Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud OÜ Lamaran Grupp esitas 30. juunil 2010. a. Harju Maakohtule hagi Cranbrook Holding OÜ, JK-i ja OÜ Gatsby vastu laenulepingu rikkumise tuvastamiseks, käenduslepingu rikkumise tuvastamiseks ning nende alusel võla väljamõistmiseks. Hageja taotles kostjatelt solidaarselt 770. 000 krooni (sealhulgas põhivõlg 350.000 krooni, leppetrahv 70.000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 350.000 krooni) ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Hagi rajas hageja väidetele, et andis 1. juuli 2006. a. laenulepingu nr. 12/6-L alusel Cranbrook Holding OÜ-le laenu 350.000 krooni, mille laenusaaja kohustus tagastama hiljemalt 1. juuliks 2007. a., makstes intressi 9% aastas ning laenu tagastamisega viivitamise korral viivist 0, 3% päevas. 11. juulil 2006. a. sõlmitud käenduslepinguga võtsid JK, Cranbrook OÜ ja OÜ Paekna Puidutööstus endale solidaarse vastutuse 1. juuli 2006. a. laenulepingust tulenevate Cranbrook Holding OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Pooled leppisid m. h. kokku, et kui käendaja viivitab tagatud kohustuse täitmisega, siis peab ta lisaks kohustuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele viivistele ja leppetrahvidele maksma võlausaldajale viivist 1% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb maksta trahvi kokku 20% kohustuse suurusest.

Cranbrook Holding OÜ esitas 17. jaanuaril 2014. a. maakohtule OÜ Lamaran Grupp vastu vastuhagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel 1. juulil 2006. a. sõlmitud laenuleping on selle näilikkuse tõttu tühine ning et OÜ Lamaran Grupp ei ole Cranbrook Holding OÜ-le 350.000 krooni (22.364, 21 eurot) laenanud või alternatiivselt, et laenuleping on rahatu või alternatiivselt, et laenuleping on täidetud. Cranbrook Holding OÜ põhjendas oma õiguslikku huvi vastuhagi esitamise vastu sellega, et hagi asjaolude kohaselt on tema vastu esitatud väidetava laenulepingu alusel erinevad nõuded. Laenuleping on selle näilikkuse tõttu tühine ning selle järgi ei ole kostjale 350.000 krooni laenuks antud. Cranbrook Holding OÜ soovib hagiga välistada laenulepingust tulenevate mistahes nõuete esitamise enda vastu. Tühise tehingu täitmist ei saa nõuda. Lisaks soovib ta välistada selle, et väidetava laenulepingu käendajad esitaksid tema vastu laenulepingu ning käenduslepingute alusel solidaarvõlasuhtest tulenevaid nõudeid. Laenuleping on tühine, kuna OÜ Lamaran Grupp ja TKE Grupp AS-i juhatuse liige ning Cranbrook Holding OÜ leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi, kuna nad soovisid varjata muud tehingut. Tegelikkuses sõlmisid laenulepingu OÜ Lamaran Grupp ja TKE Grupp AS (pankrotis), kes soovisid seda varjata, kuna TKE Grupp AS (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta. Sellest tulenevalt lepiti kokku, et rahasumma kantakse esmalt Cranbrook Holding OÜ-le ning Cranbrook Holding OÜ kannab vastava summa edasi. Tegelikuks kasusaajaks oli TKE Grupp AS (pankrotis). Teiseks palus Cranbrook Holding OÜ kohtul tuvastada, et OÜ Lamaran Grupp ei ole talle 350.000 krooni laenanud. Ka sel põhjusel ei saa Cranbrook Holdingu OÜ-d kohustada laenu tagastama ning intressi ja viiviseid maksma. Riigikohus on lahendis 3-2-1120-01 märkinud, et laenu tagastamise kohustus tekib üksnes juhul, kui laenusumma on vastu võetud. Tegemist oli laenu vahendamisega. Maakohtu määrus Harju Maakohus keeldus Cranbrook Holding OÜ vastuhagi menetlusse võtmisest, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 373 lg. 2 ja § 200 lg. 2 koosmõjule. TsMS 373 lg. 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. TsMS § 373 lg. 2 kohaselt võetakse vastuhagi TsMS § 373 lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul, kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. TsMS § 200 lg. 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg. 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 373 lg. 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilasjas menetlus kestnud kokku rohkem kui kolm aastat. Kohus andis 9. detsembri 2013. a. kohtuistungil pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks (kuni 17. jaanuarini 2014. a.), ühtlasi määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 29. jaanuari 2014. a. Kohtuistungi toimumine tühistati põhjusel, et JK esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013. a. kohtumääruse peale, mis oli kohtuistungi toimumise ajal lahendamisel ringkonnakohtus. Riigikohtu lahendis 3-2-1-11-06 on kolleegium nõustunud ringkonnakohtuga selles, et menetluse pikaajalise kestuse tõttu oli kostjal piisavalt aega esitada omapoolne vastuhagi. Kolleegiumi arvates ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas see, kui kostja teatab

kohtuistungil, mis toimub kaks aastat pärast hagiavalduse esitamist, et ta soovib vastuhagi esitada. Kostja ei ole kasutanud oma protsessiõigusi heauskselt. Kolleegiumi arvates pidi kostja mõistliku aja jooksul esitama kas vastuhagi või tasaarvestuse avalduse selleks, et kasutada oma protsessiõigusi heauskselt, ja mitte venitama protsessi. TsMS § 68 sätestas, et kohus ei luba protsessi venitada. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta pole vastuhagi esitanud tsiviilprotsessi toimumise (kolme aasta) kestel. Vastuhagis esitatud nõuded saab esitada vastuväidetena hagiavaldusele ning neid ei pea menetlema vastuhagina. Näiliku tehingu korral on tegemist teadvustatud tahtepuudusega TsÜS § 89 kohaselt, seega esineb põhihagis esitatud nõude tekkimist välistav õiguslik vastuväide (milline tulebki esitada põhihagis esitatud nõudele vastuväitena, mitte vastuhagina). Sama kehtib laenulepingu rahatuse ja täitmise tõttu lõppenud nõude vastuväite korral. Põhihagis esitatud nõuete lahendamist on kohus pooltele selgitanud ka 22. augustil 2013. a. saadetud kirjas. Seoses vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisega jäävad lahendamata ka vastuhagis esitatud taotlused. Määruskaebus Cranbrook Holding OÜ palus tühistada maakohtu määruse, millega kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast. Kehtiv menetlusõigus ei luba kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest otstarbekuse kaalutlustel. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt (TsMS § 4 lg. 2, § 5 lg. 1) on hagejal (Cranbrook Holding OÜ) õigus endal otsustada, kas, millised nõuded, kelle vastu ja millises menetluslikus vormis soovib ta kohtusse esitada. Kohus saab hinnata hageja seisukohtade õigust ja asjakohasust üksnes kohtulahendis. Vastuhagi esitamine oli Cranbrook Holding OÜ õiguste kaitse seisukohalt vältimatu (näiteks oli kohus hagimenetluse raames korduvalt jätnud rahuldamata kostja põhjendatud taotlusi). Samuti ei kattu täies ulatuses hagi esemed. Vastuhagiga on asja kiiremaks ja õigemaks lahendamiseks kaasatud menetlusse kolmandad isikud hagis toodud põhjustel. Vastuhagi esitaja õiguslik huvi on vastuhagis selgelt esile toodud ning see õiguslik huvi on realiseeritav hetkemenetluses vastuhagi vormis ega ole realiseeritav vastuväidete vormis. Vastuhagi esitati õigeaegselt, eelmenetluse ajal kooskõlas TsMS § 373 lõikega 1, mis ei ole menetlusõiguste kuritarvitamine või menetluse venitamine. Vastuhagi esitaja kasutab menetlusõigusi heauskselt. Puudub õiguslik alus vastuhagi esitaja suhtes TsMS § 200 lg. 2 rakendamiseks. Vastus kaebusele OÜ Lamaran Grupp palus kostja määruskaebuse rahuldada ja vaidlustatud määruse tühistada ning võtta kostja vastuhagiavaldus menetlusse eraldi hagina. Hageja palus kaaluda kostjale rahatrahvi määramist menetlusõiguste kuritarvitamise eest, sõnastades oma taotluse vastuväitena kohtu tegevusele. JK toetas määruskaebust osaliselt, võtmata selle õigsuse kohta siiski selget seisukohta. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada, küll tuleb määruse põhjendust täpsustada. Määruskaebus jääb rahuldamata. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, nagu oleks juhul, kui vastuhagiavaldus esitati kohtule kohtu poolt pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul, tegemist

pärast TsMS § 373 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud menetlusdokumendiga ja nagu annaks sama paragrahvi lg. 2 seetõttu aluse kostja vastuhagi vastuvõtmisest keeldumiseks. Maakohtu määruses osundatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-111-06 on käsitletud mõnevõrra teistsugust olukorda, sest selles asjas ei olnud kostja vastuhagi kohtule esitanud, vaid oli asja sisuliseks lahendamiseks peetud kohtuistungil üksnes avaldanud soovi vastuhagi esitada. Kolleegium nõustub aga maakohtu järeldusega, mille kohaselt vastuhagis ei ole esitatud nõudeid, mida kohus saaks vastuhagina menetleda. Kohus on asjakohaselt põhjendanud, et vastuhagis esitatud nõuded kujutavad endast vastuväiteid hagile, millele tuleb hinnang anda Lamaran Grupp OÜ poolt esitatud hagi lahendamise käigus. Lamaran Grupp OÜ on esitanud kostja vastu lepingurikkumisele tuginevalt raha nõude ning selle nõude lahendamisel tuleb kohtul kostja vastuväidete alusel muuhulgas hinnata ka seda, ega tegemist ole tühise tehinguga, kas lepingu alusel on kostja laenu saanud või kas ta on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Just nende asjaolude tuvastamist on kostja vastuhagis soovinud ning vastuhagi rahuldamine ei annaks niisuguses olukorras kostjale midagi enamat kui hageja poolt esitatud hagi rahuldamata jätmine (vt. ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-08 seisukohti). Lahendis 3-2-1185-13 on Riigikohus olukorras, kus kostja vastu on esitatud rahanõue ja kostja soovib esitada vastuhagina tuvastusnõuet raha maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks, leidnud, et niisuguse hagi esitamiseks puudub kostjal TsMS § 368 lg. 1 kohane tuvastushuvi ning et taolise vastuhagi esitamine on tarbetu ja viitega TsMS § 371 lg. 1 punktile 5 isegi lubamatu, sest kohtu menetluses on juba sama vaidluse lahendamine hageja vastassuunalise hagi alusel. Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud samuti oma lahendis 3-2-1-165-12, millele ka eespoolosundatud lahendis on viidatud. Kolleegium leiab, et eespoolosundatud põhjendusel tuleb kostja vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg. 1 p. 5 alusel keelduda. Iseseisva nõudeta kolmandaid isikuid on võimalik menetlusse kaasata vastavalt TsMS 22. peatüki sätetele ning nende kaasamise eelduseks ei ole kostja poolt menetluses vastuhagi esitamine.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.