Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

2-13-56157 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Kohtu selgitused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 30.01.2014 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palus 30.01.2014 õigeksvõtuavalduses jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei pöördunud enne kohtusse pöördumist kostja poole. 04.02.2014 määrusega määras kohus hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kostja õigeksvõtuavaldusele ning menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks. 10.02.2014 esitas hageja seisukoha õigeksvõtuavaldusele, milles leiab, et kostja seisukoht menetluskulude kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Hageja osundab, et kostja oli teadlik otsuste tühisusest, kuid võttis otsused ikka vastu ja esitas registriosakonnale kandeavalduse. Seejuures lasus hagejal kohustus ebaseaduslike otsuste täitmiseks. Samuti osundab hageja, et kostja ise ei saa vastuvõetud otsuse tühisust tuvastada ning korteriühistu seaduses puudub kohustus pöörduda kostja poole enne hagi esitamist kohtusse. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsused. Arvestades nõude iseloomu (üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega) ja asjaolu, et kostja on võtnud hagi õigeks, samuti, et hageja alternatiivselt esitatud nõuete aegumistähtaeg on kolm kuud ja, et otsuse tühisusele saab huvitatud isik TsÜS § 38 lg alusel tugineda juhul, kui kohus on sellise otsuse tühisuse tuvastanud, siis leiab kohus, et kostja on põhjustanud oma käitumisega hagi esitamise kohtusse. Siinjuures osundab kohus, et ka vaidlustatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on juba koosolekul osundatud juhatuse liikmete volituste puudumisele ning sellest tulenevalt ebaseaduslikult kokku kutsutud koosolekule. Vaatamata sellele on kostja üldkoosolek otsuse vastu võtnud ning esitanud registriosakonnale ka kandeavalduse. Arvestades, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik, otsuste vaidlustamise aeg kohtus hageja alternatiivsete

2-13-56157 nõuete osas on piiratud ning otsuse tühisusele saab tugineda üksnes juhul, kui kohus on selle tuvastanud, ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et hageja pöörduks kostja poole kohtuväliselt. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tuginedes TsMS § 168 lõikele 6 põhjendatuks mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas 10.02.2014 menetluskulude nimekirja, millega palub kostjalt menetluskuludena välja mõista 2140 eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 250 eurot ning õigusabikulud 1890 eurot (1575 eurot + käibemaks 315 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama §-i lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 132 lg 4 p 8 ja lg 11 on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraline nõue ning hagihinnaks loetakse sellisel juhul 3500 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tasuda riigilõivu 250. Hageja on tasunud riigilõivu nimetatud summas. Seega on põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna riigilõiv summas 250 eurot. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-13 oma 13.11.2013.a määruse p-s 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013.a määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Kohus leiab, et eelnevast järeldub, et ka ülemäärase tunnihinna määratlemisel tuleb arvestada asja materjale, sh asja keerukust ja mahukust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on asja materjale arvestades mõistlik tunnihind. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-ile 2 oleks hageja nõudes (mittevaralise nõudega tsiviilasi) maksimaalselt sissenõutav kulu 12800 eurot. Seega, hageja esitatud menetluskulud ei ületa antud juhul Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Täpsemalt ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja kohtu 06.12.2013 hagi käiguta jätmise määrusega tutvumisele, sellega seotud konsultatsioonile ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele märgitud toimingute eest tasumiseks märgitud õigusabikulu. Arvestades puuduste iseloomu (nõude ebaselgus) ja asjaolu, et hagiavaldus on esitatud lepingulise esindaja poolt ning võttes arvesse lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, oleks pidanud hagi olema

2-13-56157 juba esmakordselt esitatud ilma 06.12.2013 määruses osundatud puudusteta. Kohu ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks 25.11.2013 Harju Maakohtu registriosakonnas Korteriühistu kandeavaldusega tutvumisele ja üldkoosoleku protokolli ja lisade saamiseks märgitud toimingu ajakulu. Kohus loeb nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,20 tundi, maksumusega 24 eurot (20 eurot + käibemaks 4 eurot). Kohus arvestab nimetatud toimingu ajakulu ja tasu vähendamisel ka asjaolu, et hageja esindaja on hagi ettevalmistamise toimingu juures on eraldi välja toonud ka tõendite kogumise toimingu. Lisaks eeltoodule ei pea kohus põhjendatud tasu määramist eraldi 04.02.2014 kohtumäärusega tutvumise eest. Arvestades kohtumääruse mahtu, sisu ja olemust (korraldav määrus mahuga kokku 1,5 lk, sisuline osa 0,5 lk, tähtaja määramine õigeksvõtu avaldusele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks), loeb kohus nimetatud toimingu hõlmatuks vastava seisukoha ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamise ja koostamise toiminguga. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirja ja põhjenduste koostamisele märgitud ajakulu 1,8 tundi. Arvestades lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetluskulude nimekirja sisu (ülesloetletud toimingud) ning mahtu (sisuline osa + nimekiri 2 lk), on põhjendatud vastava dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele märgitud ajakulu 0,5 tundi, maksumusega 50 eurot + käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja 10.02.2014 seisukoha ja vastuväite ettevalmistamisele, põhjendamisele ja koostamisele, tõendite kogumisele ning kohtule esitamisele märgitud ajakulu 3 tundi. Kohus osundab, et vastava hageja seisukoha juurde on esitatud peamiselt need tõendid, milliste saamise ja tutvumise kohta on hageja esindaja toonud välja eraldi toimingu (registriosakonnas kandeavaldusega tutvumine ja koosoleku protokolli ning lisade saamine). Lisaks sellele, et märgitud ajakulu on põhjendamatult suur, ei pea kohus ka mõistlikuks, et hageja esitas seisukoha kostja õigeksvõtu avaldusele esitatud mahus (5 lk, so 1 lk väiksemas mahus kui hagiavaldus). Muuhulgas arvestab siinjuures kohus ka esitatud dokumendi sisu (iga väite juurde on toodud põhjendused ülemäärases mahus). Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt põhjendatud vastava toimingu ajakulu 0,5 tundi, maksumusega 50 eurot + käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kostja võttis koheselt hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1254 euro (1045 eurot + käibemaks 209 eurot) ulatuses ning mõistab TsMS § 1741 lg 1, § 174 lg 6 ja TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud kogusummas 886 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustavad 636 eurot (530 eurot + käibemaks 106 eurot) ning riigilõiv 250 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.