Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab TsMS nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lg 6 alusel, kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt. Avaldaja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust, millest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule 3/5 kaasomandiosa kinnistust registrinumbriga 9684602. Seega on puudutatud isikul vara. Kohus leiab, et läbi tuleb viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. MTÜS § 43 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. MTÜS § 43 lg 2 järgi likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks ning tulenevalt MTÜS § 43 lg 3 vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja on andnud nõusoleku likvideerijaks asumiseks. Avaldaja elukoht on Eestis ning eelduslikult on puudutatud isiku endine juhatuse liige võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Nähtuvalt äriregistrist on avaldaja likvideerija ülesandeid täitnud ka varem. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud MTÜS § 45 ning likvideerija tegevust reguleerivad MTÜS § 46-54. Kohus selgitab eraldi, et likvideerija on mh kohustatud lõpetama mittetulundusühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara, rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel; avaldama viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teada olevatele võlausaldajatele saatma likvideerimisteate; kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse; pärast likvideerimise lõppemist esitama avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks. Likvideerija võib teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks. Avaldaja ei ole märkinud, et ta sooviks likvideerija ülesannete täitmise eest tasu. Tulenevalt sellest ning asjaolust, et avaldaja on endine puudutatud isiku juhatuse liige, ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda kohtu kaudu käesolevas asjas kulude ja tasu maksmist puudutatud isikult ega muudelt isikutelt (TsMS § 605 lg 2). TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab avaldajat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 30. märtsiks 2015, tuleb avaldajal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. MTÜS § 44 lg 2 sätestab, et kui likvideerija määratakse kohtumäärusega, saadab kohus määruse registripidajale kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.