Kohtulahend

kindlaksmääramise avaldusele lisatud arved kajastavad kostja menetluskulusid käesolevas kohtumenetluses. Arve nr 120119 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on hagivastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud kokku 7,25 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kostja vastus on sisuliselt 5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud ca 13 lehekülge tõendeid. Enne vastuse koostamist tutvus kostja esindaja hagiavalduse ja selle lisadega, kulutades selleks 1h. Arvestades eeltoodut ja antud menetlusdokumendi sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5h (avalduses märgitust 2,25 h võrra vähem). Kuivõrd kostja esindajal (vandeadvokaat) on kõrge õigusalane kvalifikatsioon, ei saa tal menetlustoimingutele kuluda üleliia palju aega. Arve nr 120727 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on 09.04.2012 kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2,5 h. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 50 min. Selline ajakulu on ülemäärane ning lähtudes muuhulgas ka mõistlikust istungiks valmistumise ajast, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2 h (avalduses märgitust 0,5 h võrra vähem). Samast spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on täiendavate selgituste ja tõenditega menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud kokku 2,5 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kostja vastus on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud tõenditena 8 fotot ning 4 mõnelauselist seletuskirja. Vastuse koostamiseks peeti nõu, kulutades selleks 1,5 h. Arvestades eeltoodut ja antud menetlusdokumendi sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 h (avalduses märgitust 1,5h võrra vähem). Arve nr 120727 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on hagi tagamise määrusega tutvumiseks, analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks ning selle peale määruskaebuse koostamiseks kulunud kokku 5,75 h. Arvelt nr 121034 nähtub, et 26.06.2012 on kostja esindajal kulunud 0,25 h ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ning selle sisu selgitamiseks kliendile. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.06.2012 määrusega kõnealuse määruskaebuse rahuldamata, on tegemist mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga. Ei ole põhjendatud rahuldamata jäänud määruskaebusega tekkinud lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt. TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalmärgitud õigusabikulud 6 h ulatuses lugeda mittevajalikeks ning põhjendamatuteks menetluskuludeks. Arve nr 120727 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on hageja 03.05.2012 menetlusdokumendi osas seisukoha koostamiseks kulunud kokku 5 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kostja seisukoht on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk ning sellele ei ole lisatud mahukaid tõendeid. Samuti ei olnud hageja 03.05.2012 taotlus nii keerukas ja mahukas, et vastav ajakulu oleks põhjendatud. Arvestades antud menetlusdokumendi sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 h (avalduses märgitust 3 h võrra vähem). Arve nr 121034 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on hagi tagamise asendamise taotluse koostamiseks kulunud kokku 6,5 h. Arvestades, et Harju Maakohus jättis 13.09.2012 määrusega kõnealuse taotluse rahuldamata, on tegemist põhjendamatu kuluga. Ei ole põhjendatud rahuldamata jäänud taotlusega tekkinud lepingulise esindaja kulude

väljamõistmine vastaspoolelt. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalmärgitud õigusabikulud 6,5 h ulatuses lugeda põhjendamatuteks menetluskuludeks. Arve nr 121034 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on kohtuistungiks valmistumiseks, sh kliendiga konsulteerimiseks, tunnistajatega vestlemiseks ning istungil osalemiseks kulunud kokku 9,75 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 3,75 h. Arvestades mõistlikku istungiks valmistumise aega ja ka vajadust klientidega õigusliku positsiooni kujundamise osas konsulteerida, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 6,75 h (avalduses märgitust 3 h võrra vähem). Arve nr 130211 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on täiendava tagatise määramise taotluse ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud kokku 10,75 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kostja menetlusdokument on sisuliselt 5,5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud tõenditena 12 arvet ning konto väljavõte. Arvestades antud menetlusdokumendi sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 7 h (avalduses märgitust 3,75 h võrra vähem). Arve nr 130211 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on hagi tagamise tagatise vähendamise taotlusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks kulunud kokku 4,5 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Hageja taotlus, millega kostja esindaja tutvus, ei olnud keeruline ning mahukas. Kostja menetlusdokument on sisuliselt 1 lehekülg pikk ning sellele ei ole lisatud mahukaid ja keerulisi tõendeid. Arvestades antud menetlusdokumendi sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 h (avalduses märgitust 2,5 h võrra vähem). Arve nr 130417 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on 05.03.2013 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamiseks kulunud kokku 1,5 h. Selline ajakulu on ülemäärane. Kostja mõnelauseline taotlus ei olnud keeruline ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Arvestades antud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 0,5 h (avalduses märgitust 1 h võrra vähem). Arve nr 130417 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2,5 h. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 56 min. Selline ajakulu on ülemäärane ning, lähtudes mõistlikust istungiks valmistumise ajast, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2 h (avalduses märgitust 0,5 h võrra vähem). Arve nr 130417 spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on kliendi nõustamiseks seoses üüripindade kommunaalteenuste katkestamisega kulunud 0,5 h. Tegemist ei ole õigusabikuluga, mis oleks käesoleva tsiviilasja kohtumenetluse raames vajalik ja põhjendatud. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kokku tuleb kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega lugeda põhjendatuks mahus 31,5 h (62,5 h – 31 h), mis vastab kostja esindaja tunnihinda (115 eurot käibemaksuta) arvestades 3622,50 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 2777,50 eurot (taotletud summa 6400 eurot – taotluse rahuldatud osa 3622,50 eurot).

Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 17 867,52 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Kostja on esitanud TsMS § 177 lg-le 2 vastava taotluse, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3622,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata hüvitise suuruseks 1552,50 eurot. Kostja esitatud õigusabikulude ajaline maht on oluliselt suurem kui tegelikult oleks vajalik asja arutamisel. Arve nr 120119 spetsifikatsioonist ei nähtu, et teenused oleks seotud konkreetselt käesoleva asjaga. Kuna kostja hoonete kompleksis asukohaga XXXXXX XX, XXXXXXX, asuvad ka muud üürnikud (üle 30) ning kostja ja üürniku vahel on toimunud pidevad probleemid, pole õige arvata, et „madara üürnikud“ on samastatav hagejaga. Lisaks on hageja üks isik, kuid „madara üürnikud“ on mitmuses. Arve nr 120727 spetsifikatsioonist tuleneb, et on arvestatud mingi muu advokaadi AV teenuseid, kes ei ole Jaana Nõgisto. Viimaste aastate jooksul on kostjaga olnud vaidlusi, muu hulgas on hageja esitanud hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Arve nr 121034 spetsifikatsioonist nähtuvad kahtlased teenused: vestlemine tunnistajatega. Kostja ei esitanud vastamiseks määratud tähtaja jooksul vastust määruskaebusele. Kostja määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse 2777,50 euro osas rahuldamata ning teha uue määruse, millega avalduse rahuldada ja mõista välja menetluskulu 6400 eurot ja määrata sellelt viivise maksmise kohustus. Maakohus on ületanud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire, sisuliselt muutes menetluskulude jaotust. Jääb arusaamatuks, millisel alusel maakohus on leidnud, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele peaks kuluma vaid üks tund. Käesoleval juhul oli hagiavaldus äärmiselt keeruka ja segase ülesehitusega ning keeleliselt raskesti mõistetav ning selles oli esitatud hulgaliselt raskesti hoomatavaid selgitamata väiteid. Kostja esindajal tuli läbi töötada hulgaliselt esitatud arveid ning tutvuda tehniliste võimalustega arvestiväliselt teenuste tarbimiseks. Maakohus on ebaõigesti lugenud täies ulatuses põhjendamatuks hagi tagamise määrusega tutvumiseks, analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks ning selle peale määruskaebuse koostamiseks kulunud aja ning ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja selle sisu selgitamiseks kliendile kulunud aja. Kohtud ei ole neid menetluskulusid kostja kanda jätnud ning lähtuda tuleb lõpplahendis sisalduvast menetluskulude jaotusest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus menetluskulude jaotust ümber hinnata ega

menetluskulusid teisiti jaotada. Sama kehtib hagi tagamise asendamise taotlusega seotud menetluskulude kohta. Igal juhul aga ei ole määruskaebuse esitamisega seotud arve nr 120727 spetsifikatsioonis märgitud tutvumine hagi tagamise määrusega, analüüs ja arutamine kliendiga. Maakohus on jätnud arvestamata, et apellatsioonkaebus, millele kostja pidi vastama, oli mahukas, segaselt argumenteeritud. Lisaks vastusele sisaldus samas dokumendis kostja taotlus hagi tagamise täiendava tagatise määramiseks, mille ringkonnakohus osaliselt ka rahuldas. Määrusest nähtub, et maakohus on sidunud kostja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse lehekülgede arvuga. Tihti nõuab aga suuremat pingutust seisukohtade selge ja kompaktne esitamine. Määrusele vastav praktika tähendaks õigusabiteenuse kvaliteedi langemist ja kohtute töökoormuse suurenemist. Määrusest nähtub, et maakohus ei ole hinnanud vaidluse keerukust. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ja suurendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat menetluskulude hüvitist, mõistes hagejalt kostja kasuks välja maakohtu määruses märgitud rahasumma asemel 4168,75 eurot. Kostja määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ning hageja määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja poolt hagi tagamise peale määruskaebuse esitamise ja menetlemisega seotud menetluskulude, samuti hagi tagamise asendamise taotluse menetlemisega seotud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, s.o. luges need põhjendamatuteks ainuüksi seetõttu, et kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale ja taotlus hagi tagamise asendamiseks jäeti rahuldamata. Nimetatud toimingud olid iseenesest vajalikud kostja huvide kaitseks hageja algatatud kohtumenetluses ja lõppkokkuvõttes hagi tagamine tühistati maakohtu 08.11.2012 otsusega hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja 24.05.2012 määruskaebuse ja 24.08.2012 taotluse esitamisega seotud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb kontrollida, kas tegemist on lepingulise esindaja kuludega TsMS § 144 p 1 ja § 175 mõttes, ning hinnata lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Arve nr 120727 spetsifikatsiooni (kd II tl 204) kohaselt osutas 24.05.2012 määruskaebuse koostamisel kostjale õigusabi advokaat tähistusega AV. Kuna kostjat esindas menetluses advokaat Jaana Nõgisto ja enamiku spetsifikatsioonides märgitud toiminguid tegi advokaat tähistusega JN, nähtub, et AV on muu advokaat. 24.05.2012 määruskaebuse esitamisel ei esindanud kostjat muu advokaat, vaid üksnes Jaana Nõgisto. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi seaduses sätestatud

hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu 22.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12; Riigikohtu 12.10.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Toodust tulenevalt ei ole 24.05.2012 määruskaebuse koostamisel advokaat AV poolt õigusabi (4,25 tundi) osutamise kulud lepingulise esindaja kuluks, mis kuuluks hüvitamisele. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei saa pidada vastavalt arve nr 120727 spetsifikatsioonile (kd II tl 204) hagi tagamise määrusest tulenevalt hagejaga läbirääkimist ja kliendiga edasise tegevuskava arutamist (1 tund). Spetsifikatsiooni kohaselt toimus juba 10.05.2012 tutvumine hagi tagamise määrusega, analüüs ja arupidamine kliendiga edasise tegevuse osas (0,5 tundi) ja see kulu hüvitatakse. Analüüsitud määrusest tuleneva edasise tegevuse üle korduv arupidamine kliendiga ei ole põhjendatud. Põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu on 0,25 tundi vastavalt arve nr 121034 spetsifikatsioonile (kd II tl 206) seoses tutvumisega Tallinna Ringkonnakohtu määrusega hagi tagamise kohta ja selgitustega kliendile. Hagi tagamise asendamise taotluse koostamise (6,5 tundi) kulud on osaliselt põhjendamatud. Arvestades 24.08.2012 taotluse (kd I tl 224–247) asjakohase osa mahtu ja sisu ning taotlusele lisatud tõendeid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu taotluse koostamiseks 4 tundi. Toodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada 0,5 + 0,25 + 4 = 4,75 tunni, s.o 4,75 x 115 = 546,25 euro võrra suurem menetluskulu kui maakohtu määrusega välja mõistetud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 3622,50 + 546,25 = 4168,75 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 6400 – 4168,75 = 2231,25 euro osas. Vastuseks määruskaebuste muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8811, p 11). Osas, milles maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas, ja osas, milles avaldus jääb ka ringkonnakohtus rahuldamata, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Selles osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Hageja määruskaebuse väited ei anna alust järelduseks, et arve nr 120119 aluseks olevad teenused ei oleks seotud käesoleva asjaga. Maakohus on põhjendanud, et kuna käesolevas asjas vaieldi kasutuslepingute üle, mille esemeks oli muu hulgas XXXXXX XX XXXXXXXX asuvad ruumid, annab viide „madara üürnikud“ piisava veendumuse, et vastaval arvel märgitud kulud on kantud just seoses käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus on märkinud, et teiste arvete spetsifikatsioonides viidete „Canwell Grupp hagi“, „Canwelli hagi“ ja „vaidlus Canwell Grupp“ puhul on tegemist konkreetselt viitega hageja ärinimele. Hageja määruskaebuses ei ole esile toodud vastavate kulude aluseks olla võivaid õigusteenuse osutamise toiminguid muus kohtuasjas, milles menetletakse hageja hagi kostja vastu. Tunnistajaga vestlemine ei ole iseenesest toiming, mille kulu hüvitamine oleks toimingu keelatuse tõttu välistatud.

Kostja määruskaebuse väited hageja menetlusdokumentidele vastamise keerukuse kohta ei ole põhjendatud. Maakohus on kõiki arvete spetsifikatsioonides märgitud toiminguid, sh menetlusdokumentidega tutvumist ja kostja menetlusdokumentide koostamist, hinnanud. Kostja määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohus on sidunud kostja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse menetlusdokumendi lehekülgede arvuga ning ei ole hinnanud vaidluse keerukust, on ekslik. Kostja menetlusdokumentide maht on üks asjaoludest, mida maakohus on hindamisel arvestanud. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toimingutele kulunud aega teadmata. Maakohus on hinnanud menetlusdokumentide sisu ning sellest on arusaadav, et maakohus on arvestanud muu hulgas vaidluse sisulise keerukuse taset. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.