Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Aktiva Finants avaldus Siiri Seero vastu maksekäsu kiirmenetluses 1138 euro 12 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-24905
1.Osaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 22. mail 2013 Pärnu Maakohtule Siiri Seero (võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 950 euro ja viivise saamiseks.
2.
Pärnu Maakohtu kohtunikuabi tegi 20. juuni 2013. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 950 euro, viivise 106 euro 2 sendi (põhinõudest 0,06% päevas alates 15. novembrist 2012 kuni 21. maini 2013), kohtu välja arvutatud viivise kuni makseettepaneku tegemiseni 17 euro 10 sendi (põhinõudest 0,06% päevas alates 22. maist 2013 kuni 20. juunini 2013), riigilõivu 45 euro ja menetluskulu 20 euro (kokku 1138 euro 12 sendi) tasumiseks. Maakohus märkis, et nõudele lisandub jooksev viivis 0,06% põhinõudest päevas alates 2. juunist 2013 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 28. juunil 2013 tema Soome Vabariigis registreeritud aadressil. Võlgniku vastuväide makseettepanekule saabus maakohtusse 31. juulil 2013.
4.Maakohus teatas 1. augusti 2013. a kirjaga võlgnikule, et vastuväide on esitatud tähtaega ületades. Maakohus andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ja
kautsjoni tasumiseks.
5.Võlgnik esitas kohtule avalduse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Võlgnik leidis avalduses, et kuna tema registreeritud elukoht on alates 1. oktoobrist 2012 Soome Vabariigis, ei allu kohtuasi rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule.
6.Maakohus selgitas võlgnikule 28. augusti 2013. a kirjas, et kuna lepingu järgi osutati võlgnikule teenust Eesti Vabariigis, on asja kohtualluvus Eestis. Maakohus andis võlgnikule uue tähtaja vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Võlgnik ei esitanud maakohtule vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avaldust.
7.Maakohtu kohtunikuabi tegi 14. novembril 2013 maksekäsu määruse, kuna võlgnik ei olnud makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega esitanud makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet. Maksekäsu määrusest nähtuvalt esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite 31. juulil 2013, kuid seaduses ettenähtud tähtaeg vastuväite esitamiseks oli 29. juuli 2013. Maakohus märkis, et kohus teavitas 1. augustil 2013 saadetud e-kirjaga võlgnikku vastuväite esitamise tähtaja ennistamise võimalusest, kuid võlgnik taotles 21. augusti 2013. a kirjas menetluse lõpetamist, kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Maakohus vastas võlgnikule 28. augusti 2013. a kirjaga, milles selgitas, et kuna teenuseid osutati Eesti Vabariigis, on vaidluse lahendamine Eesti kohtute alluvuses. Maakohus märkis, et võlgnik ei esitanud avaldust vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõude 950 eurot, kõrvalnõude 206 eurot 91 senti, riigilõivu 45 eurot, menetluskulu 20 eurot (kokku 1221 eurot 91 senti) ja lisaks viivise 0,06% põhinõudest päevas alates 15. novembrist 2013 kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus märkis, et võlgnik on kohustatud tasuma viivist sellises ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot.
8.Võlgnik esitas maakohtu 14. novembri 2013. a maksekäsu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja peatada selle viivitamatu sundtäitmine. Võlgnik leidis, et maksekäsu tegemisel on rikutud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, millele valikuline kohtualluvus ei laiene. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lõike 1 kohaselt võib üldise kohtualluvuse järgi füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi, kuid võlgniku püsielukoht oli kohtumenetluse algatamise ajal välisriigis. Kuna maksekäsu kiirmenetlust alustati vastuolus rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, ei olnud maakohtu pädevuses teha menetluslikke otsuseid, sh makseettepanekut. Maksekäsu kiirmenetluse algatamisel rikuti rahvusvahelise kohtualluvuse sätet ning seetõttu oli kaebajal raske makseettepanekule vastuväite esitamisel tähtajast kinni pidada. Menetlusdokumentide postiga välisriigist kättetoimetamisel peaks tähtaja arvestamisel lähtuma dokumendi postiasutusele üleandmise kuupäevast, mitte selle kohtusse saabumise kuupäevast, sest viimane ei sõltu saatjast.
9.Maakohtu kohtunikuabi võttis võlgniku määruskaebuse menetlusse ja andis TsMS § 663 lõike 7 alusel lahendamiseks kohtunikule. Kohtunik võttis võlgniku määruskaebuse 27. jaanuari 2014. a määrusega menetlusse. 20. veebruari 2014. a määrusega jättis kohtunik võlgniku täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna võlgnik ei olnud tähtajaks kõrvaldanud täitemenetluse
peatamise taotluse puudusi. Sama määrusega jättis kohtunik võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohus ei esitanud määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta põhjendusi ja märkis, et TsMS § 663 lõike 5 teise lause kohaselt ei ole määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta vaja eraldi määrust teha ega seda menetlusosalistele edastada.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2014. a määrusega maakohtu maksekäsu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lõike 1 järgi kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata.
11.Võlgnik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse ja maakohtu maksekäsu määruse tühistada. Võlgnik leidis, et kohtud asusid valele seisukohale, et rahvusvahelise kohtualluvuse järgi võib asja lahendada Eesti kohus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete rikkumise tõttu ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud. Võlgnik palub kontrollida TsMS § 4891 lõike 5 kooskõla põhiseaduse (PS) § 24 lõikega 5 osas, milles see ei võimalda esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on menetlusse võetud rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid rikkudes. Maksekäsu määruse on teinud kohtunikuabi, kelle pädevuses ei ole mõista õigust PS § 146 tähenduses. Samas tuleneb maksekäsu eriregulatsioonist, et ringkonnakohtu põhjendava osata koostatud määruse peale ei saa edasi kaevata. Põhiseaduse vastane on olukord, kus õigusemõistmine kolmeastmelises kohtus on asendunud kohtuametniku maksekäsuga, mille peale ei ole tagatud kaebeõigust. Võlgnik palus kontrollida TsMS § 174 lõike 8 kooskõla PS §-ga 146.
12.Riigikohus lükkas 3. septembri 2014. a määrusega asja läbivaatamise edasi ja andis asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelised eriarvamused, kuidas kohaldada ja tõlgendada TsMS § 4891 lõiget 5 ja § 667 lõiget 1 olukorras, kus ringkonnakohus vaatas läbi määruskaebust kohtunikuabi tehtud maksekäsu määruse peale.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 17. detsembri 2014. a määrusega TsMS § 19 lõike 4 punkti 3 ja § 690 lõike 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lõike 3 teise lause alusel kohtuasja lahendada Riigikohtu üldkogule, kuna pidas vajalikuks, et üldkogu otsustaks, kas TsMS § 4891 lõige 5, TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1 ning TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas.
TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS
14.Tsiviilkolleegiumi enamusel tekkis asja lahendades kahtlus, et TsMS § 4891 lõige 5 võib olla vastuolus PS § 24 lõikega 5, mille kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse sätted võimaldavad teha esimeses kohtuastmes määruse (maksekäsu) lihtsustatud vormis, samuti ei ole
sätestatud maakohtule kohustust põhjendada ringkonnakohtule edastatud määruskaebuse rahuldamata jätmist ning ringkonnakohtule kohustust põhjendada läbivaadatava määruskaebuse rahuldamata jätmist. Seejuures ei võimalda TsMS § 4891 lõige 5 ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. Kolleegium kahtleb, kas kaebeõiguse piirang on põhiseadusega kooskõlas olukorras, kus asjas ei ole tehtud ühtegi põhistatud kohtulahendit. Kolleegiumi arvates on küsitav ka see, kas sätted, mis võimaldavad jätta kohtulahendi ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1), on kooskõlas ausa õigusemõistmise põhimõttega ja PS § 24 lõikega 5, samuti PS § 15 esimese lausega, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
15.Lisaks tekkis kolleegiumil kahtlus, kas maksekäsu kiirmenetlus on õigusemõistmine ja kas TsMS § 4892 lõige 1, mis annab maksekäsu tegemise õiguse ka kohtunikuabile, on kooskõlas PS § 146 esimese lausega, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus on õigusemõistmine PS § 146 esimese lause tähenduses, mida saab teha üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja § 153 mõttes (Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, punktid 43 ja 44.6). Samuti on Riigikohtu üldkogu leidnud, et kohtunikuabil puuduvad kohtunikuga võrreldes garantiid, mis võimaldaks kohtunikuabi käsitada kohtunikuna PS §-de 147, 150 ja 153 tähenduses, ning tagatud ei ole kohtunikuabi institutsionaalne sõltumatus täidesaatvast võimust (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, punkt 59).
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
Riigikogu põhiseaduskomisjon
16.TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev edasikaebeõiguse piirang riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud põhiõigust. Põhiõiguse riive on kohtusüsteemi tõhusa toimimise tagamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas vahend ning säte seetõttu põhiseaduspärane.
17.PS § 24 lõikest 5 tuleneb eelkõige isikute õigus kaevata neid puudutava esimese kohtulahendi peale. Kohtumääruste puhul peaks korduv edasikaebamine olema lubatud erandina vaid äärmiselt oluliste põhiõiguslike väärtuste kaitseks, sest muidu võib selline õigus ohustada riigi kõrgema kohtu tõhusat toimimist. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ei sätesta üldist edasikaebeõigust.
18.TsMS § 663 lõige 5 ja TsMS § 667 lõige 1, mis võimaldavad jätta kohtulahendi tegemata või vormistamata, riivavad PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigust ega pruugi olla põhiseaduspärased. Riive eesmärgiks on kohtusüsteemi efektiivne toimimine ehk menetlusökonoomia. Õiguse kohtulahendi põhjendusele ulatus sõltub lahendi iseloomust ja kaasuse asjaoludest, kuid kohtulahendi põhjendus on edasikaebeõiguse tagamise kõrval muu hulgas oluline ka õigusrahu säilimiseks, juriidiliste teadmisteta poolte veenmiseks ning õigusemõistmise ühtsuse ja
järjepidevuse tagamiseks.
19.TsMS § 4892 lõige 1 ei pruugi olla põhiseadusega vastuolus. Maksekäsu kiirmenetluses võib kohtunikuabi täita õigusemõistmisega sarnaseid funktsioone ja tema õiguslik staatus ei ole võrreldav kohtuniku staatusega, kuid samas ei ole kohtunikuabi tehtavad lahendid võrdsustatavad lõpliku kohtulahendiga PS § 146 esimese lause mõttes.
20.Sätte eesmärgiks on kohtusüsteemi tõhusa toimimise tagamine, vältides maakohtute kohtunike liigeset koormamist lihtsamate kohtulahendite tegemisega kohtuasjades, milles isikute põhiõiguste riive ei ole eeldatavalt väga intensiivne ning diskretsiooniõigus otsustamisel on üsna piiratud.
21.Õigusemõistmise funktsioon ei ole ainult kohtu ja kohtunike privileeg, vaid õigusemõistmisega sarnaseid funktsioone täidavad ka kohtusüsteemivälised organid, nt kohtuvälised menetlejad väärteoasjades, töövaidluskomisjonid, tööstusomandi apellatsioonikomisjon ja Riigihangete Ameti juures tegutsev vaidlustuskomisjon.
22.TsMS § 4892 lõike 1 kohaselt ei ole kohtunikuabi poolt tehtav maksekäsk lõplik lahend, vaid selle peale võib võlgnik esitada määruskaebuse, mille vaatab läbi maakohtu kohtunik ja ringkonnakohus. Õigusemõistmise ettevalmistavas faasis juriidilise professionaalse abi kasutamine on õigusemõistmise ökonoomia ja efektiivsuse huvides mõistlik ja põhjendatud. Taoline töökorraldus on tunnustatud ja kasutusel ka teistes jurisdiktsioonides ja rahvusvahelistes kohtutes. Riigikogu õiguskomisjon
23.TsMS § 4891 lõige 5 ei ole põhiseadusega vastuolus, kuigi riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust. Maksekäsu kiirmenetluses on kaebeõigus piisaval määral tagatud sellega, et TsMS §-de 663 ja 667 kohaselt kontrollib maksekäsu määrust esmalt maakohus ja seejärel ringkonnakohus.
24.Asjaolu, et kohtulahendi kaheastmeline kontroll on maksekäsu kiirmenetluses võimalik ilma põhistatud lahendita, ei piira kaebeõigust. Kuna lõpliku lahendi määruskaebuse kohta teeb ringkonnakohus, ei ole maakohtul vaja lahendit teha. Seadusandja on leidnud mõistliku tasakaalu kohtumenetlusega seotud põhiõiguste ja menetlusökonoomia vahel.
25.TsMS § 4892 lõige 1 ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei toimu õigusemõistmine. Maksekäsu kiirmenetlus on võimalus panna maksma sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, mis tulenevad õiguslikult lihtsatest ja selgetest eraõigussuhetest, mille suurus on kindlaks määratud ega ületa 6400 eurot ja mille üle ei ole õiguslikku vaidlust. Menetlusökonoomiat silmas pidades ei oleks põhjendatud kohtunike koormamine automatiseeritud menetlustega, kus tegeldakse tehniliste protseduuridega. Õiguskantsler
26.TsMS § 4891 lõige 5 on vastuolus PS § 24 lõikega 5 ja § 149 lõikega 3. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebuse esitamise võimaldamata jätmine
riivab PS § 24 lõikest 5 tulenevat edasikaebeõigust. PS § 149 lõikest 3 tulenevalt on Riigikohus ringkonnakohtust kõrgemalseisev kohus. Riigikohus ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse võtta ka juhul, kui ringkonnakohus on oma lahendis ilmselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis tuua kaasa ebaõige otsuse või asja lahendamisel on niisama põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks (TsMS § 679 ja § 695). PS § 149 lõikest 3 koostoimes PS § 24 lõikega 5 tuleneb, et potentsiaal jõuda Riigikohtusse peaks olema vähemalt kohtuasjadel, milles otsustatakse lõplikult ja isiku suhtes koormavalt isiku põhiõiguste või kohustuste üle. Madalama astme kohtute praktika ühtlustamine obiter dictum'i kaudu ei taga üksikjuhul õiglast lahendust. Samuti ei pruugi isikud sellisel juhul perspektiivitu kaebusega üldse Riigikohtu poole pöörduda. Maksekäsu määrusi teevad peamiselt kohtunikuabid ja nende peale esitatud määruskaebuste kohta tehtavad kohtulahendid jäävad üldjuhul põhjendamata.
27.Riive eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ja kohtusüsteemi efektiivsuse (menetlusökonoomia) tagamine, mis on põhiseaduslikku järku väärtus ja legitiimne eesmärk PS § 24 lõikest 5 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguse riiveks.
28.TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev PS § 24 lõike 5 riive ei ole mõõdukas. Edasikaebeõiguse piirang on lõplik ja intensiivne. Ringkonnakohtu määrus, mille peale Riigikohtusse kaebamise TsMS § 4891 lõige 5 välistab, on menetlust lõpetav määrus ehk konkreetse kohtuasja lõpplahend. Riive intensiivsust suurendab asjaolu, et maksekäsu määruse võib teha kohtunikuabi. Lisaks sellele on isiku menetluslikud õigused olnud piiratud, kuna TsMS § 663 lõike 5 kohaselt ei pea maakohus määruskaebuse kohta eraldi määrust tegema. Kaebuse esitaja ei saa kohtuasjas maakohtu kohtunikult põhjendatud seisukohta ega saa seetõttu ka võimalust esitada selle põhjendustele vastuväiteid. Kuna ka ringkonnakohus võib teha määrusekaebuse rahuldamata jätmise määruse kirjeldava ja põhjendava osata, ei ole isikul edasikaebeõigust Riigikohtusse menetluses, kus ta ei saa terve kohtumenetluse jooksul üheltki kohtunikult oma vastuväidete kohta põhjendatud seisukohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted koostoimes ei võimalda isegi ühekordset (edasi)kaebeõigust esimese astme kohtuniku tehtud lahendi peale.
29.TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõike 1 teine lause on osas, milles nendest tulenevalt ei põhjendata maksekäsu peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise menetluses määruskaebuse rahuldamata jätmist kordagi terve kohtumenetluse jooksul, vastuolus PS § 14 ja § 15 lõike 1 või § 24 lõike 5 omavahelisest koostoimest tuleneva põhiõigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Kohtuvõimu legitimeerib peamiselt kohtulahendi põhjendus ja võimalus sellele kõrgema astme kohtus vastuväiteid esitada ja selle üle ühiskondlikku diskussiooni pidada. Kohtulahendi põhjendamise eesmärgiks on ka otsustaja enesekontroll. Samas pole kohtulahendi põhjendamine absoluutne nõue.
30.Praeguses asjas sisaldub kohtunikuabi tehtud maksekäsu määruses osaline põhjendus võlgniku taotluse rahuldamata jätmise kohta seoses väidetavalt vale kohtualluvusega. Sellest aga ei piisa kohtulahendi põhjendamise nõude täitmiseks. Kohtunikuabi staatus ei vasta Euroopa Inimõiguste
Kohtu (EIK) praktika kohaselt sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsiooni kriteeriumitele. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamise kohta on esimeseks kohtulahendiks, mille puhul on täidetud sõltumatu institutsiooni nõue. Seetõttu langeb sellele ka sisulise põhjenduse koormus.
31.Juhul kui TsMS § 663 lg 5 näeks ette eraldi määruse tegemise ja põhjendamise kohustuse, ei peaks ringkonnakohtu määrus tingimata põhjendust sisaldama. Juhul kui TsMS § 667 lg 1 näeks ette, et ringkonnakohus peab määrust põhjendama, siis ei oleks maakohtu põhjendatud määruse tegemata jätmine problemaatiline.
32.PS § 146 esimese lausega on vastuolus TsMS § 4892 lõige 1 osas, milles see annab kohtunikuabile pädevuse teha maksekäsu määrus. Kohtunikuabi ei ole õigusemõistmiseks pädev isik PS § 146 tähenduses. Kohtute seadus ei loe kohtunikuabi kohtunikuks ja eristab neid nii nõuete kui ka personaalse sõltumatuse tagamiseks vajalike sotsiaalsete tagatiste järgi.
33.Kuigi maksekäsu kiirmenetlus on suuresti formaliseeritud, on maksekäsu määruse tegemine õigusemõistmine. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamise ja rahuldamata jätmise üle otsustamine eeldab avalduse ja nõude vähemalt minimaalset sisulist kontrolli. Kohus peab kontrollima paljusid asjaolusid, sealhulgas poolte tsiviilkohtumenetlusteovõimet, kohtualluvust ja nõude sissenõutavust. Kohtu kohustus sisuliselt kontrollida maksekäsu kiirmenetluse avaldust tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest. Justiitsminister
34.Vaidluse all olevad normid on asjassepuutuvad, kuid põhiseadusega ei pruugi kooskõlas olla see, et TsMS § 4891 lõike 5 kohaselt ei saa määruskaebuse rahuldamata jätmise määruse peale Riigikohtule edasi kaevata olukorras, kus TsMS § 663 lg 5 teise lause ja § 667 lõike 1 teise lause kohaselt ei tehta maksekäsu kiirmenetluse asjas kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendit ning esimese astme kohtumenetlusena toimunud maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse asi formaalselt. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määrus ei ole korralduslik lahend, vaid iseseisvas hagita asjas tehtud lõpplahendi peale esitatud kaebuse kohta tehtud lahend. Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tulenev kindla rahasumma maksmise nõue formaalses menetluses, mille kohta on sätestatud erikord ja milles ei kohaldata hagita menetluse üldiseid põhimõtteid, nt kohtu uurimisprintsiipi. Samas ei ole TsMS § 663 lõike 5 teine lause või TsMS § 4891 lõige 5 põhiseaduse vastane olukorras, kus ringkonnakohtul oleks kohustus teha määruskaebuse lahendamata jätmise määrus kirjeldava ja põhjendava osaga.
35.TsMS § 4891 lõige 5, § 663 lõike 5 teine lause ja § 667 lõike 1 teine lause riivavad PS § 15 lõike 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 tagatud põhiõigusi. Põhiõiguste riive legitiimseks eesmärgiks on menetlusökonoomia ning need on menetluse tõhustamiseks vajalikud ja sobivad vahendid, kuid ei pruugi olla mõõdukad. 2013. aastal jõudis ringkonnakohtuni 65 määruskaebust maksekäsu kiirmenetluse asjas. Seega ei kasvaks ringkonnakohtu töökoormus oluliselt (5,4 määrust kuus), kui
talle pandaks kohustus teha neis asjades kirjeldava ja põhjendava osaga määrus. Menetlusökonoomiline võit ei ole sedavõrd märkimisväärne, et kaaluks üles põhiõiguste intensiivse riive.
36.TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas, kuna asja lahendamine maksekäsu kiirmenetluses ei ole õigusemõistmine PS § 146 tähenduses. Maksekäsu kiirmenetlust iseloomustab menetluse formaliseeritus, samuti see, et selles menetluses ei tuvastata asjaolusid ja menetlejal ei ole asja lahendamisel kaalutlusruumi. Niipea kui ilmnevad asjaolud, mis ei sobi kokku menetluse formaalse iseloomuga ja nõuaksid menetlejalt asjaolude tuvastamist, hindamist või kaalutlusruumi, maksekäsu menetlus lõpetatakse või selle menetlemine jätkub väljaspool maksekäsu kiirmenetlust. Eesti maksekäsu kiirmenetlusega sarnane lihtsustatud menetlus vaidlustamata nõude kohta täitedokumendi saamiseks loodi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1896/2006, mis on otsekohalduv. Euroopa maksekäsu määruse kohaselt ei pea maksekäsuasju lahendama kohus, kui maksekäsuasja lahendamise pädevus on riigisiseselt antud muule asutusele.
VAIDLUSALUSED SÄTTED
37.TsMS § 4891 lõige 5: „(5) Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata."
38.TsMS § 4892 lõige 1: „(1) Makseettepaneku, maksekäsu ja maksekäsu kiirmenetlusega seotud muu määruse, muu hulgas käesoleva seadustiku §-s 179 nimetatud määruse, võib teha kohtunikuabi."
39.TsMS § 663 lõige 5: „(5) Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele."
40.TsMS § 667 lõige 1: „(1) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata."
ÜLDKOGU SEISUKOHT
41.Üldkogul tuleb lahendada võlgniku määruskaebus, milles isik taotleb, et Riigikohus tühistaks Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a määruse. Nimetatud määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata võlgniku määruskaebuse Pärnu Maakohtu 14. novembri 2013. a maksekäsu määruse tühistamiseks. Võlgnik on Riigikohtule esitatud määruskaebuses seisukohal, et TsMS § 4891 lõige 5, mis välistab ringkonnakohtu määruse peale kaebuse esitamise Riigikohtule, on põhiseadusega vastuolus.
42.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis võlgniku määruskaebuse lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna leidis, et kohtuasja lahendamiseks tuleb hinnata, kas TsMS § 4891 lõige 5, TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1 ning TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas.
43.Kõigepealt hindab üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lubatavust (I). Seejärel tuvastab üldkogu asjakohase põhiõiguse ja selle riive (II) ning annab hinnangu riive põhiseaduspärasusele (III). I
44.Võlgnik on esitanud Riigikohtule määruskaebuse, milles väidab oma õiguste rikkumist ja taotleb tema kaebuse menetlemist takistava sätte, TsMS § 4891 lõike 5 põhiseadusvastaseks tunnistamist. PS § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lõike 1 teisest lausest tulenevalt saab isik taotleda konkreetse normikontrolli algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. PS § 15 lõike 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusvastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. detsembri 2009. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-22-09, punkt 10).
45.Juhul, kui Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuses, lahendab kohtuasja Riigikohtu üldkogu (PSJKS § 3 lõike 3 teine lause). Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, punkt 19).
46.Määruskaebuse esitaja on võlgnik maksekäsu kiirmenetluses, milles Pärnu Maakohus tegi
14.novembril 2013 maksekäsu määruse. Määruskaebuse, mille võlgnik esitas maksekäsu määruse peale, jättis ringkonnakohus rahuldamata.
47.Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, milles on võimalik sisse nõuda kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid (TsMS § 481). Maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks esitab sissenõudja maakohtule avalduse, mille kohus lahendab TsMS § 483 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamise korral teeb maakohus määruse, milles teeb võlgnikule makseettepaneku (TsMS § 484).
48.Võlgnik võib esitada makseettepanekule vastuväite (TsMS § 485), misjärel võib menetlus muutuda hagimenetluseks (TsMS § 486). Kui võlgnik makseettepanekus nimetatud summat ei tasu või makseettepanekule vastuväidet ei esita, teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise
kohta (TsMS § 489 lõige 1 esimene lause).
49.TsMS § 4891 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis võib tugineda ühele järgmistest TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 1); võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 2) või maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3).
50.Kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (TsMS § 4891 lõige 4).
51.Määruskaebuse lahendamist TsMS § 4891 täpsemalt ei reguleeri, mistõttu lähtutakse määruskaebuse lahendamise kohta käivatest üldsätetest. TsMS § 663 lõike 5 järgi, kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. Tulenevalt TsMS § 667 lõikest 1 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse põhjendatud määrusega. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 4891 lõike 5 järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
52.Üldkogu saaks võlgniku määruskaebuse läbi vaadata üksnes juhul, kui tunnistaks TsMS § 4891 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Kuna maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, tuleks sellisel juhul kohaldada hagita menetluse üldsätteid. Hagita menetluses tehtud maakohtu menetlust lõpetava määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 660 lõige 3). Kui maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 696 lõike 1 teine lause). Eeltoodust lähtudes on üldkogu seisukohal, et TsMS § 4891 lõige 5 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.
53.Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maksekäsu määrus ja ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata võlgniku määruskaebus maksekäsu tühistamiseks. Maksekäsu määruse peale ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leidis võlgnik, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud, kuna kohtualluvuse sätete järgi ei olnud vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses. Lisaks sellele leidis võlgnik, et kohtualluvuse sätete rikkumise tõttu oli tal raske
makseettepanekule vastuväite esitamisel tähtajast kinni pidada ja vastuväite saatmisel välisriigist peaks tähtaja arvestamisel lähtuma dokumendi postiasutusele üleandmise kuupäevast, mitte selle kohtusse saabumise kuupäevast. Sama väitis võlgnik ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses.
54.Üldkogu hinnangul tugines võlgnik määruskaebuses seega kahele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud määruskaebuse esitamise aluseks olevale asjaolule: maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3 esimene alternatiiv) ja võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lõike 2 punkt 2).
55.Üldkogu leiab, et praeguses kohtuasjas ei ole põhjendatud hinnata, kas põhiseadusega on kooskõlas Riigikohtule määruskaebuse esitamise piirang olukorras, kus ringkonnakohtule esitati määruskaebus TsMS § 4891 lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel ning kohtud lahendasid määruskaebuse põhjendusi esitamata. Seda põhjusel, et võlgnik hilines maksekäsule vastuväite esitamisega ning jättis seejärel kasutamata võimaluse taotleda vastuväite esitamise tähtaja ennistamist.
56.TsMS § 62 lõike 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lõike 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, punkt 12). Seega ei saa lugeda menetlusdokumenti tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastatud kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt ei pea üldkogu asjakohaseks võlgniku määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et tema vastuväide makseettepanekule tuleks lugeda tähtaegseks, kuna ta pani selle Soomes posti kohtu antud tähtaja jooksul. Järelikult ei ole võlgnik enda avaldatud asjaoludest nähtuvalt esitanud vastuväidet makseettepanekule tähtaegselt. Maakohus andis praeguses kohtuasjas võlgnikule korduvalt võimaluse esitada makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja ennistamise taotlus, kuid võlgnik ei teinud seda.
57.Eeltoodust lähtudes hindab üldkogu, kas TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev määruskaebuse esitamise piirang on põhiseadusega kooskõlas üksnes osas, milles välistab määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata TsMS § 4891 lõike 2 punkti 3 esimese alternatiivi alusel esitatud määruskaebus. II
58.PS § 15 lõike 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-38-00, punkt 15). Koostoimes PS §-ga 14, mis kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu ning kohalikke omavalitsusi tagama õigusi ja vabadusi, tuleneb PS § 15 lõike 1 esimesest lausest üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele. Üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele tagab nii õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kui ka õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt nt Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, punkt 41).
59.PS § 24 lõike 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvasse kohtusse. PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigus on osa üldisest põhiõigusest kohtulikule kaitsele. Edasikaebeõiguse eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll, et vältida eksimusi kohtulahendites (Riigikohtu üldkogu 14. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-60-10, punkt 45). PS §-s 14, § 15 lõike 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 on tagatud menetluslikud põhiõigused, mille eesmärk on avada tee isiku materiaalsete põhiõiguste teostamiseks (vt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, punkt 75). Seetõttu tuleb edasikaebeõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamisel arvestada ka seda, milliste põhiõiguste kaitseks soovib isik kaebeõigust kasutada.
60.PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud üldise kaebepõhiõiguse kaitsealas on olukord, kus kohus ei ole isiku õiguste üle otsustanud. PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõiguse kaitsealasse kuulub aga olukord, kus on olemas isiku õigusi ja vabadusi puudutav kohtu otsustus (vt nt Riigikohtu üldkogu
30.märtsi 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-50-10, punkt 48).
61.PS § 24 lõike 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvad kohtulahendid, sõltumata nende nimetusest, st nii kohtuotsused kui ka kohtumäärused (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
9.aprilli 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-07, punkt 18).
62.Üldkogu hinnangul hõlmab PS § 24 lõike 5 kaitseala nii õigust kaevata esimese astme kohtu lahendi peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi Riigikohtusse. PS § 24 lõike 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes.
63.PS § 24 lõikes 5 on tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga edasikaebeõigus. Põhiseadus, andes igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtulahendi peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata, näeb seega ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Seadusandja on seega pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-162-10, punkt 38). Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale teist korda edasi.
64.Üldkogu leiab, et TsMS § 4891 lõige 5, mis välistab maksekäsu määruse peale TsMS § 4891 lõike 2 punkti 3 esimese alternatiivi alusel esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasikaebamise Riigikohtusse, riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust.
65.Kohtulahendiks, mis praegusel juhul väidetavalt võlgniku õigusi rikub ja mille vaidlustamiseks võlgnik soovib edasikaebeõigust kasutada, on maksekäsu määrus. Maksekäsu määruse saab maakohus teha üksnes juhul, kui kohus on eelnevalt rahuldanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja teinud võlgnikule makseettepaneku. Maksekäsu avalduse saab maakohus rahuldada üksnes juhul, kui
on täidetud maksekäsu menetluse kohaldamise eeldused (nt TsMS §-s 481 sätestatud eeldused, avaldus vastab TsMS §-s 482 sätestatud nõuetele, ei ilmne menetluse peatumise aluseid (TsMS § 483 lõige 2 punkt 4)). Üldkogu hinnangul peab maakohus maksekäsu avalduse lahendamisel muu hulgas hindama, kas TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses. TsMS § 75 lõike 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
66.Juhul, kui võlgnik leiab, et maksekäsu määruse tegemisel ei olnud täidetud maksekäsu kiirmenetluse kohaldamise eeldused, võib ta esitada määruskaebuse (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3 esimene alternatiiv). Määruskaebuse vaatab esimesena läbi maakohus, kes võib maksekäsu määruse tühistada (TsMS § 663 lõige 4). Juhul, kui maakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, esitab ta selle ringkonnakohtule (TsMS § 663 lõige 5), kes lahendab selle TsMS §-s 667 sätestatud korras määrusega. Seega on tegemist olukorraga, kus võlgnikul on ühekordne edasikaebeõigus ehk talle on tagatud õigus esitada esimese astme kohtu lahendi peale kaebus kõrgemalseisvale kohtule, kuid TsMS § 4891 lõige 5 ei võimalda tal esitada kaebust Riigikohtule ehk teist korda lahendi peale edasi kaevata. III
67.PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult põhiseadusega kooskõlas. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
68.Edasikaebeõiguse riive eesmärgiks tuleb praegusel juhul pidada kohtumenetluse ökonoomsust ja kohtuasja lahendamist mõistliku ajaga, mis on põhiseaduslikku järku väärtused ning PS § 24 lõikes 5 tagatud põhiõiguse riivamiseks seetõttu põhiseaduspärased (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, punkt 21). TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole üldkogu hinnangul sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles riive eesmärgiks olevad väärtused.
69.Riive intensiivsuse hindamisel on oluline arvestada, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik sisse nõuda eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma nõudeid (TsMS § 481 lõige 1) ja maksekäsu määrus on viivitamatult täitmisele kuuluv täitedokument (TsMS § 489 lõige 7). Seega otsustab kohus maksekäsu määrusega lõplikult isiku varaliste õiguste üle ja maksekäsu määrus riivab võlgniku PS §ga 32 tagatud omandipõhiõigust. Lisaks sellele on maksekäsu kiirmenetluse korraldamine üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Nii makseettepaneku kui ka maksekäsu määruse võib maakohtus teha kohtunikuabi (TsMS § 4892 lõige 1).
70.Teisalt on Riigikohtusse kaebamise korral tegemist olukorraga, kus võlgnikule on juba olnud tagatud edasikaebeõigus maksekäsu määruse peale. Määruskaebuse põhjendatust hindab kõigepealt maakohtu kohtunik ja seejärel ringkonnakohus. Maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel ei pea maakohus tegema küll kirjalikku määrust, kuid peab kaebuse sel juhul
edastama viivitamatult ringkonnakohtule (TsMS § 663 lõige 5). Seejuures ei saa kohtunikuabi tehtud maksekäsu määruse peale määruskaebuse esitamisel kohtunikuabi jätta määruskaebust ise rahuldamata, vaid peab andma kaebuse läbivaatamiseks kohtunikule (TsMS § 663 lõige 5). Kuigi ringkonnakohus ei pea oma määrust põhjendama (TsMS § 667 lõige 1 teine lause), ei ole ringkonnakohtul määruse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmise kohustust. TsMS § 667 lõige 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et sellise võimaluse kasutamine on õigustatud eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Juhul, kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, tuleks ringkonnakohtul eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil koos kirjeldava ja põhjendava osaga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-14, punkt 14).
71.Edasikaebeõiguse riive intensiivsust vähendab üldkogu hinnangul ka asjaolu, et võlgnikul on võimalik maksekäsu määruse tegemist vältida, esitades makseettepaneku peale vastuväite, mille esitamist ei pea võlgnik põhjendama (TsMS § 485). Vastuväite esitamise tulemusena muutub maksekäsu kiirmenetlus hagimenetluseks (TsMS § 486). Sellisel juhul on võlgnikule tagatud kõik hagimenetluses sätestatud menetluslikud tagatised, muu hulgas võimalus kaevata esimese astme kohtu lahendi peale apellatsiooni korras edasi ringkonnakohtusse, ringkonnakohtu lahendi peale aga kassatsiooni korras Riigikohtusse.
72.Ka praeguses kohtuasjas oli võlgnikul võimalik esitada makseettepanekule vastuväide TsMS § 485 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Võlgnik ei kasutanud seda võimalust. Maakohus andis võlgnikule korduvalt võimaluse taotleda vastuväite esitamise tähtaja ennistamist, kuid võlgnik jättis selle võimaluse kasutamata. Vastuväite esitamise tähtaja ennistamise korral oleks asja menetlemisel hagimenetluses muu hulgas otsustatud, kas Eesti kohtud on pädevad seda asja arutama. Üldkogu märgib, et praeguses kohtuasjas võttis maakohus maksekäsu määruses seisukoha ka võlgniku väidete kohta, et vaidlus ei allu Eesti kohtutele. Seetõttu võib eeldada, et maakohus hindas maksekäsu peale esitatud määruskaebuses läbivaatamisel ka kohtualluvuse küsimust, ja kuna maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule, siis järelikult jäi kohus maksekäsu määruses võetud seisukoha juurde. Samuti võib eeldada, et ringkonnakohus hindas kohtualluvuse küsimust maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel.
73.Arvestades seda, et võlgnikul on võimalik maksekäsu kiirmenetluse eelduste täidetust (TsMS § 4891 lõike 2 punkti 3 esimene alternatiiv) vaidlustada makseettepanekule vastuväite esitamisega, samuti on tagatud maksekäsu määruse peale ühekordne edasikaebeõigus määruskaebusega ja võib eeldada, et kohtud hindasid võlgniku väiteid, leiab üldkogu, et TsMS § 4891 lõige 5 ei riiva PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust ebaproportsionaalselt ja on põhiseadusega kooskõlas.
74.Eeltoodust lähtudes jätab üldkogu võlgniku kaebuse TsMS § 682 lõikele 1 ja §-le 695 tuginedes läbi vaatamata. Kuna määrusekaebus jääb läbi vaatamata, ei saa üldkogu hinnata määruskaebuse
väiteid sisuliselt ega selgitada välja, kas tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2014. a määruses vaidluse alla seatud TsMS § 4892 lõige 1, § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.