Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Osaühingu Moonirull hagi Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-2485
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Moonirull (registrikood 11441144), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus (registrikood 80116582), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse menetluskulud poolte kanda.
3.
Tagastada Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus määruskaebuselt 5. märtsil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Moonirull (hageja) esitas 21. jaanuaril 2009 Tartu Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tsiviilasjas on 15. oktoobri 2012. a Riigikohtu määruse alusel jõustunud kohtulahend, millega rahuldati hagi ja jäeti asja menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 14. novembril 2012 maakohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse, paludes kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 15 291 eurot 34 senti (ilma käibemaksuta).
3.Maakohus rahuldas 27. novembri 2013. a määrusega hageja taotluse osaliselt ja mõistis kostjalt
hageja kasuks välja riigilõivu 2636 eurot 34 senti, hagi tagamise kulud 99 eurot 6 senti ja õigusabikulud 4139 eurot 56 senti (ilma käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjalt riigi kasuks välja menetluskulu 281 eurot 2 senti. Maakohus selgitas, et määruse peale võib esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 2 järgi kaebuse 15 päeva jooksul alates selle määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
4.Kostja esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta kostjalt menetluskulud 4233 euro 80 sendi ulatuses välja mõistmata. Kostja palus alternatiivselt peatada praegune menetlus kuni tsiviilasjas nr 212-45202 (kostja nõue hageja vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks) tehtud lahendi jõustumiseni.
5.Maakohus keeldus 19. detsembri 2013. a määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest kaebus ei ole esitatud tähtajaks. Maakohtu määruse põhjendustel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada alates 28. novembrist 2013, mil üks kostja esindajatest sai kätte maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Maakohus selgitas, et TsMS § 663 lg 2 järgi võib menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, aga määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
6.Kostja esitas maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tema määruskaebus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale maakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas materjalid toimiku vormistamiseks. Pärast asja materjalide korrektset vormistamist saatis maakohus tsiviilasja uuesti ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 18. veebruari 2014. a määrusega maakohtu määruse kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2). Eeltoodut arvestades tegi ringkonnakohus määruse TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses palub kostja tunnistada TsMS § 667 lg 1 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuses möönab kostja, et TsMS § 663 lg 2 välistab kostja õiguse esitada Riigikohtule kaebus. Siiski peab kostjale olema tagatud õigus esitada Riigikohtule kaebus, sest ringkonnakohus on juhindunud põhiseadusvastasest menetlusõiguse normist (TsMS § 667 lg 1 teine lause) ega ole kohtumäärusega asja sisuliselt lahendanud. Kostja hinnangul võib jaatada, et viidatud normis
sätestatud abinõul on legitiimne eesmärk (menetlusökonoomia). Samas ei pruugi kõnealune abinõu olla vajalik ega proportsionaalne. Praegusel juhul jääb põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 5 tulenev edasikaebeõigus sisutühjaks, sest puudub arutluskäik, mille tõttu ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata.
10.Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-141-08, p 12).
12.Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 2 järgi võib määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega on määruskaebus esitatud ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
13.Kolleegium leiab, et kohaldatud õigusnorm (TsMS § 663 lg 2 teine lause) ei ole põhiseadusega vastuolus. PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38) ja sellist põhiõigust tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. detsembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-12, p 31). Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Kolleegiumi arvates ei riiva TsMS § 663 lg 2 teises lauses sisalduv kaebeõiguse piirang PS § 24 lg-
s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. Riigikohus on käsitanud kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
25.märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on rõhutanud, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev määrama kindlaks edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-08, p 10).
14.Kuivõrd kostja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, ei käsitle kolleegium kaebuse sisulisi väiteid. Kolleegium peab vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. TsMS § 667 lg 1 järgi lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohtul ei ole viidatud sätte teise lause alusel määruse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmise kohustust. TsMS § 667 lg 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Sellise võimaluse kasutamine on õigustatud eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Vastasel korral (kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad vms) tuleks ringkonnakohtul kolleegiumi arvates eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil (määrus koos kirjeldava ja põhjendava osaga).
15.Kolleegium märgib lisaks, et kuigi ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata, ei tähenda see, et välistatud on kohaldatud õigusnormi (TsMS § 667 lg 1 teine lause) põhiseaduspärasuse kontroll. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida kõikide asjassepuutuvate normide, sh kohaldatavate menetlusnormide vastavust põhiseadusele. Ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
16.detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, p 10).
16.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 3 alusel poolte kanda.
17.Kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada, kuna kostja määruskaebus jääb läbi vaatamata. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastatakse Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ arvelduskontole.
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.