Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 05.06.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-13-35166
Tsiviilasi
Ettevõtlusfinantseerimise OÜ hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5 853,37 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ettevõtlusfinantseerimise OÜ, rk 11761759, asukoht Aiandi esindajad tee 18-14, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa, esindajad advokaadid Meelis Krautmann ja Kristiina Saul
Kohtuistungi aeg
Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn, Harju maakond, esindaja vandeadvokaat Valdo Lips 14.05.2014
1) Rahuldada Ettevõtlusfinantseerimise OÜ hagiavaldus. 2) Välja mõista Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Ettevõtlusfinantseerimise OÜ kasuks 4 461,04 eurot (neli tuhat nelisada kuuskümmend üks euro ja 4 senti) põhinõude katteks. 3) Välja mõista Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Ettevõtlusfinantseerimise OÜ kasuks viivis seisuga 14.05.2014 summas 1 101,57 eurot (üks tuhat ükssada üks euro ja 57 senti) ja viivis põhinõudelt alates 15.05.2014 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. 4) Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja tugineb oma nõude alusena võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1056, mis sätestab vastutuse suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Puuhoolduse spetsialisti eksperthinnangu kohaselt oli tegemist pehkinud puuga, mis oli ümbritsevale ohtlik ja võinuks murduda isegi tavapäraste ilmastikutingimuste korral või lehtedeta perioodil. Hageja arvates võib pehkinud puud pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 mõttes. Pehkinud puud hooldades ei saa isegi asjatundja välistada, et see kujutab endast ohtu. Alternatiivselt tugineb hageja oma nõudes VÕS §-le 1043, mis näeb ette õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustuse. Käesoleval juhul on esinenud VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohane kahju õigusvastane tekitamine ja hagejale on tekkinud kahju. Kostja oli hooletu, kuna ta rikkus teeseaduse (TeeS) § 36 lg-st 2 tulenevat kohustust hooldada tema omandisse kuuluvat maa-ala. Alternatiivselt võib väita, et jättes maatüki hooldamata ja pehkinud puud kõrvaldamata, rikkus kostja maaomanikuna käibekohustust. Riigi kohustust jälgida riigi kinnisasjadel asuvate puude seisukorda ja korraldada nende hooldus ei saa käsitleda käibekohustusena kõikide riigi kinnisasjade suhtes. Ohutuse tagamise vajalikkus on ilmselge kinnisasjade osas, mis asuvad tiheasustusega alal, kus kahju tekkimine seetõttu, et ei jälgita kinnisomandi seisukorda, on tõenäoline. Arvestades langenud puu asukohta, s.t tihe asustusala, noortekeskuse lähedal, pidi riik võtma tarvitusele meetmeid kahju vältimiseks. Kostja teadmatus konkreetse puu osas ei välista kostja vastutust. Pealegi pidi kostja juba 2008. a olema teadlik, et reformimata maade hooldamine on jäetud korraldamata, sest Riigikontrolli 2008. a aruandest selgub, et reformimata maade hooldamine on reguleerimata, pole määratud isikut, kes hooldust teostaks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kahju vältivate meetmete kasutusele võtt oleks riigile ebamõistlikult koormav. Ohtlikuks muutunud ja Festra Ehitus OÜ autole kukkunud puu oli jäetud ka tähistamata. Hageja leiab, et kostja tegevusetuse (s.t vigastatud puu kõrvaldamata jätmine) ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kostja tegevus oli õigusvastane ja kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. Eksperthinnangu kohaselt oleks puu võinud murduda ka tavalises ilmaoludes ja 26.07.2010 esinenud tugevat tuult (puhanguti 22,3 m/s) ei saa lugeda vääramatuks jõuks, mis vabastaks kahju hüvitamisest. Hageja ei nõustu kostjaga, et kahjuhüvitise suuruse määramisel auto maksumuse osas tuleb lähtuda mitte ekspertiisiga tuvastatud auto väärtusest seisuga 26.07.2010, vaid sarnase sõiduauto kehtivast keskmisest turuhinnast. Hageja hinnangul ei ole praegusel hetkel otstarbekas kohaldada hüvitise suuruse määramisel autoväärtuse osas üldreeglit, et kahju suurus määratakse kindlaks otsuse tegemise aja seisuga. Kahju hüvitise suuruse määramine kohtulahendi tegemise aja seisuga vähendaks oluliselt hagejale tekitatud kahju ja oleks vastuolus VÕS § 127 lg 1 põhimõttega. Festra Ehitus OÜ müüs auto, kuna see oli tol hetkel majanduslikult mõistlikum, sest auto kordategemine oleks olnud oluliselt kulukam. Puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks Festra Ehitus OÜ enda tegevuse tõttu. Autojuht ei pidanud ette nägema, et tuul tõuseb ega saanud märgata puu vigastusi, sest puu asus autost vähemalt 10 m kaugusel. Tõendamata on ka asjaolu, et autojuht rikkus liikluseeskirju. Hageja leiab, et puuduvad alused viivise vähendamiseks. Hageja sai hagiavalduse esitada pärast temale nõude loovutamist Festra Ehitus OÜ poolt 04.04.2011. Hagejal on õigus nõuda viiviseid alates hetkest, kui riigi esindajana teavitati maavanemat tekkinud kahjust, s.t alates 28.09.2010.
väärtuse kindlaks teinud eksperthinnangu usaldusväärne tõend, sest hinnangu andmisel kasutatud meetod ei võimalda sõiduauto tegelikku väärtust hinnata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et asendusautot tegelikult kasutati ja see oli vajalik isiku majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kostja palub vähendada viivise suurust. Hageja teavitas maavanemat kui riigi esindajat kahju tekkimisest 28.09.2010, hagiavaldus oli aga esitatud 26.07.2013. Arusaamatuks jääb, miks esitas hageja nõude kohtusse umbes 3 aastat pärast maavanemat nõudest teavitamist. Hagejal oli võimalik esitada hagi varem ja vältida viivise suurenemist. Viivist saaks arvestada hetkest, mil hagi esitati Justiitsministeeriumile vastamiseks.
võib anda riigile aluse esitada regressinõude viimase vastu, kuid väidetav hoolsuskohustuse rikkumine kohaliku omavalitsuse poolt ei vabasta kostjat vastutusest.
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel asub kohus seisukohale, et hageja hinnangul oli kahju tekitamine õigusvastane, kuna see tekitati kannatanu omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), kuna kostja rikkus TeeS § 36 lg-t 2, mis peaks kaitsma hagejat realiseerunud ohu saabumisest Esmalt analüüsib kohus kahju tekitamise õigusvastasust seoses kannatanu omandi rikkumisega. Delikti üldkoosseisu elementideks on objektiivne teokoosseis (s.t kahju tekitaja poolt oma tegevuse/tegevusetusega kahju tekitamine ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse/tegevusetuse vahel), kahju tekitaja teo õigusvastasus ja kahju tekitaja süü. Hageja on tõendanud, et temal on tekkinud kahju sõiduautole pehkinud puu kukkumise tagajärjel (I kd, lk 7-9). Asjaolu, et tegemist oli kahjustatud puuga tõendab puuhoolduse spetsialisti eksperthinnang (lk 22-32). Kahju on tekkinud kostja tegevusetuse tõttu, mis väljendus selles, et kostja ei kõrvaldanud tema kinnistul kasvavast kahjustatud puust tulenevat ohtu. Kostja tegevusetuse ning hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks võtnud tarvitusele meetmeid kahjustatud puu nõuetekohaseks hooldamiseks, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Teo õigusvastasust eeldatakse VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, kuna kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuivõrd kahju tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel tuleb täiendavalt tuvastada kostjal lasunud kohustus teo tegemiseks, mis oleks kahjuliku tagajärje ära hoidnud. Kohtu hinnangul tulenes kostja kohustus hooldada tema omandis olevat maatükki ja sellel kasvavad puid üldisest käibekohustusest. Kohus nõustub pooltega, et ei saa mõistlikult eeldada, et riigil oleks käibekohustus teostada järelevalvet kõikide reformimata maal kasvavate puude seisukorra üle. Samas jagab kohus hageja seisukohta, et riigilt võib eeldada reformimate maadel kasvavate puude üle järelevalve teostamist tiheasustusega alal, kus kahju tekkimine puu ebarahuldava seisukorra tõttu on tõenäoline. Mõistlik omanik, kelle kinnisi asub tiheasustusega alal, peaks hoolitsema selle eest, et tema kinnisasi oleks korras ja jälgima kinnisasja ja sellel kasvavate puude seisukorda. Täiendavalt võiks riigilt eeldada, et koostöös kohalike omavalitsustega suudaks riik omanikuna korraldada järelevalvet tiheasustusega alal asuvate reformimata maade üle ja nende hooldamine. Selline käitumine oleks mõistlik, sest tiheasustusega alal paiknevate reformimata maade korras hoidmata jätmisel ja sellistelt maatükkidelt tulenevate kõrvalmõjude/ohtude kõrvaldamata jätmisel on kahju tekkimine tõenäoline. Käibekohustuse täitmiseks, mis kaitseks isikuid võimaliku kahju tekkimisest, saab pidada ohtlikuks muutunud puu tähistamist, mis praegusel juhul oli tegemata. Puu tähistamine oleks andnud autojuhile infot puu ohtlikkuse kohta ja autojuht poleks ohtliku puu lähedal peatunud. Kostja, jättes temalt mõistlikult eeldatavad toimingud tegemata, oli vähemalt hooletu VÕS § 104 lg 3 järgi. Oluline on ka see, et riik ei olnud teadmatuses, et reformimata riigimaadel on maade hooldamine jäetud korraldamata. Riigikontrolli 2008. a aruandest selgub, et reformimata maade küsimused ei ole reguleeritud ja maavanemal kui ajutisel valitsejal ei olegi õigust korraldada reformimata maade hooldamist (I kd, lk 163). Kostja väited, et järelevalve meetmete rakendamine reformimata maade üle oleks riigi jaoks ebamõislikult koormav, on tõendamata. Praegune vaidlus on kohtu hinnangul tekkinud paljuski tänu riigi tegevusetusele
reformimata maade õigusliku staatuse määramisel ja põhjendamatu on kostja soov teha vastutavaks reformimata maade hooldamise eest kohalikud omavalitsused, kelle omandisse vastavad maa-alad ei kuulu. Kohus ei nõustu kostja esitatud tõendamiskoormuse jagamisega kostja vastutuse jaatamiseks delikti üldkoosseisu järgi. Hageja ei pea tõendama kostja süüd kahju tekitamises. Hageja kohustuseks on tõendada objektiivne teokoosseis ja õigusvastasuse eeldused ning kohtu arvates on hageja oma tõendamiskoormuse täitnud. Lisaks sellele tõendas hageja ka kostja käibekohustuse rikkumise. Vastutusest vabanemiseks peaks kostja tõendama süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1) või õigusvastasust välistava asjaolu esinemise (VÕS § 1045 lg 2). Kostja ei ole kumbki vastutusest vabanemise alust tõendanud. Kohus ei nõustu kostjaga, et eksperthinnang (I kd, lk 12-13), millega tuvastati, et murdunud puu oli pehkinud, on ebausaldusväärne tõend. Eksperthinnang on jälgitav ja kostja välja toodud asjaolud ei sea kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust kahtluse alla. Kohus nõustub ka hageja põhjendustega, et tugevat tuult, mis aitas kaasa pehkinud puu murdumisele, ei saa pidada vääramatuks jõuks ja ei korda neid. Arvestades eeltoodut kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna kohus rahuldab hageja nõude põhjusel, et hagejale on tekkinud kahju hageja omandi õigusvastase rikkumisega, ei analüüsi kohus hageja delikti üldkoosseisule tugineva nõude alternatiivset alust – kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3)
Festra Ehitus OÜ võõrandas kahjustatud auto, sest võõrandamisega kandis Festra Ehitus OÜ väiksemat kahju, kui tal oleks tekkinud auto kordategemise juhul. Hageja ei nõua hetkel kostjalt hüvitist, et osta sarnane sõiduauto, vaid hageja eesmärgiks on saada hüvitis auto väärtuse enne kahju tekkimist ja müügihinna vahe ulatuses. Arvestades asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud kohalda analoogia korras VÕS § 132 lg-t 2 ja võtta hüvitise suuruse määramisel aluseks auto avariieelne väärtus, mitte aga lähtuda uue samaväärse sõiduauto soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hüvitise suuruse määramine auto väärtuse osas kehtivast turuhinnast lähtudes asetaks hageja halvemasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud ja see oleks vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1. Hageja esitatud auto ekspertiisiaktiga on tõendatud, et auto väärtus seisuga 26.07.2010 oli 9 789 eurot ilma käibemaksuta (I kd, lk 23 – 28). Festra Ehitus OÜ võõrandas sõiduauto hinnaga 4 260,78 eurot ilma käibemaksuta (I kd, lk 22). Seega vähenes auto väärtus 3 896,72 euro võrra, mille summa hüvitamist saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 ning § 132 lg 2 alusel. Alusetud on kostja väited auto väärtuse ekspertiisiakti ebausaldusväärsuse kohta. Tõend on jälgitav ja hageja esitas tõendid, et ekspertiisi teostas pädev eriteadmistega isik (II kd, lk 27). Kostja ei ole esitanud tõendeid auto avariieelse väärtuse ümberlükkamiseks. Hageja on kandnud seoses kahju tekitamisega kulusid sõiduauto sündmuskohalt äravedamiseks summas 103,54 eurot ja sõiduauto väärtuse hindamiseks enne kahju tekkimist summas 100 eurot. Kohus leiab, et kahjustatud auto äravedamise kulu summas 103,54 eurot on tõendatud (I kd, lk 29, II kd, lk 29) ja põhjendatud. Samuti on tõendatud ja põhjendatud sõiduauto väärtuse kindlakstegemisega kantud kulu summas 100 eurot (I kd, lk 32, II kd, lk 30). Märgitud kulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele VÕS § 128 g 3 alusel. Hageja nõuab kostjalt asendusauto kulude hüvitamist. VÕS § 132 lg 4 esimene lause sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et Festra Ehitus OÜ on kasutanud perioodil 28.07.2010 – 31.09.2010 asendusautot ja kandnud asendusauto kasutamisega kulud summas 360,78 eurot (I kd, lk 30 – 31, II kd, 28), milline summa tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel. Samas võib eeldada, et kui ettevõte on auto rentinud, siis kasutati autot majandustegevuses ja kostja väide, et hageja ei ole tõendanud asendusauto majandustegevuses kasutamist, on alusetu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kahjuhüvitis summas kokku 4 461,04 eurot (auto väärtuse vähenemine 3 896,72 eurot + sõiduauto väärtuse ekspertiisi kulu 100 eurot + kahjustatud auto äravedamise kulu 103,54 eurot + rendiauto kasutamise kulu 360,78 eurot)
keskmise puhanguti kuni 22,3 m/s. Sellistel tingimustel ei pidanud keskmine mõistlik autojuht eeldama, et mingil hetkel võib tuule kiirus tõusta üle keskmise. Samas ei saa keskmiselt mõistlikult autojuhilt eeldada selliste teadmiste olemasolu, mis võimaldaksid temal välisel vaatlusel tuvastada puu vigastusi, mis võivad tingida puu murdumise. Hageja esitatud piltidelt (I kd, lk 7 – 9) nähtub, et puu latv oli kaetud lehtedega, mis samamoodi ei tekita keskmises isikus kahtlust puu võimaliku sellise haigestumise kohta, mis võib viia puu murdumiseni. Hageja esitatud piltidelt on näha ka seda, et autojuht ei parkinud autot vahetult puu alla, vaid auto oli pargitud kõnniteele puust umbes 10 meetri kaugusele. Samuti kostja esitatud pildid (II kd, lk 37 – 38) kinnitavad, et puu ei asunud vahetult kõnnitee kõrval, vaid kasvas kõnnitee äärest teatud kaugusel. Kuna auto ei olnud pargitud vahetult puu alla, ei saa eeldada, et keskmine mõistlik autojuht parkides autot puust eemale, vaataks puu täiendavalt üle, tuvastamaks selle kukkumise võimalust või oleks eriteadmisi omamata märganud puul pehkimise tunnuseid. Tõendamata on kostja seisukoht, et ehistukauba maha laadimiseks noortekeskuse ette parkides rikkus autojuht liikluseeskirju, kuna poolte esitatud piltidelt on näha, et tee ei ole tähistatud kõnniteena või sissesõidukeelu alana või et see oli muude vahenditega eraldatud tee tänavast (I kd, lk 7 – 9, II kd, lk 37 – 38)
hüvitamise kohta. Järelikult võib eeldada, et hageja oli kahju tekkimisest eelduslikult teadlik juba 26.07.2010, mil sõiduautole puu kukkus ja asjaolust, et kohalik omavalitsus ja maavanem keeldusid kahju hüvitamisest, pidi hageja olema teadlik vastavalt juba 16.09.2010 (kohaliku omavalitsuse vastus I kd, lk 14) ja 13.10.2010 (maavanema vastus I kd, lk 18). Hageja poolt väljatoodud põhjused, et hagi esitamine venis 1,5 aastat seetõttu, et maavanem rikkus selgitamiskohustust, jättes hagejat suunamata vaidlust lahendama pädeva isiku poole ja et ajakulu oli seotud õigusliku analüüsi teostamise vajadusega, ei ole kohtu hinnangul veenvad ja ei saa printsiibis tingida hagi esitamisega 1,5 a pikkust venimist. Samas aga esitas hageja oma nõude kohtusse aegumistähtaja jooksul ja aegumistähtaja sees ei saa hea usu põhimõttest lähtuvalt uut hagi esitamise tähtaega määrata. Festra Ehitus OÜ ei eksitanud kostjat temaga läbirääkimisi pidades ka viivise mittenõudmise osas. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja pidi kahju tekkimisest teadlik olema juba 26.07.2010 ja hagi esitamisega viivitati kuni 26.07.2013, ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks viivise vähendamist. Kohus möönab, et käesolevas vaidluses on tegemist eripärase kostjaga selles mõttes, et arvestades kaasuse asjaolusid on raske tuvastada, kes peab riiki ehk kostjat menetluses esindama. Justiitsministeerium sai menetlusse kaasatud TsMS § 220 järgi sellepärast, et kohus ei suutnud täpselt tuvastada ministeeriumi, kelle valitsemisalasse esitatud avaldus kuulub. Kohtu hinnangul saab viivise arvestamise aja alguseks pidada 28.09.2010 ehk päeva, millal hageja teavitas riiki maavanema kaudu oma nõudest ja mitte Justiitsministeeriumile hagiavalduse kättetoimetamise päeva. Viivise arvestamine alates 28.09.2010 on kooskõlas ka VÕS § 113 lg 2 esimese lausega, mis sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 14.05.2014 seisuga summas 1 101,57 eurot ja pärast märgitud kuupäeva viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015 kohtuotsuse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.