2-13-56157/17 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

põhjendatud, kuivõrd kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja oli teadlik otsuste tühisusest, kuid võttis otsused ikkagi vastu ja esitas registriosakonnale kandeavalduse ning seejuures oli hageja kohustatud täitma ebaseaduslikke otsuseid. Samuti ei saanud kostja ise vastuvõetud otsuse tühisust tuvastada ning korteriühistu seaduses puudus kohustus pöörduda kostja poole enne hagi kohtusse esitamist. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 886 eurot (sh hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot ja hageja õigusabikulud summas 636 eurot) ning jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1254 eurot. Kohus märkis, et arvestades hageja nõude iseloomu (üldkoosoleku otsus vastuolu seadusega) ja asjaolu, et kostja võttis hagi õigeks, samuti et hageja alternatiivselt esitatud nõuete aegumistähtaeg oli kolm kuud ja et otsuse tühisusele saab huvitatud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg alusel tugineda juhul, kui kohus on sellise otsuse tühisuse tuvastanud, oli kostja põhjustanud oma käitumisega hagi esitamise kohtusse. Kohus märkis, et ka vaidlustatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osundati juba koosolekul juhatuse liikmete volituste puudumisele ning sellest tulenevalt koosoleku ebaseaduslikule kokkukutsumisele. Vaatamata sellele võttis kostja üldkoosolek otsuse vastu ning esitas registriosakonnale ka kandeavalduse. Arvestades, et korteriühistu üldkoosoleku otsus oli korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik, otsuste vaidlustamise aeg kohtus hageja alternatiivsete nõuete osas oli piiratud ning otsuse tühisusele sai tugineda üksnes juhul, kui kohus oli selle tuvastanud, ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et hageja pöörduks kostja poole kohtuväliselt. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6). Hageja esitas 10.02.2014 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 2140 eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustas 250 eurot ning õigusabikulud 1890 eurot (1575 eurot + käibemaks 315 eurot). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on asja materjale arvestades mõistlik tunnihind. Ka ei ületanud hageja esitatud menetluskulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-s 2 sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Maakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista välja 06.12.2013 hagi käiguta jätmise määrusega tutvumisele, sellega seotud konsultatsioonile ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele suunatud toimingute eest arvestatud õigusabikulu. Arvestades puuduste iseloomu (nõude ebaselgus) ja asjaolu, et hagiavaldus esitati lepingulise esindaja poolt ning võttes arvesse lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, oleks pidanud hagi olema juba esmakordselt esitatud ilma 06.12.2013 määruses osundatud puudusteta. Kohus ei pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks 25.11.2013 Harju Maakohtu registriosakonnas korteriühistu kandeavaldusega tutvumisele ja üldkoosoleku protokolli ja lisade saamiseks märgitud toimingu ajakulu. Kohus luges nimetatud toimingu ajakuluks maksimaalselt 0,20 tundi, maksumusega 24 eurot (20 eurot + käibemaks 4 eurot). Kohus arvestas nimetatud toimingu

ajakulu ja tasu vähendamisel ka asjaolu, et hageja esindaja tõi hagi ettevalmistamise toimingu juures eraldi välja ka tõendite kogumise toimingu. Lisaks eeltoodule ei pidanud kohus põhjendatuks tasu määramist eraldi 04.02.2014 kohtumäärusega tutvumise eest. Arvestades kohtumääruse mahtu, sisu ja olemust (korraldav määrus mahuga kokku 1,5 lk, sisuline osa 0,5 lk, tähtaja määramine õigeksvõtu avaldusele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks), luges kohus nimetatud toimingu hõlmatuks vastava seisukoha ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamise ja koostamise toiminguga. Samuti ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirja ja põhjenduste koostamisele märgitud ajakulu 1,8 tundi. Arvestades lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetluskulude nimekirja sisu (ülesloetletud toimingud) ning mahtu (sisuline osa + nimekiri 2 lk), on põhjendatud vastava dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele märgitud ajakulu 0,5 tundi, maksumusega 50 eurot + käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka hageja 10.02.2014 seisukoha ja vastuväite ettevalmistamisele, põhjendamisele ja koostamisele, tõendite kogumisele ning kohtule esitamisele märgitud ajakulu 3 tundi. Kohus osundas, et vastava hageja seisukoha juurde esitati peamiselt need tõendid, mille saamise ja tutvumise kohta tõi hageja esindaja välja eraldi toimingu (registriosakonnas kandeavaldusega tutvumine ja koosoleku protokolli ning lisade saamine). Lisaks sellele, et märgitud ajakulu on põhjendamatult suur, ei pidanud kohus mõistlikuks ka hageja seisukoha mahtu kostja õigeksvõtuavaldusele (pea samas mahus kui hagiavaldus). Muuhulgas arvestas kohus siinjuures ka esitatud dokumendi sisu (iga väite juurde toodi põhjendusi ülemäärases mahus). Kohtu hinnangul oli eelnevast tulenevalt põhjendatud vastava toimingu ajakulu 0,5 tundi, maksumusega 50 eurot + käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Kohtu hinnangul tuli arvestada asjaoluga, et kostja võttis koheselt hagi õigeks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse punkti 3 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 840 eurot. Maakohus on selles osas rikkunud menetlusõiguse norme, hinnanud ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ning teinud selle tulemusena ebaõige otsuse. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid, siis TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt pidi maakohus kontrollima üksnes asjaolu, kas avaldus on selgelt põhjendamatu. Maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustunud hageja 10.02.2014 seisukoha punktides 1, 2, 3 ja 4 esitatud väidetega ajakulu kohta. Maakohus ei põhjendanud, millised hageja 10.02.2014 seisukohad olid ülemäärases mahus. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja seisukoha koostamisele, tõendite kogumisele ning kohtule esitamisele põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi. Hageja palub lugeda põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei pidanud kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 11.12.2013 hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele märgitud toimingute eest tasumiseks märgitud õigusabikulu. Hageja hinnangul on 11.12.2013 hagiavalduse puuduste kõrvaldamine oma sisult hagi täiendamine ja seega on põhjendatud nimekirjas märgitud ajakulu selle koostamisele. Põhjendamatult ei arvestanud maakohus ajakulu 04.02.2014 kohtumäärusega tutvumiseks ja analüüsimiseks (0,25 tundi). Kohtumääruse täitmiseks koostas hageja esindaja vastuse kostja õigeksvõtuavaldusele ja menetluskulude nimekirja. Maakohus liitis ebaõigesti eelnimetatud toimingud. Ebaõige on seisukoht, et menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Hageja palub lugeda põhjendatud ajakuluks 1,8 tundi.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse vastavate põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Kolleegiumi hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme õigesti. Kui kohus mõistab menetluskulud tasumiseks kohustatud poolelt kohtuotsusega välja, peab otsus ka selles osas olema põhjendatud. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks kohtul puudunud õigus menetluskulude põhjendatust kontrollida. Pealegi vaidles kostja menetluskulude väljamõistmisele ka vastu. Kostja väitel ei andnud ta hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, mistõttu palus menetluskulude jaotamisel arvestada hagi kohest õigeksvõttu ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kuigi kohus ei nõustunud kostjaga ega jätnud menetluskulusid TsMS § 186 lg 6 järgi hageja kanda, pidas ta põhjendatuks kulude suurust õigusabikulude osas vähendada. Maakohus leidis õigesti, et kostjal tuleb hageja õigusabikulud hüvitada kokku 5,3 tunni eest summas 636 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtul ei ole põhjust maakohtu sellekohast järeldust muuta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja taotletud õigusabikulud olid äärmiselt ülepaisutatud ega vastanud hageja esindaja tegelikult osutatud ja kohtumenetluses vajalikule töömahule. Hagi esitati kohtule 27.11.2013, hagiavaldus võeti menetlusse 16.12.2013. Vastuses hagiavaldusele teatas kostja (esimese lausena), et võtab hagi õigeks (30.01.2014 vastus tervikuna sisaldab vaid kümmekond rida). Asjaolu, et hageja esitatud avaldus oli puudustega, mis esindajal tuli kohtu nõudel kõrvalda, või et sõltumata kostjapoolsest hagi õigeksvõtust soovis hageja jätkuvalt vaielda (esitades 10.02.2014 menetlusdokumendis tunnistaja ülekuulamise taotluse), ei võimalda pidada hageja esindaja väidetavaid kulutusi tervikuna põhjendatuks.