Tsiviilasi nr 2-13-44504
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Raina Pärn
Tsiviilasja number
2-13-44504
Tsiviilasi
Abi Kapital Grupp OÜ hagi Axxxxx Pxxx vastu võla 993 euro ja viivise 993 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362; asukoht Põhja pst 12c, Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Timm Ritari (e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx-postx; Kostja lepinguline esindaja: Ixx Kxxxxx (e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Kinnitada hageja Abi Kapital Grupp OÜ esindaja Timm Ritari ja kostja Axxxxx Pxxx esindaja Ixx Kxxxxxx vahel sõlmitud ja kohtule kirjalikult esitatud kompromiss alljärgnevalt:
Abi Kapital Grupp OÜ esitas 24.09.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Pxxxxx võla ja viivise, kokku summas 1286,53 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2013. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite 2-päevase hilinemisega. Pärnu Maakohus otsustas 29.01.2013. a määrusega võlgniku Axxxxx Pxxx poolt esitatud vastuväite esitamise tähtaja ennistada ja seoses vastuväite esitamisega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ning anda nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Abi Kapital Grupp OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Pxxx vastu võla tasumise kokkuleppest tuleneva põhivõla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 993 eurot ja viivis summas 993 eurot. Harju Maakohus keeldus 07.02.2014. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja andis tsiviilasja kohtualluvuse alusel üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 14.03.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 07.04.2014. a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi põhinõude ulatuses, kuid ei tunnista hageja viivisenõuet ja vaidles hagile selles osas vastu. Kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku tingimusel, et hageja loobub hagis esitatud viivise nõudest. 14.05.2014. a esitati kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissileping. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist lepingus toodud tingimustel ja asjas menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskuluna pool nõudelt tasutud riigilõivust summas 87,50 eurot. Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist. Seega on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool kohtule tasutud riigilõivust. Muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 24.09.2013. a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 riigilõivu summas 59,58 eurot ja hagi esitamisel 05.02.1014. a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072123 täiendavat riigilõivu 115,42 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool riigilõivust, s.o 87,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.