KB hagi JK vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
44 018,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: JK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Reva
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. novembri 2013 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta 9% ulatuses hageja KB kanda ja 91% ulatuses kostja, JK kanda. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja, JK kanda.
Tagastada JK 26.05.2014 ringkonnakohtule esitatud tõendid. Jätta tähelepanuta 26.05.2014 menetlusdokumendis avaldatud uued seisukohad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KB esitas 14.05.2013 Harju Maakohtule hagi JK vastu lepingu alusel üle antud 43 000 euro tagastamiseks ja kahju 5165,27 euro hüvitamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2012 notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostja võõrandas Harjumaal, XXXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXX asuvad XXXX XXXXXXXXXXXX X ja XX kinnistud koos nendel asuva aiamajaga hagejale. Lepingu p 1.9.4 kohaselt pidi kinnistul asuv aiamaja muu hulgas vastama ehitusprojektile. P-s 1.9.3 kinnitas kostja, et aiamajal temale teadaolevaid varjatud puudusi ei ole. Pärast aiamaja valduse saamist tekkisid hagejal kahtlused aiamaja ehitusliku kvaliteedi osas. Ehitusekspertiisibüroo OÜ 29.01.2013 ekspertiisiaktist nähtub, et aiamajal on olulised puudused ja palju kõrvalekaldumisi projektist. 28.03.2013 esitas hageja kostjale puuduste kõrvaldamise nõude ning teatas, et puuduste kõrvaldamisest keeldumisel esitab ta lepingust taganemise avalduse. Kostja müüs hagejale puudustega asja ja keeldus mittevastavuse kõrvaldamisest, mistõttu on hagejal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda ostuhinna 43 000 euro tagastamist. Hageja on nõus kostjale omandiõiguse üle andma.
3.Lepingu rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju 5165,27 eurot, millest ehitusmaterjalide maksumus on 2396,37 eurot, elektritööd 250 eurot, muud tööd 1500 eurot, tasu Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le 300 eurot, notaritasud 283,18 eurot, riigilõiv 71,83 eurot, maamaks 19,25 eurot ja kohtueelse õigusabi kulu 344,64 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustunud. Vastuväite kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid müüja kohustusi rikkunud. Kostja müüs kinnistu maakleri abil. Kinnistul asuv aiamaja ei olnud lõpuni ehitatud. Kõik olemasolevad aiamaja ehitamisega seotud dokumendid on hagejale esitatud. Müüdava objekti kohta oli tehtud AS Kaanon Kinnisvara eksperthinnang turuväärtuse leidmiseks. Kostja võimaldas takistusteta tutvuda müüdava objektiga. Ehitisel ei olnud teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ostjat ei teavitanud või ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Aiamajale ei olnud väljastatud kasutusluba ja energiamärgist. Pooled leppisid kokku, et hageja võtab endale kohustuse hankida need omal kulul. Kostja ei ole temal lasuvaid kohustusi rikkunud, veel enam ei ole rikkunud neid olulisel määral ja hagejal ei ole õigust lepingust taganeda.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja lepingu alusel üle antud 43 000 eurot ja kahju hüvitamiseks 1018,90 eurot. Menetluskulud jättis kohus 91 % ulatuses kostja kanda ja 9 % ulatuses hageja kanda.
6.Hageja taganes müügilepingust hagi esitamisega 14.05.2013. Kostja on hagiavalduse koos lepingust taganemise avaldusega kätte saanud 06.06.2013. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja lepingust taganemine on kehtiv ning hageja väidetava kahju tekkimise ja suuruse osas.
7.Hageja esitas kostjale müügilepingust taganemise avalduse VÕS § 116 lg 1 alusel põhjusel, et müüja on oluliselt rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Lepingu esemel ilmnesid olulised puudused ning kostja ei ole neid puudusi kõrvaldanud.
8.Müügilepingu p-s 1.9.3 kinnitab müüja, et lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu p-s 1.8.9 kinnitab ostja, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast.
9.29.01.2013 Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud ehitusekspertiisiakti kohaselt on aiamaja ehitamine küll pooleli, kuid valmis ehitatud konstruktsioonide juures esineb palju kõrvalekaldumisi projektist: välisseina paigaldatud soojustus ei vasta projektile ning sein on tunduvalt külmem, kaldkatuse mittehingatava aluskile all puudub tuulutuskanal ning soojustus ei vasta projektile, pööningule pääsemiseks peab olema paigaldatud tulekindel luuk, keldrilagi vajab tugevdamist, keldris ja keldri peal kulgevad veetorud on isoleerimata, kogumiskaevu mahuti tuleb välja vahetada, soklile paigaldatud vahtpolüstüroolplaadid on lahti, voodrilaua tagune tuulutuskanal ei tööta, aluskattekile ei ole paigaldatud nõuetekohaselt, kanalisatsioonitorud keldris on riputatud ebapiisavalt.
10.Hageja poolt esile toodud puudustest on sellised, mis pidid olema nähtavad lepingu eseme üle vaatamisel, puudused, mis puudutavad pööningu luuki, isoleerimata veetorusid, kogumiskaevu, vahtpolüstüroolplaate, aluskattekilet ja kanalisatsioonitorusid keldris. Varjatud puudusteks saab lugeda soojustuse mittevastavust projektile ja tuulutuse puudumist, mis on aga ehitise juures olulised. Aiamaja ostmisel oli hagejal õigus eeldada, et teostatud ümberehitus on kvaliteetne ning sellel ei esine puudusi, mille kõrvaldamiseks on vaja teha täiendavaid kulutusi. Projekti järgi oli aiamaja ümberehitus kavandatud selle kasutamiseks ja seal aastaringseks elamiseks. Tunnistaja EM ütluse järgi oli kostja teadlik, et ehitist soovitakse kasutada aastaringselt.
11.Kostja ei vastanud sisuliselt hageja 28.03.2013 e-kirjale, milles hageja teavitas puudustest ning palus teatada, kas kostja nõustub puudusi kõrvaldama. Hageja müügilepingust taganemine on põhjendatud, kuna lepingu eseme valmisehitatud osal olid varjatud puudused, mida võib lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 järgi.
12.Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud kostjale müügihinna 43 000 eurot. Seega on hageja lepingust taganemisel kohustatud VÕS § 189 lg 1 kohaselt kostjale üle andma lepingu eseme ja kostja hagejale 43 000 eurot.
13.Hageja nõutav kahjuhüvitis on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Tõendatud on tasu Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le summas 300 eurot, mille kohta on esitatud kviitung. Kui lepingu objekt oleks vastanud lepingutingimustele, ei oleks olnud ekspertiisi tegemine vajalik. Samuti on hageja müügilepingu sõlmimisel tasunud notaritasud 283,18 eurot ja riigilõivu 71,83 eurot, mis on hageja otsene kahju. Hageja poolt tasutud maamaksu
19,24 eurot saab lugeda samuti hagejal seoses lepingu esemega tekkinud kahjuks. Kohtueelne õigusabi kulu 344,64 eurot on põhjendatud. Hageja pidi seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Ülejäänud kulud on tõendamata. Hageja on esitanud rida müügitšekke, kuid see, kas nendel tšekkidel näidatud tooted on ostetud hageja poolt ning kasutatud lepingus näidatud ehitisel, ei ole tõendatud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 1018,90 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus pidi tuvastama ja hindama, kas olid täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ja kas kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi, tõlgendades VÕS § 116 lg 1 ja 2 faktiliste asjaoludega. Taganemisõiguse tekkimise või kehtivuse hindamisel pidi kohus oma otsuses ka tuvastama, kas see ei too kostja jaoks kaasa ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi võrreldes kohustuse rikkumise raskusega ja kas hagejal on võimalus kasutada vähemkoormavaid õiguskaitsevahendeid, nagu hinna alandamine või kahjuhüvitise nõudmine (VÕS § 111, § 188-193). Taganemist kui õiguskaitsevahendit võiks hageja kasutada vaid siis, kui lepingu tagasitäitmine on õigusliku tagajärjena kohaldatav.
16.Antud juhul ei ole võimalik kinnistu võõrandamislepingust taganemisel taastada endist olukorda, kuna aiamaja on hageja kasutuses ning hageja väitel on tehtud palju töid maja ehituse lõpuleviimiseks (paigaldatud vihmaveesüsteem, tehtud terrass, maja soojustatud, paigaldatud santenikat, tehtud elektritöid jne). Kohus ei ole eelnimetatud asjaolusid hinnanud ega arvestanud ka kostja poolt esitatud seisukohtadega ega poolte selgitustega kohtuistungitel.
17.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kostja ei vastanud sisuliselt hageja 28.03.2013 ekirjale, milles hageja teavitas puudustest ning palus teatada, kas kostja nõustub need kõrvaldama. Kirjavahetusest nähtub, et kostja ei keeldunud läbirääkimistest puuduste kõrvaldamise osas. Kostja soovis kohtuväliselt olukorda arutada ja lahendada. Kuna kostja arvates oli hageja puuduste kõrvaldamise nõue põhjendamatult suur, ei nõustunud ta kõigi puuduste kõrvaldamisega ja esitas omapoolse ettepaneku. Seejärel hageja loobus edasistest läbirääkimistest ja esitas koheselt hagi kohtusse. Kostja ei keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kuid on nõus kõrvaldama põhjendatud puudused.
18.Kohus leidis, et lepingu eseme valmisehitatud osal olid varjatud puudused, mida võib lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 järgi. Jääb arusaamatuks, mille alusel jõudis kohus sellisele järeldusele ja milles konkreetselt seisneb lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 loetelu järgi. Ilmnenud varjatud puudustest ei saanud kostja teada enne kinnistu võõrandamist, kuna aiamaja ei olnud veel kasutusel. Seega vastab tõele kostja kinnitus lepingu p-s 1.9.3 selle kohta, et temale teadaolevaid varjatud puudusi asjal ei ole. Järelikult ei ole tegemist lepingu olulise rikkumisega kostja poolt.
19.Tuvastatud varjatud puudused ei too automaatselt kaasa lepingu olulist rikkumist ja lepingust taganemise eeldust. Kohus ei hinnanud kostja seisukohta, et tuvastatud varjatud puudused on seotud aiamaja ehituskvaliteediga või ehitustööde puudustega, mitte lepingu olulise rikkumisega. Hageja ostis poolelioleva maja ja pooled ei olnud omavahel kokku leppinud selles, et kostja vastutab ehituskvaliteedi eest kinnistu müügi ajaks juba väljaehitatud aiamaja osas. Seega ei saa hageja seda lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks. Kui hageja on arvamusel, et kostja on rikkunud oma kohustusi, võib hageja kasutada oma õiguste kaitseks teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid, kuid mitte nõuda taganemist lepingust.
20.Kahjuhüvitisena välja mõistetud notaritasud 283,18 eurot, riigilõiv 71,83 eurot ja maamaks 19,24 eurot ei ole põhjendatud, kuna lepingust taganemiseks ei ole õiguslikku alust. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 1018,90 eurot ületava kahjuhüvitise saamiseks. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu järgi saadud 43 000 eurot, kahjuhüvitise 1018,90 eurot ja jaotas menetluskulud.
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus tuvastas õigesti nii lepingust taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Vaidluse all ei ole see, et kostja müüs hagejale kinnisasja, millel asus aiamaja, mida ehitati ümber elamuks ja ehitisele ei ole väljastatud kasutusluba ega energiamärgist.
26.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja soovis osta kinnistu seal elamiseks ja et kostja oli hageja sellisest eesmärgist teadlik.
27.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu eseme valmisehitatud osal olid olulised varjatud puudused. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktist (lk 27 jj) järeldub, et valdav osa seni teostatud ehitustöödest on vaja ümber teha. Ehitis ei ole piisavalt soojapidav ja niiskus ei lähe välja. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb hoone välisfassaad välja vahetada, kogu hoone, sh katus soojustada ja ümber teha jne, mis on märkimisväärselt kulukas (t lk 126). Sama kinnitas ekspertiisiakti koostanud VK tunnistajana kohtuistungil (t lk 142, 143).
28.Pooled ei ole väitnud, et ehitis pidi vastama mingile kokkulepitud kvaliteedistandardile VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. See ei tähenda aga, et ostuese ei peagi mingitele kvaliteedinõuetele vastama. Samuti ei tähenda poolelioleva ehitise müümine seda, et juba tehtud ehitustööde osas ei kehti mingid kvaliteedinõuded. Kui müügiesemeks on pooleliolev ehitis, saab puudusena käsitleda juba tehtud tööde olulises mahus ümbertegemise vajadust, nagu see antud juhul maakohtu poolt ka tuvastati.
29.Maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojapidavust ja niiskuse regulatsiooni, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks. Kui elamu sellistele eeldustele ei vasta, on tegemist VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud lepingueseme puudusega. Lisaks ei saa puudulikult soojustatud ja seetõttu vähese soojapidavusega ning liigniiske maja olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Selliste puudustega elamu ehitamine ei vasta heale ehitustavale. Kostja teadis hageja soovist hakata maja aasta läbi elamuna kasutama. Seega ei saa määrata lepingueseme kvaliteeti suvemajade tavapäraste nõuete järgi. Maja puudusi ei tee olematuks see, et kinnisasja ostmisel ei olnud selle elamuks ümberehitamine lõppenud. Kvaliteedinõuet piiravat kokkulepet müügileping ei sisalda.
30.Hageja ei pidanud eeldama, et hoone kvaliteet on selline, mis ei võimalda ilma senitehtu ulatusliku ümbertegemiseta ehitustöid lõpetada. Tegemist oli olulise lepingurikkumisega, sest lepingu esemeks olev ehitis ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas, mistõttu jäi hageja kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
31.VÕS § 219 lg 1 kohaselt on ostjal kohustus ostetud asja eraldi ülevaatamiseks vaid juhul, kui ta sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul ei ole sellega tegemist. Asja kohese ja põhjaliku ülevaatamise kohustust ei ole hagejale pandud ka müügilepinguga. Seega ei pidanud hageja eeldama, et talle võidakse üle anda lepingutingimustele mittevastav ehitis ega rakendama erakorralisi meetmeid selleks, et võimalikke puudusi enne lepingu sõlmimist kindlaks teha. Ekslik on kostja seisukoht, et ehitise varjatud puudused, mis on tingitud halvast ehituskvaliteedist või ehitustööde puudustest, ei tähenda lepingu olulist rikkumist.
32.VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja teatas kostjale lepingu eseme puudustest mõistliku aja jooksul.
33.Hageja edastas kostjale nõude kõrvaldada puudused hiljemalt 31.05.2013 (t lk 42) ja kostja hageja nõudele sisuliselt ei vastanud (t lk 47). Kuigi hageja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et pooltevahelises telefonivestluses keeldus kostja puuduste kõrvaldamisest, on see väide usutav, sest ka vastuses hagiavaldusele väljendas kostja selgelt, et ta keeldus hageja nõudel asja parandamast, sest sellist kohustust tal enda arvates ei olnud (t lk 82). Poolte kirjavahetus ei tõenda kostja valmisolekut puuduste osaliseks kõrvaldamiseks, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab (t lk 42-47).
34.VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui ta keeldub õigustamatult asja parandamast ja sama paragrahvi lg 3 järgi võib ostja sellisel juhul lepingust taganeda. Hageja ei pidanud valima muud õiguskaitsevahendit, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. VÕS § 189 lg 1 alusel on mõlemal lepingupoolel õigus lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja on nõus kinnistu kostjale tagastama (omandi üle andma) ja seda ei takista asjaolu, et hageja on teinud töid maja ehituse lõpuleviimiseks.
35.VÕS § 218 ja ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ja asja puudusest. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei teadnud varjatud puudustest midagi. Hagejal oli seaduslik alus lepingust taganemiseks, kostjalt lepingu alusel saadu tagasinõudmiseks ja lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitise nõudmiseks.
36.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
37.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
38.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tõendi tagastamine Tagastada JK 26.05.2014 esitatud tõendid, sest pärast asja sisulise arutamise lõpetamist 25.03.2014 istungil ei ole uute tõendite esitamine lubatav. Samuti ei ole enam võimalik esitada uusi seisukohti, mistõttu jätab ringkonnakohus 26.05.2014 menetlusdokumendis avaldatud seisukohad tähelepanuta.
Tiit Kollom
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.