Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

2(17)

Väide B: LHV Pank oli sunnitud realiseerima „probleemsete laenude“ tagatist. Kuna 2012 mai lõpuks oli Arco Vara aktsia hind langenud ning kõnealused „probleemsed laenud“ ei olnud seetõttu enam piisavalt tagatud, pidi LHV Pank tagatist müüma; Väide C: LHV Varahaldus osales tagatise realiseerimises ostjana ehk „päästis panga.“ LHV Pank, T/L firmad OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud ning LHV Varahaldus leppisid kokku, et tagatisaktsiaid ei panda avalikult müüki, vaid need ostab ära LHV Varahaldus tema valitsevate pensionifondide rahaga ning selline ost ka toimus. Sellele viitab kostja läbivalt kui „panga päästmisele“ või „hapuks läinud laenu päästmisele.“ Kõik kolm kostja avaldatud faktiväidet on ebaõiged. LHV Pank ei võtnud Danske Pangalt üle mingeid „probleemseid laene.“ LHV Pank lõi Te ja L firmade OÜ-ga Toletum ja OÜ-ga HM Investeeringud kliendisuhted alles 07.06.2012, enne seda ei olnud nimetatud firmadel LHV Pangaga mingit seost. Iseenesestmõistetavalt ei oleks LHV Pank pidanud juba järgmisel päeval (väidetav tagatise müügikuupäev oli 08.06.2012) pärast kliendisuhete algust tegema tehinguid, mille sisuks oli väidetavalt tagatiseks seatud Arco Vara aktsiate realiseerimine, seda enam, et väidetaval müügikuupäeval oli Arco Vara aktsia hind kõrgem kui kliendisuhete sõlmimise kuupäeval ning aktsia hind oli tõusuteel. LHV Varahalduse investeering Arco Vara aktsiatesse ei ole absoluutselt seotud LHV Panga ja Te ning L firmade OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud vahel 07.06.2012 kliendisuhete loomisega, kuna investeeringu tegemine otsustati oluliselt varem. LHV Panga ja LHV Varahalduse vahelise kokkuleppe puudumist kinnitab samuti asjaolu, et isegi kui väidetavad laenulepingud oleks olnud ülevõetud, puudus LHV Pangal igasugune ajend ja vajadus aktsiaid müüa, mistõttu ei saanud ka LHV Varahaldus midagi „päästa“. 10.12.2012 ilmunud Äripäeva esileht sisaldab ka eraldiseisvalt ebaõigeid andmeid. Äripäeva paberväljaande esileht sisaldas kahte pealkirja: 1) „LHV võis päästa oma laenu pensionifondide rahaga“ ja 2) „Suvel Arco Varas osaluse soetanud LHV ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid enda riskantse laenuportfelli päästmiseks.“ Need pealkirjad on mõeldud eelkõige viitena pikemale artiklile, kuid sisaldavad ka eraldiseisvalt ebaõigeid andmeid. Esimene pealkiri jätab mõistlikule lugejale mulje, et LHV-l oli tekkinud vajadus päästa laenu (fakt) ja seda võidi teha pensionifondide rahaga (oletus). Laenulepingu päästmise vajadus tekib siis, kui laenuvõtja ei suuda oma kohustusi täita või vähemalt tekib selline oht. Äripäeva pealkirjas toodud kaudsetest asjaoludest („päästa oma laenu“) saab mõistlikult järeldada, et LHV Panga laenuportfell on vähemalt osaliselt madala kvaliteediga ning pank on kahjumi ohus. Teine pealkiri sisaldab samuti ilmset faktiväidet. Pealkirjas toodud väide annab lugejale kindla informatsiooni, et LHV Varahalduse pensionifondide raha kasutati vastuolus pensionikogujate huvidega kolmanda isiku (LHV Panga) riskantse investeeringu päästmiseks. Samuti tekitab see kindla teadmise, et LHV on käitunud seadusevastaselt, kuivõrd pensionifondid peavad vastavalt investeerimisfondide seaduse §-le 55 kasutama nende käsutus olevaid vahendeid fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimate huvides. Väide sisaldab faktilist eeldust, et LHV-l oli tekkinud vajadus päästa laenuportfell ehk et laenuportfell on vähemalt osaliselt madala kvaliteediga ning pank on kahjumi ohus. Kostja vastutab enda kontrolli all olevas Äripäeva paber- ja võrguväljaandes esitatud andmete eest ning ka andmete eest, mis esitatakse igal teisipäeval Kuku raadio saates „Äripäev eetris“ ja milles Äripäeva ajakirjanikud kommenteerivad päevakajalisi majandus- ja poliitikasündmusi. Kuivõrd

3(17)

viimase puhul on tegemist kostja raadiosaatega, kus käsitletakse Äripäeva artiklites ilmunud teemasid kostja ajakirjanike poolt, vastutab kostja selles avaldatu eest. Kuna kostja avaldas hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, on hagejatel kostja vastu VÕS § 1047 lg 4 alusel nõue faktiväidete ümberlükkamiseks. Kostjal on õigus hagejate nimetatud faktiväited jätta ümber lükkamata üksnes siis, kui ta tõendab nende õigsust. Valeandmed tuleb ümber lükata „samal viisil ja samas kohas.“ „Samal viisil“ ümberlükkamine peab tagama samaväärse kajastuse. Hagejad palusid kohustada kostjat lükkama ümber hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ebaõiged andmed järgmisel viisil ja järgmise sisuga: a) Äripäeva paberväljaande esilehe keskmises osas avaldatakse vähemalt 1-l tööpäeval pealkiri „Äripäev avaldas LHV Panga ja LHV pensionifondide kohta ebaõigeid andmeid ja süüdistas neid alusetult” neutraalsel taustal ilma graafikata sama teksti suurusega nagu 10.12.2012 esilehe suurim pealkiri. b) Äripäeva paberväljaande 4. lehel keskmises osas avaldatakse samal tööpäeval ja Äripäeva võrguväljaande keskmise sektsiooni kõige ülemisel järjekohal avaldatakse vähemalt 4-l järjestikusel tunnil artikli pealkiri „Äripäev avaldas LHV Panga ja LHV pensionifondide kohta ebaõigeid andmeid ja süüdistas neid alusetult.” c) Nii paber- kui ka võrguväljaandes avaldatakse p-s (b) nimetatud pealkirja all järgnev tekst: „Oleme avaldanud 10.12.2012 paberväljaandes artikli „Pensionirahaga panka päästma. Priske kahjum” ja võrguväljaandes artikli „Pensionirahaga LHV Panka päästma.“ Nimetatud artiklid sisaldavad järgmisi faktiväiteid. • LHV Pank võttis millalgi enne 2012 kevadet Danske Pangalt üle Arco Vara võtmeisikute RT ja HPL firmade „probleemsed laenud,“ mida tagasid Arco Vara aktsiad. See väide on vale. • Kuna 2012 mai lõpuks oli Arco Vara aktsia hind langenud ning kõnealused „probleemsed laenud“ ei olnud seetõttu enam piisavalt tagatud, pidi LHV Pank tagatist müüma. See väide on vale. • LHV Pank, T / L ning LHV Varahaldus leppisid kokku, et tagatisaktsiaid ei panda avalikult müüki (et mitte tekitada veel suuremat hinnalangust), vaid need ostab ära LHV Varahaldus tema valitsevate pensionifondide rahaga ning selline ost ka toimus. Sellele viitas Äripäev läbivalt kui „panga päästmisele“ või „hapuks läinud laenu päästmisele.“ See väide on vale.“ d) Võrguväljaandes 10.12.2012 avaldatud artikli „Pensionirahaga LHV Panka päästma“ algusesse lisatakse tähtajatult p-s (c) toodud tekst. e) Kuku raadio esimeses „Äripäev eetris“ saates, mis järgneb kohtuotsuse jõustumisele, loetakse ette p-s (c) toodud tekst. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejate nõue ei ole kohtulikult kaitstav, kuna nõude sisuks on lükata ümber faktiväited, mida artiklites ei ole esitatud. Lubatav ei ole nõude sellisena formuleerimine, mida kostja ei ole kunagi avaldanud. Kostja ei ole avaldanud hageja poolt märgitud kolme väidet: „LHV Pank võttis Danske Bankilt üle „probleemsed laenud“,“ LHV Pank oli sunnitud realiseerima „probleemsete laenude tagatist“ ja „LHV Varahaldus osales tagatise realiseerimises ostjana ehk „päästis panga“.“ Kostja avaldas 10.12.2012 Äripäeva paberväljaandes artikli „Pensionirahaga panka päästma. Priske kahjum“ ja võrguväljaandes artikli „Pensionirahaga LHV Panka päästma,“ mis sisaldasid järgmisi väiteid: A) esilehel avaldati sisujuht: „LHV võis päästa oma laenu pensionifondide rahaga“ ning väiksemas tekstis „Suvel Arco Varas osaluse soetanud LHV ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid enda riskantse laenuportfelli päästmiseks,“

4(17)

B) „Äripäeva andmetel on LHV ostnud riskantse laenuportfelli Danskelt ära ning hakanud ise Te ja L võlausaldajaks,“ C) „Mai lõpus kukkus Arco Vara aktsia hind Tallinna börsil alla kahe euro piiri ning on äärmiselt tõenäoline, et see oli tase, mis tähendas Te ja L panditud aktsiate sundmüüki panemist,“ D) „Antud juhul leiti ärimeeste ja panga vahel, et aktsiaid ei paisata turule müüki, vaid LHV pensionifondid ostavad priske koguse aktsiaid ise ära. Sedasi ei ujutata ebalikviidset turgu üle suure hulga aktsiatega, aktsia hind ei kuku ning mis veel parem – Eesti Warren Buffetina tuntud LHV pensionifondide juhi AV nimi annab enam kui tõenäoliselt aktsiale tugeva tõuke. /.../ Ehk pensionikogujate rahaga päästeti ära oma hapuks läinud riskantne laen.“ Lisaks kommenteerisid kostja ajakirjanikud artiklites sedastatut Kuku raadio saates „Äripäev eetris,“ kus lausuti: E) „tegelikult me praegu nagu teame, et Arco Vara suuromanike laenud on kõik LHV Pank ise nagu üles ostnud,“ F) „ me saime nagu teada, et praeguste nende aktsiamüükide taga on nagu LHV Pank, kes siis realiseerib T ja L nagu portfelli, et kuna siis aktsia on langenud teatud hinnatasemest nagu läbi, samas L ja T võlad vajavad nagu tagasimaksmist ja tagatiseks on Arco Vara aktsia, siis pangal ei ole muud üle jäänud, siis kui need Arco Vara aktsiad praegu nagu müüa.“ 10.10.2012 avaldas kostja ka juhtkirja „Finantsinspektsioon, Arco Vara ja LHV ootavad Teid!,“ milles kutsus Finantsinspektsiooni üles toimunud tehinguid uurima. Artiklit kirjutades tugines kostja ajakirjanik järgmistele asjaoludele: • 31.05.2012 tegi LHV Varahaldus AS esimese investeeringu Arco Vara AS aktsiatesse. Nimetatud tehing oli 2011 aktiivselt Tallinna börsi aktsiatesse investeerinud LHV Varahaldus AS-le esimene investeering Tallinna Börsil 2012; • 07.06.2012 said Arco Vara AS omanikele RTja HPL kuuluvad ettevõtted OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum LHV Panga klientideks, varem olid nad Sampo Panga kliendid; • 08.06.2012 tegid LHV Varahaldus AS pensionifondid oma teise investeeringu Arco Vara AS aktsiatesse, ostes 150 000 aktsiat. See kogus vastab R. T ja H-P. L poolt müüki pandud kogusele (keskmise hinnaga 2 eurot aktsia). Tehing toimus börsiväliselt. Aktsiad pani müüki LHV maakler. Hageja I võttis HM Investeeringud ja OÜ Toletum laenud üle, muuhulgas seades tingimuseks, et ettevõtted panevad müüki osa Arco Vara aktsiaid ja vähendavad nii laenukoormust, mida kinnitab Arco Vara AS nõukogu liikme ning OÜ HM Investeeringud osaniku H-P. L intervjuu Äripäeva ajakirjanikuga 06.12.2013, milles ta sedastas ajakirjaniku küsimusele aktsiate müügi kohta, et: „meil on oma kohustused panga ees. Lepingu üks punkte on, et kui tuleb teatud hind, siis me oleme sunnitud midagi otsast müüma. Praegusel juhul müüb pank.“ • Juulis 2012 sai Arco Vara nõukogu liikmeks RL, kes on nii AS LHV Pank kui ka LHV Varahalduse AS nõukogu liige. LHV pensionifondide juht AV on omakorda LHV Pank AS nõukogu liige. Muud kostja kogutud faktid ning informatsioon, millele tuginedes artikkel kirjutati: • HM Investeeringud OÜ-l oli käibekapitali laen Sampo Pank AS-lt summas 2 084 034 krooni, intressiga 6,26 ning kehtivusega kuni 02.06.2012; • LHV Varahaldus AS ostetud aktsiad 150 000 euro (so 2 346 750 krooni) eest on võrdne laenusumma 2 084 034 euroga, millele on liidetud intress 6,26% (aastas 130 460,5 eurot); • HM Investeeringud OÜ käibekapitali laenu tähtaeg Sampo Pangas oli 02.06.2012 ning uus leping LHV-s sõlmiti kõige varasemalt 07.06.2012. On eluliselt ebausutav, et läbirääkimised ei toimunud juba varem, sh ka enne 31.05.2012, mil hageja II tegi esimese investeeringu Arco Vara AS aktsiatesse;

5(17)

• Hagejate ainuomanikuks on LHV Grupp AS, milles omavad olulist mõju 37% häälteõigusega RL ja 11% häälteõigusega AV; • 2012 oli hageja II põhitegevuseks fondi valitsemise teenuse pakkumine viiele kohustuslikule pensionifondile, ühele vabatahtlikule pensionifondile ja kahele aktsiatesse investeerivale eurofondile. LHV Varahalduse AS pensionifondidel on ligikaudu 100 000 klienti; • Hagejad on väitnud, et ei oma omavahel mingeid mitteformaalseid sidemeid. Tegelikult nt vahetavad töötajad kahe ettevõtte vahel töökohti, ettevõtete bürooruumid on ühised ning omanikud ning nõukogu liikmed on ristasetustega AS-s LHV Pank, AS-is LHV Varahaldus ning AS-s LHV Grupp; • AS Arco Vara aktsia hind langes perioodil augusti 2012 kuni 10.12.2012 koguni 65%; H-P. L ning R. T on teinud ka hilisemalt suuri tehinguid hetkedel, mil aktsia hind on 2 euro lähistel, nt 1317.09.2012 müüs H-P. L 35 680 aktsiat keskmise müügihinnaga 2 eurot ning R. T 35 185 aktsiat keskmise müügihinnaga 2,01 eurot. Enne artikli avaldamist, juba alates 14.06.2012, tegi kostja endast oleneva, et saada täiendavat informatsiooni hageja I, hageja II ning Arco Vara AS aktsionäride vaheliste tehingute kohta. Kostja avaldas artikli alles pärast seda, kui korduvate infopäringute ning kommenteerimise võimaluse pakkumise tekkis kostja ajakirjanikus kindel veendumus, et hagejad ei ole nõus toimunud tehinguid selgitama ning rohkem selgitusi nad ei esita. Kostjale oli oluline selgitada välja tehingu tegelikud asjaolud ning kostja huvi oli kajastada toimunut võimalikult täpselt. Seda kinnitab kolm päeva hiljem Äripäevas avaldatud jätkulugu, kus kostja avaldas täiendava hagejate seisukoha avaldatud artiklite kohta. Kostja on esitanud Finantsinspektsiooni järelpärimise uurimaks, kas Finantsinspektsioonis toimub menetlus käesoleva tsiviilasja esemeks olevate tehingute osas. Kostja hinnangul ei ole eelnevate väidete puhul tegemist valede faktiväidetega, vaid kohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine oli õigustatud. Valitseva kohtupraktika kohaselt kvalifitseeruvad artiklis esitatud väited väärtushinnanguteks VÕS § 1046 mõttes, st nende tõesus ega väärtus ei saa ega tohigi olla tõendatav või ümberlükatav. Artiklis esitatakse erinevaid võimalikke seoseid ning assotsiatsioone ning kostja ajakirjaniku arvamusi teadaolevate tehingute ning olemasoleva taustainformatsiooni kohta, millega iseloomustatakse hagejate mõistlikus inimeses kahtlust tekitavat tegevust. Artiklis avaldatu näol on tegemist õigusliku iseloomuga arvamustega. Faktiväitena võib kvalifitseerida vaid hinnangud C, F ja G. Need faktiväited ei saa aga anda alust ühelegi hagejate nõudele, sest need vastavad tõele: hinnang C ja G kohaselt teatud tasemest alates olid L ja T kohustatud enda aktsiaid müüma. See väide on aga tõene, see on tõendatud H-P. L enda väidetega kostjale antud intervjuus, samuti tegelikkuses toimunud aktsiamüügi tehingutega; hinnang F selle kohta, et LHV Pank on üles ostnud Arco Vara suuromanike laenud, vastab samuti tõele. VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole väärtushinnangute avaldamine õigusvastane, kui avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on õigustatud arvestades muu hulgas avalikkuse huve. Antud juhul on esitatud väärtushinnangutel üldine objektiivne faktiline baas. Eluliselt on usutav, et läbirääkimised laenulepingute ülevõtmiseks toimusid ning olid hagejale II teada juba enne 31.05.2012 tehtud investeeringut Arco Vara AS aktsiatesse; hageja II tehtud investeeringu suurus on võrdne Arco Vara AS suuromanike laenulepingute summaga; laen oli riskantne arvestades Toletum OÜ ja HM Investeeringute finantsseisu kesisust ning laenulepingu tingimust müüa aktsiad teatud aktsiatasemeni jõudmisel jne. Olukorras, kus väljendus keskendub teemale, mille vastu on avalikkusel eeldatavalt ja põhjendatult suur huvi, on õigustatud isegi sellised hinnangud, mis baseeruvad kuulujuttudel. Antud juhul on

6(17)

kostja reastanud artiklis mitmed hinnangud ning arvamused ja faktilised asjaolud ning loonud sellega paratamatult ka nendest hinnangutest johtuva meelsuse. Isegi kui kostja hinnangud on liialdatud, solvavad ja provokatiivsed, ei ületa need lubatavuse piire, sest sündsuse piirest ei väljuta ning artiklis esitatakse heauskselt põhistus hagejate vaheliste tehingute seoste kohta. Loomulik on, et igasugune avalikkuseni jõudev info, mis kätkeb endas vihjeid selle kohta, et inimeste, so enam kui 100 000 inimese pensioniosakute investeerimistegevus ei pruugi lähtuda ainult ja ainult pensioniosaku omanike huvidest, saab ühiskonnas kiiresti pigem negatiivse kui positiivse kuvandi, ning hagejad kui selliste tehingute osapooled ei saa nõuda ajakirjanduselt, et nemad sellest kuvandist puutumata jäävad. Ebakohaste hinnangute avaldamine loetakse VÕS § 1046 lg 2 alusel siiski õiguspäraseks kui selleks oli piisav alus. Piisav alus eksisteerib, kui rikkumine on õigustatud arvestades avalikkuse huve. Vaidlusaluse artikli ning selles esitatud hinnangute avaldamise vastu oli eeldatavalt avalikkusel kõrge huvi. Juhtum, kus on vaatluse all ligi 100 000 Eesti elaniku vanaduspension ning pensioniosakute arvel tehtavad põhjendatud kahtlust tekitavad tehingud, on kindlasti avalikkuse huviorbiiti kuuluvaks ning avalikkusel on õigustatud huvi selliste tehingute kohta teabe avaldamise kohta. Avalikkuse huvi olemasolu kinnitab ka finantsvaldkonna, eriti pensionifondide tegevuse detailne regulatsioon õigusaktides, milles suur osa keskendub just nimelt erinevate huvide konfliktide ning pensionifondi osakuomanikule kahju tekitamise välistamisele. Isegi juhul, kui kohus leiab, et osaliselt on avaldatud mitte väärtushinnanguid vaid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, oleks avaldamine samalaadselt õiguspärane. Esiteks, vastaksid väited tõele. Teiseks, isegi kui mõne väite tõelevastavus ei leiaks tõendamist, oleks ebaõigete faktiväidete avaldamine õigusvastane vaid juhul, kui avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. Antud juhul kostja siiralt uskus andmete tõelevastavust. Kolmandaks, isegi ebaõige faktiväite avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õiguspäraseks, kui avaldajal või avalikkusel oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Avalikkuse huvi avaldatu vastu on piisavalt põhistatud ning kostja kontrollis andmeid enam kui piisavalt. Seega ei oleks isegi avaldatu lugemisel faktideks, nende avaldamine õigusvastane. Artikli sisu oli ajas ja ruumis avaliku debati jaoks oluline, avalikkus soovis selgitusi, tal oli õigus neid saada ning ei ole ühtegi veenvat argumenti, mis õigustaks ajakirjandusvabaduse piiramise. Vastupidi, arvestades teema avalikku kaalukust, tuleks kõik kahtlused ja küsimused avalikult läbi arutada. Lisaks nõuab nii VÕS § 1046 lg 3 kui ka kohtupraktika, et arvesse võetakse ka avaldaja eesmärke ning ajendeid avalduse tegemisel – st muuhulgas peab väärtusotsustuse välja ütleja olema kantud heast usust. Kostja eesmärk avaldamisel oli lisaks avalikkusele teabe andmisele, kutsuda üles Finantsinspektsiooni tuvastama, kas tehtud tehingud on seaduspärased. Kostja ei avaldanud artiklit ka enne, kui oli korduvalt andnud asjaosalistele võimaluse temaatikat kommenteerida, mida asjaosalised aga ei soovinud teha, kuid pärast artikli avaldamist hagejate poolt edastatud arvamus artikli ning selle sisu kohta avaldati Äripäevas järgmisel päeval pärast selle saamist hagejatelt, see tõendab selgesti kostja huvi ja soovi kajastada temaatikat algusest lõpuni võimalikult objektiivselt ning tõetruult kantuna soovist informeerida avalikkust ning saada teada tehingute sisu. Seega, arvestades konteksti, kuidas, miks ja kuna avaldati artikkel ning seda, et ei ole veenvalt põhjendatud, miks oleks õigustatud hagejate õiguste asetamine ettepoole ajakirjandusvabadust, on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Põhjendamatud on hagejate nõuded ümberlükkamise avaldamise viiside suhtes. Seadustega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab ümberlükkamist nõuda. Põhjendatud ei ole juhul, kui tõepoolest

7(17)

mõni arvamus kvalifitseeruks kohtu hinnangul faktiväiteks ning veel ka ebaõigeks faktiväiteks, nõuda kostjalt toimetusvabadusest loobumist ning kirjutada ette avaldamise viisid, kirjasuurused ning tekstiasetused. Kostjat saab kohustada avaldama ümberlükkamine samas meediaväljaandes – so paberväljaandes ning võrgulehel. Täiendavalt on hagejad esitanud ümberlükkamise avaldamise nõude ka teisele isikule kuuluva raadiokanali saates „Äripäev eetris.“ Kuigi saate nimi võib viidata kostja väljaandele, ei ole siiski kostja vaba otsustama, mida ja kuidas raadio eetris üldsusele edastatakse. Hageja selline nõue saab olla täidetav vaid teise isiku, so Kuku Raadio suhtes. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning kohustas AS Äripäev avaldama 10 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ajalehe Äripäev paberkandjal ja võrguversioonis järgmine teade: AS Äripäev teatab, et „Äripäeva“ 10.12.2012 paberväljaandes ja võrguversioonis avaldatud artiklites „Pensionirahaga panka päästma. Priske kahjum“ ja „Pensionirahaga LHV Panka päästma“, ning 11.12.2012 Kuku raadio saates „Äripäev eetris“ avaldatud väited, mille kohaselt LHV Pank võttis enne 2012 mais-juunis LHV Varahalduse poolt Arco Vara aktsiate ostmist Danske pangalt üle L ja Te firmade OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum laenud ning et LHV Varahaldus kasutas Arco Vara aktsiate ostmisel pensionikogujate raha mitte pensionikogujate huvides, vaid LHV Panga halbade laenude päästmiseks, on ebaõiged ja alusetud. AS Äripäev lükkab käesolevaga need väited ümber. Äripäeva paberkandjal peab nimetatud teade olema avaldatud neljandal leheküljel ja sellele peab olema selge viide ajalehe esiküljel. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostaja kanda. Äripäeva 10.12.2012 artiklites ja kostja ajakirjanike poolt Kuku Raadio 11.2012 saates „Äripäev eetris“ on hagejate arvates esitatud ebaõiged faktiväited, mille kohaselt võttis LHV Pank Danske pangalt üle Arco Vara võtmeisikute L ja Te firmade OÜ HM Investeerinugd ja OÜ Toletum probleemsed, Arco Vara aktsiatega tagatud laenud; LHV pidi nende laenude tagatiseks olevad aktsiad müüma oma laenuportfelli päästmiseks; LHV Panga, Te ja L ning LHV Varahalduse kokkuleppel kasutati L ja T kuuluvaid ja nendele kuuluvate firmade laenude tagatiseks olevate Arco Vara aktsiate ostmiseks LHV Panga laenude päästmiseks LHV pensionifondide raha. Kostja väited, mille kohaselt ei ole Äripäev selliseid andmeid avaldanud (faktiväiteid esitanud), on alusetud. 10.12.2012 artiklis on väidetud, et Äripäeva andmetel on LHV ostnud Te ja L probleemsed laenud Danskelt ja hakanud ise Te ja L võlausaldajateks. Mai lõpus leiti ärimeeste ja panga vahel kompromiss, et aktsiaid ei paisata turule, vaid LHV pensionifondid ostavad priske koguse aktsiaid ise ära. Pensionikogujate rahaga päästeti ära oma hapuks läinud riskantne laen. Samad väited on esitatud ka Äripäeva 10.12.2012 veebiversioonis. Raadiosaates „Äripäev eetris“ on kostja ajakirjanik RS avaldanud, et „ me läksime natuke ajast tagasi ja vaatasime sama kaheksanda juuni tehingut, millal siis LHV Pensionifondid ostsid L ja T aktsiad ja investeerisid siis oma pensionifondide raha Arco Vara aktsiatesse. Ja siis saime nagu teada, et selle tehingu mõlemad osapooled olid samuti nagu LHV Pank, LHV maaklerid, et selle baasile me siis nagu oletasimegi, et võib-olla siis juba toona olid L-T laenud LHV panga poolt üle võetud (I kd, lk 20-12). Seega ka selles saates avaldasid kostja ajakirjanikud, et enne aktsiate ostmist olid laenud üle võetud LHV Panga poolt. Andmete avaldamist ei muuda olematuks ega muuda neid väärtushinnanguteks see, kui avaldaja kasutab kõhklevat kõneviisi, mida väljendavad fraasid “saime nagu teada“, „tehingu mõlemad osapooled olid samuti nagu“ ja „nagu oletasimegi“. Kohtu hinnangul on avaldatu, mille kohaselt LHV Pank võttis enne LHV Varahalduse poolt 08.06.2012 Arco Vara aktsiate ostu üle Danske pangalt L ja Te firmade laenud, otsene faktiväide.

8(17)

Kostja ei ole tõendanud nende väidete tegelikkusele vastavust, s.o seda, et nimetatud ajaks oli LHV Pank sõlminud Danske pangaga tehingu L ja Te firmadele antud laenude ülevõtmiseks. Kostja on tõendina osundanud H.-P. L intervjuule 10.12.2012 Äripäevas, kus too on küsimusele „Ise olete ka nüüd müünud?“ avaldanud, et“ meil on oma kohustused panga ees. Lepingu üks punkt on, et kui tuleb teatud hind, siis me oleme sunnitud midagi otsast müüma. Praegusel juhul müüb pank“ (I kd, lk. 16). Intervjuu, kui seda saab üldse käsitada tõendina, on antud ligi kuus kuud hiljem pärast LHV Varahalduse poolt Arco Vara aktsiate omandamist, selle on andnud Arco Vara nõukogu liige ja vastus oli esitatud küsimusele lähimineviku tehingute kohta. Seejuures ei ole selge, millise pangaga on tegemist. Seetõttu ei saa intervjuus avaldatu kinnitada väidetavat tehingut LHV Panga poolt laenude ülevõtmise kohta. Samuti ei saa LHV Varahalduse poolt Arco Vara aktsiate ostmise fakti hinnata tõendina, et LHV Pank oli selleks asjaks sõlminud lepingu L ja Te firmade laenude ülevõtmiseks, nagu kostja väidab. Muid tõendeid ei ole kostja esitanud. Seega ei ole kostja ülalmärgitud andmete tegelikkusele vastavust tõendanud. Nimetatud otsese faktiväite kõrval ja sellele tuginevalt on kostja avaldanud ka nn kaudseid faktiväiteid, mille kohaselt LHV Varahalduse poolt Arco Vara aktsiate omandamisega päästeti pensionikogujate rahaga ära LHV Panga „hapuks läinud laenud“ ja et“ suvel Arco Varas osaluse soetanud LHV ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid enda riskantse laenuportfelli päästmiseks“. Sisuliselt on sellega väidetud, et LHV Varahaldus ei järginud Arco Vara aktsiatesse investeerides pensionikogujate, so oma klientide huve, vaid LHV Panga ärihuve. Kuivõrd nimetatud kaudsed faktiväited rajanevad tegelikkusele mittevastavatele andmetele, siis on hagejatel õigus nõuda ka nende andmete ümberlükkamist. Kostja vastuväited, mille kohaselt andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, on asjakohatud. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustamine ei kujuta ega saagi kujutada endast sõna- ja ajakirjanduse vabaduse ebaproportsionaalset riivet. Seega kohustab kohus kostjat ümber lükkama märgitud allikates avaldatud väited, mille kohaselt LHV Pank võttis enne 2012 mais-juunis LHV Varahalduse poolt Arco Vara aktsiate ostmist Danske pangalt üle L ja Te firmade OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum laenud ning et LHV Varahaldus kasutas Arco Vara aktsiate ostmisel pensionikogujate raha mitte pensionikogujate huvides, vaid LHV Panga halbade laenude päästmiseks. Vastav ümberlükkamine peab sisalduma ajalehe Äripäev paberkandja 4. leheküljel ja Äripäeva veebiversioonis, paberkandja esilehel peab olema selge viide ebaõigete andmete ümber-lükkamisele

9(17)

Oma olemuselt on ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi sarnane mittevaralise kahju hüvitamise hagiga. Seetõttu ei pea kohus hagi piiridest väljumiseks seda, kui kohus kohustab ümberlükkamise teadet avaldama mõnevõrra teistsuguses sõnastuses kui nõudis hageja, ja mõnevõrra teistsugusel viisil. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud jätta tervikuna hagejate kanda. Terve esimese astme menetluse jooksul keskendus menetlusosaliste vaidlus sellele, kuidas avaldatu kvalifitseerida – hinnangute või faktiväidetena. Kohus on jätnud täielikult põhjendamata oma seisukoha, miks on avaldatu näol tegemist faktiväidete ning mitte hinnangutega. Riigikohtu hinnangul väljendid, nagu «raske õigusrikkumine», «rahaliste vahendite väljaviimine», «omastamine», «ametiseisundi kuritarvitamine» jt kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Enamgi veel, Riigikohus nendib, et „igasugune õiguslik kvalifikatsioon on põhimõtteliselt alati hinnangu ja mitte fakti küsimus“ (Riigikohtu otsus 13.04.2007 nr 3-2-1-5-07, p 27). Käesoleval juhul antakse hinnang lähtuvalt ajakirjaniku subjektiivsest majandusliku iseloomuga õigustõlgendusest „riskantsele laenuportfellile“, „laenu päästmisele“ ning „tehingute tegemisele mitte ainult osakuomanike huvist lähtuvalt“. EIÕK on enda lahendis Timpul Info-Magazin v Moldova leidnud, et ka ajakirjanduse artiklid lugudest ning kuulujuttudest peavad olema väljendusvabadusena kaitstud, kui need ei ole täielikult alusetud ning ajakirjanik on tulemuseta üritanud saada osapooltelt täiendavat informatsiooni (42864/05, 27.11.2007, § 36). EIÕK leidis, et sekkumine ajakirjanduse väljendusvabadusse ei olnud demokraatlikus ühiskonnas vajalik, sest avalikkuselt oli õigustatud huvi teada avaliku elu tegelase poolt erasfääris toime pandud avalikkuse huve kaitsvate seaduste rikkumise vastu. Käesoleva tsiviilasja asjaolud on vägagi sarnased viidatud kohtuasja faktidele. Nimelt, üritas kostja ajakirjanik korduvalt saada informatsiooni tehingute kohta hagejatelt, kuid tulutult - põhimõtteliselt puudus võimalus saada täpsemaid andmeid, mistõttu on avaldajale kohustuse panek enda väidete tegelikkusele vastavuse tõendamiseks ebamõistlik, kui mitte võimatu ülesanne. Sellisel juhul ei saa nõuda tõendamist, mistõttu tuleb hinnata öeldu kohasust ning üldist faktilist baasi. Kostja on korduvalt põhistanud, et just selliselt on toimunud ka vaidlusaluste artiklite avaldamine – kostja on teinud endast oleneva saamaks detailsemat informatsiooni, mida hagejad, viidates pangasaladusele, on keeldunud andmast; avaldatus on läbivalt viited sellele, et teave ei tugine otsestele dokumentidele, vaid üldteada või kostjale teadaolevale informatsioonile ning ratsionaalsetele järeldustele ning kostja on avaldanud juhtkirja, milles selgitas igale lugejale, et avaldatu on vaid üks hüpotees, mille toimetus on püstitanud. Kas teine EIK lahendi kriteerium on täidetud - üldine faktiline baas oli avaldamiseks kahtlemata olemas. Kohus on ka leidnud, et „ebaõigeteks faktiväideteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, s.t selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide“. Maakohus on ilmselt lähtunud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt võidakse isikut kujutada üldsuse ees ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte (Riigikohtu 31.05.2006 otsus 3-2-1-1-161; 19.02.2008 otsus 3-2-1-145-07, p 13). Samas on kohus sisustanud selle õiguspõhimõtte ebaõigesti. Nimelt, esitatud kaudne asjaolu peab samuti olema fakt ning sellest johtuv peab samuti olema faktiväide Riigikohtu faktiväite definitsiooni mõttes – st see peab sisaldama andmeid. Antud juhul on aga ajakirjaniku järeldus hinnang, subjektiivne ja

10(17)

majandusliku iseloomuga otsustus ning hüpoteeside ja järelduste kogum, mille avaldamisel on ajakirjanik lähtunud enda subjektiivsest tõlgenduses Riigikohtu praktika tähenduses (Riigikohtu 13.04.2007 otsus 3-2-1-5-07, p 26 ja 27). Maakohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited, lähtudes asjaoludest, mille kohus on selgelt ebaõigesti tuvastanud. Maakohtu hinnangul on hageja „avaldatu, mille kohaselt LHV Pank võttis enne LHV Varahalduse poolt 08.06.2012 Arco Vara aktsiate ostu üle Danske pangalt L ja Te firmade laenud, otsene faktiväide. Kostja ei ole tõendanud nende väidete tegelikkusele vastavust, s.o. seda, et nimetatud ajaks oli LHV Pank sõlminud Danske pangaga tehingu L ja Te firmadele antud laenude ülevõtmiseks.“. Selline asjaolu tuvastus on ebaõige – vastupidi isegi hagejad on menetluse käigus kinnitanud, et kliendisuhe LHV Pank AS ning L ja Te firmade vahel eksisteeris enne 08.06.2012 toimunud aktsiate ostu. Samuti on kohus sedastanud, et ebaõigeks faktiväiteks on kostja avaldatu, et „LHV Panga, Te ja L ning LHV Varahalduse kokkuleppel kasutati L ja T kuuluvaid ja nendele kuuluvate firmade laenude tagatiseks olevate Arco Vara aktsiate ostmiseks LHV Panga laenude päästmiseks LHV Pensionifondide raha“. See otsuse lause on küll grammatilisel lugemisel arusaamatu, kuid sisuks on, et kostja on avaldanud väite, et Arco Vara aktsiate ostmiseks kasutati LHV pensionifondide raha. Sellist väidet ei ole kostja avaldanud, veelgi enam – sellist asjaolu ei olegi saanud tuvastada, sest sellele ei ole ükski menetlusosaline tuginenud. Isegi hagejate etteheide kostjale seisneb selles, et LHV Varahaldus AS investeeris tagatise realiseerimisel aktsiatesse, mitte aga ei andnud enda raha kasutada tagatise ostmiseks. Isegi juhul, kui kohus leiaks, et osaliselt on avaldatud mitte väärtushinnanguid vaid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, oleks avaldamine samalaadselt õiguspärane – sest avaldatu näol on tegemist tõele ja tegelikkusele vastavate väidetega. Nimelt, osaluse soetamine LHV Varahaldus AS poolt toimus ning väited sellest on tõesed; väited aktsia hinna taseme ning aktsia hinna taseme ning müügi seose kohta on tõesed, sest puudub alternatiivne eluliselt usutav muu põhjendus. Kohus on otsuses väljunud hagi lahendamise piiridest, millega on oluliselt rikkunud TsMS §-s 439 sätestatud põhimõtet. Hageja nõude, kostja avaldatu ning otsuse vahel puudub korrelatsioon – nii näiteks kohus kasutab sõnapaari „halvad laenud“, hageja nõudes sisaldub „probleemsetele laenudele“ ning kostja on hoopis avaldanud terminid „riskantne laenuportfell“. Menetluskulude jaotus otsuses ei ole kooskõlas TsMS 162 lg-ga 1. Kohus rahuldas hagejate 5-st nõudest 4 ning jättis ühe nõude täielikult rahuldamata, kuid otsustas siiski jätta kõik menetluskulud kostja kanda sealjuures esitamata selleks ühtegi põhjendust. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse avaldatu ümberlükkamise viisi osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada AS Äripäev lükkama ümber avaldatud ebaõiged ja alusetud väited järgmiselt: a) Kohustada AS Äripäev avaldama vähemalt 1-l tööpäeval ajalehe Äripäev paberkandja esiküljel esimesel leheküljel keskmises osas pealkirja: „Äripäev avaldas LHV Panga ja LHV pensionifondide kohta ebaõigeid andmeid ja süüdistas neid alusetult“ neutraalsel taustal ilma graafikata sama tekstisuurusega nagu 10.12.2012 esilehe suurim pealkiri.

11(17)

b) Kohustada AS Äripäev Kuku Raadio saates „Äripäev eetris“ esimeses saates, mis järgneb kohtuotsuse jõustumisele, lugema ette p-s 1.1 nimetatud teate. c) Ajalehe Äripäev paberväljaande 4. lehel keskmises osas avaldatakse samal tööpäeval ja Äripäeva võrguväljaande keskmise sektsiooni kõige ülemisel järjekohal avaldatakse vähemalt 4-l järjestikusel tunnil p-s 1.1. nimetatud teate tekst. d) Võrguväljaandes 10.12.2012 avaldatud artikli „Pensionirahaga LHV Panka päästma“ algusesse lisatakse tähtajatult p-s 1.1 toodud teate tekst. Hagejad ei vaidlusta otsust menetluskulude jaotuse ja ebaõigete andmete ümberlükkamise teate sõnastuse osas. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta AS Äripäev kanda. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata samal viisil ja samas kohas nagu need avaldati, kuid maakohus on aga jätnud sisuliselt tuvastamata, millisel viisil avaldati ebaõiged andmed algallikates. Riigikohus on otsuse 3-2-1-5-07 p-s 29 sedastanud olulise põhimõte: „seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati“. „Sama viis“ tähendab mh kirjasuurust, täpset asukohta lehel ja muid olulisi detaile, mis mõjutavad lugeja tähelepanu. Otsuses puudub ka põhjendus, miks just kohtu määratud viis on andmete ümberlükkamiseks sobivaim. Kuna ebaõiged andmed avaldati artiklina, millele viitab suur pealkiri ajalehe esilehel (nö esilehe uudisena), tuleb esilehel viidata ka vastavate andmete ümberlükkamise teatele. Riigikohtu otsuse 32-1-5-07 p 29 ja VÕS §-i 1047 lg 4 eesmärgist lähtuvalt peab ebaõigete andmete ümberlükkamine tagama kannatanule võimaluse taastada enne ebaõigete andmete avalikustamist valitsenud olukord või luua sellele võimalikult lähedane olukord. Kuna ajalehe esilehekülg sisaldab ka eraldiseisvalt ebaõigeid andmeid, tuleks need esileheküljel samaväärse teatega ümber lükata, samasugusel viisil nagu need esilehel avaldati. Maakohtu otsus, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teate kohta tuleb avaldada „selge viide“ esilehel, ei ole piisavalt täpne. Maakohtu otsusest (nii resolutsioonist kui ka põhjendavast osast) jääb ebaselgeks, mida on kohus pidanud silmas kohustades kostjat avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamise teate kohta „selge viite ajalehe esiküljel.“ Seega tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks täitmist võimaldav ja kindlatele kontrollitavatele tingimustele vastav ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamise kord. Ebaõiged andmed tuleks lükata ümber ka Kuku Raadio saates „Äripäev eetris“. Hagejad ei ole taotlenud Kuku Raadio kohustamist ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mistõttu on väär maakohtu järeldus, et raadios avaldatud andmete ümberlükkamise nõue tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et Kuku Raadio ei ole menetluses kostja. Kuna kostja avaldas hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, on hagejatel VÕS § 1047 lg 4 alusel kostja vastu nõue faktiväidete ümberlükkamiseks, sõltumata sellest, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid talle endale või kolmandale isikule kuuluva meediaettevõtte vahendusel. Asjas ei oma tähtsust, kas Kuku Raadio on kostja kontrollitav meediaväljaanne. Andmete ümberlükkajaks ei pea olema tingimata ebaõigete andmete esitaja, vaid selleks võivad olla andmete esitaja korraldusel ka kolmandad isikud. Pealegi Kuku Raadio eetris olev saade „Äripäev eetris“ on täielikult kostja poolt kontrollitav. Saate toimetajad on kostja töötajad, kes alluvad tööalastes küsimustes kostja juhtimisele ja korraldustele. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kuna Äripäev paberväljaandes ja võrguväljaandes avaldatavas teates sisaldub viide ka Kuku Raadio saates „Äripäev eetris“ avaldatud ebaõigetele andmetele, siis on hagejate eesmärk saavutatud üksnes kirjaliku teate avaldamisega. Raadio kuulajaskond ja ajalehtede lugejaskond on erinevad ning ebaõigete andmete ümberlükkamine peaks toimuma selliselt, et võimalikult paljud ebaõigete andmete adressaadid saaksid teavet selle kohta, et neile edastatud andmed olid ebaõiged ja et need on ümber lükatud.

12(17)

Maakohus on õigesti leidnud, et ebaõiged andmed tuleks lükata ümber Äripäeva võrguversioonis, kuid ei ole kindlaks määranud millisel viisil. Võrguversioonis tuleks ebaõiged andmed ümber lükata samal viisil ja samas kohas nagu need kostja poolt võrguversioonis esialgselt avaldati. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu ostus tuleb seoses materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisega tühistada ja ringkonnakohtul on võimalik uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt väitsid hagejad, et kostja avaldas alljärgnevad faktiväited:

13(17)

14(17)

midagi otsast müüma. Praegusel juhul müüb pank.“ Alates juulist 2012 on AS Arco Vara nõukogu liige hagejate nõukogu liige RL. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et hageja I tõenäoliselt refinantseeris OÜ HM Investeeringud laenu Danske Panga ees ja võttis laenu üle, sellele viitavad eelmises lõigus loetletud tehingute kronoloogia ja seosed tehingute vahel. H.-P. L intervjuu kinnitab, et äriühingute laenu tagatiseks olid Arco Vara AS aktsiad ja panga poolt on neid asutud müüma. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et mõni muu pank oleks samal ajal tegelenud Arco Vara AS aktsiate müügiga. Ebaõige on hagejate väide, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid hagejate vahelise seose kohta. Vaidlust ei ole, et hagejate aktsionäriks on AS LHV Group. Samuti kattuvad äriühinguid juhtivad isikud. Nii on mõlema hageja juhatuses KL ja nõukogus RL ning AV. EK on hageja I juhatuse liige ja hageja II nõukogu liige. Samuti tegutsevad mõlemad hagejad aadressil XXXXX XXX X. Hagejate kinnitus, et nende tegevuskohad on ärihoone eri korrustel (II kd lk 85), ei anna alust järelduseks, et hagejate vahel puudub igasugune äriline side. Arvestades hagejate omavahelist seostust, on tõenäoline, et ärihuve silmas pidades on võimalik teha kooskõlastatud otsuseid. Lisaks eeltoodule osundab kolleegium, et VÕS § 1047 lg 2 järgi on küll kostja kohustatud tõendama esitatud asjaolude tegelikkusele vastavust, kuid kui kostja on seda kaudsete tõenditega teinud, siis hagejate poolt ainuüksi see väide, et nad ei pea kostja poolt esitatut piisavaks, kuna ei ole esitatud otseseid tõendeid, ei anna iga kord alust jätta hagi rahuldamata. Kui hagejad ei nõustu kostja poolt esitatud asjaoludega ja neid põhistavate kaudsete tõenditega, kuid ei esita enda poolt asjaolusid, mis seavad kostja poolt esitatud asjaolud kahtluse alla, võib kohus kostja poolt esitatule tuginedes jätta hagi rahuldamata. Kolleegium märgib, et arvestades seda, et hagejad on isikud, kellele on kohustus KAS § 88 lg 1 järgi hoida pangasaladust, milleks on kogu teave ja hinnang, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta, siis kostjal on olnud raske või võimatu saada ilma laenulepingu osapoolte nõusolekuta teavet OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum laenulepingute täitmise asjaolude kohta. Seega on võimalik faktiväite tõepärasust hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal, mis kinnitavad teatud asjaolude olemasolu. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, nagu saaks laenulepingute ülevõtmist tõendada ainult otseste kirjalike dokumentidega, milleks on laenulepingud ja muud taolised dokumendid. Ajakirjanduse ülesandeks on kajastada ühiskonnas olulist avalikku huvi puudutavaid küsimusi. Õige on see, et ajakirjandus peab edastama õiget ja objektiivset informatsiooni, kuid teatud juhtudel ei ole võimalik ajakirjanikul tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele tema poolt avaldatu tugineb. EIÕK on 02.10.2012 lahendis asjas Yordanova ja Toshev vs Bulgaria leidnud, et kui ajakirjanik avaldab olulise informatsiooni ebapiisavate tõendite alusel, siis osutub sõnavabaduse kaitse aspektist määravaks tema heauskne tegutsemine. Käesolevas asjas on kostja enne artiklite avaldamist pöördunud informatsiooni saamiseks hagejate, RT ja H.-P. L ning Finantsinspektsiooni poole, kuid pangasaladusele tuginedes ei ole ajakirjaniku küsimustele vastatud. Samuti on kostja ajakirjanik F-EE teavitanud hagejaid kavatsuses käsitleda Arco Vara AS ja hagejate vaheliste tehingute seonduvat ajalehes. EIK rõhutas, et ajakirjandusliku informatsiooni väärtus on ajas kiiresti muutuv, mistõttu ei ole ajakirjandusel iga kord võimalik teha artikli avaldamise eelselt pikaaegseid uuringuid. 07.01.2014 lahendis Ringier Axel Springer Slovakia, A.S. vs Slovakkia osundas EIK, et tuleb hinnata ka vastandlikke õigusi ja kostja käitumise heausksust ja artikli avaldamise eesmärki. Kolleegiumi arvates tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada, et kostja poolt avaldatud artiklites esitatud väited

15(17)

pakuvad avalikkusele huvi. Hageja II on isik, kes valitseb pensionifonde, seega sõltub tema majandustulemustest paljude inimeste poolt pensionifondidesse tehtud investeeringute tõhusus ja kaugemas perspektiivis ka inimeste sissetulek pensionipõlves. Arvestades, et 2012. aastale eelneval perioodil oli üldteadaolevalt paljude pensionifondide tootlus madal või tegutsesid nad viisil, kus investeeringute tegijad kandsid kahjumit, siis oli just sellel perioodil avalikkuse huvi pensionifondidega seonduva vastu eriti kõrge. Seega tuleb käesolevas asjas hinnata ka sõnavabaduse riivega seonduvat. Vastukaaluks kostja huvile avaldada kiiresti ja mõjusalt avalikkust puudutavat teavet, kaalub kohus ka hagejate huvisid. Hagejad on finantsasutused, kelle tegevuse aluseks on eelkõige usaldus. Tänapäeva ühiskonnas enamus inimestest kasutab oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel pankade teenuseid ja panga valikul on oluliseks kriteeriumiks selle panga usaldusväärsus, milleks on ka panga poolt avalikkusele jäetud mulje oma finantsvõimekuse ja asjaajamise aususe kohta. Kolleegium leiab, et kostja poolt avaldatu sisaldab asjaolusid, mis võivad kahjustada hagejate usaldusväärsust klientide hulgas. Kaaludes hagejate huvi säilitada finantsasutuste usaldusväärsus ja kostja huvi avalikkust teavitada paljudele inimestele huvipakkuvatest asjaoludest, leiab kolleegium, et olulisem on inimeste huvi saada teavet pensionivaraga toimuda võiva kohta, kuna see informatsioon puudutab laia avalikkust. Ka eeltoodu andis kostjale õigustuse avaldada ajakirjanduses andmeid, mille tõesust saab järeldada ainult kaudsete asjaolude põhjal. Järgnevalt on hagejad väitnud, et kostja on esitanud hagejate kohta 10.12.2012 ja 11.12.2012 ebaõigeid andmeid, väites, et „hageja I oli sunnitud realiseerima „probleemsete laenude“ tagatist. Kuna 2012 mai lõpuks oli Arco Vara aktsia hind langenud ning kõnealused „probleemsed laenud“ ei olnud seetõttu enam piisavalt tagatud, pidi hageja I tagatist müüma.“ Kolleegium märgib, et sõnasõnalt sellist faktiväidet, nagu hageja on esitanud, ei ole kostja avaldanud. 10.12.2012 kostja paberlehes ja veebiversioonis on avaldatud, et „mai lõpus kukkus Arco Vara aktsia hind Tallinna Börsil alla kahe euro piiri ning on äärmiselt tõenäoline, et see oli tase, mis tähendas Te ja L panditud aktsiate sundmüüki panemist. Antud juhul leiti ärimeeste ja panga vahel kompromiss, et aktsiaid ei paisata turule müüki, vaid LHV pensionifondid ostavad priske koguse aktsiaid ise ära.“ Vaidlust ei ole selles, et 2012 maikuu lõpuks oli Arco Vara AS aktsia hind langenud Tallinna Börsil alla 2 euro taseme ja H.-P. L intervjuust kostja ajakirjanikule tuleneb, et Arco Vara AS aktsionäride aktsiaid müüs pank, kuna müügi eelduseks olev tingimus oli saabunud. Kuigi H.-P. L intervjuust ei nähtu, millise pangaga oli tegemist, ei ole kohtule esitatud andmeid, et müüdud oleks Arco Vara AS aktsiaid mõne teise panga poolt. Vaidlust ei ole selles, et hageja II ostis aktsiad ära. Seega asjaolud, mis on artiklites avaldatud ja mis on aluseks järeldusele, on vastavuses tegelikkusega. Esitatud asjaoludest on ajakirjanik teinud oma majandus- ja õigusalaste teadmiste pinnalt järelduse laenu tagatise realiseerimise kohta. Eeltoodu on kolleegiumi arvates väärtushinnang, mis on kooskõlas tegelikkuses asetleidnud sündmustega. VÕS § 1047 lg 4 ei anna alust väärtushinnangu ümberlükkamiseks. Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja väidet, mille kohaselt on kostja avaldanud, et „LHV Varahaldus osales tagatise realiseerimises ostjana ehk „päästis panga.“ LHV Pank, T/L firmad OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud ning LHV Varahaldus leppisid kokku, et tagatisaktsiaid ei panda avalikult müüki, vaid need ostab ära LHV Varahaldus tema valitsevate pensionifondide rahaga ning selline ost ka toimus.“ Ka eeltoodud tsitaat ei ole kolleegiumi arvates täpne, kuid hagejate poolt esiletoodust saab järeldada, et hagejad leiavad, et ebaõige on väide, et hageja II poolt Arco Vara AS aktsiate ostmisega „päästeti“ pank ehk hageja I. Kolleegium leiab, et ka eeltoodu on väärtushinnang, mis sisaldab ka faktiväidet. Faktiväiteks on see, et hageja II ostis Arco Vara AS aktsiad. Eeltoodud asjaolus ei ole poolte vahel vaidlust. Ülejäänud on aga kolleegiumi arvates väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda. Kostja on andnud hagejate tegevusele Arco Vara AS aktsiate müügil hinnangu, et seda tehti pensionifondide rahaga, mis on tuletatud asjaolust, et aktsiad ostnud hageja II on pensionifondide valitseja. Mõiste „panka päästma“ ei ole kuidagi sisustatav faktiväitena, kuna selle tõele vastavust ei saa kontrollida.

16(17)

Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja hagi rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta hagejate vastuapellatsioonkaebus, milles hagejad soovisid maakohtu hagi rahuldava otsuse resolutsiooni muutmist. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja TsMs § 171 lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades.

Margo Klaar

Reet Allikvere

Iko Nõmm

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.