hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, epost xxx); kostja M-L S (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 634.83 eurot, intress 79.75 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 634.83 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 506.94 eurot ja intress 10.44 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
4.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja viivis lepingu XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 209.35 eurot, intress 27.68 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 209.35 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 162.76 eurot ja intress 3.51 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
7.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja viivis lepingu XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi M-L S (isikukood xxx) vastu põhivõla 83.47 eurot ja viivise 335.23 eurot osas.
9.Jätta menetluskulud 15% ulatuses Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kanda ja 85% ulatuses M-L S (isikukood xxx) kanda.
10.Mõista kostjalt M-L S (isikukood xxx) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 85% ulatuses, s.o summas 685.27 eurot.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M-L S (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud 3
2-25-10895
1.Bondora aktsiaselts (AS) esitas 08.07.2025 hagiavalduse M-L S vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1597.35 eurot, viivis 335.23 eurot, viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 1597.35 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 100 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 10.02.2023 sõlmitud leping nr XXX ja 15.03.2023 sõlmitud leping XXX. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 05.10.2023 üles. Harju Maakohus võttis 17.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Kohus on kostjale toimetanud menetlusdokumendid kätte TsMS § 314 1 ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 28.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 01.12.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 04.03.2026 määras kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse täpsustamiseks. 06.04.2026 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja märgib selgituseks, et on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad. Sealjuures järgib see kõiki poolte kokkuleppeid lepingus, kuivõrd pooled on lepingu p. 1.15 kokku leppinud, et kuumakse summa on kindlaks määratud maksegraafikus ja lepingu p-s 1.16 on kokku lepitud, et kuumaksete arv on mõlema lepingu puhul 60 ning peale 03.03.2023 lepingu nr XXX muudatust (vt lisa 3) lepiti nimetatud lepingu puhul kokku 59 osamakses. Hageja on tagasimaksete määramisel neid kokkuleppeid järginud. Hageja taotleb alternatiivselt, juhul, kui kohtu hinnangul pole hageja piisavalt tõendanud, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning täidetud pole lepingu ülesütlemise eeldused ka uuesti määratud maksete puhul, TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Antud juhul on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu makseid tulevikus vabatahtlikult ning hageja peaks uuesti pöörduma kohtu poole nõudega. Kostja on hagejale tasunud viimase makse mõlema lepingu alusel 09.06.2023 ehk tänaseks rohkem kaks ja pool aastat tagasi. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vms. Kostja käitumise eesmärgiks on olnud kohustuse täitmisest kõrvale hoidumine. Hageja on lepingu XXX alusel saanud laenu 1300.00 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 03.03.2023 kuni 03.10.2023 makseni olema tasunud 8 osamakset kokku 188.08 eurot, kuid kostja oli tasunud 178.80 eurot ehk 7 makset terves ulatuses ja ülesütlemine sellisel juhul ei kehti. Kostja oli 8. osamaksest tasunud kokku 14.23 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 8. osamakse põhiosast 5.61 eurot ja intressist 3.67 eurot. Alates 9. osamaksest on kostjal terves ulatuses 4
2-25-10895 võlgnevus ehk 02.04.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 612.38 eurot ja intressimaksetena 78.69 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 06.04.2026 kuni 03.02.2028 kokku summas 540.89 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 529.39 eurot ja intress 11.50 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. Hageja on lepingu XXX alusel saanud laenu 400 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 03.04.2023 kuni 03.10.2023 makseni olema tasunud 7 osamakset kokku 50.68 eurot, kuid kostja oli tasunud 30.85 eurot ehk 4 makset terves ulatuses ning 5. osamaksest oli tasunud kokku 1.89 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 5. osamakse põhiosast 4.08 eurot ja intressist 1.27 eurot. Alates 6. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ehk 02.04.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 202.45 eurot ja intressimaksetena 27.34 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 06.04.2026 kuni 03.03.2028 kokku summas 173.51 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 169.66 eurot ja intress 3.85 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne 5
2-25-10895 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, samuti edastati hagejale kostja pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks 6
2-25-10895 kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seisukohal, et ta on järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe). Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud selle kohta, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksma, ning kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, sh mis kogutud andmete pealt on krediidiandja teinud milliseid järeldusi. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Samuti tuleb selgelt välja tuua, kust on andmed kogutud ja kuidas on kostjalt saadud andmeid kontrollitud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi arvulist näitajat ega tõendit kogutud andmete kohta. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja on lepingu XXX alusel saanud laenu 1300.00 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 03.03.2023 kuni 03.10.2023 makseni olema tasunud 8 osamakset kokku 188.08 eurot, kuid kostja oli tasunud 178.80 eurot ehk 7 makset terves ulatuses ja ülesütlemine sellisel juhul ei kehti. Kostja oli 8. osamaksest tasunud kokku 14.23 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 8. osamakse põhiosast 5.61 eurot ja intressist 3.67 eurot. Alates 9. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ehk 02.04.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 612.38 eurot ja intressimaksetena 78.69 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 06.04.2026 kuni 03.02.2028 kokku summas 540.89 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 529.39 eurot ja intress 11.50 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. Hageja on lepingu XXX alusel saanud laenu 400 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 03.04.2023 kuni 03.10.2023 makseni olema tasunud 7 osamakset kokku 50.68 eurot, kuid kostja oli tasunud 30.85 eurot ehk 4 makset terves ulatuses ning 5. osamaksest oli tasunud kokku 1.89 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 5. osamakse põhiosast 4.08 eurot ja intressist 1.27 eurot. Alates 6. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ehk 02.04.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 202.45 eurot ja intressimaksetena 27.34 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 06.04.2026 kuni 03.03.2028 kokku summas 173.51 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 169.66 eurot ja intress 3.85 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. 7
2-25-10895
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja ütles lepingud üles 05.10.2023. Võttes arvesse hageja esitatud nõude ümberarvestust ning kostja tehtud makseid, ei olnud kohtu hinnangul lepingu XXX ülesütlemise tingimused 05.10.2023 seisuga täidetud. Kostja on ümberarvestuse kohaselt makseviivituses alates 8ndast osamaksest, mille maksetähtaeg oli 03.10.2023. Kostja ei olnud 05.10.2023 seisuga 3 osamaksega makseviivituses. Kohtu hinnangul ei ole lepingu XXX ülesütlemise tingimused 05.10.2023 seisuga täidetud. Kostja on ümberarvestuse kohaselt makseviivituses alates 5-ndast osamaksest, mille maksetähtaeg oli 03.08.2023. Kostja oli küll 05.10.2023 seisuga 3 osamaksega makseviivituses, kuid kahenädalast täiendavat tähtaega selleks hetkeks kostjale ei antud.
9.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevuse nõue. Antud juhul on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu makseid tulevikus vabatahtlikult ning hageja peaks uuesti pöörduma kohtu poole nõudega. Kostja on hagejale tasunud viimase makse mõlema lepingu alusel 09.06.2023 ehk tänaseks rohkem kaks ja pool aastat tagasi. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel muutunud sissenõutavaks põhivõlg 634.83 eurot ja intress 79.75 eurot (periood 03.10.2023 - 06.04.2026, 8. osamakse38. osamakse) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 506.94 eurot ja intress 10.44 eurot (periood 04.05.2026 - 03.02.2028). Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel muutunud sissenõutavaks põhivõlg 209.35 eurot ja intress 27.68 eurot (periood 03.08.2023 - 06.04.2026, 5. osamakse37. osamakse) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 162.76 eurot ja intress 3.51 eurot (periood 04.05.2026 - 03.03.2028).
10.Hageja nõuab 06.04.2026 menetlusdokumendi resolutsioonis lepingu XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (612.38 eurot) ja lepingu XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (369.15 eurot). Võttes arvesse, et hagi on esitatud 08.07.2025 ning kõik põhivõla osamaksed ei olnud selleks hetkeks muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud viivist nõuda alates hagi esitamisest. Hageja ei ole esitanud kohtule uut viivise arvestust. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista:
8
2-25-10895 -
lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 634.83 eurot ja intress 79.75 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 634.83 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 506.94 eurot, intress 10.44 eurot perioodil 04.05.2026 - 03.02.2028 ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni;
-
lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 209.35 eurot, intress 27.68 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 209.35 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 162.76 eurot ja intress 3.51 eurot perioodil 04.05.2026 - 03.03.2028 ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 83.47 eurot ja viivise 335.23 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Hageja nõude suurus kokku oli 1932.58 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1635.26 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 85%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 15% ulatuses hageja kanda ning 85% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 06.04.2026 seisukoha kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 456.20 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. 9
2-25-10895 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on: hagi esitamise kokkuleppetasu 100 eurot; kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas – 10m, vastuse koostamine kohtunõudele – 2h 28m; kohtumäärusega tutvumine – 8m; kohtule seisukoha koostamine, kirjavahetus kliendiga – 1h 01m; kohtule seisukoha koostamine ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1h 20m. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 48-90 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (350 + 456.20) 806.20 eurot, milles kostja kanda jääb 85% ehk 685.27 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.