Kohtuistungi toimumise aeg või viide kirjalikule menetlusele
Kohtuistung 06.06.2014
9,
10402
Tallinn,
e-post:
Kohtumääruse resolutsioon:
1.Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper likvideerib XXXOÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper alates XXXOÜ äriregistrist kustutamisest.
Määrata XXXOÜ dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 1181,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 389,90 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 191,38 eurot.
6.Välja mõista riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper`ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ning kanda hüvitatav summa OÜ Capitalist arvele SEB Pangas.
7.Ajutisele haldurile määratud tasu, mis ei ole kaetud käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 6 nimetatud summaga, välja mõista solidaarselt võlgniku juhatuse liikmetelt XXX, XXXja XXX`ult.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Edastada kohtumäärus viivitamata Harju Maakohtu registriosakonnale.
10.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
11.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ (võlgnik) esitas 21.05.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 26.05.2014 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper’i (ajutine haldur).
2.Ajutine haldur esitas 05.06.2014 ajutise halduri aruande koos lisadega. Aruande kohaselt on välja kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Esialgsetel andmetel ei ole maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Ettevõtte majandustegevuse juhtimist hinnates tegi ajutine haldur järelduse, et äriplaan ei olnud põhjendatud või ei tegeletud küllaldaselt turundusega: teenuste müügikäive jäi kriitiliselt madalaks. Õiguslikust aspektist on juhatus käitunud seadusekuulekalt, esitades alalise maksejõuetuse tingimustes pankrotiavalduse. Võlgnik vara realiseerinud ei ole. Üürileandja teostab arestipandiõigust põhjendatult. Pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on tagastanud lähikondsele XXX laenu 3940,40 eurot, millisel tehingul võivad olla rahalise kohustuse tagasivõitmise tunnused. Ajutine haldur on analüüsinud võimalusi nõuete esitamiseks võlgniku osanike vastu. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik asutatud osakapitali sisse maksmata. Tema kohustuste kogusumma koos võlaga osaniku ees moodustab 13 422 eurot. Olemasoleva vara väärtus ei kata suuremas osas seda summat. Äriseadustiku § 140.1 lg 2 kohaselt vastutavad osanikud sellisel juhul osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustuste katmiseks puudub osaühingul endal vara. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on pankrotihalduril alus esitada osanike vastu hagid summades, mis võrduvad nendele kuuluvate osade nominaalväärtustega, so kogusummas 2500 eurot. Võlgnik on tagastanud ühele osanikule laenu summas 3940,40 eurot. ÄS § 140.1. lg-s 4 sätestatu kohaselt ei tohi osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset, va töötasu ja muud maksed. Eeltoodust tulenevalt on rikutud laenu tagastamise keeldu ja pankrotihalduril on alus esitada rahalise kohustuse tagasivõitmise nõue osaniku vastu. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks kohtu poolt määratava summa. Kohtudeposiidi suurus on pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni kohaselt 3600 eurot
3.Kohus määras 09.06.2014 teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 3600 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 16.06.2014. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud.
4.Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 13,9 töötunni eest 1181,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 389,90 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 191,38 eurot. Arvestades juhatuse liikmete rahalist vastutust osaühingu kohustuste ees ja osanikele rahaliste väljamaksete tegemise keelu rikkumist, palub ajutine haldur kaaluda kohtul pankrotihalduri tasu ja kulude väljamõistmist ulatuses, mida ei kaeta riigi vahenditest, võlgniku juhatuse liikmetelt. Riigi vahenditest palub ajutine haldur välja mõista 397 eurot OÜ Capitalist kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
6.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
7.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX`u (isikukood XXX).
8.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 13,9 tundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 85 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 13,9 töötunni eest 1181,50
eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 389,90 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 191,38 eurot. Ajutine haldur palub kohtul kaaluda ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmist ulatuses, mida ei kaeta riigi vahenditest, võlgniku juhatuse liikmetelt.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kohus mõistab välja riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper`ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ning hüvitatav summa kanda OÜ Capitalist arvele SEB Pangas. Arvestades võlgniku juhatuse liikmete rahalist vastutust osaühingu kohustuste ees ja osanikele rahaliste väljamaksete tegemise keelu rikkumist, mõista summa, mis ületab 397 eurot, välja solidaarselt võlgniku juhatuse liikmetelt.
10.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Kohus tegi lahendi PankrS § 29 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.