1.Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014. a määrus osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaebus kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse tühistamiseks osaliselt.
3.1.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 2 tühistamiseks rahuldamata;
3.2.Rahuldada Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 30. detsembri 2013. a otsuse tühistamiseks osaliselt ning tühistada täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna
30.detsembri 2013. a otsus resolutsiooni p-de 2–4 osas.
3.3.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 1 tühistamiseks läbi vaatamata.
3.4.Jätta Reimo Metsa kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. veebruari 2014. a otsuse tühistamiseks läbi vaatamata.
4.Rahuldada Reimo Metsa määruskaebus osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta Reimo Metsa poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 50 % ulatuses kohtutäitur Kairi Laiõuna kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Reimo Mets (avaldaja) esitas 10. jaanuaril 2014. a Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. detsembri 2013. a ja 30. detsembri 2013. a otsuste peale täiteasjas 140/2008/164. Avaldaja esitas 11. märtsil 2014. a kaebuse täienduse, milles palus alternatiivselt tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2014 otsuse. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 10. detsembri 2013. a otsus osas, mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva muutmist mõistlikule tähtajale (otsuse resolutsiooni p 2), 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni kõik punktid või alternatiivselt tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsus. Avaldaja palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. R. Metsa avalduse kohaselt esitas ta 18. jaanuaril 2008. a kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avalduse täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel omandatud korteriomandi XXX, Kiviõli linn (registriosa nr XXX) võlgnik Anne-Ly Männiste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
11.novembril 2013. a saatis täitur täitmisteate, millega kohustati võlgnikku vabastama kinnisasi hiljemalt 20. novembriks 2012. a. Teate kohaselt pidi juhul, kui täitedokumenti vabatahtlikult ei täideta, kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine toimuma 21. novembril 2102. a kell 14.00. Avaldaja esitas 15. novembril 2013. a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse täitetoimingute vaidlustamiseks, milles palus kinnisasja äravõtmiseks märgitud aja mõistlikuks muuta. Samuti seadis avaldaja kahtluse alla täitemenetluse algatamise kuupäeva ja palus tühistada kohtutäituri tasu ja
täitekulu otsused. Kohtutäituri dokumendid on koostatud tagantjärele ning on seega tühised. Kohtutäitur jättis oma 10. detsembri 2013. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
18.novembril 2013. a edastas kohtutäitur täitmisteate, mille kohaselt on kinnisasja vabastamise tähtaeg 30. november 2013. a ja sundväljatõstmise aeg 03. detsember 2013. a kell 11.00 kinnisasja asukohas. Kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise juures 03. detsembril 2013 viibisid avaldaja ja kohtutäitur. Kohapeal selgus, et uks oli lukus ja koputamisele ei reageeritud. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri ettepanekuga avada uks luku lõhkumise teel, samuti ei nõustunud avaldaja ootama ca 3 tundi kuni lukuteenust osutav ettevõte kohale jõuaks. Avaldaja esitas 05. detsembril 2013 täiturile kaebuse täituri tegevusetuse tuvastamiseks, valduse üleandmiseks uue aja määramiseks ning bensiinikulu näol tekkinud kahju, s.o valduse äravõtmise kohale sõitmisega tekkinud sõidukulu, 27,47 euro hüvitamiseks. Kohtutäitur jättis 30. detsembri 2013. a avaldaja kaebuse rahuldamata ning peatas täitemenetluse kuni otsuse kaebetähtaja möödumiseni või kohtumenetluses tehtud lahendi jõustumiseni.
10.märtsi 2014 kaebuse täiendamise taotluses palub avaldaja tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2014 otsus. Kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsusest nähtub, et avaldaja esitas kohtutäiturile 13. jaanuaril 2014. a e-kirja, millest täitur järeldas avaldaja rahulolematust kohtutäituri tegevusega, kuid täituri seisukohalt see kaebuse tunnuseid ei sisaldanud. 17. jaanuaril 2014. a saabus täituri e-postile avaldaja kiri, millega ta palus vaadata kohtutäituri täitemenetluse peatamise otsus uuesti läbi ning palus käsitada nimetatud avaldust kui kaebust kohtutäituri otsusele peatamise osas. Kohtutäitur leidis, et nimetatud e-kirju ei saa ei koostoimes ega eraldiseisvatena pidada kaebuseks TMS-i mõttes ning jättis kaebuse läbivaatamata.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule ei õnnestunud pikka aega, sest võlgniku asukoht ei olnud teada. Kohtutäituri ametitegevus oli 2012. aastal peatatud. Pärast volituste taastamist õnnestus kohtutäituril tuvastada võlgniku elukoht ning toimetada võlgnikule kätte teade kohustusega vabastada korteriomand ja anda valdus üle 20. detsembril 2012. a. Nimetatud kuupäeval ei ilmunud kumbki täitemenetluse pool (sissenõudja ja võlgnik) valduse üleandmisele. 02. aprilli 2013. a võlgniku ütluse kohaselt puuduvad võlgnikul korteri võtmed ning tal pole teavet, kelle valduses võtmed olla võivad, millest kohtutäitur teavitas avaldajat 10. aprillil 2013. a saadetud e-kirjas.
11.novembril 2013. a avaldajale saadetud kirja manusesse ekslikult sattunud 21. novembril 2012. a koostatud täitmisteates oli kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise aja trükkimisel tekkinud ilmselge kirjaviga (2102, õige aastaarv pidi olema 2012). Tegelikkuses ei omanud nimetatud asjaolu 2013. aasta novembris enam mingit tähendust, sest 21. novembri 2012. a dokumendi sisu oli selle saatmise ajaks vananenud. Samuti oli kirja manuses kaasas võlgnikule koos esimese täitmisteatega saadetud dokumendid täitekulude kohta. Vastavalt TMS §-le 38 on täitekulude kandjaks võlgnik. Avaldaja on kõnealuses täitemenetluses sissenõudja positsioonis ning tema õigusi täitekulu väljamõistmine võlgnikult ei riiva. Avaldaja sõiduks tema asukohast Tallinnas korteriomandi asukohta Kiviõlis kulunud kütuse maksumusega ei ole avaldajale tekkinud kahju. Avaldajale kohalolek korteriomandi valduse üleandmisel on vajalik. Asjaolu, et valdust ei olnud 03. detsembril 2013. a võimalik avaldajale üle anda, oli tingitud osaliselt avaldaja enda tegevusest. Kohtutäitur on 10. veebruari 2014. a otsuses esitanud kaebuse läbivaatamata jätmise põhjendused. Täitemenetluse peatamise alus tuleneb TMS § 46 lg 2 p-st 1, mis lubab kohtutäituril täitemenetlus peatada täituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Isegi siis, kui avaldaja 13. ja 17. jaanuari 2014. a esitatud kirju saaks pidada kaebuseks TMS-i mõttes, ei oleks kohtutäitur kaebust rahuldanud, sest see ei sisaldanud ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, miks kohtutäitur ei oleks tohtinud menetlust peatada.
3.Võlgnik Anne-Ly Männiste sai kaebuse 15. septembril 2014. a kätte, kuid ei ole kohtule vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 30. oktoobri 2014. a määrusega R. Metsa kaebuse kohtutäituri otsuste peale rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Maakohus leidis, et käesolevas ajas on menetlusosalisteks avaldaja ja täitur. Käesolevas asjas tehtav lahend ei puuduta võlgnikku ka seetõttu, et menetlusosalised on teatanud, et võlgnikul ei ole korteriomandi valdust.
4.2.Maakohus jättis avaldaja kaebuse 10. detsembri 2013 otsuse osas rahuldamata.
10.detsembri 2013. a otsuse osas nõuab avaldaja otsuse tühistamist osas, mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva ehk täitetoimingu tegemiseks mõistliku aja määramist, sest sundkorras võlgniku väljatõstmiseks määratud kuupäev 21. november 2102. a ei ole täitemenetluse seisukohalt mõistlik. Maakohus leidis, et sisuliselt on juba toimunud täitetoimingu tegemise aja mõistlikule ajale üle viimine, sest oli määratud täitetoiming korteriomandi üleandmiseks 03. detsembril 2013. a. Õiged ei ole avaldaja väited, et täitetoimingu tegemise aja muutmisega on täitur sisuliselt sissenõudja kaebuse rahuldanud. Täituri poolt täitemenetluse dokumendis esinenud vigade parandamine ei ole samastatav kaebuse rahuldamisega või otsuse tühistamisega. Avaldaja väited täituri poolt dokumentide tagantjärgi koostamise, sisuliselt dokumentide võltsimise kohta, on tõendamata. Asja raames ei ole selle tõendamiseks esitatud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatud dokumentaalseid tõendeid.
4.3.Maakohus jättis avaldaja kaebuse 30. detsembri 2013 otsuse osas rahuldamata. Avaldaja taotles tühistada täies ulatuses 30. detsembri 2013 otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebused bensiinikulu hüvitamiseks, täituri tegevusetuse tuvastamiseks ning valduse väljaandmiseks uue tähtaja määramiseks rahuldamata ja peatas täitemenetluse. Avaldaja on esitanud eraldi menetluses tsiviilasjas 2-14-3186 hagi täituri vastu 27,47 eurose kahju, s.o 03. detsembri 2013. a korteriomandi XXX, Kiviõli valduse üleandmiseks Tallinnast Kiviõlisse sõitmiseks kulutatud bensiini maksumuse hüvitamiseks. Viru Maakohtu 23. mai 2014. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata, kohtuotsus on jõustunud.
20.oktoobri 2014. a avaldaja täiendava seisukoha kohaselt kasutab vaidlusalust korteriomandit Harald Kärner tema ja võlgniku Anne-Ly Männiste vahel 18. juulil 2006. a sõlmitud ja notariaalselt tõestatud korteri tasuta kasutamise lepingu alusel (II kd tl 25–26). Maakohus nõustus avaldajaga, et täitur oleks pidanud täitemenetluses välja selgitama kolmandate isikute õigused avaldaja poolt enampakkumisel omandatava vara suhtes. Samas H. Kärneriga ei ole üürilepingut sõlmitud, tema õigused korteriomandi suhtes kinnistusraamutusse kantud ei ole. Maakohus luges tuvastatuks, et korteriomandi valdus jäi avaldajale 03. detsembril 2013. a üle andmata põhjusel, et avaldaja ei soovinud tema omandi ukseluku lahtimurdmist ega oodata kuni lukuabiteenuse osutaja kohale tuleb. Maakohus leidis, et kohtutäituril ei ole võimalik ilma täitemenetluse osaliste kohaolekuta täitetoiminguid teha, s.h siseneda sissenõudja omandisse ega hoiustada võlgniku või kolmandate isikute asju. Kuna võlgnik asja ei valda, siis ei pea avaldaja asja valduse üleandmist vaid täiturilt ootama. Seega võib ka avaldaja AÕS § 68 lg 1 alusel igal ajal ise nõuda ja saada valdajalt asja valdust, üleandmisest keeldumisel esitada valdaja vastu hagi. Maakohus nõustus avaldajaga, et täitemenetlus on veninud pikaks, kuid leidis, et see on toimunud mitte ainult täituri poolt täitetoimingute tegemata jätmise tõttu, vaid ka sissenõudja passiivsuse ja asja vastu huvi puudumise tõttu. Alates 20. detsembrist 2012. a, mil pidi toimuma valduse üleandmine
ning millele ei ilmunud võlgnik ega sissenõudja, või hiljemalt 03. detsembrist 2013. a ei ole täitur olnud enam tegevusetuses. Seega puudub alus täituri tegevusetuse tuvastamiseks. Maakohus leidis, et täitemenetluse peatamine 30. detsembri 2013. a otsusega oli põhjendatud, kuna kaebuse esitaja on täituri vahendusel asja valduse vastuvõtmisest keeldunud ja tal on otseselt valduse nõudmise õigus.
4.4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse täituri 10. veebruari 2014. a otsuse tühistamiseks rahuldamata. Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud e-kirju ei ole menetlusosalised kohtule esitanud, mistõttu kohtul ei ole võimalik anda hinnangut e-kirjade sisule ega nende vastavusele kaebusele esitatavatele nõuetele. Kui esitatud e-kirjad vastasid kaebusele esitatavatele nõuetele, tuleks kohtutäituril analoogia alusel TsMS §-iga 3401 nõuda kaebustes esinenud puuduste kõrvaldamist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.R. Mets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus olnud õiglane ja erapooletu, vaid algusest peale kallutatud. Kohtumääruste koostajaks tsiviilasjades nr 2-14-1176 ja 2-14-3186 on olnud Kadri Saukas, kes on Rakvere kohtumaja konsultant. Nimetatu tekitab küsimuse, kas kohtunik ise on määruse koostanud. Kaebajale on teadmata, milline on Rakveres elava konsultandi suhe kohtutäituriga; 2) on hagita menetluses kohtule antud uurimisõigus. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, mida tähendavad metaandmed. Maakohus ei pidanud vajalikuks seda hinnata, vaid lähtus täituri õigusest allkirjastada ükskõik mis sisuga dokumente; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta kaebaja 15. märtsi 2014. a vastuväite kohtu tegevuse peale. Enne vastuväite lahendamist ei saanud kohus määrust teha. Maakohus on eksinud kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel menetlustähtaja osas olulisel määral. TMS § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul, kuid käesolevas asjas lahendas maakohus kaebust enam kui 9 kuud. Kohtu pikaajaline menetlus olukorras, kus täitemenetlus on kohtutäituri poolt peatatud rikub oluliselt kaebaja õigusi. Tänaseni ei ole kohtutäitur menetluses teinud toiminguid ja valdus on endiselt üle andmata; 4) on maakohus väljunud avalduse raamidest, asudes omavoliliselt hindama määruskaebuse esitaja passiivsust ja tegevusetust. Kohtutäituri tegevusetust ei õigusta omaniku ehk määruskaebuse esitaja enda tegevusetus; 5) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kinnisasja valdust saab anda üle ainult kinnisasja omaniku juuresolekul. Täitemenetluse alustamise avalduse esitamisega on määruskaebuse esitaja volitanud kohtutäiturit kõikideks tegevusteks, et täita tema esitatud täitmisavaldus. Kohtutäituril on seadusest tulenevalt antud kõiksugused võimalused teha täitetoiminguid, sh siseneda ka võõrale valdusele kui selleks on vajadus. Maakohtu seisukoht AÕS § 36 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamise osas on ebaõige. Alles käesoleva kohtumenetluse käigus on määruskaebuse esitajale teatavaks saanud, et võlgniku ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud notariaalne asja tasuta kasutamise leping. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui kohtutäitur oleks tegutsenud kiiremini ja rakendanud kõiki abinõusid täitemenetluse läbiviimisel, ei oleks taolist olukorda tekkinud; 6) on ebaõige maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja on keeldunud valduse vastuvõtmisest. Määruskaebuse esitaja on esitanud täitmisavalduse, kuid kohtutäituri tegevusetuse tulemusena ei ole kohtutäitur suutnud täitetoiminguid teha enam kui 7 aasta jooksul.
Määruskaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kohtutäitur Kairi Laiõun vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kohtutäituri hinnangul on määruskaebus põhjendamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014. a määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaebuse kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse peale osaliselt, s.o tühistab täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur Kairi Laiõuna 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-de 2–4 osas. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus kohtutäituri 10. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 2 peale. Ringkonnakohus jätab kaebuse kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsuse peale ning kaebuse kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 1 tühistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit ning lahendab määruskaebuse vastavalt TsMS § 667 lg-le 3 kirjalikus menetluses.
8.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja väited maakohtu kohtuniku erapoolikusest tähelepanuta, kuivõrd need väited oleks tulnud esitada maakohtule. Kui menetlusosalisel on põhjendatud kahtlus kohtuniku või pädeva kohtuametniku erapooletuses, siis peab menetlusosaline need kahtlused avaldama. Väide, et menetlusosaline ei tea, millised on kohtutäituri ja kohtuniku või kohtuametniku suhted, ei ole piisav taandamisavalduse esitamiseks.
9.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et TMS § 218 lg 2 kohaselt peab kohus lahendama kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale 15 päeva jooksul kaebuse esitamisest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on nimetatud tähtaega ületanud. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamise eesmärk on asja kiire lahendamine ning täitemenetluse jätkamine, mistõttu ei ole põhjendatud anda ka vastaspoolele ebamõistlikult pikka aega kaebusele vastamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole TsMS § 333 lg 1 teise lause kohaselt määruskaebuse esitaja 15. märtsil 2014 esitatud vastuväite osas seisukoha võtnud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud menetlusõigusnormide rikkumised ei ole käesolevas asjas iseseisvaks määruse tühistamise aluseks.
10.Kohtutäitur jättis 10. detsembri 2013. a otsusega R. Metsa kaebuse rahuldamata ning otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt on täitetoimingu tegemise kuupäeva „21.11.2102“ puhul tegemist ilmselge kirjaveaga. Lisaks oli tegemist ekslikult saadetud dokumendiga, mis nähtus ka dokumendi andmise ja selles märgitud kuupäevadest. Kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooniga 1) jäeti R. Metsa kaebus bensiinikulude hüvitamise nõudes rahuldamata; 2) jäeti sissenõudja kaebus täituri tegevusetuse tuvastamise nõudes rahuldamata; 3) jäeti sissenõudja kaebus uue tähtaja määramiseks valduse väljaandmiseks rahuldamata; 4) peatati täitemenetlus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise ajaks. R. Mets palus kaebuses tühistada kohtutäituri 10. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 2, millega kohtutäitur jättis rahuldamata R. Metsa kaebuse täitetoimingu tegemise kuupäeva muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et täitmisteates aastaarvu 2102 märkimisega on tegemist ilmselge kirjaveaga, mille parandamiseks ei pidanud esitama kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis õigustatult R. Metsa 15. novembri 2013 kaebuse täitmisteates täitetoimingu läbiviimise tähtaja muutmise osas rahuldamata.
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebus kohtutäituri 30. detsembri 2013 otsuse peale bensiinikulude hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas (otsuse resolutsiooni p 1) tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Selle nõude osas on tsiviilasjas nr 2-14-3186 jõustunud lahend.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et täitemenetluse peatamine kohtutäituri
30.detselmbri 2013. a otsuse resolutsiooni p-ga 4 oli põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 8 lg 1 eesmärgist lähtuvalt ei tohi täitemenetluses olla mingeid edasilükkamisi ega peatamisi, välja arvatud seaduses sätestatud alustel. TMS § 46 lg 2 p 1 annab kohtutäiturile võimaluse peatada täitemenetluse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel, kuid ei kohusta täiturit seda tegema. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on kohtutäituri kaalutlusotsusega ning selle tegemisel tuleb kohtutäituril hinnata tema tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Sissenõudja kaebuste lahendamine ei muuda täitedokumendi sisu ega olemust, samuti ei muutu kaebuse esitaja nõue, kaebused ei puuduta kolmandate isikute õigusi. Sellest tulenevalt tuleb kohtutäituri 30. detsembri 2013 otsus täitemenetluse peatamise osas tühistada. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud, siis ei käsitle ringkonnakohus kaebaja alternatiivset nõuet tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2014 otsus, mis puudutab R. Metsa kaebust täitemenetluse peatamise osas.
13.Kaebaja taotles 05. detsembri 2013 kaebuses muuhulgas uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramist ja selle eelnevat sissenõudja kooskõlastamist. Kohtutäitur jättis taotluse 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. TMS § 3 lg 1 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TMS § 8 lg 1 järgi on kohustatud kohtutäitur viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 7 lg 1 järgi keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätete alusel puudus kohtutäituril õigus jätta täitetoimingu läbiviimiseks uus tähtaeg määramata. Asjaolu, et sissenõudja välisriigis viibimise tõttu see võis lükkuda oluliselt edasi, ei ole sellest keeldumise aluseks. Muuhulgas, nii kaebuse esitaja kui ka kohtutäitur mõlemad asusid seisukohale, et uus aeg tuleb määrata kooskõlastatult. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kohtutäitur sissenõudjaga ühendust võtnud ega üritanud uut aega kooskõlastada.
14.Määruskaebuse esitaja palub tühistada kohtutäituri 30. detsembri 2013 otsuse resolutsiooni p 2 osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri tegevusetuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluse on läbiviidud oluliste viivitustega. Kindlasti ei õigusta täitemenetluses toimingute tegemata jätmist täituri ametitegevuse peatamine. Kohtutäituri ametitegevuse peatamisel ei peatu olemasolevad täitemenetlused, vaid määratakse kohtutäituri asendaja (KTS § 25). Asja materjalide kohaselt on käesoleva kohtumenetluse käigus kaebajale teatavaks saanud, et võlgniku ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud notariaalne asja tasuta kasutamise leping. Ringkonnakohus on seisukohal, et kolmanda isiku poolt korteri kasutamine enne enampakkumist sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel pidi olema täiturile teada enne enampakkumise läbiviimist. Kohtutäitur peab olema hoolas ning välja selgitama asja koormavad kolmandate isikute õigused. Ringkonnakohtu arvates on asjas olulise teabe väljaselgitamata jätmine perioodil 2008-2013 ning sellest tekkivate probleemide arutamata jätmine käsitletavad kohtutäituri tegevusetusena ning TMS § 8 alusel kohtutäituri kohustuste täitmisel etteheidetav. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai kohtutäitur 3.12.2013 esmakordselt määruskaebuse esitajalt info selle kohta, et täitedokumendis märgitud korter on kolmanda isiku valduses.
Kirjaliku päringu Kiviõli Linnavalitsusele tegi kohtutäitur alles 13. veebruaril 2014 (I kd tl 122), s.o pärast käesolevas tsiviilasjas kaebuse kättesaamist. Ringkonnkohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole selgitanud välja kõik asjas tähtust omavaid asjaolusid ega tõendanud, milliseid toiminguid on ta teinud asjakohaste andmete väljaselgitamiseks. Seega oli kohtutäitur täitemenetluses osaliselt tegevusetu ning R. Metsa kaebus täituri tegevusetuse tuvastamiseks tuleb rahuldada.
15.Seoses kinnisasja väljaandmisega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 leidis, et TMS § 2 lg 3 sätestab, et TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Lisaks võlgnikule (endisele omanikule) võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see õigus ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Isikutel võib olla kinnisasjale piiratud asjaõigusi (nt isiklik kasutusõigus AÕS § 225 jj kohaselt) või võlaõiguslikke õigusi, nt üürilepingu või rendilepingu alusel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 leidis Riigikohus, et tasuta kasutamise leping ei lähe kinnisasja omaniku vahetumisel erinevalt üürilepingust (kus selle näeb ette VÕS § 291) üle kinnisasja uuele omanikule, st tegelikult võib isiku kasutusõiguse lõppemiseks piisata kinnisasja võõrandamisest kolmandale isikule. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas esitatud teabe kohaselt lõppes tasuta kasutamise leping kinnisasja sundmüügiga.
10.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ning jätab maa ja ringkonnakohtus avaldaja kantud menetluskulud 50 % ulatuses kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 10 alusel. Kuna kaebust ei rahuldata täies ulatuses, siis ei ole põhjendatud jätta avaldaja kulusid täies ulatuses täituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.