Avaldaja (võlgnik): Anžely Uuetoa (isikukood 46904130220, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr. xxxx); Ajutine haldur: Robert Sprengk (asukoht: Aia 4, 41701 Voka, Toila vald, e-post [email protected]).
ja
kohustustest
12. mai 2014 Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik Anžely Uuetoa; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Istungil osalenud isikud Resolutsioon
1.Kuulutada välja Anžely Uuetoa (isikukood 46904130220, elukoht: xxxx) pankrot.
2.Nimetada Anžely Uuetoa pankrotihalduriks Robert Sprengk (pankrotihalduri tunnistus nr. 159, asukoht Aia 4, 41701 Voka, Toila vald, telefon +372 5166303, e-post [email protected]).
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest pankrotihaldur Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr EE802200001104921291 AS-is Swedbank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 64.35 euro.
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 07. juulil 2014 kell 10.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas (Rohuaia 8, Rakvere) ja kohustada Anžely Uuetoa isiklikult ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule trahvi ja/või sundtoomise hoiatusel.
5.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks, Viru Maakohtu registriosakonnale ja pankrotivõlgnikule teadmiseks.
7.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.27. märtsil 2014 esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik on ennast töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas. Võlgniku kuu sissetulek on väiksem kui miinimumpalk, ta on xxxx, mistõttu ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul on kohustusi kokku 3 294.28 eurot, s.h Abi Kapital Grupp OÜ 733.05 eurot, Investhaus Pluss OÜ 663.91 eurot, SEB Pank AS 663.36 eurot, Era liisingu Inkassoteenused AS 1 233.96 eurot. Kuna võlgnikule ei ole täpselt teada kõik võlausaldajad ja võlgade suurus, siis palub ta kohtul määrata ajutine pankrotihaldur, kes selgitab võlad välja pankrotimenetluse käigus.
2.Avalduse juurde lisatud seletuse kohaselt 2001 aastal lahutati võlgniku abielu, millega kaasnenud üleelamiste tõttu talle määrati xxxx Võlgnik ei suutnud leida töökohta ja püsivat sissetulekut. Ta kasvatab alaealist tütar ja poega. Võlad tekkisid laenude võtmisest ja sissetulekute vähesusest.
3.Võlgnik palus PankrS §13 lg 1, lg 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 11 alusel kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 07.04.2014 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
2 (5)
2-14-13968
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.12. mail 2014 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on üks alaealine laps (sünd xxxx). Võlgnikul on arvelduskonto xxxx xxxx, mille saldo on 0.83 eurot ja nr xxxx, mille saldo on 0. Võlgnikul on väärtpaberikonto nr xxxx, millel xxxx eurot. Võlgniku nimele kinnistuid ja sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku suhtes toimub 5 täitemenetlust.
6.Võlgnikul on tekkinud kohutusi kokku 3 033.93 eurot ulatuses, s.h Abi Kapital Grupp OÜ 733.05 eurot, Investhaus Pluss OÜ 663.91 eurot, SEB Pank AS 663.37 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused AS 973.60 eurot. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid summas 2 990 eurot.
7.Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgniku enda kinnitusel on ta teeninud üksikuid ühekordseid tasusid ja seda igakuiselt väiksemas määras kui palga alammäär, mis ei võimalda sissenõuet tasudele pöörata. Pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada püsiva töökoha ja töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist.
8.Võlgniku sissetulekuks on xxxx eurot kuus, sotisaaltoetus xxxx eurot kuus), lepingulise töö tasu küsitlusettevõtjalt (märtsi 2014 eest 13.65 eurot). Nimetatud sissetulekud on sisuliselt sotsiaaltoetused ja alla alampalga määra, mistõttu pole neile võimalik sissenõuet pöörata. Arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps, ei ole võimalik sissenõuet pöörata 473 eurole kuus. Võlgniku sissetulekud sellist summat ei ületa ning pole näha, et need ületaksid sellist summat ka tulevikus.
9.Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on võõrandanud tema omandis olnud korteriomandi kaasomandi osa 2005 aastal ja korteriomandi 2009 aastal. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 1 lõige 2). Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 11 sätted.
10.Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes ning ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Võlgnik on esitanud põhjuseks sissetulekute puudumise ja tervisliku seisundi. Ajutine haldur nõustub sellega ja peab samuti maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislikust seisundi, mille tõttu ka sissetulekud piiratud.
11.Ajutine haldur palus PankrS § 1, § 13 ja § 31 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot, mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu 195 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puudub vara, palus haldur tasu välja mõista riigi vahenditest. 3 (5)
2-14-13968
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Võlgniku selgituste kohaselt võlanõustaja soovitas pankrot välja kuulutada, sest muidu võlgnevuse summa koguaeg suureneb.
13.Ajutine haldur jäi aruande juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
15.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
16.Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 3 033.93 euro ulatuses. Võlgnikul sisuliselt varasid ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
17.Ajutine haldur on nõustunud halduriks nimetamisega. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 07.07.2014 kell 10.00. Ajutise halduri tasu
18.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 4 (5)
2-14-13968
19.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
20.Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 3 tunni eest summas 195 eurot, s.o 65 eurot tunnis. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 195 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 64.35 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 12.05.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 16.06.2014. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud.
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.