Täitmine › Muud täitmisasjad

Asjaolud B K , J K ja E T esitasid hagi K K ja Osaühingu Kandri Kaubandus vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses ning taotluse hagi tagamiseks ja menetlusabi saamiseks. 09.10.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. 08.11.2013 määrusega rahuldas kohus E T taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt. 28.11.2013 esitasid kostjad määruskaebuse Harju Maakohtu 09.10.2013 määruse peale. 26.11.2013 esitasid hagejad määruskaebuse Harju Maakohtu 08.11.2013 määruse peale. 18.12.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus hagejate poolt 26.11.2013 esitatud määruskaebuse. Maakohus kohustas hagejaid tasuma riigilõivu summas 1600 eurot 80 osamaksena, millest esimene summas 20 eurot tuli maksta hiljemalt 06.01.2014. 13.01.2014 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.10.2013 määruse muutmata. 06.01.2014 esitasid hagejad kohtule avalduse, milles teatasid, et kostja I on täitmisel oleva võla tasunud ja hagejad ei tasu riigilõivu esimest osamakset ning palusid kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada. Esimese astme kohtu määrus Juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 10 keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast, kuna hagejad ei ole tasunud riigilõivu esimest osamakset. Kooskõlas TsMS § 386 lg-ga 4 tühistas maakohus Harju Maakohtu 09.10.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel hagejate kanda. Kohus vabastas E T õigusabi kulu summas 552 eurot tasumisest riigituludesse. Hagejad on palunud jätta kostjate senised võimalikud menetluskulud nende endi kanda, kohaldades analoogia korras TsMS § 168 lg 4. Kohus märkis, et kohaldamisele ei kuulu analoogia korras TsMS § 168 lg 4. Tegemist ei ole olukorraga, kus tuleks kohaldada analoogia korras teist seaduse sätet, kuivõrd õigussuhet reguleeriv säte on olemas (TsMS § 164 lg 1). Kuna E T le on Harju Maakohtu 03.09.2013 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis tuleb E T vabastada riigi tuludesse õigusabi kulu summas 552 eurot tasumisest. Määruskaebus Hagejad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, millega 552 euro suuruseid õigusabikulusid ületavas osas jäeti ülejäänud menetluskulud hagejate kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta 552 euro suuruseid õigusabikulusid ületavas osas ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada hagejad käesoleva määruskaebuse esitamise ja menetlusega seotud õigusabikulude tasumisest riigituludesse Hagi ei olnud kohtu poolt menetlusse võetud ning kostjate ainsad menetluskulud saavad olla tekkinud seoses nende poolt Harju Maakohtu 09.10.2013 hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebuse menetlusega. TsMS § 171 lg 1 näeb ette, et juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata, kannab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja. Maakohus oleks vaidlusaluse määruse tegemisel ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel pidanud arvestama asjaoluga, et kostjate ainsad menetluskulud on seotud määruskaebuse menetlusega ning nende määruskaebus jäeti rahuldamata. Seetõttu oleks maakohus pidanud lähtuvalt TsMS § 171 lg-st 1 ja TsMS § 162 lg-st 4 jätma menetluskulud osas, mis ületavad 552 euro suurusi õigusabikulusid, mille riigituludesse tasumisest maakohus hageja E T põhjendatult vabastas, menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlus maakohtus Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hagejate kanda. 2(3)

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 651 lg 1, § 659 ja § 667 lg 2 järgi edasikaevatud osas tühistada ja jätta menetluskulud, mida ei ole käsitletud maakohtu määruse punktis 5, menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium leiab, et käesoleva tsiviilasja menetluse asjaolusid arvestades oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hagejate kanda. Kolleegiumi arvates annab TsMS § 162 lg-s 4 toodud põhimõte võimaluse kaaluda menetluskulude jagamist seadusest erinevalt ka juhul, kui hagi menetlusse võtmata jätmise on tinginud asjaolud, mille tekkimine ei sõltu ainult hagejast, vaid on seotud ka kostjapoolse tegevusega. Hageja esitas hagi vara tagasivõitmiseks täitemenetluses seoses elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsuse täitmata jätmisega kostja K K poolt ja talle kuulunud kinnisasjade võõrandamisega OÜ-le Kandri Kaubandus. Pooled on käesolevas asjas tõenäoliselt kandnud menetluskulusid, kuna enne hagi menetlusse võtmist maakohus tagas hagi, mille vaidlustasid kostjad. Pärast hagi esitamist ja selle maakohtu poolt tagamist tasus K K elatise ja väljamõistetud menetluskulude võla. Kuna võlg oli tasutud, siis hagejad ei soovinud enam hagi menetlusse võtmist, millest teavitasid kohut, ja jätsid ühtlasi tasumata riigilõivu esimese osamakse. Kolleegium leiab, et sellistel asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulusid hagejate kanda, sest hagejad ei tasunud riigilõivu osamakset seetõttu, et kostja K K oli täitemenetluses sissenõutava võla tasunud. Eeltoodud asjaoludel tuleb kolleegiumi arvates jätta menetluskulud poolte kanda, nagu seda on soovinud hagejad.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Margo Klaar

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.