Tõnu Samueli hagi Silver Teede vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Apellatsioonkaebuse hind 10 800 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Silver Teede apellatsioonkaebus Tõnu Samueli vastuapellatsioonkaebus Apellant, vastustaja (kostja): Silver Teede (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja, vastuapellant (hageja): Tõnu Samuel (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Simo Soolo
3.Tühistada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse resolutsiooni p 5 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Silver Teedelt Tõnu Samueli kasuks välja mittevaraline kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot.
5.Mõista Silver Teedelt välja tasumata riigilõiv 300 (kolmsada) eurot riigituludesse. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900078567. Anda tasumiseks kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
6.Selgitada Silver Teedele, et ta ei pea jätkama riigilõivu tasumist Tartu Ringkonnakohtu
18.detsembri 2013 menetlusabi määruse alusel.
7.Kohtuotsus saata p-i 6 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Silver Teede kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tõnu Samuel (hageja) esitas 14. märtsil 2013 Tartu Maakohtule hagi Silver Teede (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja teadlikult levitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, eesmärgiga hagejat kahjustada. Kostja poolt avaldatud valeväidete tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kostja lõi Hetzner Online AG-le valekujutelma, et nende serverit kasutav hageja on kriminaalse taustaga süüdimõistetud inimene, kes kasutab serverit ebaseaduslikuks tegevuseks. Seetõttu lõpetas Hetzner Online AG lühikese etteteatamisaja jooksul hagejaga serveriteenuse osutamise ning sulges serveri. Kahe päeva eest jäi tal kostja tegevuse tõttu saamata ca 350 eurot. Hageja teenib erialase tööga ca 3700 eurot kuus, millest peab üleval peret, ülikoolis käivaid täisealisi lapsi ning erakoolis käivat alaealist last.
Kuna kostja tegevuse tulemusena hageja server suleti, siis kaotas hageja kliendi IT Rotid OÜ. Nimetatud firma loobus hageja teenustest serveri haldamisel. Pooltel oli suuline koostöölepe, et hageja pakub IT Rotid OÜ-le teenust serveri hooldamisel hinnaga 300 eurot kuus vähemalt kolme aasta vältel. Seetõttu jääb hagejal saamata 300 eurot kuus ja kolme aasta eest kokku 10 800 eurot. Hageja palus kohtul kohustada kostjat lükkama ümber kõik hageja kohta avaldatud valeväited samaväärselt nende esitamisega ja mõista kostjalt tema kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ning varaline kahju kokku summas 11 150 eurot, sealhulgas saamata jäänud töötasu summas 350 eurot ja IT Rotid OÜ-st saamata jääv sissetulek 36 kuu eest 300 eurot kuus, kokku 10 800 eurot. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat postitama alljärgneva teksti: „Mina, Silver Teede esitasin valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid Tõnu Samueli kohta. Käesolevaga lükkan oma endised valeväited ümber ja kinnitan, et: Tõnu Samuel ei ole kriminaal, Tõnu Samuel ei ole spämmer, Tõnu Samuel ei ole mind laimanud. Vabandan Tõnu Samueli ees ebakohaste väärtushinnangute andmise eest.“ alljärgnevates kanalites: 1) oma kontol Google Plus'is https://plus.google.com/116183039184565831310/; 2) oma kontol Twitteris aadressil https://twitter.com/SilverMatrixx; 3) oma kontol Facebook'is https://www.facebook.com/1447076819; 4) hinnavaatuse foorumis aadressil http://www.hv.ee; 5) e-posti aadressile [email protected]; 6) e-posti aadressile [email protected]; 7) e-posti aadressile [email protected] ja 8) e-posti aadressile [email protected]. Hageja palus, et kostja kohus kohustaks kostjat saatma Hetzner Online AG aadressile [email protected] sama postituse inglise keeles: „I, Silver Teede made false statements and inappropriate claims about Tõnu Samuel. I dispel my false statements, and assure that: Tõnu Samuel is not criminal, Tõnu Samuel is not spammer, Tõnu Samuel has not made false claims about me. I apologize in front of Tõnu Samuel for making these inappropriate statements.“ Kontrollitavuse tagamiseks taotles hageja kohustada kostjat saatma e-postiga saadetavad kirjad koopiana ka hageja e-posti aadressile [email protected].
2.Kostja teatas 10. juuni 2013 vastuses, et ta on võtnud kõik vale- ja väärväited hageja suhtes tagasi, nagu hageja on seda soovinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 28. oktoobri 2013 otsusega järgmise otsustuse:
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Silver Teedet lükkama ümber Tõnu Samueli kohta avaldatud ebaõiged faktiväited alljärgnevalt:
2.1.Silver Teede on kohustatud postitama alljärgneva teksti: „Mina, Silver Teede esitasin valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid Tõnu Samueli kohta. Käesolevaga lükkan oma endised valeväited ümber ja kinnitan, et: Tõnu Samuel ei ole kriminaal, Tõnu Samuel ei ole
spämmer, Tõnu Samuel ei ole mind laimanud. Vabandan Tõnu Samueli ees ebakohaste väärtushinnangute andmise eest.“ alljärgnevates kanalites: 1) oma kontol Google Plus'is https://plus.google.com/116183039184565831310/; 2) oma kontol Twitteris aadressil https://twitter.com/SilverMatrixx; 3) oma kontol Facebook'is https://www.facebook.com/1447076819; 4) hinnavaatuse foorumis aadressil http://www.hv.ee; 5) e-posti aadressile [email protected]; 6) e-posti aadressile [email protected]; 7) e-posti aadressile [email protected] ja 8) e-posti aadressile [email protected].
2.2.Silver Teede on kohustatud saatma Hetzner Online AG aadressile [email protected] punktis
2.1.toodud postituse inglise keeles: „I, Silver Teede made false statements and inappropriate claims about Tõnu Samuel. I dispel my false statements, and assure that: Tõnu Samuel is not criminal, Tõnu Samuel is not spammer, Tõnu Samuel has not made false claims about me. I apologize in front of Tõnu Samuel for making these inappropriate statements.“
2.3.Silver Teede on kohustatud punktides 2.1. ja 2.2. ettenähtud postitused saatma koopiana ka Tõnu Samueli e-posti aadressile [email protected].
3.Käesoleva otsuse p-is 2 nimetatud kohustused tuleb Silver Teedel täita viivitamatult kohtuotsuse kättesaamisel.
4.Mõista välja Silver Teedelt Tõnu Samueli kasuks varalise kahju hüvitis summas 11 150 eurot.
5.Võtta vastu hageja loobumine mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p-i 3 alusel.
6.Rakendada hageja isikuõiguste kaitseks abinõusid ja keelata kostjal Silver Teedel internetikanalites hageja Tõnu Samueli kohta andmete avaldamine, mis võivad kahjustada Tõnu Samueli mainet ja huve, sh keelata Tõnu Samueli kohta valeandmete ja väärtushinnangute avaldamine. Määrata isikuõiguste kaitseks rakendatava abinõu kestuseks üks aasta.
7.Pärast kohtuotsuse tegemist jääb jõusse käesolevas asjas 09.07.2013 tehtud hagi tagamise määrus, millega kohus otsustas hagi tagamise abinõuna keelata Silver Teedel tegevused, mis võivad kahjustada Tõnu Samueli mainet ja huve, eelkõige Tõnu Samueli kohta valeandmete või väärtushinnangute avaldamine. Maakohus märkis otsuses, et kohtuistungil hageja loobus kostja vastu esitatud mittevaralise kahju nõudest. Kohus luges mittevaralise kahju nõudest loobumise kohaseks ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja on avaldanud hageja kohta nii ebakohaseid väärtushinnanguid kui ka ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on esitanud tõendina väljavõtted kostja poolt tehtud internetipostitustest (väljavõtted Google+ leheküljelt - tl 99, 101,130, 131, 133; väljavõte kostja Twitteri lehelt - tl 111, blogi väljavõtted – tl 117, 138; väljavõtted Anonymus Blogs lehelt – tl 135, 148,149), kus kostja on nimetanud hagejat järgmiselt: „sitane juudinäru“, „haige kusik“, „pihkupeksja“, „kusine peni“. Maakohus leidis, et eelnimetatud kostja väljendeid tuleb käsitleda ebakohaste väärtushinnangutena VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Kostja on tunnistanud nimetatud väärtushinnangute avaldamist hageja kohta. Hageja kohta antud hinnangud on halvustava ning negatiivse tähendusega, need on avaldatud internetilehekülgedel, mis on avalikult kättesaadavad suurele hulgale isikutele, mistõttu hageja maine võib olla kahjustatud.
Hageja poolt esitatud tõendid (väljavõtted Google+ leheküljelt – tl 101, 103, 130; kirjast Hetzner Online AG-le – tl 77; väljavõte kostja Twitteri lehelt – tl 111; väljavõte Rahafoorumist – tl 126; väljavõtted Anonymus Blogs lehelt – tl 135, 148-149, 154); blogi väljavõte – tl 138) tõendavad, et kostja on avaldanud hageja kohta faktiväiteid nagu „häkker“, „spämmer“, „kriminaal“, „kurjategija“, “majanduskurjategija“ ja „vaimuhaige“. Maakohus leidis, et nimetatud kostja avaldusi tuleb käsitleda ebaõigete faktiväidetena VÕS § 1047 lg 1 mõistes. Kostja ei ole tõendanud hageja kohta esitatud väidete õigsust. Kostja tunnistas, et hageja kohta esitatud väited on ebaõiged ning tal puuduvad väidete tõendamiseks tõendid. Kostja selgitas, et avaldas nimetatud valeväiteid hageja kohta emotsioonide ajel sõimu ja laimuna. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 järgi. Kohus leidis, et hageja nõue kohustada kostjat tema kohta avaldatud valeandmed ümber lükkama, on põhjendatud. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mis näeb ette, et kannatanu võib ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on märkinud kanalid, mille kaudu kostjal tuleb väidete ümberlükkamine edastada, ja ka teksti, mis kostjal tuleb avaldada (tl 113114). Maakohus rahuldas nõude ja kohustas kostjat hageja kohta esitatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama hageja poolt taotletud viisil ja korras. Kostja ei esitanud hageja nõudele vastuväiteid ning on nõus väited ümber lükkama viisil, nagu hageja seda taotleb. Maakohus leidis, et hageja nõue nõuda kostjalt tema poolt avaldatud valeväidete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, on põhjendatud. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 131, mis näeb ette, et isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Hageja väitel on tal tekkinud kostja tegevuse tulemusena varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja väitel tekkis tal varaline kahju seoses serveri blokeerimisega. Kuna server suleti, siis tuli hagejal otsida uus server ja andmed sinna ümber kolida, milleks kulus kaks päeva. Selle aja jooksul ei saanud hageja teha oma tavapärast tööd ega teenida tulu. Hageja väitel jäi tal kahe päeva eest saamata ca 350 eurot. Hageja esitas oma päevatasu tõendamiseks tõendi tööandjalt 16LabLLC. Hageja väitis ka, et serveri sulgemise tõttu kaotas ta kliendi IT Rotid OÜ. Nimetatud firma loobus hageja teenustest serveri haldamisel ja seetõttu jääb hagejal saamata 300 eurot kuus ning kolme aasta eest kokku 10 800 eurot. Hageja on esitanud tõendina IT Rotid OÜ 16.06.2013 õiendi (tl 85), milles ettevõtte juhataja kinnitab, et IT Rotid OÜ omas hagejaga suulist koostöölepet, mille kohaselt pidi hageja pakkuma IT Rotid OÜ-le fikseeritud hinnaga teenust serveri hooldamisel hinnaga 300 eurot kuus vähemalt kolme aasta vältel. IT Rotid OÜ juhataja teatab õiendis, et kuna hagejal tekkis Hetzner Online AG-ga konflikt, olid nad sunnitud leppe ootamatult lõpetama kaitsmaks oma kliente. Kostja ei ole hageja kahjule ja selle suurusele esitanud vastuväiteid. Seega luges kohus, et kostja on hageja esitatud faktilised väited saamata jäänud tulu kohta omaks võtnud. Kostja väitel tuleks hagejal nõuda kahjuhüvitist Saksamaa firmalt Hetzner Online AG-lt, kes hagejaga serveri lepingu lõpetas. Maakohus leidis, et kostja sellekohased vastuväited ei ole põhjendatud. Hageja on tõendanud, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt hageja kohta valeväidete esitamisega. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et Hetzner Online AG võttis serveri maha seetõttu, et kostja kirjutas neile T. Samueli kohta kirja. Maakohus leidis, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis summas 11 150 eurot.
Maakohus leidis, et abinõude rakendamine hageja isikuõiguste kaitseks TsMS § 544 alusel on põhjendatud. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja S. Teede avaldab hageja T. Samueli kohta avalikkusele valeväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid, sõimu ja laimu. Seetõttu tuleb rakendada hageja isikuõiguste kaitseks keeldu ja keelata kostjal S. Teedel internetikanalites hageja T. Samueli kohta andmete avaldamine, mis võivad kahjustada T. Samueli mainet ja huve, sh keelata T. Samueli kohta valeandmete ja väärtushinnangute avaldamine. Ehkki õigusvastane tegevus on keelatud tähtajatult, määras kohus rakendatava abinõu kestuseks ühe aasta. Kohus märkis, et 09.07.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse. Kui kostja määratud abinõu ei täida ehk avaldab jätkuvalt hageja kohta valeandmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid, siis on hagejal õigus määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Hageja on taotlenud ka mitmete erinevate hagi tagamise abinõude rakendamist täiendavalt, sh keelata kostjal arvuti ja interneti kasutamine, peatada internetiteenuse pakkumine kostjale, rakendada kostja suhtes aresti jms. Maakohus ei pidanud võimalikuks selliste hagi tagamise abinõude rakendamist. Maakohus määras kostjale TsMS § 544 lg 1, VÕS § 1055 lg 1 alusel suhtlemiskeelu, keelates kostjal suhelda postituste teel oma adressaatidega tekstiga, mis kahjustab Tõnu Samueli mainet ja huve. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Teede esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse tühistamist resolutsiooni punkti 4 osas, millega mõisteti Silver Teedelt Tõnu Samueli kasuks varalise kahju hüvitis summas 11 150 eurot, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega asendada otsuse resolutsiooni punktis 4 olev summa „11 150 eurot“ summaga „350 eurot“. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ekslikult järeldanud, et IT Rotid OÜ poolne väidetava kokkuleppe lõpetamine on põhjustanud vastustajale kahju summas 10 800 eurot. Vastustaja ei ole tõendanud koostöö kokkuleppe olemasolu IT Rotid OÜ-ga. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, et just apellandi tegevus viis väidetava kokkuleppe lõpetamiseni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki vaidluspool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Vastustaja esitas oma tööandja õiendi, milles IT Rotid OÜ kinnitab vastavasisulise kokkuleppe olemasolu, samas jääb nimetatud õiendist arusaamatuks, millal kokkulepe sõlmiti ning millise serveri hooldamist väidetav kokkulepe hõlmab. Samuti on selgusetu kokkuleppe lõpetamise aeg. Apellandi hinnangul võis IT Rotid OÜ poolne kokkuleppe lõpetamine olla seadusvastane ja õigustühine, mistõttu ei ole vastustaja kahju saamata jäänud tulu korral põhjuslikus seoses apellandi tegevusega. Vastustaja väidetav kahju on summas 10 800 eurot võis tekkida IT Rotid OÜ ebaseadusliku käitumise tulemusel; 2) ei ole vastustaja tõendanud, et apellandi tegevuse tulemusel katkestas Hetzner Online AG just selle serveri töö, mida hooldas kokkuleppe alusel vastustaja. Apellant võttis Hetzner Online AG-ga ühendust eesmärgiga eemaldada apellanti negatiivselt ilmestav materjal. Hetzner Online AG ise leidis samuti, et vastustaja peab eemaldama apellanti kahjustava sisu. Kuivõrd vastustaja sellele ei reageerinud, katkestati leping serveri väärkasutamise tõttu. Seega on ekslik maakohtu järeldus, nagu oleks apellandi tegevus ning serveriteenuse lepingu katkestamisest tingitud vastustaja kahju põhjuslikus seoses. Meelevaldne on järeldada, et apellant vastutab Hetzner
Online AG juhtkonna otsuste ning nende täideviimisest tulenevate tagajärgede ees. Maakohus on ekslikult lugenud tõendatuks kahju suuruse ning apellandi tegevuse põhjusliku seose, sest esitatud tõenditest selliseid järeldusi teha ei saa.
5.T. Samuel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on paljasõnaline apellandi väide, et kahju summas 10 800 eurot võis tekkida IT Rotid OÜ ebaseadusliku käitumise tulemusel. Apellatsioonmenetluses ei ole võimalik esitada uusi faktilisi asjaolusid (TsMS 652 lg 1 p 2); 2) tekkis kahju seoses pettusega TsÜS § 94 mõistes. Kohus küsis selle kohta eraldi selgitust ja vastustaja on selle ka andnud. S. Teede lõi Hetzner Online AG-le pettekujutelma, et nende serverit kasutab kriminaal. TsMS § 231 lg-s 1 on sätestatud, et tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntud on, et kriminaalidesse suhtutakse halvasti. Ebaõiged ja paljasõnalised on apellandi väited, et Hetzner Online AG kirjadele ei ole reageeritud ja leping katkestati serveri väärkasutuse tõttu. Apellant tunnistas kahju tekkimist, kuid pidas süüdlaseks Hetzner Online AG-d, kes tema pettuse küüsi langes.
6.T. Samuel esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse tühistamist moraalse kahju väljamõistmata jätmise osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja mittevaraline kahju või saata mittevaralise kahju nõue maakohtule uueks lahendamiseks. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja 14. oktoobri 2013 kohtuistungil mittevaralise kahju nõuet tagasi võtnud. Hageja eeldas, et kohtul on paremad meetodid ja praktika mittevaralise kahju nõude hindamiseks.
7.S. Teede palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kajastab 14.10.2013 kohtuistungi protokoll õigesti vastuapellandi loobumist mittevaralisest kahjunõudest. Vastuapellant ei ole esitanud taotlust protokolli sisuliseks parandamiseks. Seetõttu on ta nõustunud protokollis kajastatuga ning kaotanud hiljem menetluslikud võimalused selle sisu muutmiseks. TsMS § 55 kohaselt saab protokolli kohta esitada üksnes võltsimise vastuväite. Vastuapellant seda teinud ei ole. Juhul kui kohus siiski leiab, et mittevaralise kahju hüvitamist tuleb apellatsioonmenetluses käsitleda, juhib apellant tähelepanu sellele, et hoolimata menetluse pikast kestusest ei ole vastuapellant tänaseni esitanud mistahes asjaolusid mittevaralise kahju tekkimise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et S. Teede apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja T. Samueli vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsus resolutsiooni p-i 5 ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab S. Teedelt T. Samueli kasuks välja mittevaralise kahju summas 1000 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. S. Teede on esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustanud Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse resolutsiooni punkti 4, millega mõisteti talt T. Samueli kasuks varalise kahju hüvitis
summas 11 150 eurot ning T. Samuel on vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse resolutsiooni punkti 5, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid eelnevalt nimetatud osas, s.o resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski S. Teede apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle rahuldamise aluseks.
9.1.Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud koostöö kokkuleppe olemasolu IT Rotid OÜ-ga. Iseenesest õige on apellandi väide, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid samas on ringkonnakohtu arvates hageja tõendanud kokkuleppe olemasolu tema ja IT Rotid OÜ vahel ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja on esitanud kohtule IT Rotid OÜ 16.06.2013 õiendi (I kd, tl 85), milles IT Rotid OÜ juhataja Tiit Lepik kinnitab, et T. Samuel omas ettevõttega suulist koostöölepet, mille kohaselt pakub ta ettevõttele fikseeritud hinnaga 300 eurot kuus - teenust serveri hooldamisel kolme aasta vältel. Juhataja Tiit Lepik kinnitas ka, et koostöölepe lõpetati, sest T. Samuelil tekkis Hetzner Online AG-ga konflikt. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud õiendiga hageja tõendanud, et hageja ja IT Rotid OÜ vahel oli suuline koostööleping fikseeritud hinna ja kestusega ning selle lõpetamisega tekitati hagejale kahju saamata jäänud tulu näol 10 800 eurot. Apellandi väide, et kahju summas 10 800 eurot võis tekkida IT Rotid OÜ ebaseadusliku käitumise tulemusel (kokkulepe lõpetamine IT Rotid OÜ poolt võib olla seadusevastane ja õigustühine), tuleb jätta tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et tema käitumine hageja suhtes ei olnud aluseks hageja ja IT Rotid OÜ vahelise koostöölepingu lõpetamisele, vaid lepingut lõpetades käitus IT Rotid OÜ ebaseaduslikult. Kuna kostja ei ole põhjendanud esimest korda apellatsioonimenetluses uue asjaolu esitamise lubatavust, tuleb see TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta.
9.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on tõendanud, et kostja tegevuse tulemusel katkestas Hetzner Online AG serveri töö, mida hooldas kokkuleppe alusel hageja. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja saatis Saksamaa ettevõttele Hetzner Online AG-le hageja kohta käivaid ebaõigeid faktiväiteid. Hetzner Online AG märkis 10.04.2013 kirjas (I kd tl 66), et ta sai informatsiooni slämmi või väärkasutuse kohta aadressilt [email protected]. Kostja on tunnistanud, et postituse tegi tema. Hetzner Online AG hoiatas samas kirjas, et kui rikkumised jätkuvad, võib see viia serveri blokeerimiseni. Samasisuline hoiatus sisaldus ka 11.04.2013 kirjas (I kd tl 72). 24.04.2013 teatas Hetzner Online AG hagejaga serveri lepingu ülesütlemisest (I kd tl 73). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja tegevuse tulemusel katkestas Hetzner Online AG serveri töö, mida hooldas kokkuleppe alusel hageja. Kostja ei vaielnud maakohtu menetluses vastu sellele, et tema tegevuse tulemusel katkestas Hetzner Online AG serveri töö, mida hooldas kokkuleppe alusel hageja.
10.Ringkonnakohus leiab, et T. Samueli vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.1.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ta ei loobunud mittevaralise kahju nõudest 14.10.2013 kohtuistungil. Kuna hageja oma nõudest ei ole loobunud, siis on maakohus ebaõigesti võtnud vastu hageja loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ja lõpetanud menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 429 lg 2 lause 1 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Nähtuvalt 14.10.2013 kohtuistungi protokollist on hageja öelnud järgmist: „ei oska hüvitise suurust öelda. Ma ei oska enda laimamisele hinnalipikut külge panna. Samas olen kindel, et kostja jaoks on see järjekordne paber, mida ta ei täida. Mittevaralise nõude olen küll esitanud aga selle võiks jätta menetlemata, sealt ei tule niikuinii midagi.“ Ringkonnakohtu arvates ei nähtu eelviidatud hageja seletusest tema kindel soov loobuda mittevaralise kahju nõudest kostja vastu. Juhul, kui maakohus leidis, et hageja soovis loobuda mittevaralise kahju nõudest, oleks kohus pidanud käituma TsMS-s sätestatud viisil, s.o maakohus oleks pidanud TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollima korrektselt hagist loobumise (mitte aga sellisel kujul, nagu praegu on hageja seletus protokollitud; täpsustamist vajas see, kas hageja üldse soovis oma mittevaralise kahju nõudest loobuda), samuti selgitama hagejale hagist loobumise tagajärgi (TsMS § 431 lg 1). Kuna maakohus ei ole välja selgitanud hageja selget tahet ning samuti ei ole selgitanud hagejale menetluse lõpetamise tagajärgi, siis ei ole hageja kehtivalt loobunud mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ning maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 5, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ja lõpetas selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p-i 3 alusel, tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
10.2.Hageja on palunud mõista välja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2014 kohtuistungil hageja selgitas, et mittevaraline kahju seisneb tema reputatsiooni kahjustamises internetis, s.o laia avalikkuse ees. Samuti oli kahjustatud hageja maine oma laste silmis, näiteks lapse pinginaaber leidis internetist laimavat informatsiooni hageja kohta. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et ta avaldas internetis hageja kohta valeandmeid ja halvustavaid väärtushinnanguid, kuid ringkonnakohtu istungil asus kostja seisukohale, et tema tegevus ei toonud kaasa hagejal mittevaralise kahju tekkimist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja sellise väitega. Arvestades seda, et kostja poolt valeandmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine toimus internetis, oli kättesaadav paljudele isikutele (sh hageja lähedastele, sõpradele ning klientidele), saab asuda seisukohale, et kostja käitumine kahjustas hageja psüühilist seisundit, sest hageja maine sai silmanähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Hageja maine kahjustamise ning kostja käitumise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, mis tuleb kostja poolt hüvitada. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teostamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist ja lg 6 kohaselt isiku au teostamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Ringkonnakohus arvestab mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist. Antud juhul avaldati halvustavaid väärtushinnanguid internetilehekülgedel, mis olid avalikkusele kättesaadavad ja mida külastajad said kommenteerida. Mittevaralise kahju määramisel tuleb arvestada ka hageja üleelatud ebameeldivusi töö kaotamise tõttu, samuti tema maine kahjustamist laste silmis. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Kõige eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks on 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. detsembri 2013 määrusega (II kd tl 89) S. Teede taotluse menetlusabi saamiseks ja võimaldas S. Teedel tasuda riigilõivu 500 eurot osamaksetena viie kuu jooksul (100 eurot kuus). S. Teede on tasunud riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 viitenumbriga 2900078567 järgnevalt: 23.12.2013. a 100 eurot ja 20.01.2014. a 100 eurot. E-riigikassast ei nähtu, et apellant oleks tasunud riigilõivu ülejäänud kolm osamakset. Samuti ei ole apellant esitanud ülejäänud osamaksete tasumise kohta ringkonnakohtule maksekorralduste väljavõtteid. Apellandil on tasumata riigilõivu kolm osamakset summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kuivõrd apellant on tasunud riigilõivu kaks osamakset ja tasumata on kolm osamakset kokku summas 300 euro, tuleb apellandilt välja mõista riigilõiv 300 eurot riigituludesse TsMS § 190 lg 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et apellant ei pea jätkama riigilõivu tasumist Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2013 menetlusabi määruse alusel.
12.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel Silver Teede kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.