Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
18.juunil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-7116 Osaühing XXXhagi AS XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513 6 000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX; XXX); Kostja esindaja Kaire XXX (e- post: [email protected]).
Menetluse liik
08.05.2014.a. kohtuistung, edaspidi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing XXXesitas 17.02.2014.a. kohtule hagi AS XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513. Hagiavalduse
kohaselt on kostja 09.10.2008.a. avalduse alusel hageja vastu alustatud täitemenetlust täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513. Täiteasjas nr. 007/2008/67512 alustati hüpoteegi realiseerimist kostja poolt laenulepingu nr. XXXkohustuste täitmiseks ning täiteasja nr. 007/2008/67513 laenulepingu nr. XXXkohustuste täitmiseks. 10.10.2012.a. sõlmisid pooled Harju Maakohtus tsiviilasjas 2-11-38591 kompromissi laenulepingu XXXkohustuste täitmiseks ning samal päeval Tallinna Ringkonnakohtus kompromissi tsiviilasjas nr. 2-11-9947 laenulepingust nr. XXXtulenevate kohustuste täitmiseks. Kompromissi p-i 2.8 kohaselt kohustus hageja kostja korraldusel tegema ehitises asukohaga Männiliiva tee 33, Laiaküla küla, Viimsi vald siseviimistlustööd ulatuses, milles need on vajalikud ehitise piirkonna keskmise kvaliteedi tasemele viimiseks. Kompromissi p-i 2.9 kohaselt kohustus hageja kostja korraldusel eespoolnimetatud ehitise võõrandama või selle võimatuse korral andma objekti üürile. Üürimise eest laekuvatest summadest kohustus hageja kustutama laenulepingute võlga. Hageja on leidnud objektile pikaaegse üürniku ning sõlminud üürnikuga XXXOÜ 01.01.2013.a. üürilepingu nr. XXX. Üürilepingu järgi on objekt antud üürile hinnaga 2 500 eurot kuus perioodiga 14 aastat. 2013.a. lõpus teatas kostja ootamatult hagejale, et jätkab sissenõudja soovil täitementlust ning soovib vara müüki enampakkumisel. Saades teada üüritud kinnisasja suhtes täitemenetluse jätkamisest on üürnik 10.12.2013.a. kirjaliku avaldusega sõlmitud üürilepingu üles öelnud. 15.02.2014.a. esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, milles on hageja nõuded kostja nõuetega tasaarvestanud. Tasaarvestusavaldusega on hageja tasaarvestanud oma kahjunõude 390 000 eurot kostja täitemenetluses nõutava summaga 367 980,36 eurot. Nimetatud tasaarvestuse järgselt jääks kostja hagejale võlgu 22 019,64 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hagejal puudub kostja vastu nõue. Hageja on rikkunud tsiviilasjades nr. 2-11-38591 ja nr. 2-11-9947 sõlmitud kompromissi tingimusi. Vastavalt tsiviilasjas nr. 2-11-38591 sõlmitud kompromissi punktile 2.9 kohustusid kostjad (hageja, XXXja XXX) asuma võõrandama kinnistut XXX või andma objekti üürile, kooskõlastades eelnevalt üürilepingu tingimused AS-iga XXX. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks kooskõlastamise kohustust täitnud. Ilmselgelt ei oleks kostja nõustunud hageja poolt esitatud tingimustel ja tähtajaks sõlmitud üürilepingu sõlmimisega, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi tähtaeg oli vaid üks aasta. Lisaks eelnimetatud kompromissi punkti 2.9 rikkumisele ei ole hageja, XXX ja XXX täitnud ka tsiviilasjas nr. 2-11-38591 sõlmitud kompromissi punkti 2.3 ja tsiviilasjas nr. 211-9947 sõlmitud kompromissi punkti 3 ning tasunud kohaselt maksegraafikujärgseid makseid. Kostja on arvamusel, et hageja poolt esitatud üürilepingu näol võib olla tegemist nn. fiktiivse tehinguga ja üürilepingu pooled on soovinud jätta muljet tehingu olemasolust ning tegelikkuses on üürileping sõlmitud alles pärast täitemenetluse jätkumist. Isegi juhul, kui selline üürileping tõepoolest sõlmiti, hageja ja XXXOÜ vahel, on 01.01.2013.a. sõlmitud üürileping igal juhul tühine, kuivõrd hageja poolt esitatud üürileping on sõlmitud 01.01.2013.a. ehk peale keelumärke seadmist kinnisasjale ja peale selle arestimist. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tasaarvestusavalduses ei ole esitatud ühtegi põhjendatud argumenti, ega ole tõendatud hagejale tekkinud kahju, mis võiks olla aluseks hageja nõude tekkimisele kostja vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 17.03.2014.a. kohtumääruses (t/l 144) kui ka 08.05.2014.a. kohtuistungil (t/l 166-168).
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lause kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täitemenetlused täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513 on lubatavad. Samuti on pooled erimeelt selles, kas hageja poolt väidetud tasaarvestusavalduse tegemise ajal eksisteeris hageja ja kostja vahel tasaarvestuse olukord. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida nn aktiivnõude sissenõutavust ning nn passiivnõude täidetavust.
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 20.10.2008.a. täitmisteate kohaselt on täiteasja nr. 007/2008/67512 menetlust alustatud kostja täitmisavalduse ja notari 12.11.2007.a., 24.08.2007.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse, omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegiga kooramise lepingu ja asjaõiguslepingute ning kinnistasmisavalduste nr. 2840, 2431 alusel (t/l 11). Täiteasja nr. 007/2008/67513 menetlust on alustatud kostja täitmisavalduse ja notari 28.09.2006.a. avalduse eelmärke kustutamiseks, asjaõiguslepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. 7285 alusel (t/l 41).
8.Hageja on seisukohal, et kostja nõue on tasaarvestatud ning on esitanud kohtule selle väite tõendamiseks 15.02.2013.a. teate kahju tekitamise kohta ja avalduse nõuete tasaarvestuseks (t/l 96-98, 114). Osundatud avalduse kohaselt tasaarvestab hageja kostja nõude summas 367 980,36 eurot hageja väidetava kahju hüvitamise nõudega summas 390 000 eurot, milline tuleneb kostjapoolsest kohustuse rikkumisest ja õiguste mitteheausksest kasutamisest mis tõi kaasa XXXOÜ-ga 01.01.2013.a. sõlmitud üürilepingu nr. XXX ülesütlemise (t/l 115-119, 120). Kostja vaidleb nimetatud tasaarvestusavaldusele vastu.
9.Järgnevalt analüüsib kohus tasaarvestuse sisuliste eelduste olemasolu. Pooltel ei ole vaidlust täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513 täitmisel olevate nõuete (nn passiivnõude) olemasolus. Seda kinnitab iseenesest ka hageja tasaarvestusavalduse sisu (t/l 96-98). Kostja on vastu vaielnud tasaarvestava nõude (nn aktiivnõude) olemasolule.
10.Harju Maakohtu 10.10.2012.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-11-38591 kinnitatud kompromissi punkt 2.1 järgi tunnistab teistehulgas hageja kostja nõuet laenulepingu nr. XXXalusel summas 279 883,21 eurot ning punkt 2.3 kohaselt tuli kõik maksed võlgnevuse tasumiseks tasuda igakuiselt kuni 15.10.2013.a. (t/l 30-35, 67-70).
11.Viidatud kohtumääruse punkt 2.9 kohaselt kohustuvad hageja, XXX ja XXXlõpetama kompromissi punktis 2.8 nimetatud eelarve kohaselt teostatud ehitustööd hiljemalt 30.01.2013.a. Seejärel kohustuvad hageja, XXX ja XXXasuma võõrandama kinnistut XXXvõi andma objekt üürile, kooskõlastades eelnevalt üürilepingu tingimused AS-iga
XXX. Kohtumääruse punkt 2.14 on pooled kokkuleppinud, et kui kompromissi tingimusi ei täideta kohaselt on kostjal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ning esitada kompromiss sundtäitmiseks täitemenetluses (t/l 68, 69).
12.Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012.a. kohtumääärusega tsiviilasjas nr. 2-11-9947 kinnitatud kompromissi punkt 1 järgi tunnistab teistehulgas hageja kostja nõuet laenulepingu nr. XXXalusel summas kokku 118 097,15 eurot ning punkt 3 kohaselt tuli kõik maksed võlgnevuse tasumiseks teostada igakuiselt kuni 15.10.2013.a. Sama kohtumääruse punkt 9 järgi kui kompromissi ei täideta kohaselt on kostjal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ning esitada kompromiss sundtäitmiseks täitemenetluses (t/l 53-60, 72-74).
13.Kostja on oma vastuväidetes hagile tuginenud asjaolule, et hageja on rikkunud eelpool viidatud tsiviilasjades sõlmitud kompromissi tingimusi, kuivõrd maksegraafikujärgseid makseid kohaselt kostjale tasutud ei ole (t/l 130). Viimane makse hagejalt kostjale laekus 24.07.2013.a. (t/l 134), mistõttu on kostja esitanud 09.01.2014.a. kohtutäiturile avaldused täitemenetluste jätkamiseks hüpoteekide realiseerimisel (t/l 88-91, 92-95). Samuti tugineb kostja oma vastuväidetes asjaolule, et hageja pole kooskõlas kompromissi punktile 2.9 käitunud ning pole eelnevalt kostjaga kooskõlastanud üürilepingu tingimusi.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
15.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 197 lg 1 sisalduv reegel tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue ehk nõue mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Lk 663-664).
16.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-60-11 leidnud, et VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Kohtuasjas nr. 3-2-1-95-11 on Riigikohus leidnud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid.
17.VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktikas on sätteid tõlgendatud selliselt, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-59-10 p. 10 või 2. novembri 2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-95-11 p. 17).
18.Riigikohus on 04. jaanuari 2012.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-129-11 p. 9 asunud seisukohale, et juhul kui on esitatud vastuväide, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
19.Kohus leiab, et praegusel juhul välistavad kohtu ette toodud asjaolud tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ning tasaarvestuse kehtivust. Kohus selgitab, et hageja pole millegagi tõendanud, et ta on oma kohustusi kostja ees kooskõlas eelpool osundatud
kohtumäärustega täitnud. Seega oli kostja õigustatud pöörduma sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Sellest tulenevalt pole asjakohane hageja väide, et täitemenetluse ootamatu jätkamine on viinud väidetava üürilepingu lõpetamiseni. Antud juhtumil jätkati täitemenetlusi seetõttu, et hageja oma maksegraafikujärgseid makseid kohaselt ei tasunud.
20.Kohus nõustub kostjaga selles, et tegelikkuses ruumide üürileandmist ei ole toimunud. Seda kostja väidet toetab asjaolu, et juhul kui hageja oleks kolmandale isikule kinnisasja üürile andnud tingimustel, millised on toodud kohtule esitatud 01.01.2013.a. üürilepingus (t/l 78-81), siis oleks hagejale laekunud igakuiselt üüritulu summas 2 500 eurot (t/l 78). Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud maksete tasumisel tõrkeid.
21.Nagu nähtub kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja 19.03.2013.a. ja 25.10.2013.a. ekirjadest kostja esindajale on maksete tegemisel kasutatud muid sissetulekuid (t/l 184, 185). Üürisuhte olemasolul oleks hageja saanud makseid tasuda üürisummade arvelt. Ka pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale edastanud eelnevalt kooskõlastamiseks üürilepingu tingimused nagu pooled on kokku leppinud kompromissi punktis 2.9 (t/l 68).
22.Lisaks on hageja edastanud 21.01.2013.a. kostjale e-kirjaga kinnisasja üürimiseks hinnapakkumise summas 1 800 eurot e-posti aadressilt XXX (t/l 135). Kohus nõustub kostja järeldusega, et juhul kui hageja oli juba 01.01.2013.a. allkirjastanud üürilepingu Männiliiva tee 33 kinnisasja üürileandmiseks ja kostja oli sellest teadlik, ei olnud hagejal põhjust edastada kostjale infot võimaliku potensiaalse üürniku kohta 21.01.2013.a.
23.Kõige eelpooltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul ei ole hageja oma kahju nõuet kostja vastu tõendanud, mistõttu puudub hagejal alus esitada kostjale tasaarvestusavaldus, sest poolte vahel puuduvad vastastikused nõuded, mida saaks tasaarvestada. Hagejal ei ole tasaarvetuse aluseks olevat nõuet, kuivõrd kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjades nr. 007/2008/67512 ja nr. 007/2008/67513 ei ole lubamatu.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
28.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.