohale ühishüpoteek summas 14 699,68 eurot. Laenu tagasimakse tähtaeg on lepingu järgi 15.10.2024, kuid kostja arvates on võlasuhe lõppenud 28.08.2013, mil kostja olevat laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. Hageja ei ole sellekohast avaldust kostjalt saanud. 31.07.2013 ülesütlemisteatest nähtub, et osamaksete võlgnevus 31.07.2013 seisuga oli vaid 876,77 eurot. Hageja jäi maksetega viivitusse vaid üksikutel kordadel mõne päeva võrra vaatamata majanduslikele raskustele. Selgus, et laenulepingu ülesütlemisteade koostati ajal, mil hageja pidas laenuhalduriga läbirääkimisi. Hageja peab hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevaks täitemenetluse algatamist ja sundmüüki hageja ema elukoha suhtes ja teiste kahe kinnistu suhtes 876,77 euro suuruse summa alusel lepingu lõpetamiseks, millest kostja hagejat isegi ei teavitanud. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 ei võimalda menetluskulude hageja kanda jätmist, sest kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. 12.06.2014 avalduse järgi on hageja menetluskuludeks 1366 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabi eest 966 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja seisukoht Kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks TsMS § 394 lg 1 p 2 alusel. Kostja ei eita, et saatis laenulepingu ülesütlemisavalduse panga programmis ja laenulepingus märgitud aadressile, kuna tal puudus hageja elukoha aadress Soomes. Laenuleping on panga krediidikomitee otsuse alusel ennistatud lepingu ülesütlemispäeva seisuga ja kehtib edasi laenulepingus sätestatud tingimustel. Võlgnevus on 2104,66 eurot käesoleval ajal. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, sest hagejal oli lepingu järgi kohustus teatada kostjale nime, elukoha- ja postiaadressi muudatustest. Hageja avaldust ei esitanud aadressi muudatuse kohta. Kostja arvates algatati hagimenetlus ennatlikult ja kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub kontrollida menetluskulude põhjendatust. Kohtuotsuse põhjendused Hagi kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võtsid hagi õigeks kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust ei põhjenda, kuna kostja võttis hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tulenevalt TsMS § 132 lg 5 on hagihind 6000 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 168 lg 6 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis tähendab, et hageja esitas hagi olukorras, kus tema suhtes oli algatatud täitemenetlus. Hageja poolt esitatud 07.03.2014

täitetoimingust teatamise teatisest nähtub, et hageja ja tema abikaasa ühisomandis oleva kinnisasja kordusenampakkumine on määratud toimuma 08.04.2014. Selleks et vara sundmüüki vältida sai hageja ainsa õiguskaitse vahendina valida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise. Seega puudub alus TsMS § 168 lg-s 6 ettenähtud võimaluse kohaldamiseks jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjustas ülalmärgitust tulenevalt hagi esitamise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Juhindudes § 1741 lg 1 mõistab kohus hageja taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud – hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Kohtu arvates ei ole vaieldav riigilõivude kui menetluskulu suurus kokku 400 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus õigusabile 8,05 tundi, tunnitasumäär 100 eurot, kokku koos käibemaksuga 966 eurot. Kohtu arvates on menetluskulude nimekirjas ülepaisutatud hagiavalduse koostamisele, tõendite kompektereimisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg. Nimetatud toimingutele peab kohus põhjendatuks kulutada 5 tunni asemel 3 tundi. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1126 euro suuruses. Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.