1.Jätta Reimo Mets’a kaebused täiteasjas 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõun’a 10.12.2013 (13.12.2013 allkirjastatud) otsuse punti 2 osas tühistamiseks, 30.12.2013 (31.12.2013 allkirjastatud) otsuse täielikult tühistamiseks või selle otsuse punkti 4 tühistamata jätmisel alternatiivselt täituri 10.02.2014 otsuse tühistamiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda, arvestades TsMS § 175 lg 3 1 sätestatud erisusi.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1 (16)
2-14-1176
1.10. jaanuaril 2014 esitas Reimo Mets Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Laiõun’a 10.12.2013 ja 30.12.2013 otsuste peale täiteasjas 140/2008/164.
2.Viru Maakohus jättis 16.01.2014 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o esindusõiguse tõendamiseks, nõuete täpsustamiseks ja põhistamiseks, nõuetelt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks.
3.17.01.2014 esitas avaldaja täpsustatud avalduse. 27.01.2014 määrusega jättis kohus avalduse teistkordselt käiguta.
4.04. veebruaril 2014 esitatud avalduse tervikteksti kohaselt avaldaja esitas 18.01.2008 kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avalduse võlgniku suhtes täiteasjas nr 140/2006/645 04.12.2007 toimunud kordusenampakkumisel omandatud korteriomandi xxxx, registriosa nr xxxx, väjanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
5.2008. aasta jooksul kontakteeruti avaldajaga ühel korral, kui teatati kõnealuses korteris akende vahetamisest ning uuriti ega avaldaja korteris juba sees ei ela ning selle üle valdust oma. 2009. aasta jooksul saatis avaldaja kohtutäiturile veel täiendavaid e-kirju nõudmaks teavet valduse üleandmise võimaliku daatumi kohta, ent e-kirjadele avaldaja tagasisidet ei saanud. Avaldaja elas 2008. aastal 6 kuud välismaal, xxxx suveülikoolis. Perioodil 2009 - 2011 oli avaldaja pidevalt ja väga tihedalt xxxx välislähetuste tõttu eemal ning korteri valduse väljanõudmisega ei olnud avaldajal sellest tulenevalt võimalik aktiivselt tegeleda. Avaldaja eeldas, et kohtutäitur teeb oma tööd.
6.Järgnevate aastate jooksul püüdis avaldaja korduvalt võtta ühendust kohtutäituriga, et mõista täitemenetluse kulgu ning selgitada võimalik valduse üleandmise aeg. 2013. aasta aprillis õnnestus tal täituriga ühendust saada, mil täitur teatas, et korter on vaba ning endisel omanikul võtmed puuduvad, tehes ühtlasi avaldajale ettepaneku leppimaks kokku luku vahetamise ajas ja valduse üleandmises. Avaldaja kontakteerus seejärel korduvalt kohtutäituriga e-maili teel, ent kohtutäitur vastas korduvatele kirjadele alles sama aasta oktoobris, so 6 kuud hiljem. Avaldajale teadaolevate andmete kohaselt oli korter asustatud, täitur väitis vastupidist. Samas oli avaldaja juba ka eelnevalt toonitanud, et xxxx sõitmine veendumaks, et uks on lukus ning selleks on tarvis lukk lahti murda, ei ole otstarbekas ega menetlusökonoomikast lähtudes mõistlik.
7.Avaldaja pöördus kaebusega kohtutäituri tegevusetuse tõttu ka Justiitsministeeriumisse, kes alustas distsiplinaarjuurdluse. Peale Justiitsministeeriumile kaebuse koostamist kohtutäitur aga aktiviseerus ja asus menetluses täitetoiminguid tegema. 11.11.2013 saatis viimaks täitur võlgnikule täitmisteate, millega kohustati võlgnikku vabastama eelnimetatud kinnisasi hiljemalt 20.11.2012. Teate kohaselt toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 21.11.2102 kell 14.00 juhul, kui täitedokumenti vabatahtlikult ei täideta.
8.15.11.2013 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse täitetoimingute vaidlustamiseks, sest 11.11.2013 edastatud täitmisteate kohaselt on alustatud avaldaja avalduse alusel täitemenetlust nr 140/2008/164 kuupäevaga 21.11.2012. Samas nähtus täitetoimiku esimese lehe väljavõttest, et täitetoimiku alustamise kuupäevaks on 21.01.2008. Ka ei olnud kuigi mõistlik aeg kinnisasja äravõtmiseks 21.11.2102, mille muutmist mõistlikuks tähtajaks avaldaja kaebusega taotles. Samuti taotles avaldaja täitemenetluse tasu väljanõudmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist, 2 (16)
2-14-1176 sest väljamõistmise otsus on koostatud 2008. aastal, ent dokumentide sisu ei vastanud sel ajal kehtinud valuutale – Eesti kroonidele. Dokumendi metaandmetest nähtub, et antud dokumenti on viimati muudetud 11.11.2013, mistõttu on tõendatud, et kõik antud failis leidunud dokumendid on koostatud tagant järele ning on seega tühised. Kohtutäitur määras kaebuse läbivaatamise ajaks 03.12.2013 kell
9.18.11.2013 edastas täitur uue täitmisteate, millega kohustati võlgnikku vabastama kinnisasi hiljemalt 30.11.2013. Kui võlgnik täitedokumenti vabatahtlikult ei täida, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.12.2013 kell 11 kinnisasja asukohas. Täitmisteates ettenähtud ajaks võlgnik täitedokumenti vabatahtlikult ei täitnud ning ei ilmunud määratud ajaks kinnisasja äravõtmiseks ja sundkorras väljatõstmiseks kinnisasja asukohta. Kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise juures viibisid 03.12.2013 kell 11.00 avaldaja ja kohtutäitur. Kohapeal selgus, et trepikoja uks oli lukus, korteriuks oli lukustatud, koputamisele ei reageeritud. Alt trepikoja ukse avanud naabrinaine teadis, et selles viiendal korrusel asuvas korteris elab keegi R. Korteriukse taga helistas kohtutäitur xxxx Kinnisvara hoolduse dispetšerile ja uuris kas töömees saaks tulla kohapeale ust avama. Töömees ütles, et tema saaks ukse maha lõhkuda küll, kuid kas selleks on vajadust, kuna nad teavad, et antud korteris elab meesterahvas. Avaldaja ei pidanud õigustatuks ukse mahalõhkumist, et valdust üle anda. Ta tegin ettepaneku oodata ühe tunni jagu, et võib-olla väidetav valdaja tuleb koju ja teeb ukse ise lahti. Samuti tegi ta ettepaneku, et täitur uuriks lukuabi võimaluste kohta. Kohtutäitur helistas korteriukse taga kõnealuse kinnisvara trepikojast nii xxxx kui xxxx lukuabi firmadele ja selgus, et xxxx ollakse nõus tulema kohale kell 15.30. Avaldaja vastas, et ei pea mõistlikuks nii kaua korteriukse taga passimist ja pealegi on avaldajal kell 16.00 määratud kaebuse läbivaatamine täituri juures, kuhu avaldaja sellisel juhul ei jõua. Kohtutäitur tegi seejärel ettepaneku ukse avamiseks luku lõhkumise viisil, mida oleks avaldajal tulnud kohapeal oodata saabuva lukuabi tõttu enam kui neli tundi. Avaldaja soovis luku vahetamist täituri korraldamisel ja talle võtmete üleandmist.
10.05.12.2013 esitas avaldaja täiturile uue kaebuse täitetoimingute läbiviimisel täituri tegevuses tegevusetuse tuvastamiseks, valduse üleandmiseks uue täitetoimingu läbiviimise aja määramiseks ning bensiinikulu näol tekkinud kahju 27.47 eurot hüvitamiseks. 31.12.2013 otsusega jättis täitur kõik avaldaja nõuded rahuldamata ning peatas täitemenetluse täituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise ajaks.
11.13.12.2013 tegi täitur otsuse ka avaldaja 15.11.2013 kaebuse suhtes, mille jättis samuti rahuldamata. Kohtutäitur küll ei rahuldanud kaebust, kuid de facto oli see juba rahuldatud, sest täitetoiming toimus õigel ajal. Kohtutäituri käitumine on vastuoluline ja tema tegevus ei ole kooskõlas hea halduse tava põhimõtetega.
12.Avaldaja nõuab kohtutäituri 31.12.2013 allkirjastatud otsuse ja 13.12.2013 allkirjastatud otsuse tühistamist. Avaldaja on palunud muuta täitetoimingu tegemise kuupäeva 21.11.2102 mõistlikuks tähtajaks, mida kohtutäitur 13.12.2013 allkirjastatud otsusega ei rahuldanud. Peale selle kaebuse kättesaamist, esitas 18.11.2013 täitur uue täitmisteate ja manuse, kus oli märgitud valduse üleandmise kuupäevaks 03.12.2013 kell 11.00 ning ühtlasi vabandas täitur oma e-kirjas ka tema poolt eelnevalt valesti saadetud manuse pärast. Järelikult oli avaldaja 15.11.2013 esitatud kaebus põhjendatud, sest sel ajal ei saanud ega pidanudki avaldaja teadma, et tegemist on eksliku dokumendiga. Avaldaja möönab et tegemist võis olla täituri inimliku veaga, kuid kaebuses toodud alusel oligi täituril võimalik see viga parandada mitte kinnitada sissenõudjale et tal pole õigus ja tema täituri inimlik viga ei olnudki justkui 3 (16)
2-14-1176 eksimus. Sisuliselt lahendas täitur 18.11.2013 esitatud uue täitmisteatega juba avaldaja kaebuse ära, kuid oma 13.12.2013 allkirjastatud otsuses ei suuda seda miskipärast tunnistada ega rahulda kaebust. Kohtutäituri antud otsuse tühistamine kuupäeva määratlemise osas annab avaldajale tegelikkuses vaid deklaratiivse õiguse. Antud otsuse tühistamine ja kaebuse rahuldamine on kaebaja õiguskindluse seisukohast olulise tähendusega, et avaldaja õiglustunne ei oleks riivatud.
13.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäituri 31.12.2013 allkirjastatud otsuse resolutsiooni kõik punktid või alternatiivselt tühistada kohtutäituri 31.12.2013 allkirjastatud resolutsiooni punkt 1, 2, 3 ja kohtutäituri 13.12.2013 allkirjastatud otsus osas, mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva muutmist mõistlikule tähtajale ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
14.25. veebruaril 2014 esitatud vastuses teatas kohtutäitur, et avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks 18.01.2008, mis saabus täituri büroosse 21.01.2008. Täitedokumendiks oli kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt 04.12.2007 koostatud kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 140/2006/645. Nimetatud akti alusel osutus korteriomandi xxxx, registriosa nr xxxx, ostjaks avaldaja. Avaldaja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 05.12.2007.
15.Kohtutäitur avas avaldaja avalduse alusel 21.01.2008 täiteasja nr 140/2008/164 ning samas koostas võlgnikule täitmisteate. Samal päeval koostas kohtutäitur ka võlgnikult kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja arutlused nimetatud otsuse tagantjärele koostamises jms on asjassepuutumatud, sest selle otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning vastavalt TMS §-le 38 on täitekulude kandjaks võlgnik. Avaldaja on kõnealuses täitemenetluses sissenõudja positsioonis ning tema õigusi täitekulu väljamõistmine võlgnikult ei riiva. Täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule ei õnnestunud pikka aega, sest võlgniku tegelik asukoht oli kohtutäiturile teadmata. Avaldaja avalduse kohaselt viibis ta ca 2,5 aastat Eestist eemal ning seetõttu ei tundnud huvi korteriomandi valduse saamise vastu. Kohtutäituri ametitegevus oli 2012.aastal peatatud. Pärast volituste taastamist õnnestus kohtutäituril tuvastada võlgniku elukoht ning toimetada võlgnikule kätte teade kohustusega vabastada korteriomand ja anda valdus üle 20.12.2012. Nimetatud kuupäeval sissenõudja ja võlgnik ei ilmunud valduse üleandmisele.
16.Kohtutäitur külastas 02.04.2013 võlgniku elukohas xxxx, kus õnnestus viimaks võlgnikuga kohtuda. Võlgniku ütluse kohaselt puuduvad tal korteri võtmed ning tal pole teavet, kelle valduses võtmed olla võivad. Nimetatud asjaoludest teavitas kohtutäitur avaldajat 10.04.2013 saadetud e-kirjas, paludes avaldajal teatada sobiv aeg, millal ühel ajal minna xxxx ning lasta ukselukk lahti puurida, mille järel on avaldajal võimalik korteri uksele uus lukk panna. Kohtutäituri eelnimetatud kirjale saabus avaldaja vastus 24.10.2013, s.o enam kui poole aasta möödudes. Avaldaja nõudis, et kohtutäitur organiseeriks talle korteri võtmed ning keeldus koos täituriga lukuvahetusest. Nimetatud kirjale vastas kohtutäitur avaldajale 28.10.2013, selgitades veel kord, et korter on tühi, endisel omanikul puuduvad võtmed ning korterisse sisenemiseks tuleb lasta vastaval spetsialistil lukud avada. Uute lukkude ettepanemine on avaldaja kui korteriomaniku õigus. TMS § 180 lg 3 lähtuvalt pidas kohtutäitur toimingu läbiviimiseks avaldaja kui sissenõudja kohalviibimist obligatoorselt vajalikuks. Avaldaja esitas kohtutäiturile oma järjekordse vastuväite 06.11.2013 ning soovis, et kohtutäitur teataks, millal ta annab avaldajale valduse üle või teatab aja, millal ta saab valduse avaldajale üle anda.
4 (16)
2-14-1176
17.Kohtutäitur koostas 11.11.2013 võlgnikule uue (teise) täitmisteate, millega kohustas võlgnikku vabastama korteriomandi vabatahtlikult hiljemalt 30.11.2013. Teates märgiti juhuks, kui võlgnik nimetatud tähtajaks täitedokumenti vabatahtlikult ei täida, kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise tähtaeg 03.12.2013 kell 11. Täitmisteate saatis kohtutäitur posti teel võlgnikule ning eposti teel avaldajale. Avaldajale saadetud kirja manusesse sattus ekslikult esimene, 21.11.2012 koostatud täitmisteade võlgnikule, milles oli kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise ajaks määratud 21.11.2102 kell 14; samuti oli kirja manuses kaasas võlgnikule koos esimese täitmisteatega saadetud dokumendid täitekulude kohta. Eelmainitud täitmisteates oli aastaarvu trükkimisel tekkinud ilmselge kirjaviga (2102, õige aastaarv pidi olema 2012). Tegelikkuses ei omanud nimetatud asjaolu 2013.aasta novembris enam mingit tähendust, sest 21.11.2012 dokumendi sisu oli selle saatmise ajaks vananenud.
18.Avaldaja esitas 15.11.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, soovides täitemenetluse tasu väljanõudmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist ning täitetoimingu tegemise kuupäeva 21.02.2102 muutmist mõistlikuks tähtajaks. Kohtutäitur märkas avaldaja kaebuse saamise järel oma eksimust vale dokumendi saatmisel ning edastas 18.11.2013 avaldaja e-postile õige, 11.11.2013 koostatud täitmisteate, samas vabandades eelneva vale dokumendi saatmise pärast.
19.Kohtutäitur määras avaldaja kaebuse läbivaatamise ajaks 03.12.2013 kell 16 kohtutäituri büroos. Läbivaatamise aja määramisel arvestas kohtutäitur asjaolu, et korteriomandi äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise aeg oli määratud sama päeva hommikuks ning seetõttu oli avaldajal võimalik osaleda mõlema toimingu juures väiksemate kuludega. Avaldaja kaebuse läbivaatamisel 03.12.2013 ei osalenud. Kohtutäitur koostas 10.12.2013 otsuse avaldaja 15.11.2013 esitatud kaebuse kohta, jättes kaebuse rahuldamata.
20.Käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebuses soovib avaldaja kohtutäituri 10.12.2013 koostatud otsuse tühistamist osas, mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva muutmist mõistlikule tähtajale. Kohtutäiturile esitatud kaebuses soovis avaldaja lisaks eeltoodule ka täitemenetluse tasu väljanõudmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist. Avaldaja on esitanud nimetatud otsuste kohta kaebuses küll oma seisukohti, kuid sõnaselgelt vaidlustanud ta neid ei ole. Seega on käeolevas tsiviilasjas esitatud kaebuses avaldaja sooviks 10.12.2013 koostatud otsuse osaline tühistamine. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja kaebus otsuse tühistamisnõudes on alusetu ning selle rahuldamiseks puuduvad seaduslikud põhjendused. Kohtutäitur edastas avaldajale ekslikult varasema dokumendi, milles oli omakorda eksimus aastaarvus. Pärast eksituse märkamist parandas kohtutäitur vea, saates avaldajale asjakohase dokumendi, milleks oli 11.11.2013 koostatud korduv täitmisteade, kus kohtutäitur kohustas võlgnikku vabastama korteriomandi vabatahtlikult hiljemalt 30.11.2013. Teates märgiti juhuks, kui võlgnik nimetatud tähtajaks täitedokumenti vabatahtlikult ei täida, kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise tähtaeg 03.12.2013 kell 11. Avaldaja sai õige dokumendi kätte 18.11.2013. Avaldaja viibis korteriomandi asukohas teates märgitud ajal, 03.12.2013 kell 11. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, millised avaldaja õigused said talle ebaõige täitmisteate edastamisega rikutud. Avaldaja möönab oma kaebuses ka ise, et „sisuliselt lahendas kohtutäitur 18.11.2013 esitatud uue täitmisteatega juba avaldaja kaebuse ära“. Avaldaja viited tema õiglustunde riivamisele ja õigluskindluse printsiipide rikkumisele on paljasõnalised ja asjassepuutumatud. Avaldaja esitas kohtutäituri eelnimetatud eksimuse kohta 14.11.2013 informatsiooni ka justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 19.11.2013 vastuses on avaldajale selgitatud, et kohtutäituri poolt koostatud täitmisteates märgitud tähtaja „20.11.2102“ puhul on tegemist ilmselge eksitusega. 5 (16)
2-14-1176
21.11.11.2013 koostatud korduva täitmisteate kohaselt oli korteriomandi äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise tähtajaks määratud 03.12.2013 kell 11 koretriomandi asukohas. Nimetatud kohas ja ajal olid avaldaja ning kohtutäitur ja tema büroo töötaja. Võlgnikku kohale ei ilmunud. Korteriomandi asukohas selgus, et korteri uks oli lukus, koputamisele keegi ei reageerinud. Kokku viibisid asjaosalised kortermaja trepikojas umbes tunni. Selle aja jooksul ei toimunud korteris mingit liikumist, kuigi avaldaja on esitanud väiteid selle kohta, et keegi isik on asunud korterisse elama. Kohtutäituri kutsel tuli kohale xxxx Kinnisvarahooldus OÜ esindaja, kes oleks võinud ukse luku avada selle lõhkumise teel. Avaldaja ei nõustunud ukse avamisega sellisel viisil, vaid soovis, et kohtutäitur korraldaks luku vahetamise ja annaks talle üle korteri võtmed. xxxxKinnisvarahoolduse OÜ sellist teenust ei osuta. Teadaolevatel andmetel ei asu xxxx linnas ega selle lähiümbruses vastavat teenust osutavat ettevõtjat. Lähim lukuteenust osutav ettevõte asub xxxx (ca 32 km kaugusel) ja xxxx (ca 38 km). Korteriomandi asukohta oleks teenuse osutajal olnud võimalik saabuda samal päeval kell 15, st umbes kolme tunni pärast. Avaldaja teatas, et ta ei saa nii kaua oodata. Oma kaebuses märgib avaldaja selle põhjuseks asjaolu, et samal päeval kell 16 toimub kohtutäituri büroos tema kaebuse läbivaatamine. Avaldaja ei osalenud kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri büroos. Valduse üleandmise toimumine oleks olnud lukuteenust osutava ettevõtja kaasabil samal päeval täiesti reaalne. Arvestades menetluse eesmärki ei oleks selleks kulunud ligikaudu kolmetunnine ooteaeg olnud ebamõistlikult pikk.
22.Kohtutäitur koostas asjaolude fikseerimiseks kinnisasja valduse äravõtmise akti, millele kirjutas oma seisukoha ka avaldaja. Avaldaja esitas 05.12.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, soovides selles talle tekitatud kahju hüvitamist (bensiinikulu 27.47 euro väärtuses), kohtutäituri tegevuses täitetoimingute läbiviimisel tegevusetuse tuvastamist ning valduse üleandmise täitetoimingu läbiviimiseks uue aja määramist. Kohtutäitur määras avaldaja kaebuse läbivaatamise ajaks 19.12.2013 kell 11 kohtutäituri büroos. Avaldaja kaebuse läbivaatamisel nimetatud ajal ei osalenud. Kohtutäitur koostas 30.12.2013 otsuse avaldaja 05.12.2013 esitatud kaebuse kohta, jättes kaebuse rahuldamata. Otsus on kohtutäituri poolt allkirjastatud 31.12.2013 ning samal päeval edastatud avaldajale. Avaldaja kinnitas otsuse kättesaamist 07.01.2014.
23.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja kaebus 30.12.2013 koostatud otsuse tühistamisnõudes on alusetu ning selle rahuldamiseks puuduvad seaduslikud põhjendused. Avaldaja sõiduks xxxx xxxx kulunud kütuse maksumusega ei ole avaldajale tekkinud kahju. Avaldajale kohalolek korteriomandi valduse üleandmisel on vajalik. Asjaolu, et valdust ei olnud 03.12.2014 võimalik avaldajale üle anda, oli tingitud osaliselt avaldaja enda tegevusest. Täiteasjas nr 140/2008/164 ei ole võlgnik täitedokumenti vabatahtlikult täitnud. Seetõttu kuulub kohaldamisele TMS § 180 lg 3, mille kohaselt võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab avaldaja valdusse. Seadus ei reguleeri eelnimetatud protseduuri käiku. Seetõttu tuleb valduse äravõtmise ja üleandmise üle otsustamisel ja selle korraldamisel lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja juhinduda tavalistest elulistest arusaamadest. Korteriomandi valduse üleandmine avaldajale oli võimalik viisil, kus kohtutäitur korraldanuks korteri ukseluku lahtimurdmise ning sellega sissepääsu saamise korterisse. Selle tegevuse tagajärjel oleks saanud teatavaks korteris asuvate asjade ja/või viibivate isikute olemasolu ning nende väljatõstmise vajadus vastavalt TMS § 180 lõigetele 3 ja 4. Avaldaja ei nõustunud ukseluku lahtimurdmisega. Valduse uueks teostamiseks pidanuks avaldaja tegema ise vajalikke toiminguid, eelkõige uksele uue luku paigaldamise näol. Kohtutäitur on seisukohal, et varasem lukuabiteenuse tellimine ei olnud põhjendatud ilma tegelikku olukorda kontrollimata. Avaldaja oli kohtutäiturit teavitanud, et keegi isik on võib olla asunud eluruumi elama. Samas ei olnud avaldajal selle kohta mingeid konkreetseid tõendeid. Kohtutäitur on kontrollinud telefonitsi selle informatsiooni tõepärasust xxxx Linnavalitsusest ja xxxx 6 (16)
2-14-1176 Kinnisvarahooldusest, kuid nimetatud institutsioonid ei ole seda kinnitanud ega ka ümber lükanud. Seetõttu pidas kohtutäitur vajalikuks kõigepealt kontrollida olukorda kohapeal ning vajadusel kutsuda lukuabi seejärel. Mõistlik ei olnud lukuabiteenuse tellimine nö igaks juhuks, ilma selle tegelikku vajadust teadmata, tekitades sellega uusi täitekulusid.
24.Kohtutäitur tugines ka Justiitsministeeriumi 04.10.2013 vastusele avaldaja 31.07.2013 kirjale, milles märgitakse, et võlgnik ja tema asjade väljatõstmine korteriomandist täitedokumendi täitmiseks on võimalik olukorras, kus võlgnik reaalselt eluruumi kasutab. Seevastu juhul, kui võlgnik korteriomandit ei kasuta ning tal puuduvad korteriomandisse pääsemist võimaldavad võtmed, saab täitedokumendi täitmiseks piisavaks pidada ruumi vabastamise fikseerimist sissenõudja juuresolekul. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks panna kohtutäiturile kohustust vahetada korteri lukke ja toimetada võtmed sissenõudjale..
25.Avaldaja sõiduks korteriomandi asukohta kulunud autokütuse kulu ei saa pidada kahjuks. kohtutäituri tegevust ei ole alust pidada tegevusetuks ning uue täitetoimingu tegemise aja määramine kohtutäituri poolt ei ole senist menetluse käiku arvestades mõistlik. Avaldaja esitas kaebuse menetluse peatamise otsuse peale 30.01.2014. Kohtutäitur on selle kaebuse oma 10.02.2014 otsusega jätnud rahuldamata.
AVALDAJA SEISUKOHT
26.15.03.2014 esitatud seisukohas avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri seisukoht on täiesti absurdne. Avaldaja esitas 15.11.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, sest 11.11.2013 täitimisteate kohaselt oli kohtutäituri poolt märgitud täitetoimingu kuupäevaks aasta 2102. Kuna täitur parandas oma vea alles 18.11.2013, siis hetkel, mil avaldaja kaebuse esitas, oli kaebus esitatud õiguspäraselt ning põhistatud. Avaldaja käitus kaebust esitades nii nagu iga mõistlikult käituv isik sellises olukorras käituks. Asjaolu, et täitur 18.11.2013 uue kirja ja täitmisteatega oma vea parandas tähendabki sisuliselt seda, et tohtutäitur möönas ning tunnistas oma viga ja seega rahuldas de facto selle toiminguga ka kaebuse. Kaebuse peale tehtud otsuses kohtutäitur de jure seda aga ei tunnista ning taoline käitumisviis kehtivas õiguses ei ole ega saa olla mõistusepärane. Eksimusi tuleb inimlikult ette ja kohtutäitur ei ole oma töös kindlasti mitte eksimatu, kuna ta on inimene. Kuid see ei tähenda et kohtutäitur ei peaks oma vigu tunnistama. Kaebaja jaoks on praegune olukord muutunud silmakirjalikkuse etaloniks, kuidas sisuliselt tunnistatakse oma viga aga paberile seda ei kannataks justkui nagu panna. Käesolevat vaidlust ei oleks vaja üldse pidada ja kohut koormata kui täitur oleks oma otsusega kinnitanud ka seda mida reaalsuses tegi.
27.Isegi, kui eeldada, et tegemist oli trükiveaga ning täitur pidas silmas aastat 2012, ei olnud see avaldajale arusaadav, kuivõrd täitmisteate koostamise hetkeks oli käes juba aasta 2013 ning seega ei ole ega saa olla mõistusepärane toimingu tegemine minevikus. Arvestades menetluse pikka ajakulgu ei olnud avaldajal mittemingisugust usaldust kohtutäituri ametitoimingute õiguspärasusse. Kaebaja on seisukohal, et antud otsus oli koostatud tagantjärgi ja 2012 a seda kaebajale ei edastatud. Kohtutäituri ülesanne on tõendada vastupidist kui ta väidab, et on sellise otsuse varem kaebajale edastanud ja kaebaja ei ilmunud valduse äravõtmisele.
28.Avaldajal on õigus deklaratiivsele õigusele isegi siis, kui olukord on tegelikult parandatud. Rahuldamata jätmisega oleks tegemist juhul, kui kohtutäitur poleks oma viga parandanud. Vigade parandamise mõte ongi selles et vigu parandada mitte järjekindlalt ajada oma õigust taga. 7 (16)
2-14-1176
29.Seonduvalt lukuabiteenuse tellimise ning selle ajalise planeerimisega, peab avaldaja oluliseks täiendavalt märkida, et kohtutäitur on selles osas oma vastuses asunud vastuolulistele seisukohtadele. Kohtutäitur on seisukohal, et varasem lukuabiteenuse tellimine ei olnud põhjendatud ilma tegelikku olukorda kontrollimata. Avaldaja oli kohtutäiturit teavitanud, et keegi isik on võib olla asunud eluruumi elama, kuid väidab, et avaldajal ei olnud avaldajal selle kohta konkreetseid tõendeid. Samas väidab täitur oma vastuse p-s 2.1.6, et vastas avaldajale 28.10.2013, selgitades veel kord, et korter on tühi, endisel omanikul puuduvad võtmed ning korterisse sisenemiseks tuleb lasta vastaval spetsialistil lukud avada. Kui täitur oli juba 28.10.2013 teadlik, et korter on tühi ning seal kedagi ei ela ja valduse saamiseks tuleks lasta spetsialistil lukud avada, siis mis põhjustel või millistel alustel on täitur asunud hiljem seisukohale, et varasem lukuabiteenuse tellimine ei olnud põhjendatud ilma olukorda kontrollimata. Kohtutäituril oli võimalus tellida lukuabiteenus lukkude vahetamiseks juba eelnevalt õigeks ajaks. Põhjus, miks ta seda ei teinud, on ilmselgelt põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusetusega.
30.Avaldaja on seisukohal, et Justiitsministeeriumi poole pöördumine oma õiguste tagamiseks täitemenetluses on Avaldaja õigus ning see ei ole konkreetses menetletavas kaebuses asjassepuutuv. Peale justiitsministeeriumisse pöördumist hakkas täitur esmakordselt üldse midagi täiteasjas ette võtma ja tegema täitetoiminguid. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on teinud täituri tasu väljamõistmise otsuse seadust rikkudes. Nõudnud tasu suuremas summas kui see oli 2008 a kehtinud seaduse kohaselt võimalik. Täituri tasu väljamõistmise otsuses oli täitur juba 2008 arveldanud tasu eurodes, sega ka selle otsuse on täitur vormistanud tagantjärgi.
KAEBUSE TÄIENDUS
31.11. märtsil 2014 esitatud kaebuse täienduse kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 31.12.2013 allkirjastatud täituri otsuse punkti 4 osas. Kohtutäitur on jätnud kaebuse selle punkti osas läbi vaatamata. Täituri lahendi sai kaebaja kätte 28.02.2014 ja avaldaja esitab kaebuse täienduse ka punkti 4 tühistamiseks.
32.Kaebaja ei ole kindel, et kohtutäituril on seaduslik õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Kuid on kindel, et kui kohtutäitur sedasi toimetas ja otsustas, on see otsus ebaseaduslik, kuna kohtutäituril oli võimalus ja kohustus kaebuse ebaselguse korral nõuda täiendusi ja osundada puuduste kõrvaldamisele, mis esinesid kaebuse läbivaatamisel või tingisid selle formaalsustele mittevastavust. Kaebaja leiab, et digitaalallkirjastamine ei muuda olematuks kaebuse sisu, millest oli võimalik välja lugeda kaebuse esitaja tahe ja sisu. Kohtutäitur on eksinud selgituskohustuse olemuse suhtes ja samuti rikkunud menetlusnorme jättes kohaldamata kohustada kaebajat täiendama või kõrvaldama puudused, millised kohtutäitur oma otsuse tegemiseks pidas oluliseks kõrvaldada ja mida oli võimalik kõrvaldada.
33.Kohtutäitur on rikkunud TsMS § 3401 lg 1, ta ei oleks saanud jätta kaebust läbi vaatamata, vaid oleks pidanud tegema puuduste kõrvaldamise määruse. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on pigem otsitud põhjus kui sisuline põhjendatus. Avaldaja täiendab oma kaebust ja palub tühistada kohtutäitur Kairi Laiõun 31.12.2013 allkirjastatud otsuse punkt 4 osas koostoimes kohtutäituri otsusega 10.02.2014 tehtud otsusega jätta asi läbivaatamata. Alternatiivselt tühistada kohtutäituri 10.02.2014 allkirjastatud otsus kaebuse läbivaatamata jätmisest.
MENETLUSE KÄIK
34.Viru Maakohtu 17.03.2014 kohtumäärusega keelduti 11.03.2014 esitatud kaebuse täienduse menetlusse võtmisest, põhjusel, et kaebuse esitamisel ei järgitud TMS § 218 lg 1 sätestatud tähtaega ja 8 (16)
2-14-1176 et 10.03.2014 esitatud avaldaja e-kirja ei saa lugeda kaebuseks, kuna selles ei olnud viidatud millise täituri otsusele avaldaja täiendava kaebuse esitab.
35.Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2014 kohtumäärusega rahuldati avaldaja 31.03.2014 määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu 17.03.2014 kohtumäärus ja saadeti asi kaebuse täienduse menetlusse võtmise otsustamiseks (toimik saabus Viru Maakohtusse 29.08.2014).
36.11.09.2014 kohtumäärusega võeti 11.03.2014 kaebuse täienduse menetlusse.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS KAEBUSE TÄIENDUSELE
37.29.09.2014 esitatud vastuses kohtutäitur ei tunnista ka kaebuse täiendust. Vastuse kohaselt kohtutäituri 31.12.2013 allkirjastatud otsuse punktiga 4 peatas kohtutäitur täitemenetluse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise ajaks. 10.02.2014 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur on viimatinimetatud otsuses esitanud kaebuse läbivaatamata jätmise põhjendused. Kohtutäitur jääb selles toodud põhjenduste juurde ning seetõttu ei hakka neid käesolevas vastuses kordama. Kohtutäitur märgib vaid täiendavalt, et täitemenetluse peatamise alus tuleneb TMS § 46 lg 2 punktist 1, mis lubab kohtutäituril täitemenetlus peatada täituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Vaidlust ei ole selle üle, et täituri tegevuse üle on täiteasjas nr 140/2008/164 esitatud kaebus. Isegi siis, kui avaldaja 13.01.2014 ja 17.01.2014 esitatud kirju saaks pidada kaebuseks TMS mõttes, ei oleks kohtutäitur nn kaebusi rahuldanud, sest need ei sisaldanud ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, miks kohtutäitur ei oleks tohtinud menetlust peatada.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
38.Avaldus, selle täiendus, täituri vastused, avaldaja seisukohad ja määruskaebus on puudutatud isik AL M kätte toimetatud. Puudutatud isik menetluses seisukohti esitanud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
39.06. oktoobril 2014 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 20.10.2014.
40.Puudutatud isikud täiendavaid seisukohti esitanud ei ole.
41.21.10.2014 esitatud lõplikus seisukohas avaldaja jääb kõikide oma varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde ja leiab, et kohtutäitur on olnud tegevusetuses viimased 7 aastat. Kohtutäituri tegevusetust täitemenetluse läbiviimisel ei õigusta mitte miski - avaldajal kui sissenõudjal on seadusjärgne õiguspärane ootus, et avalduse esitamisel kohtutäiturile ametnik ka teeb tööd ja võtab avaldust tõsiselt mitte ei unusta seda pikaks ajaks muude ametitoimingute taamal. Seejuures ei oma mittemingisugust õigustust vabandused omaniku passiivsusest või tegevusest enda õiguste teostamisest või kaitsest muul viisil.
42.Avaldajale sai läbi e-toimiku teatavaks, et antud aadressil elab H K, keda on kohtutäituril võimalik minna ja korterist välja tõsta ja korter vabastada koos temale kuuluvate asjadega. Isik väidab tsisviilasja 2-14-14307 raames, et tal on eelmise omaniku A-L M sõlmitud notariaalne leping korteri tasuta kasutamiseks.
9 (16)
2-14-1176
43.Asjaolu, et kohtutäitur ei teadnud korterit koormavast lepingust võlgniku ja H K vahel näitab kohtutäituri ametitoimingute tegevuse kvaliteeti, milliste tagajärgede eest pannakse vastutus täna uuele omanikule. Samas oleks kohtutäitur pidanud sellistest asjaoludest informeerima ka sissenõudjat, kes ei oleks sellistel tingimustel enampakkumisel osalenud. Sissenõudjal ei ole täna võimalik ka oma pakkumisest taganeda.
44.Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur on teinud endast kõik oleneva ja võimaldanud omanikule korteri üleandmist, kuid omanik ise oleks sellest justkui keeldunud. Korteri üleandmine viisil, et lõhume ukseluku maha ja tema uut ukselukku ei pane - ei ole kohane viis täitetoiminguks vaid on puhas vandalism ja nn otsitud lihtsaim lahendus kuidas formaalselt olukord lahendada, mitte tegelikult asju lahendada. Selline käitumine on pahatahtlik, sest avaldaja ei oleks saanud jätta oma omandit lukustamatult ja avatuks kõikidele isikutele. Avaldaja ei ole keeldunud omandit vastu võtmast, vaid on leidnud, et kohtutäituri pakutud viis toimingu formaalseks vormistuseks ei ole kohane olnud ja on vastuolus hea usu põhimõttega. Ukse ja ukseluku lõhkumise tulemusena oleks täitur kahjustanud omaniku vara ja samuti on endiselt teadmata, kas korteris asub ka kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, mida tuleks sellisel juhul ladustada kuhugi mujale – need tegevused ei vaja sissenõudja juuresolemist, vaid nende tegevustega saab kohtutäitur tegeleda ennetavalt ja enne täitetoimingu läbiviimist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
45.Kohus, tutvunud avalduse, kohtutäituri vastuväidete ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, ei kaebused ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
46.Avalduse ja kohtutäituri vastuse kohaselt täiteasjas nr 140/2006/645 04.12.2007 toimunud avalikul kordusenampakkumisel omandas avaldaja korteriomandi asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa xxxx. Avaldaja kanti kinnistusraamatusse korteriomanikuna 05.12.2007 (I kd t. lk. 12). Menetlusosalistel ei ole vaidlust avaldajal selle korteriomandi omandiõiguse tekkimise üle. Täituri vastuse kohaselt esitas avaldaja avalduse täitemenetluse alustamiseks 21.01.2008. Avaldaja poolt esitatud tõendi kohaselt 21.01.2008 avas täitur avaldaja avalduse alusel täiteasja nr 140/2008/164 (I kd t.lk. 37). Avaldaja väidab, et täitur ei ole täitemenetluses vajalikud toiminguid mõistliku aja jooksul teinud ja et täituri tegevusese tõttu kuni käesoleva ajani ei ole avaldaja korteriomandi valdust saanud.
47.21.11.2012 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 140/2008/164 täitmisteate ja tegi võlgnikule A-L M ettepaneku korteriomandi xxxx, vabatahtlikult vabastamiseks kuni 20.11.2012. Täitur hoiatas, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti määratud tähtaja jooksul vabatahtlikult, siis toimub korteriomandi äravõtmine ja võlgniku sundkorras väljatõstmine 21.11.2102 kell 14.00 (I kd t.lk. 31-34). 21.01.2008 tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt täitekuludeks on 0.54 eurot täitemenetluse alustamise otsuse edastamise eest võlgnikule, 0.54 eurot täitemenetluse alustamise otsuse edastamise eest sissenõudjale ja 0.1 eurot ümbriku kulu (I kd t. lk. 36). Samal kuupäeval tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt otsustas täitur nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu koos käbemaksuga 19.16 eurot ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 168 eurot (I kd t. lk. 34-35). Täituri otsused on allkirjastatud käsitsi, täitmisteade on käsitsi allkirjastamata. Täitmisteade ja täituri otsused on 11.11.2013 kuupäevaga allkirjastatud M H poolt (I kd t. lk. 40). 15.11.2013 esitas kaebuse esitaja kohtutäituri tegevuse peale täiturile kaebuse, leides, et 21.11.2012 täitedokumendis toodud korteriomandi sundkorras äravõtmise päev 21.11.2102 ei ole veel saabunud. Samuti teatas 10 (16)
2-14-1176 sissenõudja, et täitemenetluse tasu väljamõistmise ostus on vormistatud 21.01.2008, kuid dokumendi sisu ei vasta sel ajal kehtinud valuutale. Sissenõudja järeldas, et mõlemad otsused on tühised ja palus tühistada täitemenetluse tasu väljamõistmise otsus ning muuta täitetoimingu tegemise kuupäeva 21.11.2102 asemel mõistlikuks tähtajaks (I kd t. lk. 17-18). 10.12.2013 koostatud (13.12.2013 digitaalselt allkirjastatud) otsusega kohtutäitur jättis sissenõudja 15.11.2013 kaebuse rahuldamata, leides, et sissenõudjale ekslikult saadetud 21.11.2012 dokumendid ei riiva tema õigusi, sest TMS § 38 lg 1 alusel täitemenetluse tasu ja täitekulude väljamõistmise otsused on kohustavad võlgniku, mitte sissenõudja suhtes ning et täitetoimingu tegemise kuupäeva 21.11.2102 puhul on tegemist ilmselge kirjaveaga, lisaks on tegemist ekslikult saadetud dokumendiga, mis nähtub ka dokumendi andmise ja selles märgitud kuupäevadest (I kd t.lk. 19-22).
48.04.12.2013 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale seoses 03.12.2013 toimunud menetlustoiminguga, leides, et täitur on oma ametitoimingute tegemisel olnud hooletu ja tegevusetu, mille tulemusena oli avaldaja 03.12.2013 sõit Xxxxsse täiesti tühi. Avaldaja palus hüvitada talle kahju 27.47 eurot, tuvastada täituri tegevuses tegevusetus täitetoimingu läbiviimisel ja määrata uus täitetoimingu läbiviimise aeg (I kd t.lk. 14-16). Kohtutäituri 30.12.2013 (allkirjastatud 31.12.2013) otsusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ja peatati täiteasja menetlus täituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise ajaks (I kd t.lk. 23-28).
49.Kohtule 11.03.2014 esitatud kaebuse täienduse kohaselt esitas avaldaja kaebuse kohtutäiturile. Avaldaja ei ole nimetatud kaebust kohtule esitanud. Kohtutäituri 10.02.2014 otsuse kohaselt esitas avaldaja 13.01.2014 täiturile e-kirja pealkirjaga täitetoimingud. Kirjast võib aru saada sissenõudja rahulolematust täituri tegevusega, kuid kaebuse tunnuseid e-kiri ei sisalda. 17.01.2014 saatis avaldaja täiturile e-kirja pealkirjaga täitetoimingud ja „sisuga palun võtta käesolevat avaldust kui kaebust täituri otsusele peatamise osas ja vaadata oma peatamise otsus uuesti läbi ning lahendada kaebus seaduses sätestatud viisil uuesti“. Ka täitur ei ole avaldaja e-kirju kohtule esitanud. Täitur leidis oma otsuses, et kuivõrd sissenõudja 13.01.2014 ja 17.01.2014 e-kirju ei saa ei koostoimes ega eraldiseisvatena pidada kaebusteks täitemenetluse seadustiku mõistes, lisaks ei ole e-kirjad digitaalselt allkirjastatud, siis tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Avaldaja palub kohtus alternatiivselt tühistada täituri 10.02.2014 otsus.
50.Avaldaja nõudeks on kaebused kohtutäituri otsuste peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 15 alusel kaebused kohtutäituri otsuste peale on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusosalised ei ole taotlenud ja käesolevas menetluses ei ole tekkinud vajadust kohtu poolt tõendite kogumiseks. Seega toimub kaebuste lahendamine menetlusosaliste poolt esitatud tõendiete, menetlusosaliste väidete ja vastuväidete alusel.
51.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas täitemenetluse läbiviimisel on kohtutäitur olnud tegevusetuses; 2) kui jah, kas täituri tegevusetus andis avaldajale õiguse täituri tegevuse peale täiturile kaebuste esitamiseks ja kaebuste kohta tehtud ostuste peale kohtule kaebuste esitamiseks; 3) kas korteriomandi valduse üleandmata 11 (16)
2-14-1176 jätmises esineb avaldaja enda tegevusetus vastuvõtmisest keeldumise või vastuvõtmise venitamise näol; 4) kas kaebustes esitatud väited on piisavad täituri otsuste tühistamiseks. Kaebus täituri 10.12.2013 (13.12.2013 allkirjastatud) otsuse tühistamiseks
52.Kaebuse esitaja nõuab kohtus nimetatud kaebuse tühistamist osas, mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva ehk täitetoimingu tegemiseks mõistliku aja määramist. Täiturile esitatud kaebuses kaebuse esitaja leiab, et sundkorras võlgniku väljatõstmiseks määratud kuupäev 21.11.2102 ei ole täitemenetluse seisukohalt kuidagi mõistlik. Kohtumenetluses on avaldaja esitanud väited 21.11.2012 täitmisteade tagantjärgi koostamise kohta. Täituri vastuse kohaselt on tegemist eksimisega ja kirjaveaga. Käesoleval juhul on täitur on oma eksimuse ja kirjavea parandanud, sest tegelikult oli määratud täitetoiming korteriomandi üleandmiseks 03.12.2013, mistõttu sisuliselt on juba toimunud täitetoimingu tegemise aja mõistlikule ajale üle viimine.
53.Õiged ei ole kaebuse esitaja väited, et täitetoimingu tegemise aja muutmisega on täitur sisuliselt sissenõudja kaebuse rahuldanud, kuid täitur seda ei tunnista ja otsust kaebuse rahuldamise kohta täitur ei tee. Täituri poolt täitedokumendis esinenud vigade parandamine ei ole samastatav kaebuse rahuldamisega või otsuse tühistamisega. See, et täitedokumendis oli täitetoimingu tegemise ajaks märgitud 21.11.2102 ei olnud piisavaks aluseks selle tõttu täiturile kaebuse esitamiseks. Mõistlik inimene saab aru, et 11.11.2013 (I kd t. lk. 40) digitaalselt allkirjastatud dokumentiga esitatud 21.11.2012 kuupäevaga täitmisteade puhul on tegemist kirjaveaga, mille kõrvaldamiseks ei olekski vaja kaebust esitada. Ei saa seetõttu ka täitetoimingu tegemise aja muutmist lugeda kaebuse sisuliselt rahuldamiseks. Käesolevas vaidluses ei ole esile toodud, mida avaldaja jaoks kaebuse rahuldamine annab ning kuidas kaebuse rahuldamata jätmine edasist täitemenetlust mõjutab. TMS-ist ei tulene, et täitur ei saa vigu parandada ilma temale selle kohta kaebust esitamata või ilma kaebuse rahuldamise kohta otsust tegemata. Kohus leiab, et TsMS § 447 lg 1 analoogiat kasutades võib ka täitur parandada oma menetlusdokumendis esinenud kirjavead ja ebatäpsused. Käesoleval juhul aasta 2102 näol oli tegemist ebatäpsusega, mida oli võimalik ka parandada.
54.Nõustuda ei saa avaldaja väidetega, et 21.11.2012 koostatud täitmisteatele lisatud 21.01.2008 koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise ostustes väljamõistmisele kuuluvate summade eurodes toomine ning et väidetavalt kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude otsuste koostamise ajal kehtinust suuremas määras tasu nõudmine viitab täitmisteate tagantjärgi koostamisele. Käesolevas asjas võlgnik ei ole vastuväiteid täitekuludele ja täiturile tasu suurusele esitanud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 tulenevalt kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena Kohus peab vajalikuks märkida, et ja avalik-õigusliku isiku vastu esitatud kaebuse dokumendi võltsimise tõttu rahuldamisel on kaugele ulatuvad tagajärjed, millega võivad kaasneda muu hulgas isiku karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 alusel kriminaalvastutusele võtmine ja ametist tagandamine. Avaldaja väited täituri poolt täitedokumendi tagantjärgi koostamise, sisuliselt dokumendi võltsimise kohta, on tõendamata, sest asja raames ei ole selle tõendamiseks esitatud TsMS § 229 lg 1 sätestatud dokumentaalseid tõendeid.
55.TsMS § 3 lg 1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Avaldaja ei ole toonud, mida ta täituri 10.12.2013 otsuse tühistamisel kohtu- või täitemenetluses saavutab ning kuidas nimetatud otsuse tühistamata jätmine täitemenetlust segab. Kuna täitemenetlus täiteasjas jätkub ka kirjavea täituri 12 (16)
2-14-1176 otsusega parandamata, siis puudub õiguslik alus ja mõistlik põhjendus täituri selle otsuse punti 2 osas tühistamiseks. Sellepärast selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Täituri 30.12.2013 koostatud (31.12.2013 allkirjastatud) otsuse tühistamise nõue
56.Nimetatud otsusega jättis täitur sissenõudja kaebused bensiinikulude hüvitamiseks, täituri tegevusetuse tuvastamiseks ning valduse väljaandmiseks uue tähtaja määramiseks rahuldamata ja peatas täitemenetluse. Avaldaja nõudeks on täituri otsuse tühistamine täies ulatuses.
57.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on hagejana esitanud bensiinikulude hüvitamise nõude täituri (kostja) vastu eraldi menetluses tsiviilasjas 2-14-3186. Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsusega jäeti hageja hagi täituri vastu 27.47 eurot kahju, s.o 03.12.2013 korteriomandi xxxx valduse üleandmiseks xxxx sõitmiseks kulutatud bensiini maksumuse hüvitamiseks, rahuldamata. Käeolevaks ajaks on Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsus jõusutnud. TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas ajas sisuliselt on menetlusosalisteks avaldaja ja täitur, sest kuigi avaldaja ei ole võlgniku menetlusse kaasamisest loobunud ja võlgnik on puudutatud isikuna menetlusse kaastatud, siis sisuliselt avaldajal ei ole nõudeid võlgniku vastu. Ei puuduta ka käesolevas asjas tehtav lahend võlgnikku, sest menetlusosalised on teatanud, et võlgnikul ei ole korteriomandi valdust. TsMS § 457 lg 1, § 477 lg 1 ja § 428 lg 1p 2 alusel teleks kaebus bensiinikulu hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata, kuid teise astme kohtu poolt selle tõttu esimese astme kohtu lõpplahendi formaalsetel alustel selles osas tühistamise vältimiseks, kohus lahendab kõik kaebused 30.12.2013 otsusele sisuliselt.
58.04.12.2014 koostatud sissenõudja kaebuse kohaselt tal on tekkinud kahju 27.47 eurot, mis on xxxx sõitmiseks tangitud kütuse kulu. Menetluses väidab avaldaja, et täitur kohustas teda täitetoimingu tegemise juurde ilmuma. TMS § 8 järgi kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtumenetluses on avaldajal ja täituril olnud vastupidised seisukohad kolmanda isiku korteris xxxx, elamise kohta. 20.10.2014 esitatud avaldaja täiendava seisukoha juurde lisatud tõendite kohaselt eelnimetatud korteriomandit kasutab H K väidetavalt tema ja võlgniku A-L M vahel 18.07.2016 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud korteri tasuta kasutamise lepingu alusel (II kd t. lk. 25-26).
59.TMS § 5 lg 3 alusel kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Kohus nõustub avaldajaga, et täitur oleks pidanud täitemenetluses välja selgitama kolmandate isikute õigused avaldaja poolt enampakkumisel omandatava vara suhtes. Samas kolmandate isikute õigustest teatamise kohustus oli ka võlgnikul. Võlgnik ei ole väitnud, et ta täiturit H K kasuks antud tasuta kasutamislepingust informeeris. Ha K ei ole üürilepingut sõlmitud, tema õigused korteriomandi suhtes kinnistusraamutusse kantud ei ole. Kuna ta ei ole TMS § 5 lg 3 sätestatud isik, siis ei olnud takistust 03.12.2013 teda korteriomandist väljatõstmiseks ja asja valduse avaldajale üleandmiseks.
60.Täituri vastuse kohaselt avaldajale tema poolt omandatud korteriomandi valduse üleandmine oli 03.12.2013 täitetoimingu tegemisel võimalik viisil, kus täitur korraldanuks korteri ukseluku lahtimurdmise ning sellega sissepääsu saamise. Täituri kutsel tuli kohale xxxx Kinnisvarahooldus OÜ esindaja, kes oleks võinud ukse luku avada selle lõhkumise teel. Avaldaja ja täitur on teatanud, et 13 (16)
2-14-1176 avaldaja ei nõustunud ukseluku lahtimurdmisega, põhjusel et sellega tekitatakse kolmandale isikule kahju ning et täitur pidanuks kohe täitetoimingu alguseks kutsuma kohale spetsialisti ja korraldama avaldajale korteri võtmekomplekti üleandmist. Avaldaja ei olnud nõus ootama spetsialisti uksluku vahetamiseks kuni kellani 15.00 samal päeval. Samuti on avaldaja esitanud väited täituri poolt enne täitetoimingu läbiviimist kohale sõitmise ja täitetoimingu tegemiseks vajalike asjaolude kohapeal väljaselgitamiseks.
61.Omandi mõiste on sätestatud AÕS § 68 lg 1, mille järgi omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 36 lg 1 tulenevalt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Kohus ei nõustu avaldajaga täituri poolt eelnevalt avalduse üleandmise asjaolude väljaselgitamiseks kohale sõitmise ja lukkude vahetamise korraldamise kohta. TMS § 5 lg 1 alusel on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohus leiab, et kohtutäituril ei ole võimalik ilma täitemenetluse osaliste kohaolekuta täitetoiminguid teha, s.h siseneda sissenõudja omandisse ega hoiustada võlgniku või kolmandate isikute asju.
62.Eeltooduga on tuvastatud, et korteriomandi valdus jäi avaldajale 03.12.2013 üle andmata, põhjusel, et avaldaja ei soovinud tema omandi ukseluku lahtimurdmist ega oodata kuni lukuabiteenuse osutaja kohale tuleb. Avaldaja ühel poolt väidab, et täitemenetlus venib põhjendamatult, teiselt poolt aga ootab kuni täitur talle asja valduse üle annab. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik avaldaja asja ei valda, ei tohtinud täitur ilma menetlusosalisteta iseseisvalt täitetoiminguid korraldada, seda põhjusel, et ilma sissenõudja kohalolekuta ei oleks ta saanud sissenõudja korterisse siseneda ega kedagi korterist välja tõsta. Kuna TMS § 38 lg 1 ja lg 2 tulenevalt täitekulud kannab võlgnik ja täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse, siis iseseisvalt toimingute tegemisega tekitaks täitur lisaks põhjendamatuid täitekulutusi võlgnikule. Võlgnikule põhjendamatute täitekulude tekkimise vältimiseks ei pidanudki täitur luku vahetamiseks spetsialisti kohale kutsuma ilma spetsialisti abil avamise vajadust kohapeal välja selgitamata.
63.Avaldaja hõivatust tööülesannete täitmisega ei olnud täituri poolt täitetoimingute seadusest sätestatust erinevalt korraldamiseks ega takistuseks valduse ukseluku lahtimurdmisega üleandmiseks, milleks ilmselt ei oleks kulunud rohkem kui tund aega. Ukseluku lahtimurdmiseks täiturile nõusoleku andmisel oleks täituril ka võimalik kolmandate isikute vara hoiustada. Kuna võlgnik asja ei valda, siis ei pea avaldaja asja valduse üleandmist vaid täiturilt ootama. TMS § 180 lg 3 tulenevalt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Avaldaja ei väida, et isik, kes tema omandit väidetavalt kasutab, keeldub omandi üleandmisest. Võlgniku seal mitteelamise ja võlgnikul valduse puudumise tõttu ei pea täitur ka avaldajale asja valduse üleandmist korraldama. Seega võib ka avaldaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 alusel igal ajal ise nõuda ja saada valdajalt asja valduse üle, üleandmisest keeldumisel esitada valdaja vastu hagi.
64.Täituri tegevusetusega täitemenetluse läbiviimisel seoses on oluline see, et avalduse kohaselt 2008.a elas ta 6 kuud välismaal ning aastatel 2009-2011 oli ta pidevalt ja väga tihedalt välislähetuste tõttu Eestist eemal. Täituri vastuse kohaselt oli tema ametitegevus 2012.a peatatud. Samuti väidab täitur, et avaldaja ega võlgnik ei ilmunud 20.12.2012 korraldatud valduse üleandmisele ning et täituri 10.04.2013 saadetud 14 (16)
2-14-1176 valduse üleandmiseks sobivast ajast teatamise kirjale vastas avaldaja alles 24.10.2013. Avaldaja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Kohus nõustub avaldajaga, et täitemenetlus on veninud pikaks, kuid leiab, et see on toimunud mitte ainult täituri poolt täitetoimingute tegemata jätmise tõttu vaid ka sissenõudja passiivsuse ja temal asja vastu huvi puudumise tõttu. Samas ei ole võimalik kuidagi järeldada, et täitur on tegevusetuses ka alates 20.12.2012. Seega alates sellest ajast või hiljemalt 03.12.2013 täitur ei ole enam tegevusetuses. Seega puudub ka alus täituri tegevuses tegevusetuse tuvastamiseks. Kohtu arvates 03.12.2013 valduse saamiseks veel kuni kella 15.00-ni äraootamine ei koormaks sissenõudjat ülemäära ja mõistliku sissenõudjana tulevikus vaidluste tekkimise vältimiseks oleks pidanud avaldaja valduse saamist ära ootama. Kuna ka samal päeval kell 16.00 pidi sama täituri juures toimuma ka avaldaja kaebuse läbivaatamine, siis menetlustoimingute planeerimisel on täitur käitunud piisavalt mõistlikult ja on piisavalt arvestanud sissenõudja huvidega.
65.TMS § 46 lg 2 p 1 annab kohtutäiturile õiguse peatada täitemenetlus kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Avaldaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele ega mõistlikule põhjendustele, miks täituril ei ole täitemenetluse peatamise õigust. Kuna kaebuse esitaja on täituri vahendusel asja valduse vastuvõtmisest keeldunud ja tal on otseselt valduse nõudmise õigus, siis täitemenetluse peatamine on põhjendatud.
66.Kohus hinnanud esitatud väiteid, vastuväiteid ja dokumentaalseid tõendeid kogumis, jätab ka kaebuse täituri 30.12.2013 koostatud otsuste tühistamiseks rahuldamata. Kaebused kohtutäituri 10.02.2014 otsuse peale
67.Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud e-kirju ei ole menetlusosalised kohtule esitanud, mistõttu kohtul ei ole võimalik ka anda hinnangut e-kirjade sisule ega nende kaebusele esitatavate nõudmiste vastavusele. Kohus leiab, et ka täitemenetluses täiturile esitatavad menetlusdokumendid peavad vastama TsMS § 338 lg 1 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu nõuetele ja e-kirjadega ei ole võimalik kohtus ega täitemenetluses õiguskaitset taotleda. Küll aga, kui esitatud e-kirjad sisaldasid kaebusele viitavaid nõudeid, tuleks kohtutäituril TsMS § 3401 analoogiat kasutades nõuda kaebustes esinenud puuduste kõrvaldamist. Kaebuse esitaja ei saa loota pidevate puuduste kõrvaldamisele ja vähemalt tema teine (järgmine) kaebus peab olema esitatud TsMS § 338 lg 1 sätteid järgides.
68.Eeltoodu ei tähenda, et avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmise tõttu peaks kohus täituri 10.02.2014 kaebuse tühistama. Kohus on käesolevas lahendis leidnud, et täituril oli õigus peatada täitemenetlus ja et täitemenetluse peatamine sisuliselt ei takista avaldaja valduse saamist korteriomandile. Seega, kohtu arvates, ka kaebuse esitaja 13.01.2014 ja 17.01.2014 e-kirjade kaebusteks lugemise ja nende sisuline lahendamisega ei kaasneks täiteasjas täitemenetluse taastamine. Sellepärast jätab kohus ka kaebuse alternatiivselt täituri 10.02.2014 otsuse tühistamiseks rahuldamata.
69.Kohus peab vajalikuks selgitada menetlusosalistele, et täituri otsuse peale esitatud kaebuste rahuldamisel võivad olla ka esialgu varjatud tagajärjed, s.t kaebuste lahendamisel on võimalik kaebuse kohta tehtud kohtumäärusele tuginedes tulevikus täituri vastu hagide esitamine. Käesolevas asjas ja ka tsiviilasjas 2-14-3186 tuvastatud asjaoludel ei saa avaldajal täituri vastu kahju hüvitamise nõudeid tekkida, kuna ka avaldaja ise on olnud tegevusetuses.
Menetluskulud 15 (16)
2-14-1176
70.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
71.Kuna kaebused jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 175 lg 31 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
72.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014. a määrus osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaebus kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse tühistamiseks osaliselt. 3. Lugeda kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 2 tühistamiseks rahuldamata;
3.2.Rahuldada Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 30. detsembri 2013. a otsuse tühistamiseks osaliselt ning tühistada täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna
30.detsembri 2013. a otsus resolutsiooni p-de 2–4 osas.
3.3.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 1 tühistamiseks läbi vaatamata.
3.4.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. veebruari 2014. a otsuse tühistamiseks läbi vaatamata.
4.Rahuldada Reimo Metsa määruskaebus osaliselt. 30.10.2014 kohtumäärus 2-14-1176 jõustus 19.06.2015 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.