Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-1544
Tsiviilasi
RD, MH, LM, AS-i Eesti Krediidipank, MT, KT ja JK hagi Deerhunter Guns&Ammo OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest 7680 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Deerhunter Guns&Ammo OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: RD (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
X-X.X XXXXXXX)
MH (IK
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXXX X-X.X XXXXXXX)
LM (IK
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXX X-X XXXXXXX)
AS Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht XXXXXXXXX X-X XXXXXXX), volitatud esindaja Aase Sammelselg MT (IK
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXX X-XX XXXXXXX)
KT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX
X-XX XXXXXXX)
JK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
X-X XXXXXXX)
Hagejate esindaja Signe Varik Kostja Deerhunter Guns&Ammo OÜ (registrikood 11473115, asukoht F.R.Faehlmanni 3, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13.12.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Deerhunter Guns&Ammo OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.RD, MH, LM, AS Eesti Krediidipank, MT, KT ja JK esitasid 12.01.2013 hagi Harju Maakohtusse Deerhunter Guns&Ammo OÜ vastu mitteeluruumi aadressil F.R. Faehlmanni 3–M1, Tallinnas väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine koos kostjale kuuluva varaga.
2.Hagejate, PT ja TT kaasomandis on mitteeluruum F.R. Faehlmanni 3–M1. Kõik mitteeluruumi kaasomanikud on elamu, milles mitteeluruum asub, eluruumide reaalosadena omanikud ning peale nende ei ole elamus teisi korteriomanikke. 15.04.2008 sõlmisid korteriühistu Faehlmanni 3 ja kostja üürilepingu, mille alusel korteriühistu andis kostjale kasutamiseks mitteeluruumi M1. Leping jõustus alates 01.05.2012 ning on kehtiv kuni 01.05.2018. Üüriks leppisid pooled kokku 0 krooni. 16.10.2012 edastasid hagejad kostjale e-kirjaga nõude valduse vabastamiseks, milles palusid anda kaasomanike esindajale teada üleandmiseks sobiv aeg hiljemalt 22.10.2012, kuid vastust taotlusele kostjalt ei ole laekunud. Kuna mitteeluruum ei ole
korteriühistu Faehlmanni 3 omanduses, puudus korteriühistul õigus anda mitteeluruum üürilepingu alusel kostja kasutusse ja üürilöeping on tühine. Kostjal puudub õiguslik alus mitteeluruumi kasutamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kasutab ruumi tasuta asja kasutamise lepingu alusel jahikaupluse pidamise eesmärgil, s.t õiguslikul alusel. Sellest tulenevalt on ruumi otsene valdamine ning kasutamine õiguspärane, valdus ruumi osas on heauskne ja seaduslik.
4.1990-ndate aastate lõpus ja 2000-ndate aastate alguses korraldas AS Mertestex Investments hoone ulatusliku kordategemise ja väljaehitamise, kandes kulutusi üle miljoni krooni. Tegemist oli põhiliselt vajalike kulutustega, mida samal aadressil olevate ruumide kasutajad, tulevased omanikud, ei kandnud, nagu oli 1990-ndate aastate lõpus kokkulepe AS Mertestex Investments ja kõigi toonaste ruumide kasutajateomanike vahel. Vastutasuks sai AS Mertestex Investments omanikelt õiguse vallatakasutada mitteeluruumi omal äranägemisel tasuta 100 aastat. AS Mertestex Investments loovutas 2008.a selle õiguse TTle, kes oli AS Mertestex Investments omanik. TT andis ruumi 2008.a omakorda kostjale tasuta kasutada. Kostja on vallanud-kasutanud ruumi aastaid, ilma et kellelgi oleks olnud mingeid vastuväiteid selles osas. Kui ka hagejad peaksid asuma seisukohale, et nemad ja/või nende õiguseellased justkui ei tea kostja kirjeldatust midagi, siis saab järeldada, et hagejad on oma käitumisega taolise tasuta kasutamise tagantjärele heaks kiitnud. Hagejad pole toonud esile teistsugust kaasomanike vahelist kokkulepet ega ka kaasomanike enamuse otsust seoses ruumi kasutamisega.
5.15.04.2008 üürilepingut pole sõlmitud ja sellise dokumendi alusel pole kunagi ruumi kostjapoolselt kasutatud.
6.Hagejad pole tõendanud, et 16.10.2012 oleks kostjale esitatud valduse vabastamise nõue, et kostja oleks sellise nõude kätte saanud. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 13.12.2013 otsusega hagi ja määras nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest mitteeluruumi Tallinnas, F.R. Faehlmanni 3-M1, kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel määras kohus täitmise viisiks kostja väljatõstmise koos kostjale kuuluva varaga. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
8.Kohus tuvastas, et hagejate, PT ja TT kaasomandis on mitteeluruum aadressil F.R.Faehlmanni 3–M1, mida kasutab ja valdab kostja. Mitteeluruum on tekkinud elamu ümberehitamise käigus. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus kasutada mitteeluruumi aadressil F.R. Faehlmanni 3-M1.
9.Kohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-le 4, § 68 lg-le 1, § 80 lg-tele 1 ja 2 ning § 83 lg-le 1. Kohus tuvastas, et 15.04.2008 sõlmiti korteriühistu Faehlmanni 3 ja kostja vahel üürileping, mille alusel korteriühistu andis kostjale kasutamiseks mitteeluruumi M1. Leping kehtib alates 01.05.2008 - 01.05.2018 ning üüriks leppisid pooled kokku 0 krooni. Kostja vastuväide, et sellist üürilepingut kui dokumenti pole kunagi koostatud, ei ole tõendatud.
10.Kohus leidis, et 15.04.2008 sõlmitud üürileping, mille sisuks ei olnud üüri maksmine, mistõttu lepingus kajastatud tahteavalduste kohaselt on tegemist tasuta asja kasutamise lepinguga, on sõlmitud korteriühistu Faehlmanni 3 nimel, kes ei olnud Faehlmanni 3M1 mitteeluruumi omanikuks. Seetõttu ei olnud korteriühistul õigust anda mitteeluruum M1 ei üürilepingu ega tasuta kasutamise lepingu alusel kostja kasutusse.
11.Kostja leidis, et tema kasutusse on antud TT poolt TTle loovutatud AS Mertestex Investile kuulunud õigus Faehlanni 3-M1 mitteeluruumi tasuta kasutamiseks tasuta kasutamise lepingu alusel. Kostja osutas, et hagejatel oli kokkulepe AS-ga Mertestex Investments Faehlmanni 3 ehitise ning selle juurde kuuluva tasuta kordategemise suhtes. Vastutasuks sai AS Mertestex Investments omanikelt õiguse vallata-kasutada kõnealust mitteeluruumi omal äranägemisel tasuta 100 aastat. Hagejad leidsid, et sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad ja AS Mertestex Investments oleksid kokku leppinud mitteeluruumi kasutamiseks tasuta sajaks aastaks. Vaidlust ei olnud, et AS Mertestex Investments on äriregistrist kustutatud.
12.Kuivõrd AS-l Mertestex Investments puudus kasutusõigus, ei saanud ta seda ka loovutada TTle. Isegi juhul, kui AS-l Mertestex Investments oleks olnud sõlmitud tasuta kasutamise leping hagejatega, siis tasuta kasutamise lepingu puhul ei tohi eseme kasutaja VÕS § 392 lg 2 kohaselt anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid andnud nõusoleku mitteeluruumi Faehlmanni 3-M1 väidetava tasuta kasutamise üleandmiseks AS-ilt Mertestex Investments TTle, kes on selle omakorda üle andnud kostjale. Tõendatud ei ole ka, et hagejad oleksid andnud nõusoleku omakorda TTle mitteeluruumi tasuta kasutamise üleandmiseks kostjale.
13.AÕS § 74 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel. Nimetatud säte keelab muu hulgas kaasomandis oleva asja koormamise kasutuslepinguga ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ning kõigi kaasomanike nõusoleku puudumise korral on kaasomandi osa koormamine kehtetu. Juhul, kui kolmas isik ei ole vaidlusaluste ruumide kui reaalosa omanik, on kostja valdus nende ruumide osas seaduslik üksnes juhul, kui kolmanda isiku poolt vaidlusaluste ruumide üürimisega nõustusid kõik elamu korterite omanikud kui korteriomandi reaalosadest väljapoole jääva osa kaasomanikud ja -valdajad. Kohus leidis, et TTl kui mitteeluruumi kaasomanikul ei olnud ka iseseisvat õigust anda Faehlmanni 3 mitteeluruum kostja kasutusse ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
14.Kostja väide, et hagejad on eelnevalt tuvastatud ebaseadusliku mitteeluruumi käsutuse heaks kiitnud, ei ole tõendatud. Hagejad on selgesõnaliselt väljendanud, et nemad ei ole kunagi tahet avaldanud, et kostja kasutaks tasuta või jätkaks tasuta Feahlmanni 3 mitteeluruumi M1 kasutamist. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus kasutada ja vallata mitteeluruumi Faehlmanni 3-M1.
15.TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejate sõnul edastasid nad 16.10.2012 kostjale e-kirjaga nõude valduse vabastamiseks, milles palusid anda kaasomanike esindajale teada üleandmiseks sobiv aeg hiljemalt 22.10.2012, kuid vastust taotlusele kostjalt ei ole laekunud. Kohus leidis, et hagejad pole tõendanud, et 16.10.2012 oleks kostjale esitatud valduse vabastamise nõue, et kostja oleks sellise nõude kätte saanud.
16.Kuna hagejad on nii 12.01.2013 hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud 04.06.2013 kui 05.07.2013 menetlusdokumendis palunud vabastada kostjal mitteeluruum koheselt, siis on igal juhul tuvastatud, et hagejate nõude mitteeluruumi väljanõudmiseks on kostja kätte saanud käesoleva tsiviilasja materjaliga tutvudes. Vaidlust ei olnud, et kostja ei ole nõustunud hagejatele välja andma mitteeluruumi.
17.Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus kasutada Feahlmanni 3 mitteeluruumi M1, siis on kostja valdus mitteeluruumile ebaseaduslik ning hagejate nõue tõendatud ja mitteeluruum M1 tuleb välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejatele.
18.Kostja leidis, et temalt ei ole võimalik välja nõuda mitteeluruumi, sest hagejad ei ole määratlenud mitteeluruumi pindala. Kohus leidis, et kostjal ei ole õigust kasutada
mitteeluruumi pindalast mitte ühtegi ruutmeetrit ja seda hoolimata sellest, et hagejad ei ole määratlenud mitut ruutmeetrit kostja kasutab. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustajate kanda.
20.Maakohtu otsuse põhjal pole mõistetav, miks pole õige kostja versioon, et kostja kasutab vaidlusalust ruumi tasuta asja kasutamise lepingu alusel. Kohus jättis kohaldamata AÕS § 34 lg 2, § 35 lg 3 ja TsÜS § 139. Kohus jagas vääralt tõendamiskoormise, leides, et kostja pidi tõendama valdamise ja kasutamise õigust/õiguspärasust. Kohus ei esitanud põhjendusi, miks ta ei nõustunud kostjaga selles, et hagejad pole tõendanud, et kostjapoolne ruumi valdamine on pahauskne ning ebaseaduslik. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejad ei toonud esile, et ruumi kasutamise eesmärk oleks saavutatud, ka ei esitanud hagejad selles osas mingeid tõendeid. Hagejad ei vääranud kostja väite õigsust sellest, et kostja kasutab ruumi jätkuvalt jahitarvete kauplusena.
21.Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja kui otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal TTl, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. AÕS § 83 lg-d 1 ja 2 jättis kohus kohaldamata. Kostja kordab, et üürilepingut pole 15.04.2008 sõlmitud, sellist lepingut pole n-ö tõeliselt kunagi olnud, sellise dokumendi alusel pole kunagi ruumi kostjapoolselt kasutatud.
22.Kohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et hagejad on varjanud mitmeid tähtsaid asjaolusid. Seoses sellega jättis kohus käsitlemata ka kostja väited, et 1990-ndate aastate lõpus-2000-ndate aastate alguses korraldas Mertestex Investments AS Faehlmanni 3 ehitise ning selle juurde kuuluva ulatusliku kordategemise ning vastava väljaehitamise ning sai vastutasuks omanikelt õiguse vallata-kasutada ruumi omal äranägemisel tasuta 100 aastat. 2008.a loovutas Mertestex Investments AS selle ainuõiguse TTle, kes andis ruumi omakorda kostjale tasuta kasutada. Hagejad on seda täielikult aktsepteerinud, s.t on esinenud kõigi omanike kokkulepe selliseks ainuvaldamiseks-kasutamiseks.
23.Kohus asus küll seisukohale, et pole leidnud tõendamist, et hagejad on kostja poolt märgitu heaks kiitnud, ent kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega. Selgusetuks jäi, mis alusel pidi ruumi kasutamine viimase 12 aasta vältel toimuma. Kohus ei vastanud kostja väitele, mille kohaselt pole mõeldav, et hagejad võiksid ulatuslike kulutuste osas rikastuda.
24.Kohus ei kujundanud seisukohta kostja märgitu osas, et hagejate esitatud dokumentide põhjal on võimalik tuvastada, et Faehlmanni tn 3 kasutusloa taotlemist on korraldanud TT; et kasutamise otstarbeks on olnud ka kaubanduspind soklikorrusel ja et TT on tasunud ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisel vajaliku riigilõivu.
25.Kohus jättis põhjendamatult hindamata ja tuvastamata kostja poolt väljatoodud asjaolud hoone renoveerimise ja remonditööde kohta.
26.Kostja taotles 23.09.2013 füüsilisest isikutest hagejate ning kostja juhatuse liikme, TT vande all ülekuulamist, kuna mitmed kostja märgitud kokkulepped-aktsepteerimised on olnud suulised. Kohus jättis taotlused rahuldamata, kuna kostja esiletoodu ei omavat lõpptulemina asjas tähtsust. Kostja esitas 16.10.2013 vastuväited kohtu tegevuse kohta ja märkis, et läbi taotletud ülekuulamiste, läbi saadavate seletuste kui tõendite soovib ta kasutada enda tõendamisõigust ning täita endal lasuvat tõendamiskohustust. Kostja märkis, et ülekuulamiste tulemina saanuks kohus tõenduslikku teavet vaidlusaluste asjaolude kohta, mis taganuks kohtule parema võimaluse asja õigeks lahendamiseks.
27.Ei saa pidada õigeks kohtu järeldust, et kõnealusel juhul ei oma tähtsust, milline on ruumi pindala. See võib kohtulahendi täitmisel olla oluline. Hagejad ei toonud esile,
milline on hagetava ruumi pindala: hagi lisa nr 2 järgi on selleks justkui 41,4 m2 (mõttelise osa esimesest osast ehk 414-st). Ehitisregister näitab seisuga 18.06.2013 ruumi pinnaks 164,1 m2. Vastustajate seisukoht
28.Hagejad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Maakohus ei ole ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist. Hageja nõue kuulub rahuldamisele AÕS § 80 alusel, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on vaidlusaluse mitteeluruumi omanikud ja mitteeluruum on kostja otseses valduses. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Seega pidi kostja välja tooma ja tõendama, et tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
31.Kostja tugineb oma valduse õiguspäraseks pidamisel järgmistele asjaoludele: 2000. aastate alguses andsid omanikud mitteeluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel 100 aastaks tasuta kasutada AS-le Mertestex Investments, kes loovutas 2008.a selle õiguse TTle, kes andis ruumi omakorda kostjale tasuta kasutada.
32.Hagejad eitavad tasuta kasutamise lepingu sõlmimist AS-ga Mertestex Investments ja kostja ei ole välja toonud niisuguse lepingu sõlmimise asjaolusid, millal, kelle vahel konkreetselt ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Maakohus leidis õigesti, et kui ka tolleaegsed korteriomanikud nõustusid sellega, et AS Mertestex Investments saab mitteeluruumi tasuta kasutada, ei saanud viimane tasuta kasutamise õigust 2008. aastal üle anda TTle ilma hagejate nõusolekuta. Tasuta kasutamise lepingu puhul ei tohi eseme kasutaja VÕS § 392 lg 2 kohaselt anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et hagejad oleksid andnud nõusoleku mitteeluruumi tasuta kasutamise üleandmiseks ASilt Mertestex Investments TTle.
33.Asjaolu, et TT organiseeris hoone ümberehitust ja remonti, ehitus –ja kasutusloa väljastamist ning Mertestex Investments AS investeeris hoone kordategemisse, ei anna iseenesest õigust vaidlusalust mitteeluruumi omanike tahte vastaselt tasuta kasutada. Tähtsust ei oma kostja väide, et ta kasutab ruumi jätkuvalt jahitarvete kauplusena.
34.Kostja tugineb sellele, et hagejad ei ole paljude aastate jooksul vaidlustanud ruumi tasuta kasutamist AS Mertestex Investments ega ka kostja poolt ning on sellega tasuta kasutamise lepingu sõlmimise ja üleandmise heaks kiitnud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kuivõrd ühtegi nimetatud alust ei
eksisteeri, ei saa vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks.
35.AÕS § 83 lg 2, millele kostja tugineb, ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav, kuna sellisel juhul peaks TT kaudne valdus olema õiguspärane, mida kostja pole tõendanud.
36.Mõlemad pooled on seisukohal, et 15.04.2008 üürileping korteriühistu Faehlmanni 3 ja kostja vahel on tühine. Hageja peab lepingut tühiseks põhjusel, et korteriühistul puudus omanike volitus sellist lepingut sõlmida ning kostja väitis, et leping on näilik. Seetõttu ei anna ka nimetatud üürileping kostjale õigust vaidlusalust mitteeluruumi vallata.
37.Pooled ei vaidle mitteeluruumi suuruse üle. Hagejad paluvad vabastada kogu kostja valduses olev mitteeluruum. Menetluskulude jaotus ja selgitus
38.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.