1.Jätta R M hagi kostja kohtutäituri Kairi Laiõun vastu 27.47 eurot kahju, 40 eurot sissenõudmiskulude ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (9)
1.22. jaanuaril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt 18.01.2008 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku A L M suhtes täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007 omandatud korteriomandi (xxxx, registriosa nr xxxx) väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 2013.a aprillis teatas täitur hagejale, et korter on vaba ning endisel omanikul võtmed puuduvad, tehes ühtlasi hagejale ettepaneku leppimaks kokku luku vahetamise ajas ja valduse üleandmises. Hageja kontakteerus seejärel korduvalt kohtutäituriga emaili teel, ent täitur vastas hageja korduvatele kirjadele alles sama aasta oktoobris. Hagejale teadaolevate andmete kohaselt oli korter asustatud, kohtutäitur väitis vastupidist. Sama oli hageja juba ka eelnevalt toonitanud, et xxxx sõitmine veendumaks, et uks on lukus ning selleks on tarvis lukk lahti murda, ei ole otstarbekas ega menetlusökonoomikast lähtudes mõistlik.
2.11.11.2013 täitur kohustas võlgnikku vabastama eelnimetatud kinnisasi hiljemalt 30.11.2012. Võlgnik täitedokumenti vabatahtlikult ei täitnud ning ei ilmunud määratud ajaks kinnisasja äravõtmiseks ja sundkorras väljatõstmiseks kinnisasja asukohta. Kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise juures viibisid 03.12.2013 kell 11.00 hageja ja kostja. Kohapeal selgus, et korteriuks oli lukustatud, koputamisele ei reageeritud. Alt trepikoja ukse avanud naabrinaine teadis, et selles viiendal korrusel asuvas korteris elab keegi R. Korteriukse taga helistas kohtutäitur xxxx hoolduse dispetšerile ja uuris kas töömees saaks tulla kohapeale ust avama. Töömees ütles, et tema saaks ukse maha lõhkuda küll, kuid kas selleks on vajadust, kuna nad teavad, et antud korteris elab meesterahvas.
3.Hageja ei pidanud õigustatuks ukse mahalõhkumist, et valdust üle anda. Hageja tegi ettepaneku oodata ühe tunni, et võib-olla väidetav valdaja tuleb koju ja teeb ukse ise lahti. Samuti tegi hageja täiturile ettepaneku, et ta uuriks lukuabi võimaluste kohta. Kohtutäitur helistas korteriukse taga lukuabi firmadele ja selgus, et Jõhvist ollakse nõus tulema kohale kell 15.30. Hageja ei pidanud mõistlikuks nii kaua korteriukse taga passimist ja pealegi oli hagejal kell 16.00 määratud kaebuse läbivaatamine kostja juures, kuhu hageja sellisel juhul ei jõuaks.
4.Kohtutäitur tegi seejärel ettepaneku ukse avamiseks luku lõhkumise viisil, mida oleks hagejal tulnud kohapeal oodata saabuva lukuabi tõttu enam kui neli tundi. Hageja soovis luku vahetamist kohtutäituri korraldamisel ja talle võtmete üleandmist.
5.Hageja arvates erinevalt vallasasjadest korteriomandit ei ole võimalik otseselt ja füüsiliselt üle anda. Kinnisasja valduse üleandmine saab toimuda peaasjalikult seda teenivate päraldiste kaudu, mis antud kontekstis saavad olla korterivõtmeteks. Kohtutäitur, järgides täitemenetluse eesmärgipärast ja efektiivset kulgu, pidanuks selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud juba eelnevalt, sh ka vajaduse luku lahtimurdmiseks. Kohtutäitur ei viinud end kurssi kinnisasja äravõtmiseks ja sundkorras väljatõstmiseks vajaliku informatsiooniga, tekitades oma tegevusetuse läbi ebaotstarbekaid kulutusi hagejale (bensiinikulu 27.47 eurot).
6.Hagejal on õiguspärane ootus eeldada kokkulepitud ajal valduse üleandmine ning kohtutäitur on kohustatud oma tegevuse läbi selle tagama. Oma 31.12.2013 otsuses täiteasja nr 140/2008/164 suhtes, jäi kohtutäitur seisukohale, et täitetoimingutega seotud sõidukulude puhul on tegemist täitekuludega TMS § 37 lg 1 p 5 alusel ning sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Hageja on seisukohal, et tekkinud bensiinikulu ei saa lugeda täitekuluks, mis jääb TMS § 2 (9)
2-14-3186 38 lg 1 kohaselt võlgniku kanda, sest tekkinud kulu on põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusetusega, mida poleks tekkinud, kui valduse üleandmine oleks kohaselt toimunud. Võlgnik ei saa ega pea kandma täitekulusid, mis on tekkinud kohtutäituri tegevusetuse tõttu.
7.Kostja tegu väljendub kostja tööalases korralduses täitetoimingu läbiviimiseks 03.12.2013 a kell 11.00, millise toimingu juurde kostja kohustas ilmuma ka hagejat. Hageja informeeris eelnevalt kostjat, et antud korterit valdab keegi teine isik ja soovitas tuvastada vastavad asjaolud eelnevalt ning märkis, et ei pea põhjendatuks veeta kogu päeva kostjaga koos korteri ukse taga oodates täitetoimingute tegemist, mida on võimalik enne teha. Kostja on oma tegevuse korraldusel olnud hooletu ja tegevusetu, mille tulemusena oli hageja sunnitud kohale sõitma ilma, et oleks olnud võimalik teostada täitetoimingud milleks oli kohtutäitur täitmisteate hagejale saatnud. Kostja tegevusetus teona seisneb täitetoimingu tegemata jätmises ja hagejale valduse üleandmata jätmises.
8.Kostja teo ja kahju tekkimine on otseselt seotud hagejale tekitatud bensiinikulu näol, kuna hagejal ei oleks vastavat kulutust tekkinud kui kostja oleks teinud täitetoimingu kokkulepitud ajal, kohas ja päeval. Kostja tegevusetuse tulemusena jäi valdus üle andmata.
9.Kostjal oli TMS § 8 tulenevalt õigus ja kohustus, teades, et korteriomandit valdab keegi kolmas isik, antud isik täitemenetluse raames sunniviisiliselt korteriomandilt välja tõsta ja hoiustada tema isiklikud asjad, sulgeda ja pitseerida sissepääs korteriomandile ning 03.12.2013 a kell 11.00 anda korteriomandi valdus üle hagejale. Kostjal oli võimalus kontrollida korteriomandi valdamist võõraste isikute poolt juba varem kuna hageja oli sellekohase teavituse kostjale juba saatnud.
10.Hageja palus RVastS § 7 lg 1, lg 2, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2, lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 27.47 eurot, viivis summas 0,25 eurot päevas alates 15.12.2013 ning viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja VÕS § 1131 alusel välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.11. aprillil 2014 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja esitas kostjale avalduse täitemenetluse alustamiseks 18.01.2008. Täitedokumendiks oli kohtutäitur Kairi Laiõuna 04.12.2007 koostatud kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 140/2006/645. Nimetatud akti alusel osutus korteriomandi xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, ostjaks hageja. Hageja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 05.12.2007.
12.Kostja avas hageja 18.01.2008 avalduse alusel 21.01.2008 täiteasja nr 140/2008/164 ning koostas korteriomandi eelmisele omanikule (võlgnikule) täitmisteate, mille kättetoimetamine võlgnikule ei õnnestunud pikka aega tema tegeliku asukoha määratlematuse tõttu. Hageja viibis enda ütluste kohaselt ca 2,5 aastat Eestist eemal ning seetõttu ei tundnud huvi korteriomandi valduse saamise vastu. Kostja ametitegevus kohtutäiturina oli 2012.aastal peatatud. Pärast volituste taastamist õnnestus kostjal tuvastada võlgniku elukoht ning toimetada talle kätte teade kohustusega vabastada korteriomand ja anda valdus üle 20.12.2012. Nimetatud kuupäeval ei ilmunud kumbki täitemenetluse pool (hageja kui sissenõudja ja võlgnik) valduse üleandmisele.
3 (9)
2-14-3186
13.Kostja külastas 02.04.2013 võlgnikku tema elukohas xxxx. Võlgniku ütluse kohaselt puuduvad tal korteri võtmed ning tal pole teavet, kelle valduses võtmed olla võivad. Nimetatud asjaoludest teavitas kostja hagejat 10.04.2013 saadetud e-kirjas, paludes hagejal teatada sobiv aeg, millal ühel ajal minna xxxx ning lasta ukselukk lahti puurida, mille järel on hagejal võimalik korteri uksele uus lukk panna. Kostja eelnimetatud kirjale saabus hageja vastus 24.10.2013. Hageja nõudis, et kostja organiseeriks talle korteri võtmed ning keeldus koos kostjaga lukuvahetusest. Nimetatud kirjale vastas kostja hagejale 28.10.2013, selgitades veel kord, et korter on tühi, endisel omanikul puuduvad võtmed ning korterisse sisenemiseks tuleb lasta vastaval spetsialistil lukud avada. Uute lukkude ettepanemine on hageja kui korteriomaniku õigus. Kostja viitas oma vastuses TMS § 180 lg-le 3, mille kohaselt sellisel juhul, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Eeltoodust lähtuvalt pidas kostja toimingu läbiviimiseks hageja kui sissenõudja kohalviibimist obligatoorselt vajalikuks. Hageja esitas kostjale oma järjekordse vastuväite 06.11.2013 ning soovis, et kostja teataks, millal ta annab hagejale valduse üle või teatab aja, millal ta saab valduse hagejale üle anda.
14.Kostja koostas 11.11.2013 võlgnikule uue täitmisteate, millega kohustas võlgnikku vabastama korteriomandi vabatahtlikult hiljemalt 30.11.2013. Teates märgiti juhuks, kui võlgnik nimetatud tähtajaks täitedokumenti vabatahtlikult ei täida, kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise tähtaeg 03.12.2013 kell 11.00. Nimetatud kohas ja ajal olid hageja ja kostja. Võlgnik kohale ei ilmunud. Korteriomandi asukohas selgus, et korteri uks oli lukus, koputamisele keegi ei reageerinud. Kokku viibisid asjaosalised kortermaja trepikojas umbes tunni. Selle aja jooksul ei toimunud korteris mingit liikumist, kuigi hageja on esitanud väiteid selle kohta, et keegi kolmas isik on asunud korterisse elama. Kostja kutsel tuli kohale xxxx esindaja, kes oleks võinud ukse luku avada selle lõhkumise teel. Hageja ei nõustunud ukse avamisega sellisel viisil, vaid soovis, et kostja korraldaks luku vahetamise ja annaks talle üle korteri võtmed. xxxx lukuvahetuse teenust ei osuta ning xxxx ega selle lähiümbruses ei asu vastavat teenust osutavat ettevõtjat. Lähim lukuteenust osutav ettevõte asub Jõhvis (ca 32 km kaugusel) ja Rakveres (ca 38 km). Korteriomandi asukohta oleks teenuse osutajal olnud võimalik saabuda samal päeval kell 15, st umbes kolme tunni pärast. Hageja teatas, et ta ei soovi nii kaua oodata. Oma 05.12.2013 esitatud kaebuses märkis hageja selle põhjuseks asjaolu, et samal päeval kell 16.00 toimub kohtutäituri büroos tema kaebuse läbivaatamine. Avaldaja ei osalenud kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri büroos.
15.Hageja nõue on esitatud RVastS alusel. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega peab kohtutäituri tegevuses olema ilmnenud õigusvastasus. Hageja arvates ilmneb õigusvastasus tegevusetuses, s.o täitetoimingu tegemata jätmises ja hagejale valduse üleandmata jätmises. Kostja ei nõustu selle seisukohaga. Hageja tugineb TMS §-le 8. Nimetatud sätte kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kinnisasja väljaandmist reguleerib TMS § 180, mille kohaselt annab kohtutäitur võlgnikule tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ehk siis kinnisasja välja andmiseks, üle andmiseks või kinnisasja vabastamiseks. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule või tema esindajale või täiskasvanud perekonnaliikmele üle või nende käsutusse. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus 4 (9)
2-14-3186 kohas. Eeltoodust nähtub, et kohtutäitur saab täitedokumendi alusel välja tõsta võlgniku ja temaga kooselavad isikud ning nende asjad. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik korteriomandit ei valda.
16.Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et korteriomand on kolmanda isiku valduses, samuti ei ole ta esitanud avaldust väljanõudeõiguse arestimiseks. Hageja on vaid kostjale saadetud e-kirjades viidanud võimalustele, et kuulduste järgi valdab korteriomandit kolmas isik. Kostja tegi 13.02.2014 kirjaliku päringu xxxx korteriomandi võimaliku asustamise kohta selleks õigustamata isiku poolt. xxxx 13.02.2014 vastuse kohaselt puuduvad neil sellised andmed. Kas keegi valdab korteriomandit või mitte, oleks saanud välja selgitada korteri ukse luku lahti murdmise tagajärjel.
17.Kostja on seisukohal, et hageja sõiduks tema asukohast xxxx korteriomandi asukohta xxxx kulunud kütuse (bensiini) maksumusega ei ole avaldajale tekkinud kahju. Hageja kohalolek korteriomandi valduse üleandmisel on vajalik. Asjaolu, et valdust ei olnud 03.12.2013 võimalik hagejale üle anda, oli tingitud osaliselt hageja enda tegevusest nagu on eelnevalt selgitatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 36 lg 2 sätestab, et valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Käesoleval juhul oli korteriomandi valduse üleandmine hagejale võimalik viisil, kus kostja korraldanuks korteri ukseluku lahtimurdmise ning sellega sissepääsu saamise korterisse. Selle tegevuse tagajärjel oleks saanud teatavaks korteris asuvate asjade ja/või viibivate isikute olemasolu ning nende väljatõstmise vajadus ja seaduslikkus vastavalt TMS § 180 lg 3 ja lg 4. Pärast eelnimetatud asjaolude selgumist oleks olnud valduse üleandmine hagejale võimalik. Hageja ei nõustunud ukseluku lahtimurdmisega. Valduse uueks teostamiseks pidanuks hageja tegema ise vajalikke toiminguid, eelkõige uksele uue luku paigaldamise näol. Luku vahetamine olnuks võimalik samal päeval kostja korraldamisel kell 15, mille tagajärjel oleks hageja omandanud korteriomandi valduse. Hageja pidas ootamiseks kuluvat aega (ca 3 tundi) liiga pikaks, leides, et lukuabi oli võimalik tellida varem. Kostja on seisukohal, et varasem lukuabiteenuse tellimine ei olnud põhjendatud ilma tegelikku olukorda kontrollimata. Mõistlik ei olnud lukuabiteenuse tellimine nö igaks juhuks, ilma selle tegelikku vajadust teadmata, tekitades sellega uusi täitekulusid..
18.Kostja ei ole rikkunud kehtivaid õigusnorme. Kostja möönab, et täitemenetlus kinnisasja väljaandmiseks on kestnud pikka aega, kuid seda mitte kostja süülise tegevuse tõttu. Seetõttu ei saa tekkida ka kostja vastutus ning kahju hüvitamise kohustus. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning puudub ka süü. Kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole õigustatud; samuti ei ole õigustatud kõrvalnõuete väljamõistmine nii viiviste kui sisenõudmiskulude näol. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA SEISUKOHT
20.02. mail 2014 esitatud seisukohas hageja tõi tõendavalt, et kostja oli veendunud, et korterit ei valda mitte keegi, kuid sellele vaatamata ei pidanud kostja vajalikuks tellida lukuabi.
21.Sõit xxxx valduse üleandmiseks on otseses seoses kostja tegevusetusega, sest kostjal oli igasugune võimalus tellida valduse üleandmiseks lukuabiteenus juba ajaks, mil oli määratud tegelik 5 (9)
2-14-3186 valduse üleandmise aeg. Paluda veeta tööpäeval hagejal 4 tundi ühe hoone trepikojas pole kooskõlas menetlusökonoomia ega mõistlikkuse põhimõttega. Hagejat ei olnud eelnevalt teavitatud, et tal tuleb kulutada valduse saamiseks terve tööpäev ega saanud seda ka mõistlikult eeldada. Valduse üleandmine iseenesest on lühiajaline protsess, mis lähtudes mõistlikkuse printsiibist ei hooma endas täit tööpäeva. Kuivõrd hagejal lasus antud kuupäeval veel lisanduvaid töökohustusi, ei olnud hagejal võimalik antud kuupäeval valduse üleandmise juures pikemalt viibida.
22.Hageja palus määrata otsuse kuulutamise aeg, kuna kõik asjas vajalikud tõendid on esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on nõustunud vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest poolte seisukohad ja tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
25.Hagiavalduse kohaselt 04.12.2007 kohtutäituri (kostja) juures toimunud kordusenampakkumisel omandas hageja korteriomandi asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 3 järgi omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 sätestab, et omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt kohtutäituri 05.12.2007 avalduse ja 04.12.2007 enampakkumise akti alusel 11.12.2007 kanti hageja nimetatud korteriomandi omanikuna (t. lk. 28). Sellega on tuvastatud, et enampakkumise korraldamisel ja korteriomandi omandiõiguse ülekandmisel ei ole kohtutäitur täitemenetlust venitanud.
26.Hageja väidab, et 2008-2011 aastatel oli ta Eestist eemal ja tal ei olnud võimalik korteri valduse väljanõudmisega tegeleda (t. lk. 3). Kostja vastuse kohaselt hageja viibis enda ütluste kohaselt ca 2,5 aastat Eestist eemal ning seetõttu ei tundnud huvi korteriomandi valduse saamise vastu. Hageja ja võlgnik ei ilmunud täituri poolt 20.12.2012 korraldatud valduse üleandmisele (t. lk. 115). Käesolevas vaidluses ei ole võimalik tugineda täituri tegevusetusele täitemenetluse alustamisest alates, sest hagi ei ole esitatud kostja poolt üldiselt täitemenetluse venitamise põhjendustel, hagi on esitatud vaid kostja poolt 03.12.2013 läbi viidud täitetoiminguga seoses.
27.Kohtutäitur koostas 11.11.2013 täiteasjas 140/2008/164 täitmisteate võlgnikule, mille kohaselt R M (hageja) on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse kohtutäituri Kairi Laiõina 04.12.2007 lahendi nr 140/2006/645 alusel võlgnikult A-L Mlt korteriomandi xxxx väljanõudmiseks. Täitur tegi A-L Mle ettepaneku korteriomandi vabatahtlikuks vabastamiseks kuni 30.11.2013 ja hoiatas, et tähtaja möödumisel toimub korteriomandi äravõtmine või võlgniku ja temaga koos elavate isikute väljatõstmine. Täitur selgitas võlgnikule TMS § 180 lg 2 sätestatud kohustused ja informeeris, et kui 6 (9)
2-14-3186 võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult, toimub korteriomandi äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.12.2013 kell 11.00 (t. lk. 25, 26).
28.Hagiavalduse kohaselt 03.12.2013 kell 11.00 kohapeal selgus, et korteriuks oli lukustatud. Hageja ei pidanud õigustatuks ukseluku lõhkumist, et valdust üle anda. Hageja leiab, et kuna ta oli eelnevalt kostjat teavitanud, et korteriomandis elab kolmas isik, siis täituril oli võimalik tuvastada korteri valdamine võõra isiku poolt juba varasemalt.
29.Kostja vastuse järgi 10.04.2013 külastas ta võlgnikku tema elukohas, mille käigus võlgnik teatas, et tal puuduvad korteri võtmed ning tal pole teavet, kelle valduses võtmed olla võivad. 10.04.2013 e-kirjaga teatas täitur hagejale, et korter xxxx on tühi ja endisel omanikul ei ole võtmeid ega ole seal sees ka asju. Täitur pakkus minna hagejale sobival ajal la lasta luku lahti puurida ja hagejal uue ukseluku ette panna (t. lk. 18). Hageja ei ole nimetatud e-kirjale mõistliku aja jooksul reageerinud. Kirjale vastas ta alles 24.10.2013 kell 12.23, milles leidis, et hageja ei tööta lukuabi firmas, kes peab tulema koos täituriga ust lahti muukima või lukku paigaldama. Hageja leidis, et nimetatud tegevus on puhtalt täituri ülesanne (t. lk. 17, 18). Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult pooled vaidlevad valduse üleandmise üle.
30.TMS § 5 lg 1 kohaselt täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. TMS § 180 lg 3 tulenevalt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kostja vastusega on tuvastatud, et vähemalt alates 10.04.2013 ei olnud võlgnik enam korteriomandi xxxx valdaja ja tema asju seal ei olnud. Seega ei oleks ka 03.12.2013 võimalik võlgnikult korteriomandi valduse üleandmist nõuda.
31.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg 1 p 1 järgi kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel. Põhjendamatud on hageja väited kostja poolt iseseisvalt enne 03.12.2013 ukseluku vahetamise korraldamise ja täitetoimingu tegemise päeval hagejale võtmete üleandmise vajaduse kohta. TMS 5 lg 1 tulenevalt täitur ei oleks saanud ilma menetlusosalisteta kolmanda isiku poolt asja valdamise tuvastamiseks korteriomandi asukohta sõita, ilma sissenõudjata omandisse siseneda ega omandi ukselukku vahetamist korralda.
32.Hageja nõudeks on kahju hüvitamine summas 27.47 eurot, mis on xxxx sõitmiseks tangitud kütuse kulu. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse kohaselt nimetatud summa ulatuses tekkis hagejal kulu 02.12.2013 kell 19.25 kulutuse Neste Juhkentali tanklas xxxx (t. lk. 51). Hageja väidab, et täitur kohustas teda täitetoimingu tegemise juurde ilmuma ja kahju tekkis täituri poolt TMS § 8 sätestatud kohustuste rikkumisega. Kohus ei nõustu hageja põhjendustega. TMS § 8 järgi kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et kolmas isik korteriomandit valdas. Isegi kui kolmanda isiku poolt asja valdamine oleks tuvastatud, ei takistaks 7 (9)
2-14-3186 see 03.12.2013 korteriomandi valduse hagejale üleandmist, sest tõendatud ei ole, et väidetav valdaja oli TMS § 5 lg 3 sätestatud isik.
33.Kostja vastuse kohaselt valduse üleandmine hagejale oli võimalik viisil, kus kostja korraldanuks korteri ukseluku lahtimurdmise ning sellega sissepääsu saamise. Kostja kutsel tuli kohale xxxx esindaja, kes oleks võinud ukse luku avada selle lõhkumise teel. Nii kostja kui ka hageja on kinnitanud, et hageja ei nõustunud ukseluku lahtimurdmisega. Nõustuda ei saa hageja nõudmistega täituri poolt ukseluku vahetamise ja hagejale võtmete üleandmise vajaduse kohta. Omandi mõiste on sätestatud AÕS § 68 lg 1, mille järgi omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 36 lg 1 tulenevalt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
34.KTS § 9 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Süü vormid on sätestatud võlaõigusseaduse § 104, mille 2 lõike järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja lõike 3. järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Asjas ei ole tõendatud, et valduse üleandmine 03.12.2013 oli võimatu täituri poolt vajaliku hoole järgimata jätmise tõttu. Täituri poolt oli tagatud korteriomandi valduse üleandmine. Valdus jäi üle andmata, põhjusel, et hageja ei soovinud tema omandi ukseluku lahtimurdmist ega oodata kuni lukuabiteenuse osutaja kohale tuleb.
35.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et valduse üleandmine on lühiajaline protsess ja et ta ei olnud teadlik üleandmiseks terve tööpäeva kulumise kohta. Kohtutäituril ei ole võimalik ilma täitemenetluse osaliste kohaolekuta täitetoiminguid teha, s.h siseneda sissenõudja omandisse ega hoiustada võlgniku või kolmandate isikute asju. Sellega pidi hageja ka arvestama. Hageja väited töökohustuste täitmise vajaduse kohta ei ole aluseks täituri poolt täitetoimingute seadusest sätestatust erinevalt korraldamiseks. Hageja ei pidanud valduse üleandmise juures isiklikult viibima, tal oli võimalik saata sinna oma esindaja. Täituri poolt täitetoimingute korraldamisega seoses peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et täituri vastuse kohaselt samal päeval kell 16.00 oli hageja kutsutud täituri juurde hageja kaebuse läbivaatamiseks, mis kinnitab seda, et täitur on piisavalt arvestanud hageja huvidega.
36.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 tulenevalt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Eeltooduga on tuvastatud, et täitur ei ole rikkunud TMS § 8. 03.12.2013 täitetoimingu tegemata jätmine ei toimunud täituri tegevusetuse tõttu. Toiming jäi tegemata ja valdus jäi üle andmata hageja poolt vastuvõtmisest keeldumise tõttu. Toimingu tegemata jätmises ei esine KTS § 9 lg 1 sätestatud kohustuslikku alust, s.o täituri süüd. Täitur ei ole hageja valdust rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Sellepärast ei ole võimalik tugineda hageja poolt viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 5. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldamata jätta.
8 (9)
2-14-3186 Menetluskulud
37.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
38.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkomakohtu 04.07.2014 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Keelduda menetlusse võtmast R Ma apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 23. mai 2014 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus R Male. Riigikohtu 13.10.2014 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud R M kanda. Kohtuotsus jõustus 13. oktoobril 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne nooremreferent
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.