Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.02.2017 otsuse nr 4.2-2/1773-8 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastama kaebaja 10.01.2017 taotluse alusel relvade võõrandamise luba
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinna kohtutäitur Priit Petter, volitatud esindajad vandeadvokaat Marek Herm ja advokaat Annika Soom Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Maidla Kolmas isik – Coop Pank AS (kuni 01.10.2017 ärinimega AS Eesti Krediidipank), volitatud esindaja Aase Sammelselg Kolmandad isikud – Deerhunter Guns&Ammo OÜ ja Dermis OÜ
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 10.02.2017 otsus nr 4.2-2/1773-8 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 10.01.2017 esitatud relvade võõrandamise loa taotlust uuesti lahendama.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja menetluskulud 2500 (kaks tuhat viissada) eurot, sh käibemaks.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 02.11.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus rahuldas 13.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-1544 R. Dokutšajevi, M. Homenko, L. Murrandi, AS Krediidipank, M. Tamme, K. Tamme ja J. Kalvi hagi ning nõudis Deerhunter Guns&Ammo OÜ ebaseaduslikust valdusest välja mitteeluruumi aadressiga F. R. Faehlmanni 3-M1, Tallinn.
2.Kuna Deerhunter Guns&Ammo OÜ kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, esitas AS Eesti Krediidipank 28.04.2016 Tallinna kohtutäitur Priit Petterile (kaebaja) avalduse täitemenetluse algatamiseks. Avalduse alusel algatati täitemenetlus nr 023/2016/1063. Kaebaja tõstis koos Politsei- ja Piirivalveameti (vastustaja) esindajatega Deerhunter Guns&Ammo OÜ nimetatud mitteeluruumist välja. Deerhunter Guns&Ammo OÜ esindajaid kohal ei olnud, seetõttu võttis kaebaja ruumis olnud asjad, sh relvad, nende osad ja laskemoona hoiule. Kaebaja sõlmis relvade veo ja hoidmise lepingu Taktikalise laskmise keskus OÜ-ga.
3.Deerhunter Guns&Ammo OÜ ei nõustunud varade hoiustamisega seotud kulusid hüvitama, seetõttu otsustas kaebaja osad hoiule võetud relvadest kulude katteks avalikul enampakkumisel müüa. Kaebaja esitas 29.12.2016 vastustajale taotluse väljastada talle relvade võõrandamise luba täiteasja nr 023/2016/1063 käigus hoiustatud relvade müügiks. Vastustaja väljastas 05.01.2017 kaebajale relvade võõrandamise load.
4.Kaebaja esitas 10.01.2017 vastustajale uue taotluse täiteasja nr 023/2016/1063 täitemenetluses enampakkumisele pandud relvade võõrandamise loa saamiseks.
5.Vastustaja keeldus 10.02.2017 otsusega nr 4.2-2/1773-8 kaebajale relvade võõrandamise luba väljastamast. Vastustajale teadaolevalt kuuluvad taotluses loetletud relvad Dermis OÜ-le ja need ei ole täitemenetluse objektiks. Kaebajal puudub relvade omamise seaduslikkust tõendav dokument.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 10.02.2017 otsuse nr 4.22/1773-8 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastama kaebaja 10.01.2017 taotluse alusel relvade võõrandamise luba. Põhjendused:
6.1.Kaebaja on täitnud kõik relvaseaduse (RelvS) § 81 lg-s 2 nimetatud tingimused, mis on võõrandamise loa väljastamise eelduseks: 1) kaebaja on seadusest tulenevalt kohustatud ja soovib relvad võõrandada täitemenetluse nr 023/2016/1063 raames. Kaebaja algatas 12.05.2016 kehtiva täitedokumendi alusel täitemenetluse valduse väljanõudmiseks Deerhunter Guns&Ammo OÜ suhtes. Valdus võeti üle 28.07.2016 politseiametnike juuresolekul; 2) kaebaja esitas taotluse relvade võõrandamiseks; 3) relvad on täiteasja nr 023/2016/1063 täitemenetluse objektiks. Samuti on kaebaja esitanud RelvS § 80 lg-s 3 nimetatud relva
2(9)
3-17-399
seaduslikkust tõendavad dokumendid: 28.07.2016 vallasasja valduse ülevõtmise akt, 04.08.2016 väljatõstetava vara akt/nimekiri, 05.08.2016 väljatõstetava vara akt/nimekiri ning 04.-05.08.2016 väljatõstetava vara akti/nimekirja lisad. Vastustaja esindajad viibisid valduse vabastamise ja vara väljatõstmise juures ning kontrollisid vara, saades üleskirjutatud vara nimekirjast ka koopia. Kuna tegemist on täitemenetluse raames hoiustatud relvadega, ei ole kaebajal võimalik relva võõrandamise loa menetluses esitada selliseid dokumente nagu relva omanikul. Kaebaja esitatud dokumendid tõendavad üheselt, et kaebaja on algatanud täitemenetluse, milles raames on vaidlusalused relvad sattunud kaebaja seaduslikku valdusesse. Arvestades kehtivat õigust, on ilmselge, et kaebajal on õiguslik alus ka relvade müügiks täitemenetluse raames.
6.2.Vastustaja järeldus, et täitemenetluse objektiks saab olla vaid võlgniku omandis olev vara, on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) regulatsiooni ja mõttega. Kuna võlgnikku väljatõstmise juures ei viibinud, oli kaebajal TMS § 180 lg-te 3 ja 4 alusel õigus võlgniku asjad hoiustada ning TMS § 180 lg 5 alusel võõrandada. Võlgnik ei ole tasunud hoiustamiskulusid ja jõustunud on kaebaja 26.09.2016 otsus, millega kaebaja keeldus vara väljaandmisest, kui võlgnik ei tasu täitekulusid. TMS § 180 ei sätesta, et väljatõstmise tõttu hoiustatud vara võiks kohtutäituri käest välja nõuda mõni teine isik peale võlgniku. Kui võlgniku valduses on väljatõstmise hetkel kolmanda isiku vara, vastutab kolmanda isiku ees võlgnik, mitte kohtutäitur. Seega kui relvade omanikuks on Dermis OÜ, on tal nõudeõigus Deerhunter Guns&Ammo OÜ vastu. Kuna Deerhunter Guns&Ammo OÜ ei ole täitnud TMS § 180 lg-st 5 tulenevaid tingimusi, on kaebaja sunnitud täiteasja menetluses ruumidest eraldatud vara võõrandama. Seega on relvad täitemenetluse objektiks. Mitte ükski TMS säte ei pane kohtutäiturile kohustust tuvastada, kes on võlgniku ebaseaduslikust valdusest väljanõutud ruumidest eraldatud vara omanikud. TMS § 64 annab kohtutäiturile õiguse arestida võlgniku valduses olevaid vallasasju. Võlgniku väljatõstmise täitetoimingust teavitatakse võlgnikku täitmisteate kättetoimetamisega. Kui võlgniku valduses on kolmanda isiku vara, saab ta mõistliku aja jooksul enne täitetoimingut selle vara kolmandale isikule tagastada või ära viia. Väljatõstmise asjades on täitemenetluse objektiks esemete kogum, mis ruumides asub. Seega on kohtutäitur, asudes teostama täitetoimingut, õigustatud eeldama, et võlgniku valduses olev vallasvara kuulub võlgnikule ning on seega täitemenetluse objektiks ehk tegu on varaga, millele saab pöörata sissenõuet. Juhul, kui see nii ei ole, on võlgnikul TMS § 180 lg 5 alusel võimalik see vara kohtutäiturilt enne enampakkumist välja nõuda, hüvitades hoiustamiseks tehtud kulutused. Kui võlgnik seda võimalust tähtaegselt ei kasuta, annab TMS § 180 lg 5 kohtutäiturile õiguse vara võõrandada. Vastustaja arusaam, et täitemenetluse objektiks saab olla vaid võlgnikule kuuluv vallasvara, halvaks kohtutäiturite töö ja muudaks efektiivse täitemenetluse läbiviimise võimatuks.
6.3.TMS § 180 lg-s 5 nimetatud 2-kuuline tähtaeg möödus 29.09.2016, sest ruumide vabastamine toimus 29.07.2016. Vastustaja väide, nagu hakkas nimetatud tähtaeg kulgema 12.08.2016, kui toimus viimane väljatõstetava vara üleskirjutamine, on väär ja vastuolus kehtiva õigusega.
6.4.Täitemenetluse läbiviimist ei saa meelevaldselt seostada vara arestimisega. Praegusel juhul puudus kaebajal TMS §-st 180 tulenevalt õigus arestimise akti koostamiseks ja selle alusel relvaregistrisse keelumärke kandmiseks. See aga ei tähenda, et tegemist ei oleks täitemenetluse objektiks oleva varaga.
6.5.Asjaolu, et kaebaja tagastas 02.12.2016 sissenõudja palvel Deerhunter Guns&Ammo OÜ poolt määratud isikule (Dermis OÜ) osad hoiustatud relvadest, mida ei olnud eelduslikult vaja täitekulude katteks võõrandada, ei ole vastuolus TMS-ga ega saa kuidagi mõjutada vastustaja poolt relvade võõrandamise loa väljastamist. 3(9)
3-17-399
6.6.Vastustaja on ületanud loa menetluses oma volituse piire. Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt lisati § 81 seadusesse, et kohtutäiturid ei peaks täitemenetluse käigus relvade ja laskemoona käitlemisel järgima üldist RelvS-s sätestatud korda. Seega oli seadusandja eesmärgiks võimaldada täitemenetluses relvade ja laskemoona müük lihtsamalt kui RelvS üldine regulatsioon ette näeb. Kui kohtutäitur on täitnud RelvS § 81 lg-s 2 nimetatud tingimused, tuleb võõrandamise luba väljastada. Seadusandja ei ole andnud vastustajale kaalutlusruumi. Vastustajal ei ole õigust teostada järelevalvet kohtutäituri töö üle. Kohtutäitur peab oma ametit oma nimel ja vastutusel. Kui võlgnikul või kolmandal isikul on vastuväiteid kohtutäituri tegevusele, tuleb need esitada kohtutäiturile või kohtule.
6.7.Vastustaja on sekkunud õigusvastaselt täitemenetlusse, suhelnud omaalgatuslikult Dermis OÜ-ga, seadnud kahtluse alla täituri tegevuse õiguspärasuse täitetoimingute läbiviimisel ja rikkunud konfidentsiaalsuskohustust võõrandamise loa menetlemisel. Vastustajal puudub õigus suhelda RelvS § 81 lg 2 alusel toimuva võõrandamise loa menetluse raames võlgniku või kolmanda isikuga, et selgitada välja relvade omaniku seisukohta relvade müügi osas. TMS ei sätesta täitemenetluse objektiks oleva vara võõrandamise eeldusena omaniku nõusolekut. Seetõttu ei saa selline nõusolek olla vajalik ka vastustaja poolt võõrandamise loa väljastamisel. Vastustaja on asunud võõrandamise loa menetluse raames lahendama täitemenetluses tekkinud tsiviilõiguslikku vaidlust väljatõstetava vara müügi osas ja takistab seeläbi täitemenetluse läbiviimist. Menetlusõiguslikule rikkumisele viitab ka vastustaja nõue, et kaebaja esitaks dokumendid relvade hoidmisega seotud kulude ja juba müüdud relvade tulemi kohta, hindaks, kui palju on veel vaja relvi müüa, ning kinnitaks, et võõrandamise lubade väljastamise korral kasutatakse saadud tulemit vaid kolmanda isiku relvadega seotud kulude katteks. Selline informatsioon ei ole RelvS § 81 lg 2 alusel võõrandamise loa väljastamise eelduseks ja tegemist on täitemenetlusse sekkumisega.
6.8.Ekslik on vastustaja väide, et kinnisasjast eraldatud vallasvara hoiukulu ei ole täitekulu, mistõttu ei saa relvi täitekulude katteks müüa. TMS § 37 lg 1 p 3 toob täitekulude hulgas välja ka muud vara hoiustamisega seotud kulud.
6.9.Vastustaja otsus on motiveerimata ja sellest ei selgu, millisel alusel vastustaja keeldus relvade võõrandamise loa väljastamisest. Tuginedes vastustajaga eelnevalt toimuvale kirjavahetusele, aimab kaebaja, miks vastustaja relvade võõrandamise loa väljastamisest keeldus, kuid kaebaja kui haldusakti adressaat ei pea aimama, millisel alusel tema õigusi piiratakse. Motiveerimata jätmine on haldusakti tühistamise aluseks.
6.10.Seaduse kohaselt kehtivad relvade hoiustamisele erinõuded, mis tekitab märkimisväärseid kulutusi. Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena ei ole kaebajal võimalik juba enampakkumisel müüdud relvi ostjatele üle anda. Relvade jätkuv tasu eest hoiustamine tekitab lisakulutusi ja otsest kahju sissenõudjale, kes on tasunud kulutuste eest ettemaksu. Kahju tekib ka võlgnikule ja Dermis OÜ-le, kes ei ole enampakkumise akte ja relvade müüki vaidlustanud ning on vastupidi ka ise relvade müüki soovinud. Sellest on teavitatud ka vastustajat. Samuti on võimalikud ostjate kahjunõuded kaebaja vastu. Enampakkumises osalejale oli tingimuseks relvasoetamisloa olemasolu. Selle loa taotlemine on tasuline ja luba kehtib maksimaalselt 2 kuud. Kuna ostjad on tasunud riigilõivu relvasoetamisloa omandamiseks ja nad ei saa seda vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena kasutada, tekib neile otsene varaline kahju. Seetõttu palus kaebaja kohustada vastustajat viivitamatult väljastama kaebajale täiteasja nr 023/2016/1063 menetluse raames relvade võõrandamise luba kaebaja 10.01.2017 esitatud taotluse alusel.
6.11.Suurem osa relvade hoiustamisega seotud kuludest tekkis juba 28.07.2016, kui toimus vallasasja valduse ülevõtmine. Sellest tulenevalt oli kinnisasjal vajalik mehitatud valve ning
4(9)
3-17-399
kõigile nõuetele vastav relvade transport kinnisasjalt hoiustamiskohta. Vallasasja valduse ülevõtmisel keeldus vastustaja suuliselt relvade enda juures hoiustamisest, väites, et tal puudub võimalus hoiustada nii suures mahus relvi ja laskemoona (ca 400 eset). Seega ei olnud kaebajal muud võimalust, kui teenus sisse osta. See, kus ja kuidas on korraldatud täitemenetluse objektiks olevate relvade hoiustamine, ei mõjuta kuidagi praeguse vaidluse esemeks oleva relva võõrandamise loa väljastamist. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et hoiustamiskulud on kokku 21 074,40 eurot.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Vaidlusalune otsus on õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet rakendades selgitas vastustaja välja, et vaidlusalused relvad ei kuulu võlgnikule, vaid kolmandale isikule, kes ei andnud relvade müümiseks luba. Vastustaja hinnangul ei ole kolmandale isikule kuuluvad relvad võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse objektiks, olgugi, et kohtutäitur on korraldanud selle vara transporti ja hoidmist ning sellest on tekkinud kulud. Tegemist on eraldiseisva nõudega. Kuna RelvS §-st 81 tulenevad eeldused olid täitmata, tuli vastustajal keelduda relvade võõrandamise loa andmisest.
7.2.Kaebaja esitatud loetelud hoiule võetud relvadest ei tõenda relvade seaduslikkust ega kaebaja õigust neid relvi müüa. Kaebaja ei ole relvi arestinud ega teinud relvaregistrisse keelumärget (TMS § 64 lg 1). Kaebaja teadis juba väljatõstmise hetkel, et tegemist on Dermis OÜ-le kuuluvate relvadega. Kaebaja pidanuks järgima TMS § 180 nõuet ja eraldama vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, hoiustama need ning müügi korral hoiustama ka saadud tulemi.
7.3.Vastustaja möönab, et varem ekslikult väljastatud võõrandamise luba võis jätta kaebajale vale mulje. Samas on haldusorganil õigus oma ebaõiget praktikat muuta. RelvS § 81 on eriregulatsioon TMS sätete ees. Seega tehakse toiminguid ja antakse haldusakte relvadega seotud täitemenetluses RelvS, mitte TMS alusel. RelvS § 81 eelduste kontrolli puhul ei ole tegemist formaalse nõude täitmisega, vaid vastustajal on kohustus selgitada välja, kas ta suhtleb õige isikuga ning kas sellel isikul on õigus asuda omaniku asemele ja võõrandamisluba taotleda. Kaebaja ja kolmanda isiku seisukohad väljuvad sisuliselt antud vaidluse raamidest, sest käsitlevad TMS sätteid.
7.4.Kaebaja väited ja toimingud on vastuolulised. Ühelt poolt väidetakse, et puudub kohustus tuvastada võlgniku valduses olevate asjade omandiõigust, samas oli kaebaja juba täitemenetluses või hiljemalt 26.09.2016 teadlik sellest, et relvad ja laskemoon ei kuulu võlgnikule ning omanikul on huvi need tagasi saada. Selleks ajaks ei olnud veel möödunud TMS § 180 lg-s 5 sätestatud 2-kuuline tähtaeg, mis möödus alles 12.10.2016, sest täitetoiminguid tehti 28.07.2016–12.08.2016. Dermis OÜ ei andnud nõusolekut temale kuuluvate vallasasjade võõrandamiseks võlgniku täitekulude katmiseks. Kaebaja andis omanikule 02.12.2016 välja relvad ja laskemoona, v.a 57 tulirelva. Täitemenetluse algatamise aluseks oli sissenõudja AS Eesti Krediidipank nõue Deerhunter Guns&Ammo OÜ ebaseaduslikust valdusest mitteeluruumi välja nõudmiseks ning kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel väljatõstmine koos võlgnikule kuuluva varaga, mitte kolmandatele isikutele kuuluva varaga. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kolmandal isikul puudus õigus täitemenetluses hoiustatud vara väljanõudmiseks. Kaebaja selline seisukoht on vastuolus TMS üldiste põhimõtetega, mille kohaselt saab kohtutäitur sissenõuet pöörata vaid võlgniku varale, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32, mis sätestab põhiõiguse omandi puutumatusele.
7.5.Viide kaebaja 26.09.2016 otsusele, millega kaebaja keeldus vara väljaandmisest, kui võlgnik ei tasu täitekulusid, ja sellele, et võlgnik ega Dermis OÜ ei ole seda otsust vaidlustanud, ei ole asjakohased, sest nimetatud otsus puudutas muud vara, mitte Dermis OÜ-le kuuluvaid 5(9)
3-17-399
relvi ja laskemoona. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli täitemenetluses õigustatud võõrandama võlgnikule kuuluvat vara. Kuna Dermis OÜ on oma asju tagasi nõudnud, on kaebaja kohustatud need välja andma. Ajast, mil kaebaja on teadlik, et relvad ja laskemoon ei kuulu võlgnikule, on kaebaja relvade ja laskemoona ebaseaduslik valdaja ja tal puudub õigus neid müüa. Kaebajal on täitemenetluses piisavalt võimalusi täitekulude sissenõudmiseks võlgnikult. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks asunud realiseerima võlgnikule kuuluvat vara täitekulude katteks.
7.6.Kaebaja ei ole viidanud normile, kust väidetav konfidentsiaalsuskohustus tuleneb. HMS § 7 järgi on haldusmenetlus avalik. Vastustaja ei rikkunud konfidentsiaalsuskohustust, vaid täitis haldusmenetluse elementaarset nõuet – selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Kuna vastustaja antav luba puudutas Dermis OÜ õigusi, tuli ta kaasata haldusmenetlusse.
7.7.Kaebaja on vaidlusaluse otsuse põhjendustest aru saanud ja kaebeõigust kasutades osanud otsusele vastuväiteid esitada. See, et otsuse põhjendused kaebajat ei veena, ei tähenda, et otsus oleks põhjendamata.
7.8.Kaebaja kohustamisnõue on põhjendamata. Ainsaks argumendiks on kaebajale kulu tekkimine. Relvade võõrandamise loa väljastamise tingimuseks ei ole kulude või kahju tekkimine. Vastustaja järgib relva võõrandamise loa väljastamise otsustamise menetluses RelvS §-de 81, 63-65, 74 ja 80 sätteid. Neist tulenevalt ei ole oluline, mis põhjusel või mis hinnaga relvi müüakse. Oluline on, kas tegemist on relva omaniku või valdajaga, kas tal on õigus relva müüa, kas ostjal on soetamisluba ja millist relva müüakse. Seejuures on vastustaja pakkunud kaebajale võimalust hoiustada relvad vastustaja juures. Järelikult on kaebaja ise põhjendamatult tekitanud kulutusi relvade hoidmiseks. Asjas esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kuludeks 18 074 eurot, mitte 21 000 eurot.
8.Kolmas isik AS Eesti Krediidipank (alates 02.10.2017 uue ärinimega Coop Pank AS) leidis, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolmas isik kordas kaebuse põhjendusi, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:
8.1.Kohtutäitur ega vastustaja ei saa lahendada relvade omandi küsimust, toetudes relvaregistrile, kuna tegemist on üksnes õigust deklareeriva registriga (RelvS § 24 lg 3).
8.2.Vastustaja on arvestanud vaid Dermis OÜ huvidega, jättes tähelepanuta sissenõudja ja võlgniku huvid. Vastustaja tegevus on ühekülgne, erapoolik ja täitemenetlusse lubamatul moel sekkuv. Vastustaja tegevus on põhjustanud kolmandale isikule kahju, kuna sissenõudjale on seni hüvitamata täitemenetluse kulu summas, mis laekus relvade müügist ning mida vastustaja tegevuse tõttu ei ole sissenõudjale üle kantud. Lisandunud on relvade hoiustamisega seotud kulu, mis ei oleks tekkinud, kui relvad oleks ostjatele üle antud.
9.Kolmandad isikud Deerhunter Guns&Ammo OÜ ja Dermis OÜ ei ole kaebuse kohta oma seisukohta avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja 10.02.2017 otsus on põhjendamisvigadega. Otsuses ei ole selgelt põhjendatud, miks keeldutakse kaebajale relva võõrandamise luba andmast. Otsus sisaldab vaid vastuväiteid kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud väidetele, mitte otsuse enda andmise põhjendusi. Konkreetseid põhjusi tuleb otsida otsuses toodud selgituste vahelt. Ilma eelneva haldusmenetluse materjalidega tutvumata on vastustaja seisukohtade välja selgitamine keeruline. Haldusakti põhjendus peab reeglina nähtuma haldusaktist endast (HMS § 56). Kui haldusakti põhjendus esitatakse muus 6(9)
3-17-399
dokumendis, tuleb sellele viidata. Vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud, millises dokumendis on vastustaja oma põhjendused esitanud.
11.Vastustaja poolt haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest järeldub, et kaebajale keelduti relvade võõrandamise luba andmast põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud relvade omandiõigust tõendavaid dokumente, tegemist ei ole võlgniku omandisse kuuluva varaga ja sel põhjusel ka mitte täitemenetluse esemega, mistõttu ei ole selle vara võõrandamine täitemenetluses lubatav. Relvade omanik ei ole andnud nõusolekut relvade müügiks hoiukulude katteks.
12.RelvS § 81 lg 2 järgi võib täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võõrandada RelvS-ga kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel. RelvS § 80 lg 1 järgi annab relva võõrandamise loa relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
13.Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-1544 nähtub, et maakohus rahuldas hagejate, sh AS Eesti Krediidipank hagi ja nõudis Deerhunter Guns&Ammo OÜ ebaseaduslikust valdusest välja mitteeluruumi aadressiga F. R. Faehlmanni 3-M1, Tallinn. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Deerhunter Guns&Ammo OÜ kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, mistõttu algatas kaebaja AS Eesti Krediidipank avalduse alusel täitemenetluse nr 023/2016/1063 kinnisasja väljaandmiseks. Kinnisasja väljaandmist reguleerib TMS § 180. Asjaoludest nähtuvalt ei andnud Deerhunter Guns&Ammo OÜ kinnisasja selleks ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult üle, seepärast tõsteti ta koos ruumis olnud asjadega sundkorras välja. TMS § 180 lg 3 võimaldab seejuures tõsta välja kõik ruumis olevad asjad, eristamata, kas tegemist on võlgniku omandis olevate asjadega. Väljatõstmise eesmärgiks on ruum vabastada ja anda sissenõudja valdusesse.
14.Kuna sundtäitmise esemeks oli mitteeluruum, mitte seal olnud vallasasjad, puudus kaebajal alus ruumis olnud asju arestida (TMS 6. peatükk) ja neile käsutamise keelumärget seada ning asjad tuli anda üle võlgnikule või tema esindajale. Vaidluse all ei ole asjaolu, et võlgnikku (Deerhunter Guns&Ammo OÜ) ega tema esindajat väljatõstmise juures ei viibinud. Järelikult tuli kaebajal ruumis olnud asjad, sh relvad paigutada hoiuruumi (TMS § 180 lg 4, RelvS § 81 lg 1). Asjaoludest nähtuvalt sõlmis kaebaja relvade veo ja hoidmise lepingu Taktikalise laskmise keskus OÜ-ga ning see tõi kaasa teatavad kulud. Antud asja lahendamiseks ei ole vaja välja selgitada nende kulude täpset suurust, sest sellest ei sõltu asja lahendus. TMS § 180 lg-st 4 nähtuvalt jäävad asjade veo ja hoiustamisega seotud kulud võlgniku kanda. Asjaoludest nähtuvalt ei ole Deerhunter Guns&Ammo OÜ nõustunud relvade ning laskemoona veo ja hoidmise kulusid hüvitama. Seega tekkis kaebajal TMS § 180 lg 5 alusel õigus ruumist väljatõstetud asjad, sh relvad müüa. Selline asjade müügi õigus ei sõltu võlgniku või asjade omaniku nõusolekust või tahtest. Täitemenetluse eripära seisnebki selles, et asjade müük toimub sõltumata omaniku tahtest. Müügi tulemusest on kohtutäituril õigus katta asjade veo ja hoidmisega seotud kulud. Ülejäänud raha tuleb anda võlgnikule.
15.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et TMS § 180 alusel toimuva väljatõstmise käigus tekkivad asjade hoidmise, aga ka veokulud on täitekulud TMS § 37 lg 1 p 3 tähenduses. Nimetatud kulud olid vajalikud mitteeluruumi vabastamiseks võlgniku ebaseaduslikust valdusest ja sissenõudja valdusesse andmiseks. Nimetatud kulud põhjustas võlgnik ise sellega, et ei vabastanud ruumi vabatahtlikult ega viinud ruumis olnud asju ise ära. Kuna võlgnik ei tasunud täitekulusid vabatahtlikult, oli kaebajal õigus algatada täitemenetlus täitekulude sissenõudmiseks (TMS § 23 lg 1). Seega oli kaebajal õigus relvad täitekulude katmise eesmärgil müüa ja relvad tuleb lugeda sellise täitemenetluse esemeks.
7(9)
3-17-399
16.Nagu TMS § 180 lg 3, ei näe ka sama paragrahvi lg-d 4 ja 5 ette, et müüa võib vaid võlgniku omandisse kuuluvaid asju. Nimetatud sätete järgi võib kohtutäitur müüa kõiki ruumist väljatõstetud asju, mida võlgnik ei ole tagasi nõudnud või mille hoidmise kulusid ta ei ole nõus hüvitama. Kohtutäituril on õigus jätta ruumist väljatõstetud asjad võlgnikule tagastamata, kui võlgnik ei tasu asjade veo- ja hoiukulusid. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et analoogselt vara arestimisega ei saa kohtutäitur otsustada väljatõstmise juures vara kuuluvuse üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.10.2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-04, p 24). Täitemenetluses kehtib formaliseeritusse põhimõte ja kohtutäitur võib väljatõstmismenetluse käigus eeldada, et võlgniku valduses olev vara kuulub võlgnikule ning seega selle ruumist koos väljatõstetava isikuga välja tõsta. Kui kolmandal isikul on esemete suhtes sundtäitmist takistav õigus, sh omandiõigus, on tal õigus esitada maakohtule hagi vara sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 222 lg 1). Seejuures esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu, mitte kohtutäituri vastu. Eeltoodust järeldub, et omandiõiguslikud vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Neid ei saa lahendada kohtutäitur ega ka vastustaja. Kohtutäitur ei pea teadma, millisel alusel võlgnik kolmanda isiku asju valdab ja kas võlgnikul on neile mingid õigused (nt pandiõigus, komisjonimüük). Seejuures ei ole teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri kanded õigustloova (nagu kinnistusraamat), vaid õigust deklareeriva tähendusega. RelvS § 24 lg-s 3 ja § 33 lg-st 1 nähtuvalt tuleb soetatud relv registreerida, kuid neist normidest ei nähtu, et omandiõigus relvale tekiks alates registrikande tegemisest. Seega võivad tegelikud omandisuhted erineda registrikannetest ja nende suhete tuvastamine ei ole kohtutäituri pädevuses.
17.Kaebaja viitab õigesti, et täitemenetluse õiguspärase läbiviimise eest vastutab kohtutäitur ise ja tema tegevust kontrollib maakohus (vt TMS §-d 217-219). Kui võlgnikul, sissenõudjal või kolmandal isikul on pretensioone kohtutäituri tegevuse suhtes, tuleb kasutada TMS-s ettenähtud vaidlustamise korda. Kui kolmas isik nimetatud vaidlustamise võimalust tähtaegselt ei kasutada, võib ta oma õiguse asjale kaotada. Vastustajal puudub pädevus kohtutäituri ametitegevuse üle kontrolli teostamiseks, sh menetluse käigus tekkinud omandivaidluste lahendamiseks. RelvS-s relvade käitlemist reguleerivate sätete eesmärk ei ole kaitsta omandisuhteid, vaid tagada relvade kui ohtlike esemete kontrollitud käitlemine, takistamaks relvade sattumist selleks õigust mitteomavate isikute kätte (RelvS §-d 29-31, 36) ning tuvastamata päritoluga ja keelatud relvade (RelvS § 20) sattumist tsiviilkäibesse. Seega ei ole vastustaja poolt RelvS § 81 lg-s 2 ja § 80 lg-s 1 sätestatud relva võõrandamise loa andmise eesmärgiks kontrollida, kas kohtutäitur viib täitemenetlust läbi õiguspäraselt või kas relva omanik on nõustunud relva müügiga, vaid kontrollida, kas võõrandamisele kuuluvaid relvi võib võõrandada tsiviilkäibesse, kas tegemist on seaduslike relvadega ja kas omandaja vastab relva omandamiseks ette nähtud nõuetele. RelvS §-d 81, 63-65, 74 ega 80 ei näe ette vastustaja kohustust tuvastada relva omaniku tahet relv võõrandada. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 järgi on vallasomandi tekke eelduseks võõrandaja ja omandaja vaheline kokkulepe omandi ülemineku kohta, kuid täitemenetluses asendab võõrandaja tahet kohtutäitur.
18.Vastustaja ei keeldunud kaebajale relva võõrandamise luba andmast põhjusel, et tegemist oleks tsiviilkäibes keelatud relvadega. Samuti ei ole ette heidetud, et tegemist oleks ebaseaduslike relvadega. Relva seaduslikkust näitab relva kohta relvaregistris kande olemasolu ja neile andmetele on vastustajal kui relvaregistri töötlejal endal ligipääs (Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 107 „Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 2). RelvS § 63 lg 2 ja § 80 lg 1 järgi võib relva võõrandada ja vastavat luba taotleda nii relvaomanik kui ka -valdaja, seega ei ole omandiõiguse tuvastamine tingimata vajalik. Asjaoludest nähtuvalt tegeles Deerhunter Guns&Ammo OÜ jahikaupade, sh relvade müügiga, seega võib eeldada, et tal oli olemas õiguslik alus vaidlusaluste relvade käitlemiseks (sh valdamiseks). Olukorras, kus relvade omandiõigus kuulub tegelikult kolmandale isikule, on
8(9)
3-17-399
kolmandal isikul õigus nõuda võlgnikult talle tekitatud kahju hüvitamist. Tegemist on nendevahelise suhtega, mille lahendab vajadusel maakohus, mitte vastustaja.
19.Kohtu hinnangul tõendab kaebaja õigust vaidlusalused relvad täitemenetluse käigus müüa vara väljatõstmise akt, millest nähtuvad hoiule võetud varad. Kaebaja on selle vastustajale esitanud. Vastustaja viibis ka ise vara väljatõstmise juures ja on seega kursis, millised varad ja mis põhjusel välja tõsteti ning hoiustati.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on tehtud pädevust ületades ja valedel kaalutlustel, mistõttu tuleb see tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada. Kohus ei kohusta vastustajat kaebajale relva võõrandamise luba andma (HKMS § 41 lg 3), sest sellekohase otsuse peab tegema RelvS-s sätestatud pädevust ja kontrollikohustust arvestades vastustaja ise.
21.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotleb lisaks õigusabikulude väljamõistmist summas 3594 eurot. Kulude kandmist tõendab Attela Advokaadibüroo OÜ 01.09.2017 arve nr 2017-09-1 ja 01.09.2017 maksekorraldus. Summa sisaldab käibemaksu. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on Attela Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane, seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on nimetatud õigusabikulud vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades liiga suured. Kohus vähendab vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 2500 euroni, sh käibemaks (HKMS § 109 lg 6).
22.Kolmas isik Coop Pank AS ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).