Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

OÜ arveldusarvele nr xxx. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus ei ole vaidlustatav osas, millega kohus tagastas avaldajale enamtasutud riigilõivu. Avaldaja nõue ja põhjendused

rahuldamata. Kohtutäitur jääb kõigi oma 24.10.2016 otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub neid käesolevas kohtuvaidluses täies ulatuses arvestada. Kohtutäitur on oma otsuses vastanud kõigile esitatud kaebuste punktidele. Avaldaja ei ole neid oma kohtule esitatavas kaebuses vaidlustanud. Avaldaja lähtub kohtutäituri hinnangul valedest lähteandmetest ja ei ole esitanud kohaseid tõendeid enda väidete tõendamiseks. Kohus analüüsib kohtutäituri sisulisi vastuväiteid pikemalt otsuse põhjendavas osas iga teema juures eraldi. Sissenõudja seisukoht

tundides arvutades terve 40-tunnise töönädala.

liialdatud ja teist teenusepakkujat kasutades oleks olnud võimalik saada teenus peaaegu poole odavamalt. Avaldaja esitas odavamate teenuse ja lukkude hindade kohta kohtule tõendid. Avaldaja ei vaidlusta väljakutse hinda ja vahetustööde hinda ega täitekulu vajalikkust. Kohtutäitur selgitas, et avaldaja arvestuses on aluseks võetud 4 lukku, kuid reaalselt, xxx OÜ arve kohaselt ja ka kohtutäituri otsusest nähtuvalt vahetati 7 lukku. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, et lukke oleks olnud ainult 4. Täitur selgitas täiendavalt, et arve summas 604 eurot sisaldab väljakutset, avamist (7 lukku), luku südamikud (5 tk), lukud (2 tk) ja vahetustööd (vt kd I, tl 115 – xxx OÜ 28.07.2016 arve/saateleht 384/16k). Täitetoimingu käigus vahetati avati 7 lukku, ühe luku avamise hinnaks 16,67 eurot (lisandub käibemaks 20%), vahetati 5 luku südamikku, ühe südamiku hinnaks 35,50 eurot (lisandub käibemaks 20%), vahetati 2 lukku, ühe luku hinnaks 66,67 eurot (lisandub käibemaks 20%). Sissenõudja on selgitanud ja tõendanud (kd I, tl 115), et täitemenetluses osteti Abloy Classik tüüpi uued lukusüdamikud võlgniku kaebuses märgitud ja avaldaja poolt mõistlikuks peetud hindadest odavamalt (40 eurot vs 37,50 eurot). Märkimisväärselt odavamalt on täitemenetluses õnnestunud osta lukkude avamise ja paigaldamise teenust. Võlgnikule on tehtud pakkumus arvestusega 35 eurot ühe luku kohta; täitemenetluses osteti teenust arvestusega 22,50 eurot (16,67 + 5,83) ühe luku kohta. Võlgnik ei ole kaebusele lisanud tõendit, mis kinnitaks, et pakkumus hõlmab väljakutsetasu. Ka juhul, kui see nii oli, on täitemenetluses ostetud teenus isegi koos väljekutsetasuga võlgnikule tehtud pakkumusest odavam. Nimelt on võlgniku pakkumuse järgi seitsme luku avamise ja asendamise teenustasu kokku 245 eurot (35 x 7), täitemenetluses ostetud teenuse kulu kokku 182,50 (22,50 x 7 + väljakutsed kokku 25) eurot. Kui arvestada kogu teenust võlgniku pakutud hindadega, olnuks lukkude avamise ja asendamise kulu kokku 780,62, so 176,62 eurot kallim. Seega märgib kohus, et reaalne kulu oli kokkuvõtvalt väiksem, kui võlgniku poolt mõistlikuks peetud täitekulu suurus. Ühtlasi nõustub kohus kohtutäituriga, et võlgnikul oleks olnud võimalik kulu täiel määral vältida, avades uksed oma võtmetega.

hädavajalik paigaldada ruumidesse eriotstarbeline, häirepõhine videovalve ja tehniline valveteenus. Kohus nõustub nende seisukohtadega ja leiab, et valveseadmete asendamine oli asjaolusid arvestades (eeskätt arvestades, et ruumides oli suur kogus relvi ja laskemoona) hädavajalik ja kantud kulu oli vajalik. Võlgnik ei ole vaidlustanud täitekulu 432 eurot summat ega toonud välja võrdlevaid hindasid.

õigustatud. Täiendavalt leiavad puudutatud isikud, et võlgniku väide, et samalaadse teenuse saanuks hinnaga 36 eurot kuus, ei ole õige, kuivõrd võlgniku esitatud arves ei sisaldu häirepõhise valve teenus. Sissenõudja osundab, et ka täitemenetluses on tehnilist valveteenust ostetud hinnaga 36 eurot kuus, kuid sellele on lisandunud täiendav häirepõhine valveteenus. Kuivõrd kohus peab täiendava valveteenuse tellimist põhjendatuks ja kohtule on esitatud ka sellega seonduvalt täiendavalt lisandunud kulu tõendavad arved (vt nt kd I, tl 122 – xxx 03.08.2016 arve nr 833005475), loeb kohus kulutuse suuruse põhjendatuks. Asja materjalidest nähtuvalt lisandus tavalisele valvele (mida avaldaja tellis enne valduse ülevõtmist täituri poolt) täiendav valveteenus ja sellega seonduvalt lisandusid ka täiendavad kulutused. Kulutuste suurus on tõendatud ja kohtu hinnangul mõistlik. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et teenust ei ostetud tavapärase turuhinnaga või et seda oleks olnud võimalik saada soodsamalt.

kõrgemaks, kuid mitte mingil juhul alahinnata. Suures koguses relvi, laskemoona ning lõhkeaineid asetses Tallinna xxx elurajoonis, elumaja keldrikorrusel. Asjaolu, et OÜle xxx oli välja antud relvaluba ei maandanud lahtistel riiulitel asuvatest relvadest ja laskemoonast tulenevat riski. Relvaseaduses sätestatud ja erikäitlemist vajava vara hoiutingimuste rikkumine antud ruumis oli fikseeritud politsei poolt ja selles osas on vara omaniku suhtes algatatud menetlus. Relvade transporti ja ruumide vabastamist ei olnud võimalik teostada ilma politsei kontrolli ja loata enne 05.08.2016. Enne relvade transporti nõuetekohasesse hoiuruumi tuli relvad ja laskemoon üle lugeda, fikseerida, nõuetekohaselt pakkida. Relvade ja laskemoona kaardistamist ja fikseerimist teostati ruumides koostöös politseiga. Seega perioodil 28.07.2016 (valduse vabastamise täitetoimingu algusest) kuni 05.08.2016 (so relvade ja laskemoona äravedu) vahetu mehitatud valve vajadus hädavajalikkus tuleneb relvaseadusest aga ka olukorra analüüsist ja kõrgendatud turvalisuse riskist, eelkõige põhjusel, et võlgnik seda ise ei teinud. Mehitatud valveteenus lõpetati viivitamata peale relvade ladustamise ja transpordi lõppemist. Sissenõudja märkis täiendavalt, et relvaseaduse § 81 järgi lasub kohtutäituril kohustus tagada täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmine relvaseaduses kehtestatud korras ja tingimustel. Arvestades relvade ja laskemoona kogust, ei olnud nende kohene paigutamine mujale võimalik. Seega tuli tagada kõikides ruumides relvahoidlale nõutaval tasemel turvalisus olukorras, kus arvestatav osa relvadest ja laskemoonast ei asunud lukustatud relvakapis või hoidlas (nt suurel hulgal padruneid, 22 kilogrammi püssirohtu, mitmed elektrišokirelvad jmt.); relvahoidla ukse avamiseks ei kulunud rohkem aega, kui on vajalik mõne poldi lahti keeramiseks; ruumidesse pääs oli võimalik ehitise tänavapoolsel küljel asuvast kahest sissepääsust ja ehitise küljel asuvast kolmest aknast; ruumides hoiti avatud riiulitel suurt ohtu kujutavat vara Tallinna kesklinnas, strateegiliselt olulises piirkonnas asuva elamu keldrikorrusel; jätkuvalt esines võimalus, et võlgnik püüab edasisi täitetoiminguid takistada või muul viisil pahatahtlikult käituda. Sissenõudja arvates ei saa olla kahtlust selles, et relvadest ja laskemoonast lähtunud ohu minimiseerimine on hõlmatud TMS §-s 180 lg 3 ja 4 ettenähtud täitetoiminguga sisuga ning selleks vajalik kulu on täitemenetluse kulu TMS § 378 lg 1 p 3 järgi. Kohus nõustub kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, neid pikemalt kordamata. Ruumides asus suur kogus relvi (u 400 tk) ja märkimisväärne kogus laskemoona (asja materjalidest nähtuvalt tuhandeid padruneid ja sütikuid, vt kd I, tl 234, 235 – ruumidest ära viidud laskemoona nimistu). Relvade ja laskemoona käitlemise nõuded tulenevad relvaseadusest ning täitur, kelle valdusesse relvad lähevad, on kohustatud järgima nii relvaseadusest tulenevaid nõudeid kui võtma tarvitusele täiendavaid meetmeid isikute elu, tervise ja vara säilimiseks. Sellises olukorras oli mehitatud valve tellimine ja vastava kulu kandmine põhjendatud. Võlgnik ei ole esile toonud, et kohtutäitur saanuks osta samaväärset mehitatud valveteenust odavamalt ja seega kohus ei analüüsi, kas ka teenuse maksumus oli mõistlik või mitte. Täiendavalt on avaldaja vaidlustanud järgnevad kulud: tulirelvade ja laskemoona transport (696 eurot); klaasist relvakapi (seif) luku avamine – 414 eurot ning seifi luku ja sisekaela poltide paigaldus (klaasist relvakapi taastamine) (224,40 eurot); kauba kaardistamine, pakkimine, erinev pakkematerjal, transport lattu, kaubaalused, ladustamine (3 240 eurot); relvade hoidmise teenus (2 226 eurot/kuus); laoteenus (554,40 eurot ehk 25,2 eurot/päevas) ning laoteenus vastavalt kas 781,20 eurot (31p) või 756 eurot (30p)/kuus ehk 25,2 eurot/päevas. Avaldaja ei vaidlusta nende kulude vajalikkust kui sellist (v.a seifi avamine), kuid leiab, et teenused on ostetud liiga kõrge

hinnaga ning turul oleks olnud võimalik leida odavamaid pakkumisi. Kohtutäitur ja sissenõudja leiavad, et avaldaja etteheited on otsitud ja alusetud. Nad rõhutavad, et võlgnik ei teinud nendega ruumide vabastamisel mistahes koostööd. See oleks võimaldanud kulusid ära hoida või oluliselt kokku hoida. Samuti ei kasutanud võlgnik võimalust esitada kohtutäiturile enne täitetoiminguid hinnapakkumisi või teenuse osutajate kontakte, et saada võimalikult odavamat teenust. Täiendavalt selgitavad puudutatud isikud, et võlgniku esitatud hinnapakkumised ei arvesta ruumides tegelikkuses hoiustatud vara eripära. Seega ei saa võlgniku esitatud dokumente kasutada võrdleva materjalina. Nii näiteks ei sisalda transpordi hinnapakkumised hoiustatud kauba kaardistamist ega pakkimist teenusepakkuja poolt, vaid üksnes pakkematerjali ja transporti lattu. Samuti ei sisaldu võlgniku esitatud pakkumises väga suuremahulise ja raskekaalulise kauba (seifid, relvakapid) teisaldamist ja hoidmist. Taolist teenust pakuvad vaid väga üksikud teenusepakkujad. Ruumis hoiustatud asjade kaardistamine ja pakkimine kestis 5 päeva (08.08.2016 – 12.08.2016), mis nähtub täitekulu tõendavalt xxx OÜ arvelt nr 1608016 ja mis tõendab, et tegu oli tavapärasest mahukama tööga. Relvade hoidmise teenuse osas on võlgnik esitanud FIE xxx allkirjastamata kirja. See ei ole täituri hinnangul käsitletav usaldusväärse tõendina ning see isik ei ole ka internetis leitav relvade usaldusväärse hoiustamise teenuse pakkujana. Ühtlasi ei selgu kirjast, kas sedavõrd suures mahus relvi saanuks hoiustada ja sedavõrd pikka aega. Kohtutäitur selgitab, et võttis täitetoimingu ajal ühendust vähemalt 6 relvade hoiustamise teenuse pakkujaga, millest ainult ühel - xxx - olid vajalikud tingimused ja võimalus pikemaks ajaks ca 400 relva hoiustamiseks. Sellele eelnevalt konsulteeris kohtutäitur politseiga relvade võimaliku hoiustamise osas politseis, kuid politsei keeldus hoiustamisest. Näiteks laokulu osas on võlgnik esitanud võrdleva materjalina ladustamise hinnapakkumise tekstiilkaupadele. See ei ole kohtutäituri hinnangul kasutatav võrdleva materjalina, kuivõrd ruumidest eraldatud vallasasjade näol on tegemist segakaubaga (sh loomade topised jm suuremõõtmelised esemed). Tekstiilikaupu on võimalik ladustada üksteise peale oluliselt väiksema ruumimahuga kui segakaupa. Sarvedega topis võtab laoruumi oluliselt rohkem, kui näiteks alustele pakendatud riided. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei teinud võlgnik (avaldaja) kohtutäituriga mistahes koostööd ega osutanud talle kaasabi. Vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitanud ka avaldaja ise. Selles olukorras oli kohtutäituri kohustuseks tagada relvade ja muu ruumis asunud vara nõuetekohane hoiustamine ja transport. Kohus leiab, et kohtutäituril on õigus tellida mistahes täitetoiminguteks vajalikke teenuseid. Täitur peab tagama sissenõudja ja võlgniku huvide kaitse ning see tähendab muu hulgas, et ta ei tohiks osta teenuseid ebamõistlikult kõrge hinnaga. See aga ei tähenda, et ta peaks iga vajaliku teenuse tellimiseks võtma mitmeid hinnapakkumisi. Puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud avaldaja väidetele, et avaldaja on esitanud täiturile kaebuse lahendamisel tõenditena hinnapakkumised samade teenuste odavamaks tellimiseks. Seega ei ole selle asjaolu üle vaidlust ja kohus lähtub avaldaja poolt kaebuses avaldatust ja loeb need väited õigeks (lähtub eeldusest, et sellised hinnapakkumised on olemas). Kohus ei pea vajalikuks selles küsimuses täiendavate tõendite esitamist ega kogumist. Samas, avaldaja esitatud võrdlevaid hinnapakkumisi ja avaldaja väiteid hinnates leiab kohus, et need ei arvesta vabastatud ruumides olnud vara eripäraga ja ei nähtu, kas pakkumine on võetud seda laadi vara käitlemiseks, millega oli tegu konkreetsetes vabastatud ruumides – st hinnapakkumised ei ole võrreldavad reaalsete arvetega. Kahtlemata on alati võimalik turul leida veelgi odavamaid pakkumisi, kui väga pikalt ja põhjalikult otsida, kuid sellist kohustust ja

koormust kohtutäiturile seadusega pandud ei ole. Piisab sellest, kui täitur tellib teenuseid keskmise turuhinnaga. Ühtlasi leiab kohus, et isegi kui aktsepteerida avaldaja poolt esitatud hinnapakkumistes toodud hindasid (jättes kõrvale selle, et need ei kohtu hinnangul võrreldavad reaalselt vaja läinud teenustega), ei oleks vahe avaldaja poolt leitud ja täituri poolt reaalselt tellitud teenuste hinnas sedavõrd märkimisväärne, et kohus saaks kantud kulude suurust täiturile ette heita. Kohtu hinnangul on täitur veenvalt põhjendanud, miks oli vajalik just nende teenusepakkujate valimine ja sellises suuruses kulude kandmine. Kohtutoimikust nähtub, et sellistes summades on kulud ka reaalselt kantud (kd I, tl 116-121; 125; 141144; 180;182;194). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et need kulud on põhjendatud täituri otsuses märgitud suuruses. 08.09.2016 otsus avaldaja 16.08.2016 kaebuse kohta, punkt 2

tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.