Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
28.05.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-51424
Tsiviilasi
osaühing XXXsundlõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: XXX(elukoht XXX, e-post XXX) ja XXX(elukoht XXX)
Ärakuulamise toimumise aeg
28.05.2014
Sundlõpetada osaühing XXX(registrikood XXX) likvideerimismenetlust läbi viimata. Kustutada osaühing XXX äriregistrist. Menetluskulud jätta osaühing XXX kanda. Toimetada määrus kätte osaühingule XXX ning edastada Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud 24.04.2014 edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtule osaühing XXX dokumendid TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus ÄS (äriseadustik) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. 28.04.2014 kohtumäärusega algatas kohus puudutatud isiku sundlõpetamise. Kohus määras puudutatud isikule tähtaja 14 päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks ning samuti, et ärakuulamine toimub 28.05.2014. Puudutatud isiku seaduslik esindaja sai kohtumääruse kätte 29.04.2014, kuid kohtule kirjalikult vastanud ei ole, samuti ei ilmunud kumbki esindaja ärakuulamisele. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara alla seadusega lubatud piiri. Nähtuvalt 2012.a. majandusaasta aruandest on omakapitali summa 1 304 eurot, sellele eelneval aastal oli samuti 1 304 eurot. Netovara puudused on kõrvaldamata alates 2009.a. majandusaasta aruandest. Registriosakond on netovara ebapiisavusele äriühingu tähelepanu juhtinud korduvalt, kuid äriühing netovara puuduseid ei kõrvaldanud. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja äriühing kuulub sundlõpetamisele. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik ei ole taotlenud likvideerimismenetluse läbi viimist. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.