lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-6185/32

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 22.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-6185/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PS § 24 lg 5TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse pealeTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 1Määruskaebuse lahendamineTsMS § 682 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-6185/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.10.20192-19-6185/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-21-17817/15Riigikohtu tsiviilkolleegium12.12.20222-21-2393/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.05.20222-18-11704/129Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.20202-19-18049/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.20202-19-18049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-6185

Määruse kuupäev

Tartu, 22. juuni 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Osaühingu Hexanor Haldus hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude tagatise andmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja Osaühing Hexanor Haldus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark

Asja läbivaatamise kuupäev

24. mai 2021. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2021. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-19-6185 läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Hexanor Haldus kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 709Teistmisavalduse menetlusse võtmine
3.Tagastada Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Hexanor Haldus (hageja) esitas 22. aprillil 2019. a Harju Maakohtule hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotimenetluses.
2.Kostja esitas 20. mail 2019. a taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma menetluskulude tagatisena 4200 eurot. Hageja vaidles taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2-19-6185

3.Maakohus rahuldas osaliselt 28. juuni 2019. a määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 3000 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohus selgitas, et tagatise andmata jätmisel jätab kohus vastaspoole taotlusel hagi läbi vaatamata.
4.Hageja esitas 16. juulil 2019. a maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. oktoobri 2019. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
6.Maakohus jättis 24. oktoobri 2019. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 kohaselt läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Maakohtu 28. juuni 2019. a määrus jõustus
8.oktoobril 2019, mistõttu hageja tähtaeg kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks saabus 23. oktoobril 2019. Hageja tagatist ei tasunud.
7.Hageja esitas 22. novembril 2019. a maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse tühistada ning jätkata menetlust. Hageja esitas koos määruskaebusega taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses toodud asjaolude kohaselt tegi ringkonnakohus 7. oktoobril 2019. a määruse, millega jättis maakohtu määruse resolutiivosa muutmata, kuid seda ringkonnakohtu määrust ei toimetatud hagejale kätte. Seetõttu ei olnud hageja teadlik sellest, et maakohtu 28. juuni 2019. a määruses sätestatud 15-päevane tähtaeg on hakanud kulgema. Hageja on tagatise tasunud. Maakohus jättis 16. detsembri 2019. a määrusega rahuldamata hageja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning keeldus hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse ja tühistas 15. detsembri 2020. a määrusega maakohtu 16. detsembri 2019. a määruse ning tegi tähtaja ennistamise taotluse kohta uue määruse, millega ennistas hageja maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus lahendas 15. veebruaril 2021. a määruskaebuse TsMS § 667 lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega ja jättis Harju Maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu 15. veebruari 2021. a määruse ja maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tunnistada TsMS § 427 teise lause koosmõjus TsMS § 423 lg 1 p-ga 12 põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks osas, millest tulenevalt ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. 2(5)

2-19-6185 Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2019. a määrusest teada saamisest pidi algama maakohtu 28. juuni 2019. a määruses sätestatud tagatise tasumise 15-päevane tähtaeg. Nimetatud ringkonnakohtu määrus toimetati hagejale kätte 18. novembril 2019. Enne 18. novembrit 2019 ei olnud hageja teadlik, et tal on tekkinud tagatise tasumise kohustus. Hageja tasus tagatise

22.novembril 2019. Hageja leiab, et ringkonnakohtu 7. oktoobri 2019. a määrus tuli hagejale kätte toimetada, et hageja oleks teadlik, kas maakohtu määratud tagatise tasumise kohustus jäi kehtima ning milline on tagatise summa ja tasumise tähtpäev. Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus hageja ei olnud teadlik, et tal on tekkinud tagatise tasumise kohustus. Hagejale ei saa ette heita sellise tähtaja mittejärgimist, mille kulgema hakkamisest ta ei olnud teadlik. Kuna hageja ei olnud ringkonnakohtu 7. oktoobri 2019. a määrusest teadlik, on kohtud jätnud ebaõigesti hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel. Kostja leiab, et TsMS § 427 teises lauses sätestatud kaebeõiguse piirang riivab PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust. Arvesse tuleb võtta seda, et praeguse asja sisuks on nõude tunnustamine pankrotimenetluses, mis on seotud pankrotiseadusest tuleneva lühikese menetlustähtajaga ning mis välistab hagi läbi vaatamata jätmise korral sama nõudega kohtusse pöördumise ja seega hageja õiguste kohtuliku kaitse.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest hagejal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.
12.Maakohus jättis hageja esitatud nõude tunnustamise hagi kostja vastu TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 427 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-des 2, 7−10 ja 12 nimetatud alustel. See lause piirab kahekordset kaebeõigust. Kolleegium leiab, et TsMS § 427 teises lauses sisalduv kaebeõiguse piirang ei ole põhiseadusega vastuolus ega riiva PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kolleegium jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et PS § 24 lg 5 kaitseala hõlmab nii õigust kaevata esimese astme kohtu lahendi peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi Riigikohtusse. PS § 24 lg 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes. PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida saab seadusega piirata. Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale 3(5)

2-19-6185 teist korda edasi (vt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p-d 62 ja 63). Hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. Riigikohus on käsitanud kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on rõhutanud, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev määrama kindlaks edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-08, p 10).

13.Hageja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, mistõttu ei käsitle kolleegium kaebuse sisulisi väiteid. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Ringkonnakohus võis teha 15. veebruari 2021. a määruse TsMS § 667 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata, sest määruse peale ei saanud TsMS § 427 teisest lausest tulenevalt Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 667 lg 1 teine lause annab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam viis. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, peaks ringkonnakohus eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist (vt Riigikohtu 26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 14; Riigikohtu üldkogu
21.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning märgib lisaks, et kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemine on mõistlik ka juhul, kui määruskaebuses esitatakse uued väited, mille täiendav kontrollimine ja põhjendamine on vajalik. Olukorras, kus hageja tugines ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sellele, et hageja ei saanud ringkonnakohtu 7. oktoobri 2019. a määrust kätte, mistõttu ei olnud hageja teadlik, et maakohtu 28. juuni 2019. a määruses sätestatud 15-päevane tähtaeg on hakanud kulgema, pidid kohtud seda hageja väidet määruskaebemenetluses kontrollima. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtud oleks seda hageja väidet kontrollinud. Ringkonnakohus pidanuks sellises olukorras hageja väitele vastamiseks eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist.
14.Kuigi hageja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, peab kolleegium vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Maakohtu 24. oktoobri 2019. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja ringkonnakohtu 15. veebruari 2021. a määrus on jõustunud. Kolleegium selgitab, et jõustunud kohtulahendite uueks läbivaatamiseks on kohaseks õiguskaitsevahendiks teistmismenetlus. Jõustunud kohtumääruste edasikaebamisel määruskaebe korras on mõistlik esitada alternatiivselt ka teistmisavaldus. TsMS § 709 kohaselt võtab Riigikohus teistmisavalduse menetlusse, kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega. TsMS §-s 704 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel ennistatav. Riigikohtule ei ole teistmisavaldust esitatud, mistõttu praeguses asjas Riigikohus võimaliku teistmise aluse esinemist ei kontrolli. 4(5)

2-19-6185

15.Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval