Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-16332
Tsiviilasi
Erti Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus vastu dokumentatsiooni väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks ja OÜ KVL Ehitus vastuhagi tasu ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasjade hind
1 947 489.65 krooni (124 467,27 eurot) ja 2 764 448.64 krooni (176 680.47 eurot)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja Erti Kulberg, ik 36812062711, elukoht XXXX; lepingulised esindajad vandeadv Urmas Kõrgesaar ja Tambet Laasik, [email protected] ; Kostja/vastuhagis hageja OÜ KVL Ehitus; lepinguline esindaja vandeadv Tauri Sokk, [email protected]
Kohtuistungi aeg
21. märts 2014
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Kohustada OÜ-d KVL Ehitus andma Erti Kulbergile üle XXXX elamu ehitusalane dokumentatsioon, mis sisaldab endas ehitusprojekti koos muudatustega, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise mahamärkimise akti, ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertfikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid (nn hall ja sinine kaust).
OÜ KVL Ehitus on kohustatud dokumentide üleandmise nõude täitma samaaegselt Erti Kulbergi poolt OÜ-le KVL Ehitus võlgnetava summa tasumisega.
Välja mõista OÜ-lt KVL Ehitus Erti Kulbergi kasuks kahju hüvitise katteks 20 881.97 krooni.
Jätta rahuldamata Erti Kulbergi nõue hinna alandamiseks 586 441.10 krooni
ulatuses.
Jätta rahuldamata Erti Kulbergi nõue kahju hüvitamiseks 859 044.98 krooni ulatuses.
Jätta rahuldamata Erti Kulbergi nõue OÜ Multigramm arve 78 516 krooni hüvitamiseks.
Välja mõista OÜ-lt KVL Ehitus Erti Kulbergi kasuks AS Eesti Energia arve alusel 3 912.80 krooni koos käibemaksuga.
Välja mõista OÜ-lt KVL Ehitus Erti Kulbergi kasuks OÜ Primit nõude loovutuse alusel 40 832.40 krooni koos käibemaksuga.
Välja mõista OÜ-lt KVL Ehitus Erti Kulbergi kasuks leppetrahv 286 288.32 krooni.
Jätta rahuldamata Erti Kulbergi nõue leppetrahvi väljamõistmiseks 71 572.08 krooni ulatuses.
Välja mõista Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde ning materjalide eest 1 362 724.20 krooni.
Maha arvata OÜ-lt KVL Ehitus Erti Kulbergi kasuks väljamõistetud summast 12 808.40 krooni AS Eesti Energia arvete õigeksvõtuga OÜ KVL Ehitus poolt.
Jätta rahuldamata OÜ KVL Ehitus hagi Erti Kulbergilt tasu väljamõistmiseks 23 897.30 krooni ulatuses.
Vähendada Erti Kulbergilt välja mõistetava viivise maksimaalmäära 5 protsendini lepingu maksumusest.
Välja mõista Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks viivis 357 860.40 krooni.
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Vindikatsioonhagi Hageja Erti Kulberg (edaspidi nimetatud ka „tellija“) ja kostja OÜ KVL Ehitus (edaspidi nimetatud ka „töövõtja“) sõlmisid 05.05.2009 töövõtulepingu 1/XXXX, mille objektiks oli elamu ehitamine XXXX kinnistul XXXX. Lepingu p 4.2. kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 31.01.2010. Nimetatud kuupäevaks tööd ei valminud. Varsti pärast lepingu sõlmimist tekkisid selle täitmisega töövõtja poolt probleemid nii töö kvaliteedi kui ka töö korralduse osas. Töövõtja soovis korduvalt saada aktsepti töödele, mida reaalselt tehtud ei olnud. Tellija andis töövõtjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks. Töövõtja teatas, et ta ei kavatsegi töid tähtaegselt lõpetada, eitas igasuguste puuduste olemasolu ning peatas objektil tööd. Tellija taganes lepingust. Taganemisavalduse esitas ka töövõtja ning tellija vaidles sellele põhjendatult vastu. 29.03.2010 andis töövõtja objekti tellijale üle, kuid keeldus ehitise tehnilise dokumentatsiooni üleandmisest, väites, et annab dokumendid üle siis, kui tellija on täitnud töövõtja ees oma rahalised kohustused. Lähtudes lõpetatud töövõtulepingus kokkulepitust kaasasid mõlemad pooled vaidluse lahendamisesse lepingus kokkulepitud eksperdid. Hageja ekspert oli riiklikult tunnistatud ekspert K.S.. Kostja keeldus K.S. ehitise tehnilise dokumentatsiooni väljastamisest ekspertiisi tegemiseks. K.S. teatas hagejale, et sellistel asjaoludel ei ole võimalik ekspertiisi teha. Hageja taotleb kohustada kostjat andma üle XXXX eramu tehniline dokumentatsioon Ehitusseaduse § 31 lg 2 sätestatud koosseisus: 1. ehitusprojekt ja selle muudatused; 2. teostusjoonised; 3. ehitustööde päevik; 4. kaetud tööde aktid; 5. töökoosolekute protokollid; 6. muud ehitamist iseloomustavad dokumendid nagu näiteks ehitustoodete vastavusdeklaratsioonid või vastavussertifikaadid. OÜ KVL Ehitus vastuväited Erti Kulbergi hagile Kostja on seisukohal, et temal on õiguslik alus keelduda dokumentide väljaandmisest. E. Kulberg on jätnud töövõtjale tasumata olulised rahasummad. Kostja on hageja esindajale A. P. ja hagejapoolsele eksperdile K.S. näidanud tutvumiseks dokumente. VÕS § 1016 järgi peab tutvumist võimaldama dokumendi asukohas. Kostja on seda võimaldanud. Kostja ei valda dokumente ebaseaduslikult. Ta on jätnud dokumentatsiooni üle andmata hageja poolt tasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu. Kui hageja täidab oma kohustuse, annab kostja kogu dokumentatsiooni üle. OÜ KVL Ehitus rahaline nõue Erti Kulbergi vastu OÜ KVL Ehitus esitas kohtusse hagi E. Kulbergi vastu, nõudes 1 201 737.50 krooni tasumist eelnimetatud töövõtulepingu alusel. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis oli 183 345.19 krooni. Hagiavalduse kohaselt kuni oktoobrikuuni 2009 esitas töövõtja tellijale koos teostatud tööde aktiga arve, mille tellija tasus vastuväideteta. Novembris 2009 teostatud tööde akteerimistaotlus esitati tellijale 09.12.2009. Tellija tagastas selle, viidates vaegtöödele. Töövõtja esitas 28.12.2009 uue akteerimisõiendi, millesse olid sisse arvestatud ka novembris teostatud tööd, koos arvega. Tellija keeldus jälle tasumisest, viidates üldsõnaliselt vaegtöödele, mis takistavat arve tasumist. 13.01.2010 esitas töövõtja tellijale akti ja arve novembris ja detsembris teostatud tööde kohta, vähendades tööde maksumust 197 433.60 krooni võrra, so 1 460 454 kroonini. Samal päeval teatas E. Kulberg, et vastab aktile lepingus
kokkulepitud tähtajal, so 5 tööpäeva jooksul. 20. jaanuariks 2010 tellija vastuväiteid töövõtjale ei laekunud, mistõttu töövõtja luges teostatud tööd tingimusteta vastuvõetuks. Tellija on tasunud töövõtja poolt esitatud arve osaliselt, tasumata on 677 254.70 krooni. 25.02.2010 esitas töövõtja tellijale aktid jaanuaris ja veebruaris teostatud tööde kohta. Nimetatud aktidest tulenevalt on koostatud ka arve nr 7 summas 524 482.80 krooni, mis on tellija poolt jäetud tasumata. 29.03.2010 toimus pärast lepingust taganemist poolelioleva ehitise üleandmine-vastuvõtmine. Koostatud aktis lepiti kokku mõlema poole eksperdid: K.S. tellija poolt ning R.K. töövõtja poolt, kes pidid 1 kuu jooksul andma eksperdiarvamuse vaidlusalustes küsimustes. K.S. teatas, et temal ei ole võimalik käia OÜ KVL Ehitus kontoris dokumentatsiooniga tutvumas. Selle peale teatas tellija, et ehituse kogu dokumentatsioon on koostatud mitmes eksemplaris, millest üks on ka tellijal. Ekspertide ühine arvamus jäi kokkulepitud tähtaja, so 30 päeva jooksul esitamata. R.K. esitas omapoolse eksperdiarvamuse 28.04.2010. K.S. eksperdiarvamust ei esitanud. OÜ KVL Ehitus tugineb oma hagis ekspert R.K. arvamuses toodule, kes on seisukohal, et kõik töövõtja poolt akteeritud tööd novembris ja detsembris 2009 on teostatud vastavuses lepinguga. Samal arvamusel on ekspert ka töövõtja poolt jaanuaris ja veebruaris 2010 teostatud tööde osas. Kostja ei ole aktile vastuväiteid esitanud, kuid arve nr 7 on samuti tasumata. Lepingu p 16.2 alusel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Töövõtja on arvutanud viivist 03.06.2010 seisuga summas 183 345.19 eurot. Erti Kulbergi vastuväited OÜ KVL Ehitus hagile Kostja hagi ei tunnista. Töövõtja poolt teostatud ehitustööd on olnud madala kvaliteedi ja oluliste puudustega. Tellija on sellele pidevalt tähelepanu juhtinud. 31. jaanuariks 2010, so objekti valmimise tähtajaks oli töövõtja poolt teostatud töid kõigest 50 % ulatuses ning ka selles mahus osaliselt puudustega. Lepingu kohaselt esitab töövõtja tellijale akteerimistaotluse ning tellija otsustab viie päeva jooksul, kas võtab selle vastu või lükkab tagasi. Kui tellija võtab akteeritud tööd vastu, koostab töövõtja arve ning tellija tasub selle 10 päeva jooksul. Kui tellija töid vastu ei võta, esitab töövõtja tellijale muudetud arve, mille tellija tasub, ning töövõtja teeb puudustega tööd ümber. Kui töövõtja tellija etteheidetega ei nõustu, on tal õigus nimetada endapoolne ekspert ning selgitada puuduste olemasolu välja ekspertiisi käigus. Antud juhul on töövõtja keeldunud nii puudustega töö parandamisest kui ka põhjendamatute arvete ümbertegemisest. Samuti ei ole töövõtja järginud lepingus kokku lepitud vaidluste lahendamise korda, vaid on üritanud läbi suruda juba esitatud arveid. E. Kulberg esitas töövõtja 28.12.2009 aktile vastuväited 30.12.2009. Selle peale esitas töövõtja 13.01.2010 uue kirja, milles väitis, et akti sisu on muudetud. 21.10.2010 saatis tellija töövõtjale akteerimistaotluse kinnituse 481 579.20 krooni ulatuses. Sellele kinnitusele ei esitatud töövõtja poolt ei vastuväidet ega ka ümber tehtud arvet. Hoolimata asjaolust, et katuse vaegtööde kõrvaldamine ei olnud selleks hetkeks veel lõpule viidud, on kostja 21.01.2010 akteerimistaotluse kinnitanud. 25.02.2010 akteerimistaotlusele vaidles kostja põhjendatult vastu 11.03.2010. Kostja maksis 22.03.2010 kõigi hageja poolt tehtud ning kostja poolt vastu võetud tööde eest kogusummas 770 590.95 krooni, arvestades maha leppetrahvi ja elektriarve. Kui hageja leidis, et kostja on jätnud tehtud töö alusetult vastu võtmata, oli hagejal võimalik esitada vastav ekspert, kes nimetatud asjaolu kinnitab. Hageja esitatud R.K. ekspertiisiakt ei ole asjakohane, sest selle on koostanud üks ekspert, mitte 29.03.2010 koostatud aktis märgitud mõlemad eksperdid ühiselt. Tellija on seisukohal, et ainuüksi ehitustööde nõutav dokumenteerimata jätmine ja dokumentide üle andmata jätmine annab kostjale õiguse keelduda teostatud tööde vastuvõtmisest. Selleks, et kindlaks teha töövõtja poolt tehtud tööde vastavus projektdokumentatsioonile ja kvaliteedinõuetele on osutunud vajalikuks teostada ehituskonstruktsioonide valikulised avamised. Ehituskonstruktsioonide avamise protokollid 7. maist 2010 ja 25. maist 2010 kinnitavad tehtud tööde mittevastavust. Töövõtja poolt omaalgatuslikult ja ilma tellija eelneva kooskõlastuseta tehtud lisatöid ei tasustata. Töövõtja ei
ole esitanud ühtegi taotlust tööde lugemiseks lisatöödeks ning tellija ei ole selliseid töid aktsepteerinud. OÜ KVL Ehitus poolt nõude suurendamine Tuginedes 29.03.2010 poolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmisakti punkt 3 viimases lauses kokkulepitule, et poolte poolt nimetatud ekspertide poolt koostatav ekspertiisiakt on poolte vastastikuste nõuete lahendamise aluseks, suurendab töövõtja tasunõuet 130 522.80 krooni võrra. R.K. 28.04.2010 esitatud ekspertiisiakti kohaselt ei ole töövõtja kõiki tema poolt tehtud töid akteerinud: soojuspumba tööd 8 % ulatuses, ventilatsioonitöödest puurimistööd 100 % ulatuses ja paigaldustööd, transport ning kinnitusvahendid 38 % ulatuses, puurkaevu rajamise tööd 39 % ulatuses. Tööde hind põhineb töövõtulepingu lahutamatuks lisaks oleval hinnapakkumisel. Tööde teostamise käigus on pooled kokku leppinud, et osade siduvas eelarves nimetatud tööde maht ja sellega maksumus väheneb. Samas tuli töövõtjal teha tellija nõudmisel eelpool viidatud ekspertiisiakti punktis 4 nimetatud töid, mille eest ei ole tellija töövõtjale senini tasunud. Lisatööde tegemise aluseks olid tellija tahteavaldused, mis on poolte poolt fikseeritud ehitusprotokollides ja e-mailides, samuti projektdokumentatsioonil. Ekspertiisiakti kohaselt on kõik nimetatud tööd tehtud. Lisatööde maksumuseks on nende tööde tavaline maksumus. hageja on vastavad kalkulatsioonid esitanud tellijale, kes ei ole pärast kalkulatsioonide saamist vastuväiteid esitanud. Lisatööd olid sellised tööd, mis ei sisaldunud esialgses hinnapakkumises. Lepingu p 14.2. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda mõistliku suurusega muudatus- või lisatööde maksumuse hüvitamist. Tellija käitumine lisatööde tellimisel on olnud selline, et töövõtja on aru saanud lisatööde tegemiseks kokkuleppe saavutamisest. Hinnapakkumisi on tehtud, nt 9.11.2010 (peaks olema 2009, kohtu märkus) katuse lisatööde kohta ning 5.01.2010 on tellijale saadetud põhjalik tabel teostatud lisatööde kohta. Kui kohus leiab, et poolte vahel puudus kokkulepe lisatööde maksumuse hüvitamise kohta, palub hageja hagi rahuldada VÕS §-de 1027 ja 1042 lg 1 alusel summas 285 851.40 krooni. Tellija on jätkuvalt viivituses tasu maksmisega, mille tõttu seisuga 10.08.2010 on töövõtja viivisenõue suurenenud 139 426.84 krooni võrra. Kohtumenetluse käigus asus OÜ KVL Ehitus seisukohale, et tema nõue tasu saamiseks tehtud lepingujärgsete tööde eest on 79 205.62 eurot (tuginedes ekspert T.S. ekspertiisiaktile ja lahutades sellest OÜ KVL Ehituse poolt õigeks võetud nõuded), lisatööde eest – 18 269.23 eurot ning tasu maksmata jätmise tõttu viivise saamiseks töövõtulepingu p 16.2 kohaselt arvestusega 0,1 % viivitatud summalt päevas, mille arvestusliku summa suurust töövõtja vähendab põhivõla summani, so 79 205.62 euroni. OÜ KVL Ehitus aktsepteerib kohustust elektriarvete eest 16 721.20 krooni tasumiseks ja OÜ Primit arve alusel esitatud omandatud nõude 40 832.40 krooni tasumiseks. OÜ Multigramm arvet summas 78 516 krooni OÜ KVL Ehitus ei tunnista. Tee ehitamine ei ole seotud pooltevahelise töövõtulepinguga, töövõtjal sellist kohustust ei olnud. Erti Kulbergi vastuväited nõude suurendamisele E. Kulberg ei tunnista R.K. eksperdiarvamust, sest teine, tellija-poolne ekspert ei ole seda allkirjastanud, ekspert on andnud hinnangu ilma konstruktsioonide avamisega tutvumiseta, ta pole vastanud ühelegi tellija poolt püstitatud küsimusele ning eksperdihinnang ei ole tõenäoliselt valmis saanud kokkulepitud 30 päeva jooksul, sest esitati tellijale alles koos vastuhagiga kohtuistungil 03.06.2010. Ekspert ei ole lisatööde puhul viidanud tellija ja töövõtja kokkulepetele, mis nähtuksid konkreetsetest ehitusprotokollidest ja e-mailidest. R.K. on aktis märkinud, et vastavalt heale ehitustavale esitab töövõtja enne lisatööde alustamist tellijale eelarve ja alles pärast selle kooskõlastamist alustab töödega, kuid käesoleva objekti puhul seda tehtud ei ole. Lisatööde tasunõue on esitatud mitu kuud pärast tööde tegelikku
teostamist ning ilmse sooviga töövõtulepingu ülesütlemise järel nõuda tellijalt raha maksmist. Alusetu rikastumise sätete alusel ei saa töövõtja nõuet rahuldada, sest puudub tellija eelnev kooskõlastus. Töövõtja on lisatöid teinud omaalgatuslikult, mistõttu tellijal ei ole tööde eest tasumise kohustust. Lisatööde eest tasu saamise nõue on täielikult põhjendamata. Erti Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus vastu hinna alandamiseks ja kahju hüvitamiseks. E. Kulberg esitas 29.11.2010 kohtusse hagi OÜ KVL Ehitus, ja selle juhatuse liikmete E.V. ja T.K. vastu. Menetlus E.V. ja T.K. vastu esitatud nõudes lõpetati hagist loobumise tõttu Tartu Maakohtu 16.01.2013 määrusega. E. Kulberg on hagiavalduse kohaselt seisukohal, et ta on alusetult maksnud töövõtja esitatud arveid 586 441.10 krooni ulatuses. Tuginedes K.S. poolt 01.11.2010 esitatud arvamusele ei ole töövõtja osasid töid tegelikult terves ulatuses või osaliselt teinud, teine osa töödest on tehtud nii ebakvaliteetselt, et see on tulnud ümber teha. Puudustega töö on lepingu rikkumine töövõtja poolt, sest tehtud töö ei vasta olulises osas poolte vahel kokku lepitud lepingutingimustele. Tellija nõuab töövõtjalt hüvitist mittekvaliteetselt ja lepingutingimustele mittevastavalt tehtud tööde eest. Hageja aktsepteerib kostja võimalikku tasunõuet 17 940 krooni ulatuses. Töövõtja on lepingutingimusi rikkunud ka sellega, et ei ole käesoleva ajani üle andnud ehituse tehnilist dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmata jätmise tõttu oli tellijal õigus keelduda tasu maksmisest, sest tegemist on vastastikuste nõuetega. Töövõtja on ületanud tööde valmimise tähtaega, mis oli lepingu kohaselt 31.01.2010. Tellija kahju seisneb XXXX elamu ehitustööde maksumuses, mille tegemise tingis kostja poolt lepingutingimustele mittevastava töö ümbertegemise vajadus. Sisuliselt tegi hageja kulutusi selleks, et parandada kostja poolt tehtud lepingutingimustele mittevastav töö. Hageja tellitud uute tööde hind on olnud kostja poolt pakutud hinnast kõrgem. Vaegtööde kõrvaldamiseks kulutas hageja 879 926.95 krooni, mis on tõendatud OÜ Puhas Kodu koondaktiga. Sellest nähtub tööde iseloom ja maksumus ning selle aluseks olevad arved ja maksekorraldused, mis kinnitavad kulutuste reaalset tegemist. Eeltoodu alusel esitab tellija töövõtjale hinna alandamise avalduse 586 441.10 krooni ulatuses. Hageja alandab hinda selle võrra, mis ta on kostjale maksnud, kuid kostja tehtud töö oli ebakvaliteetne. Kui kohus leiab, et hinna alandamine ei ole nimetatud kontekstis kohane õiguskaitsevahend, nõuab hageja alternatiivselt nimetatud rahasummat kostjalt kahju hüvitamise alusel selle tõttu, et ta on tasunud tööde eest, mida kostja tegelikult teostanud ei ole. Hageja kasutab lepingu punktist 16.3 tulenevat õigust ning esitab kostja vastu ka leppetrahvi nõude, mis on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. 5 % lepingu koguhinnast on 357 860.40 krooni, kostja on viivitanud valmis töö üleandmisega alates 31.01.2010, viivise määr oli 0,5 % lepingu hinnast iga tähtaega ületanud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 5 % lepingu kogumaksumusest. Hageja on tasunud AS Eesti Energia arve nr 51901461, 2010 märtsikuu eest summas 3912.80 krooni, mille tasumise kohustus lasus kostjal, kes valdas objekti kuni selle üleandmiseni 29.03.2010. Lepingu p 9.1.14 järgi kohustus töövõtja tasuma töö teostamise ajal valve, kütte, vee, kanalisatsiooni, side ja elektrienergia tarbimisega seotud kulud. Tegemist on alusetu rikastumise olukorraga ning hagejal on õigus nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1041 alusel. Hageja on loovutamise teel omandanud OÜ Primit nõude kostja vastu summas 40 832.40 krooni. Nõue põhineb asjaolul, et OÜ Primit on teinud XXXX objektil alltöövõtjana ventilatsioonitöid, kuid kostja on jätnud alltöövõtjale töö eest tasumata. Hageja on lasknud OÜ-l Multigramm teha korda kinnistule viiv sissesõidutee. Vastav kohustus oli kostjal lepingu p 9.1.13 järgi. OÜ Multigramm arve kajastab teostatud töid, mis on tehtud ajutiste teede loomiseks ehitusplatsile pääsemiseks. Hageja on teinud kulutusi summas 78 516 krooni, mille hüvitamist hageja nõuab VÕS § 1041 alusel. Hageja nõue vastuhagis on 1 947 489.65 krooni, so 124 467.27 eurot. OÜ KVL Ehitus vastus vastuhagile.
E. Kulbergi tuginemine K.S. ekspertiisiaktile oma nõude põhistusena on meelevaldne ning ei vasta 29.03.2010 aktis kokku lepitud vastastikuste nõuete esitamise ja rahuldamise korrale. Hageja ekspert K.S. ja kokkuleppeväliselt kaasatud K.K. allkirja kandev arvamus sai valmis alles 01.11.2010, mitte eelnimetatud aktis kokku lepitud ajal. R.K. hinnang valmis ettenähtud ajal, mil objektil edasisi ehitustöid veel ei tehtud. Leppetrahvi nõue ei põhine lepingul. OÜ KVL Ehitus ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Ekspertide arvamused Kohus määras poolte taotlusel eramu ehitamise ehitustehnilise ekspertiisi, ekspertideks nimetati poolte kokkuleppel R.K., K.S. ja T.S.. Kõik kolm eksperti esitasid eraldi eksperdiarvamused. Allpool on toodud ekspertide vastused poolte poolt kohtu kaudu esitatud küsimustele eksperdiarvamuste kohtule esitamise järjekorras. Ekspert R.K.: Kas töövõtja OÜ KVL Ehitus poolt 13. jaanuari 2010 ja 25. veebruari 2010 akteerimistaotlustes esitatud tööde maht vastas taotluse esitamise hetkeks tegelikult tehtud tööde mahule ja 29. märtsiks 2010, so ehitusobjekti üleandmise hetkeks tegelikult teostatud tööd vastasid ehitusprojektile ja lepingutingimustele? R.K. on olnud OÜ KVL Ehituse poolt taotletud ekspert juba kohtueelses vaidluses. R.K. kinnitab ekspertarvamuses, et ta jääb tema poolt 28.04.2010 koostatud seisukohtade juurde. Töövõtja poolt akteerimiseks esitatud tööd vastasid 13.01.2010 ja 25.02.2010 esitatud aktides nimetatud mahtudele, tööde kvaliteet vastas kokkulepitule. Ekspert lisab, et OÜ Puhas Kodu alustas 03.05.2010 objektil ehitustegevust, millest lepingu kohaselt nimetatud eksperte ei teavitatud. Tegemist oli poolelioleva objektiga, mistõttu vaegtöödest rääkida ei saa. Katkised katusekivid oleks saanud asendada ilma kogu katust ühes konstruktsioonidega eemaldamata. Katusetööd tehti juba lepingu kehtivuse ajal uuesti, st teistkordselt; tehtud tööd kontrolliti eriti hoolsalt ning lisaks eraldi peetavale katusetööde päevikule koostati täiendavad kaetud tööde aktid. Hilisemat kontrolli teostas Leetsaar, kes oli katuse ümberehitamise ajal kogu aeg kohal ning andis loa asuda katusekive paigaldama. Kas OÜ KVL Ehitus poolt kuni 29.03.2010 teostatud tööde kvaliteet vastas ehitusprojektile ja lepingutingimustele? OÜ KVL Ehitus poolt teostatud tööde kvaliteet vastas projektile ja lepingule. Ekspert lähtub sellest, et tööde teostamist kontrollis eriharidust omav ehitusjärelevalve eest vastutav isik, kaetud tööd kontrolliti enne katmist üle ja koostati põhjalikud kaetud tööde aktid, katusetöid kontrollisid lisaks omanikujärelevalvele ka projekteerija ning katusekivide tootja. Millised OÜ KVL Ehitus poolt teostatud tööd tuleb lugeda vaegtöödeks? Kas vaegtööd olid 1. märtsiks 2010 töövõtja poolt kõrvaldatud? Tellija nõudis töövõtjalt 01.03.2010 kirja punktis 3.1., et töövõtja kõrvaldaks katusekonstruktsioonides kõik projekteerija poolt 2009 ekspertiisiaktis nimetatud puudused. Ekspert on seisukohal, et katusetööde päeviku ja kaetud tööde aktide kohaselt olid ekspertiisiaktis nimetatud puudused kõrvaldatud ja kivide panek katusele lubatud. Kas ehitustegevuse omanikujärelevalvet on tehtud vastavuses kehtivate õigusaktidega? Kas töövõtja on järginud omanikujärelevalve ettekirjutusi? Ekspert on seisukohal, et omanikujärelevalvet on teostatud süstemaatiliselt ja vastavaid õigusakte järgides. Ehitustegevus on põhjalikult dokumenteeritud ja omanikujärelevalve poolt kontrollitud. Eksperdile esitatud dokumentatsioonist ei nähtu, et töövõtja oleks jätnud A.P. ettekirjutuse täitmata. Kas algset ehitusprojekti muudeti ehitustegevuse käigus ja kui, siis milles vastavad muudatused seisnesid? Kas töövõtja on järginud vastavaid muudatusi? Esialgne muudatus oli ehitise 0.00 määramisel, mis tehti pärast vaiatööde teostamist. See tõi kaasa vajaduse täiendava pinnase väljakaevamiseks ja vaiapeade armatuuri uuel kõrgusmärgil puhastamiseks. Seoses tööde järjekorra rikkumisega oli pinnasetöö raskendatud. Tellija soovis drenaaži, mis puudus töövõtupakkumisest. Projektdokumentatsioonist puudus nõrkvoolulahendus. Peale OÜ GBD poolt ekspertiisi valmimist detsembris 2009 muudeti oluliselt katusekonstruktsioonide lahendusi. Tuulutuse lisamisel tuli kogu
katusekonstruktsiooni tõsta täiendava alusroovituse lisamisega. Katusejooniselt puudusid linnutõke, katuseastmed, käigusillad, katuseluugid, lumetõkked ning kommunikatsioonide läbiviigud. Kohtule on esitatud kaks erinevat põhiprojekti, üks ehitaja, teine tellija poolt. Kõrvutades erinevaid projektdokumentatsioone ilmneb, et osad muudatused olid kokku lepitud, kuid osad muudatused ei olnud tellija poolt töövõtjale esitatudki. 01.03.2010 saatis projekteerija töövõtjale joonised 6.3.7.A ja 6.3.9.A, kus anti täiesti uus katuse soojustuse lahendus olukorras, kus tellija oli teatanud, et ehitustöö tuleb peatada kuni seni tehtud töös puuduste kõrvaldamiseni. Kas projektdokumentatsioonis esines puudusi, mis takistasid ehitustööde teostamist? Kuna tellija soovis 22.12.2009 edastatud projektimuudatustega täiesti uut katuselahendust, puudusid lõplikud akende avanemise lahendused ning polnud koostatud sisekujundusprojekti, siis on ilmne, et lepingus kokkulepitud tähtajaks ehitise valmimine võimalik ei olnud ja ehitustähtaja pikenemine oleks olnud vältimatu. Töövõtja on taotlenud tähtaja pikendamist, kuid tellija ei ole vastanud. Kas, milliseid, millises mahus ja kvaliteediga on töövõtja teostanud lisa- ja muudatustöid, mis on märgitud OÜ KVL Ehitus poolt 25.02.2010 esitatud „Lisatööde aktis“ või on jäänud akteerimata? Kas loetletud/teostatud lisatööd on lepingu mõistes lisatööd või kuuluvad lepinguliste tööde hulka? Millistel tingimustel on eramu ehitusel tehtav vastav töö lisatöö? Töövõtja on teinud lisatöid, mis on eksperdi poolt loetletud esimeses ekspertiisiaktis. Poolte kokkuleppel vähendati summasid seoses töömahtude vähenemisega (nt puurkaevu ja põrandakütte maksumuse vähenemine). Need tööd, mis hinnapakkumises ei kajastunud, said sama põhimõtte kohaselt olla kas lisa- või muudatustööd. Ekspert möönab, et lepingus kokkulepitud korrast sellisel juhul kinni ei peetud. Kas nimetatud lisa- ja muudatustööde osas oli olemas kokkulepe antud tööde teostamiseks või oli nimetatud tööde teostamine vajalik ehitise tellijale? Nagu varem märgitud, ei peetud kokkulepitud korrast kinni, kuid hinnapakkumises mittesisaldunud vajalikud tööd olid: hoonele uus 0.00; uksealuse sõlme ümberehitus teljel H; tala paigaldamine paneeli toetuseks (vastavalt omanikujärelevalve nõudele); katuse lisatööd (linnutõkked jne); avade puurimised; maakütte trasside hülsside tihendamine; biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustööd; sadevee- ja drenaažitoru väljaviigud idapoolsel nõlval; drenaaži ehitus; nõrkvoolutööd; tagasitäitetööd ja tee-ehitus. Kas ja millises ulatuses on OÜ Puhas Kodu poolt objektil teostatud tööd olnud vajalikud OÜ KVL Ehitus poolt teostatud vaegtööde likvideerimiseks? Kas teostatud tööde maksumus on vastanud tavapärasele selliste tööde eest maksmisele kuuluvale tasule? Tellija poolt on muudetud projektdokumentatsiooni pärast 29.03.2010. Eksperdi arvamuse kohaselt oli tegemist projekteerija poolt koostatud projekti nõrkusega, millist sooviti ehitamise käigus korduvalt ümber teha ja mis tänaseks päevaks on oluliselt muudetud. Kas ehitise kohta koostatud ehitamise tehnilised dokumendid (üleantud dokumendid on tsiviilasja juures eraldi kaustas) vastavad seaduses sätestatule ja töövõtulepingus kokkulepitule? Millal on toimunud dokumentatsiooni üle andmine tellijale? Milline osa ehitise tehnilisest dokumentatsioonist on käesoleva ajani koostamata ja/või tellijale üle andmata? Ekspert on seisukohal, et ehituse täitedokumentatsioon on olnud piisav, arvestades, et tegemist on väikeelamuga. Kohtule on esitatud täielik dokumentatsioon, üleandmata dokumente ei ole. Ekspert T.S.: Kas töövõtja OÜ KVL Ehitus poolt 13. jaanuari 2010 ja 25. veebruari 2010 akteerimistaotlustes esitatud tööde maht vastas taotluse esitamise hetkeks tegelikult tehtud tööde mahule ja 29. märtsiks 2010, so ehitusobjekti üleandmise hetkeks tegelikult teostatud tööd vastasid ehitusprojektile ja lepingutingimustele? Akteerimistaotluses esitatud tööde maht ei vastanud selleks hetkeks tegelikult tehtud töödele. Osa töid olid akteeritud tegelikult tehtust suuremas mahus ja osa töid tegelikult tehtust väiksemas mahus. Tegelikult teostatud tööd ei saanud vastata ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile, sest see ei olnud sõlmitud töövõtulepingu lisaks. Tööde käigus omaniku poolt tehtud muudatuste tõttu ei vastanud üldistades ükski töö töövõtulepingu lisaks olevale ehitusprojektile, sest hoone
kõrgust ümbritseva maapinna suhtes muudeti. Lisaks tehti omaniku soovil hulgaliselt ehitukoosolekute protokollides fikseeritud lisa- ja muudatustöid, mis erinesid töövõtulepingu aluseks oleva ehitusprojekti lahendustest. Ühe mittevastavusena oli muudetud katuse kandekonstruktsiooni lahendust, kuid arvestades projekteerija juhiste järgi katuse ümberehitamist veebruaris 2010 pidi see olema vaadeldav nimetatud ajal ja ei saanud olla konstruktiivse ehitusprojekti autorile teadmata. Kui küsimuses peeti silmas tehtud tööde kvaliteeti, siis see vastas enamike tööde puhul ehitusprojekti nõuetele, mis ei erinenud oluliselt tavapärasest RYL 2000 II klassi nõuetest. Tegelikult teostatud tööd ei saanud vastata lepingutingimustele, sest lepingu lisaks olev ehitusprojekt sätestas tunduvalt leebemad kvaliteedinõuded, kui lepingus nõutud Viimistlus RYL 2000 I klass. Samuti ei olnud täidetav lepingutingimus tööde lõpetamisel taotleda hoonele kasutusluba, sest ehitustööde aluseks olnud ehitusprojekt erines ehitusloa väljastamise aluseks olnust. Tehtud tööd võisid seetõttu olla ka vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Muus osas vastuolusid ei esinenud. Täismahus tööde dokumenteerimise nõuet ei saa esitada täielikult lõpetamata ehitustöödele. Kas OÜ KVL Ehitus poolt kuni 29.03.2010 teostatud tööde kvaliteet vastas ehitusprojektile ja lepingutingimustele? Vastavalt töövõtulepingule tuli puudused fikseerida eraldi koostatavates aktides. Ühtegi puuduste kohta vormistatud akti kohtule esitatud ei ole. Ebakvaliteetselt tehtud töödeks tuleb lugeda ehitatud drenaaži- ja sadeveesüsteemi, mille puhul on ebaselge tööde tegemise aluseks olnud ehitusprojekt olemasolu, sest ilma ehitusprojektita ehitamise oleks pidanud välistama omanikujärelevalve tegija. Teistes töödes esines väheolulisi puuduseid, mis olid lihtsalt kõrvaldatavad (purunenud katusekivide vahetamine, viimistlusvigade kõrvaldamine, tellismüüritise täiendav vuukimine, katuse puitkonstruktsioonide lahenduste parendamine). Selliste puuduste esinemine tööde peatamise puhul on tavapärane, sest neid ei ole vastuvõtmiseks ette valmistatud. Millised OÜ KVL Ehitus poolt teostatud tööd tuleb lugeda vaegtöödeks? Kas vaegtööd olid 1. märtsiks 2010 töövõtja poolt kõrvaldatud? Vaegtöö võiks olla töö, mida ei olnud võimalik tehnoloogilistel põhjustel või näiteks tarnetingimuste tõttu tähtajaliselt teha. Seega selliseid töid ehitustööde katkestamisel esineda ei saa. Kui silmas on peetud puudustega töid, siis need on loetletud analüüsi vastavas osas. Puudused esinesid, kuid need olid lihtsalt kõrvaldatavad. Kui peeti silmas lõpetamata töid, siis ka need on detailselt loetletud ekspertiisi analüüsi osas. Kas ehitustegevuse omanikujärelevalvet on tehtud vastavuses kehtivate õigusaktidega? Kas töövõtja on järginud omanikujärelevalve ettekirjutusi? Omanikujärelevalvet ei ole tehtud õigusaktide nõuetega vastavuses. Ehituskoosolekutel on antud korraldusi hälbida ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist ning vastavate muudatuste sisseviimist ehitusprojekti ei ole omanikujärelevalve tegija poolt nõutud ja kontrollitud. Samuti tuleb lugeda kõiki teostatud tööde puuduste kohta tehtud põhjendatud märkuseid käivateks ka omanikujärelevalve tegemise nõuetekohasuse kohta. Omanikujärelevalvel puudub Ehitusseaduse alusel õigus teha ettekirjutusi. Omanikujärelevalve saab esitada ainult nõudmisi, mis peavad olema esitatud kirjalikult. Vastavaid nõudmiste esitamisi dokumenteeritud ei ole. Kui lugeda nõudmiste esitamiseks ehituskoosolekute protokollides fikseeritud märkused ja nõudmised, siis neid on korratud protokollist protokolli, ilma nende täitmist kontrollimata, isegi kui see oli visuaalselt tehtav (nt katusekonstruktsioonis tugevussorteeritud puidu kasutamine ja mördi pudenemine tellisvoodri tuulutuspilusse). Kas algset ehitusprojekti muudeti ehitustegevuse käigus ja kui, siis milles vastavad muudatused seisnesid? Kas töövõtja on järginud vastavaid muudatusi? Algset ehitusprojekti muudeti korduvalt ja muudatused seisnesid ehitusprojektis esinenud vigade parandamises. Peamiselt puudutas see terrasside ja rõdude kaldeid ja katuse soojustust. Samas jäeti mitmed olulised muudatused ehitusprojektis kajastamata: hoone kõrguse muutmine ja drenaaži- ja sadeveesüsteemi rajamine. Töövõtja on järginud konstruktiivses põhiprojektis tehtud muudatusi ning osasid neist on käsitletud varasemalt tehtud ekspertiisides kui
ehitusprojektile mittevastavusi (terrasside soojustus, tagasitäite materjal). Kas projektdokumentatsioonis esines puudusi, mis takistasid ehitustööde teostamist? Ehitustööde teostamist pärssis vajalikus staadiumis (vähemalt põhiprojekt) arhitektuurse ehitusprojekti ja sisearhitektuursete lahenduste puudumine. Ilma ripplagede ja põrandate täpsete lahendusteta ei ole võimalik nendega seonduvaid töid teostada. Kas, milliseid, millises mahus ja kvaliteediga on töövõtja teostanud lisa- ja muudatustöid, mis on märgitud OÜ KVL Ehitus poolt 25.02.2010 esitatud „Lisatööde aktis“ või on jäänud akteerimata? Kas loetletud/teostatud lisatööd on lepingu mõistes lisatööd või kuuluvad lepinguliste tööde hulka? Millistel tingimustel on eramu ehitusel tehtav vastav töö lisatöö? Viidatud aktis nimetatud tööd on enamuses tehtud, vastav analüüs on esitatud eraldi. Kvaliteedi osas oli lisatöödest olulisi puuduseid drenaažisüseemis, mille kaev paiknes vales kohas ja kasutatud oli vale tüüpi torusid. Akteerimata jäänud lisa- ja muudatustööd on tagasitäite mahu suurenemine seoses hoone kõrguse muutumisega; ajutiste teede ehitamine; telje H/1 kõrvale ehitatud tugimüür, mille vajalikkust ehitaja ei pidanud eeldama, sest seda ei teinud ka konstruktiivse põhiprojekti autor; terrasside ja rõdude sadeveekanalisatsiooni ehitamine; tee ehitamine hoone taha (Oru tee); betoontala gabariitide muutmine; välistreppidele vundamentide lisamine ja treppide plaatide paksemaks muutmine; rõduplaadi täiendav soojustamine ja kahetasapinnaline trapp; täiendav kanalisatsiooni äravool ruumis 010; kastmiskraani paigaldamine ja välibasseini veevarustuse ehitamine; autovarjualuse vundamendi taldmik ja killustikpadi; biopuhasti paigaldamine; täiendav trapp ruumi 007. Kõik eelnevalt viidatud tööd on lisa- ja muudatustööd, st nende tegemist ei olnud töövõtulepinguga kokkulepitud või nende tegemise vajadust ei olnud võimalik töövõtulepingu lisaks olevast ehitusprojektist tuvastada. Eramu ehitusel on esmaseks tehtavate tööde mahu aluseks töövõtuleping, milles võib kokkuleppida ka ehitusprojekti osalise realiseerimise. Teiseks aluseks on tööde ja lahenduste kajastamine ehitusprojektis. Kui muudetakse lahendusi, näiteks muudetakse soojustuse paksust, on tegu muudatustööga või kui lisatakse konstruktsioone ja süsteeme (näiteks biopuhasti), siis on tegu lisatööga. Kas nimetatud lisaja muudatustööde osas oli olemas kokkulepe antud tööde teostamiseks või oli nimetatud tööde teostamine vajalik ehitise tellijale? Eraldi kirjalikke kokkuleppeid või töövõtulepingu muudatusi kohtutoimikusse esitatud ei ole, kui mitte lugeda kokkuleppeks tööde või muudetava lahenduse nimetamine ehituskoosolekute protokollides. Ekspertiisiga ehitise tellijale mittevajalikke ehitustöid ei tuvastatud. Tööde vajadus tulenes peamiselt mittetäielikule tööde teostamise mahule sõlmitud töövõtulepingust, aga ka tööde aluseks oleva ehitusprojekti puudustest ja muutmisest. Kas ja millises ulatuses on OÜ Puhas Kodu poolt objektil teostatud tööd olnud vajalikud OÜ KVL Ehitus poolt teostatud vaegtööde likvideerimiseks? Kas teostatud tööde maksumus on vastanud tavapärasele selliste tööde eest maksmisele kuuluvale tasule? Vastamisel eeldatakse, et silmas peeti puudustega tehtud töid, mitte vaegtöid. Samas tuleb märkida, et OÜ Puhas Kodu poolt tehtud tööde vajalikkuse hindamist raskendab tööde pea olematu dokumenteerimine. Esitatud ei ole ehitatud lahenduste aluseks olnud ehitusprojekti muudatusi, kaetud tööde akte, teostusjooniseid ning kõiki kasutatud materjalide vastavusdeklaratsioone. Väidetavalt ehituskonstruktsioonide uurimiseks vajalikke lammutustöid ja nende mahtu on määratlenud OÜ Puhas Kodu vastutav spetsialist. Kõikide väidetavalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud töödega on muudetud OÜ KVL Ehitus ehitustööde aluseks olnud ehitusprojekti lahendusi. Tehtud muudatusi ja soojustusmaterjalide tootja esindajale esitatud küsimusi analüüsides on ilmne, et kõigi tehtud töödega parandati puudulikust konstruktiivsest põhiprojektist tulenenud hoone ebapiisavat soojapidavust. Nimetatud eesmärgist tulenevalt on tehtud põhjendamatuid otsuseid ehituskonstruktsioonide lammutamiseks olukorras, kus oli võimalik nende puuduste kõrvaldamine ja vastavusse viimine ehitusprojektile ilma kõikide välispiirete lammutustöödeta. Samas oleks sellisel juhul realiseeritud konstruktiivses ehitusprojektis olnud puudlikud lahendused. Puuduste
kõrvaldamiseks olid vajalikud tööd: drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine, kuid ilma liivast tehtud tagasitäiteta; I korruse terrassi trapi avamine ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta. Tööde puhul tuleb arvestada põhjendatud tööjõumaksumust ning korrigeerida mehhanismide kasutamise kulu. Esitatud teostud tööde aktides esineb eksperdi hinnangul mõningaid tööde mahtude küsitavusi ja ülehindamisi, mis võivad osaliselt tuleneda ka tööde puudulikust dokumenteerimisest. Tööjõu maksumuse osas on täheldatav töötunni maksumuse langus viimases aktis, mis on koosatud peale ehituskoosolekul tellija poolt hinnapakkumiste esitamise nõudmist. Töötasu alanemine on vastuolus vaadeldaval perioodil ehitussektoris toimunud pideva brutopalga tõusuga. Seetõttu on kõikides OÜ Puhas Kodu teostatud tööde aktides nr 1–18 tööjõu maksumus ülehinnatud. Kas ehitise kohta koostatud ehitamise tehnilised dokumendid (üleantud dokumendid on tsiviilasja juures eraldi kaustas) vastavad seaduses sätestatule ja töövõtulepingus kokkulepitule? Millal on toimunud dokumentatsiooni üle andmine tellijale? Milline osa ehitise tehnilisest dokumentatsioonist on käesoleva ajani koostamata ja/või tellijale üle andmata? Ehitamise tehnilised dokumendid on koostatud põhjalikumalt, kui Ehitusseaduse alusel on eramu ehitamisel nõutud. Koostatud dokumendid vastavad ka lõpetatud töö osade osas töövõtulepingus kokkulepitule. Esitamata on tehnilised dokumendid töö osadele (eritööd), mida ei oldud ehitustööde peatamise hetkeks täies mahus valmis ehitatud. 29.03.2010 koostatud ja poolte poolt allkirjastatud Objekti üleandmise-vastuvõtmise aktis punktis 4.5 on öeldud: „Töövõtja on seisukohal, et eelnimetatud dokumentidega on Tellijal võimalik tutvuda, kuid nende üleandmine toimub siis, kui tellija on täitnud omapoolsed lepingulised rahalised kohustused“. Koostamata on tehnilised dokumendid täielikult lõpetamata töö osade kohta, kuid nende koostamist ei saa tööde katkestamisel nõuda, sest tööde käiku ette dokumenteerida ei ole võimalik. Analüüsinud kõiki kohtutoimiku materjale, on ekspert veendunud, et väidetavate puuduste kõrvaldamise tegelikuks eesmärgiks oli nende tööde teostamise eest tasu nõudmine KVL Ehitus OÜ-lt, et finantseerida hoonel puudulikust ehitusprojektist tulenenud soojustehnilise ebatõhususe kõrvaldamist. Eelnevat kinnitavad järgmised faktid: hoonele on välja ehitatud põrandaküttesüsteem, mille soojusväljastust ei ole võimalik ilma mugavusnõuete rikkumiseta suurendada. Ehitatud süsteem on arvestatud energiatõhusate piiretega hoonele, projekteeritud maksimaalne küttevõimsus on 50 W/m2. Ehitamise ajal alustati konstruktsioonide soojapidavuse parendamisega. Keldriseina sokliosale lisati täiendav soojus ja katuslae osa projekteeriti ringi, suurendades selle soojapidavust. Tulenevalt konstruktiivse põhiprojekti puudustest tehti samaaegselt muudatusi, mis suurendasid konstruktsioonide soojajuhtivust, näiteks terrasside ja rõdude kallete tagamiseks vähendati soojustuse paksust. Varasemalt koostatud ekspertiisiaktid ja ehituskonstruktsioonide avamised on keskendunud ainult tehtud töödes puuduste esinemise küsimusele ja tööde aluseks olnud ehitusprojekti puuduseid ning vastuolusid ei ole analüüsitud. Kõikide välispiirete suuremahuliste ümberehitamiste põhjenduseks toodi ehitustööde mittevastavus ehitusprojektile või puudused tehtud töös. Keldriseina taguse täite eemaldamise esmaseks põhjenduseks oli täite mittevastavus ehitusprojektile, kuigi ehituskoosolekul oli antud korraldus ehitusprojektis nimetamata täitematerjali kasutamiseks. Hiljem tuvastati drenaaži mittevastavus ning peale drenaaži ümberehitamist tagasitäite tegemise käigus lisati keldriseinale ehitusprojektis kajastamata täiendav kiht soojustust. I korruse terrassi trapi leke oli lokaalselt kõrvaldatav ning ei vajanud ulatuslikke terrassi lammutustöid. Siiski tehti nimetatud puudusele viidates otsus kogu ehitatud kattekonstruktsioon lammutada. Uuesti ehitamisel muudeti terrassiga piirnevate välisseinte sokli lahendust ning likvideeriti terastala poolt tekitatud varasem külmasild. Samuti lisati terrassi taastamisel 50 mm soojustust, mida ei olnud nõutud KVL Ehitus OÜ poolt tehtud tööde aluseks olnud ehitusprojektis. Välisseinte puhul ei ole üheselt tõendatud puuduste esinemine ja nende ulatus. Kahtlused on defektide
tekkimise asjaoludes. Taastamisel vahetati soojustusmaterjal efektiivsema vastu ning kasutati 25 mm paksust soojustatud tuuletõkkeplaati varasema tuuletõkkepaberi asemel, mis parandas seina soojustehnilisi omadusi. Seina taastamisel ei kasutatud lammutatud telliseid, nende kogus ei oleks olnud ka piisav, sest seina paksus suurenes. Ehitatud soojustuse roovitus vahetati välja, kuigi seda oli võimalik remontida. Katuse puhul on seda soojustuse lisamiseks 230 mm varasemast kõrgemale tõstetud. Seda ei olnud võimalik teha olemas olnud katusel puuduste kõrvaldamisega, mida oli juba korra projekteerija juhiste kohaselt tehtud. Vastavat ümberehitamist on püütud varjata, sest esitatud ei ole muudetud projektilahendust. Vastuolu ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga on OÜ Puhas Kodu poolt tehtud töödega veelgi suurendatud. Puhas Kodu OÜ tehtud tööde kohta ei ole esitatud kohtule projektlahendusi. Ehitustööde kohta ei ole koosatud ühtegi kaetud tööde akti ning materjalide vastavusdeklaratsioone on esitatud ebapiisavas mahus. Ekspert K.S.: Kas töövõtja OÜ KVL Ehitus poolt 13. jaanuari 2010 ja 25. veebruari 2010 akteerimistaotlustes esitatud tööde maht vastas taotluse esitamise hetkeks tegelikult tehtud tööde mahule? Ekspert konstateerib, et ehituspäeviku kirjed ei sisalda piisaval hulgal viiteid ehitustööde osas käibes olnud joonistele jm ehitusprojekti osadele, mille alusel saaks konstrueerida ehitustööde võimaliku mahulise ulatuse nimetatud kuupäevade lõikes. Ehitustööd olid oma teostatuselt maha jäänud algsest kalendergraafikust. Peatööettevõtja poolt kinnitatud ja erinevate tööettevõtjate poolt koostatud kaetud tööde aktid kirjeldavad kaudselt ehitustööde edenemist nendel ajahetkedel, millal vastavad aktid koostati ning eeldavad nende kasutamiseks sünkroonsete ehitusmahtude arvutamist ning nende võrdlemist originaarse hinnapakkumuse mahtudega. Ekspert on seisukohal, et selline tegevus väljub algse ekspertiisi ülesande mahust. Tellija ehituskoosoleku protokollides markeeritud kanded ei oma füüsilisi seoseid ühegi teostatud ehitustöö mahupõhise indikatsiooniga. Samuti on need kirjed valdavalt ehitise kvaliteedile orienteeritud märkused, mille alusel tellija ja tema omanikujärelevalve teostaja asuvad seisukohale, et tulenevalt erinevatest kvaliteedi mittevastavustest ei ole mahuline esitus aktsepteeritav. Ekspert konstateerib veelkord asjaolu, et teostatud mahtude osas toimus protsentuaalne teostavate tööde edenemise kirjeldamine ning et mingeid teostatud ehitustööde füüsiliste mahtude ülemõõtmist teostatud ei ole ning selliseid dokumente pole kohtumaterjalidele seni lisatud. Seega saaks teostatud mahtude vastavuse hindamise aluseks olla ainult ja ainult erinevas mahus teostatud fotod ehitustöödest, eeldusel, et nad korrespondeerivad nimetatud kuupäevadega seonduvaid, sisult eelnevaid ehitustööde teostamise ajahetki. Siinjuures asub ekspert seisukohale, et nende fotode põhjal, elimineerides teostatud ehitustööde kvaliteeti puudutavad asjaolud, võisid teostatud ehitustööd olla mahulises korrelatsioonis akteerimise taotlustega, kuid taotluste täpne ja asjakohane maht ei ole fotode järgi määratav. Eritööde teostamise osas dokumenteeritud kaetud tööde aktid ning survestamise jne toimumise fikseerimised ei ole iseenesest tööde sisulise teostatuse ja nende tervikliku ehitusprojektile vastavuse fikseerimise allikad. Kas töövõtja OÜ KVL Ehitus poolt 29. märtsiks 2010, so ehitusobjekti üleandmise hetkeks tegelikult teostatud tööd vastasid ehitusprojektile ja lepingutingimustele? Vastavalt ehitustööde osas koostatud ja allkirjastatud täitevdokumentidele vastasid ehitustööd kvaliteedinõuetele, millised tulenesid ehituslepingust ja ehitusprojektis sätestatud tingimustest, kuid vastavalt tellija ehituskoosoleku protokollidele esines mitmeid olulisi mittevastavusi ehitusprojektile ning tellija empiirilistele kvaliteedinõuetele. Viimaste olemasolu ja asjakohasust on kinnistatud koosoleku protokollide allkirjastamisel ning neile sekundeerivad omanikujärelevalve erinevad märkused nimetatud ehituskoosolekute protokollides. Mitte mingisuguseid mõõtmisi, millega oleks tuvastatud teostatud ehitustööde mittevastavus RYL 2000 nõuetele, käesoleva ekspertiisi aluseks olevad kohtumaterjalid ei sisalda. Asjaolu, miks tellija ehituskoosolekute käigus esitatud märkusi ei kantud üle muudele ehituse täitevdokumentidele (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, teostusjoonised) ning miks tellija järelevalve läbiviija need dokumendid
ilma selliste ülekanneteta ehitustööde kvaliteedi puudulikkuse osas, on selliselt allkirjastanud, ei ole eksperdil tuvastada õnnestunud. Millised OÜ KVL Ehitus poolt teostatud tööd tuleb lugeda vaegtöödeks? Kas vaegtööd olid 1. märtsiks 2010 töövõtja poolt kõrvaldatud? Vaegtöö mõistet ei ole osapoolte vahelises ehituslepingus muul moel kirjeldatud kui ehituslepingu XII peatüki punktis 12.7. Garantiitähtaja jooksul Lepingu objektiks olevate Tööde juures ilmnenud puudused, vaegtööd ja praaktööd kohustub Töövõtja kõrvaldama omal kulul. Ekspert asub seisukohale, et niivõrd kuivõrd puudus vaegtöö kui sellise instituut ehituslepingu osapoolte vahelises suhtes, ei saa 01.03.2012.a seisuga argumenteerida ja esitada mingeid seisukohtasid selles osas, et selliseid ehitustöid, vaegtöid oleks peatööettevõtja poolt kõrvaldatud. Kas ehitustegevuse omanikujärelevalvet on tehtud vastavuses kehtivate õigusaktidega? Kas töövõtja on järginud omanikujärelevalve ettekirjutusi? Omaniku järelevalve esindaja on osalenud tellija poolt initsieeritud erinevatel tellija ehituskoosolekutel, kus on markeeritud ehitusprojekti esinevaid ebatäpsusi ning ehitusprojekti konstruktiivset osa puudutavate täpsustuste teostamise vajadust; on osalenud erinevatel tellija initsieeritud ehituskoosolekutel, sh nn katuseprotokollide aluseks olevatel erakorralistel tellija ehituskoosolekutel ning seeläbi esitanud ka teostavate ehitustööde mittevastavuse osas omapoolseid märkusi, kuid need märkused on ülekandmata ehitustööde päevikusse jne. Vaatamata dokumentide suurele mahule ei ole võimalik luua ühtegi dateeringut, millal omaniku järelevalve oleks in situ ja de facto kontrollinud teostatud ehitustööde üldist olukorda. Omanikujärelevalve ei ole lisanud ehitustööde päeviku ühelegi lehele mingeid märkuseid teostavate ehitustööde kvaliteedi ja kvantiteedi osas, seda isegi siis kui samal kalendripäeval toimunud ehitustööde koosolek sellist temaatikat käsitles: omaniku järelevalve teostaja ei realiseerinud talle EhS-iga ja omaniku järelevalve korraga antud kõiki õigusi. Samal ajal viitab selliste märkuste pidev esinemine tellija ehituskoosoleku protokollides asjaolule, et ehitusettevõtja, olles ehituslepingu põhiselt teadlik selliste koosolekute õigusvõimest ehituslepingu kontekstist tulenevalt, ignoreeris dokumenteeritud ja allkirjastatud, kuupäevaliselt dateeritud probleeme ega korraldanud nende täitmist asjakohasel viisil. Kui lugeda tellija ehituskoosolekute protokollid vastavaks EhS-i § 31 sätestatud ja järelevalve määruses fikseeritud ehitusettevõtja kohustuse täitmisega ehituskoosolekute läbiviimise ning dokumenteerimise osas, asub ekspert seisukohale, et peatööettevõtja ei ole jälginud omaniku järelevalve ettekirjutusi ehitustööde teostamise osas protokollitud nõuete täitmise teel. Kas algset ehitusprojekti muudeti ehitustegevuse käigus ja kui, siis milles vastavad muudatused seisnesid? Kas töövõtja on järginud vastavaid muudatusi? Algse ehitusprojekti muudatuste osas on võimalik tuvastada järgmist: Protokoll 1- DP üleandmise kohustus; Protokoll 2 – toimus ±0.00 muutus (tegelik muudatus antud vastava indikatsioonina konkreetsel plaanil); Protokoll 7 - terrassi joonis korrigeeritud 06.08.2009; Protokoll 8 – varikatuse lahenduse täpsustus; Protokoll 12, 13 – autopanduse lahendus; Protokoll 19 – töövõtja esitas katuslae soojustuse lahenduse; Protokoll 20 – võeti lahendus töösse, kooskõlastanud insener Vilt; Protokoll 20 - GBD OÜ esitas trepimademete armeerimise lahendused 8.2.2A ja 8.2.3A; Protokoll 24 - GBD OÜ esitas korrigeeritud katuse lõikejoonise 4.1.2.12A; Protokoll 25 – ehitajal esitada korrigeeritud katuse täpsustused. Eeltoodut üldistades konstateerib ekspert asjaolu, et ehitusprojekti käitlemisel ehitustööde teostamise käigus esines selle muudatusi, kuid nende mõju ei olnud ulatuslik. Kõik ehitusprojekti muudatused on seotud ehitustööde peatööettevõtja poolse kohustusega tagada ehitamine vastavalt ehitusprojektile ja initsieerida vajalik ehitusprojekti maht tööjooniste tasandil. Juhul kui algset ehitusprojekti muudeti ehitustegevuse käigus, siis kas töövõtja on järginud vastavaid muudatusi? Ehitusprojekti muudatused, millised on kirjeldatud tellija ehituskoosolekute erinevates protokollides on üle kandmata ehituspäevikusse, mille tõttu tekkib eksperdil põhjendatud arvamus, et kogu ehitustegevus viidi läbi ehituslepingu esemeks oleva projektdokumentatsiooni baasil. Kas projektdokumentatsioonis esines puudusi, mis
takistasid ehitustööde teostamist? Ehituslepingu peatükis III markeeritud ehitusprojekti osad olid ekspertiisitud, eelkõige konstruktiivse osa projekt, ning antud ehitustööde teostajale üle piisava ajavaruga. Kõikide ehitusprojekti muudatuste teostamine ning ehitusprojekti varustamine tööjooniste tasandil formeeritavate ehitusprojekti osadega oli ehitusettevõtja ülesanne. Kas, milliseid, millises mahus ja kvaliteediga on töövõtja teostanud lisa- ja muudatustöid, mis on märgitud OÜ KVL Ehitus poolt 25.02.2010 esitatud „Lisatööde aktis“ või on jäänud akteerimata? Kas loetletud/teostatud lisatööd on lepingu mõistes lisatööd või kuuluvad lepinguliste tööde hulka? Millistel tingimustel on eramu ehitusel tehtav vastav töö lisatöö? Ekspert on seisukohal, et ei tohiks teostatud ehitustööde akteerimise läbiviimisel luua olukorda, kus ühes akteerimise formaadis esitakse koos lepingulised ehitustööd, nende osas läbiviidud muudatused ja neile täiendavalt lisanduvad ehitustööd, i.e lisatööd. Selles osas on korrektne iseseisva, nn lisa- ja/või muudatustööde akti koostamine. Selline iseseisev akt loodi ehituslepingu täitmiseks esmakordselt alles 29.01.2009.a seisuga. Lisatöö on ehitustehnoloogiline töö, nende tööde kompleks jne, millise teostamise vajadus tekkis ehitustööde teostamise käigus ning millised ei muuda kasvamise ja/või kahanemise suunas originaarse pakkumuse ehitustöid, vaid loovad seni pakkumuses mittekirjeldatud vajaduse ehitusööde koostamise osas. Sellised tööd, millised muudavad algseid ehitustöid ja/või lisanduvad nendele, on oma olemuselt omased kõikide ehitiste püstitamise problemaatikale. Kas nimetatud lisa-ja muudatustööde osas oli olemas kokkulepe antud tööde teostamiseks või oli nimetatud tööde teostamine vajalik ehitise tellijale? Kui lisa- ja/või muudatustöö initsieerija on ehitustööde ettevõtja, siis tuleneb selline vajadus kas algse pakkumuse ebapiisavusest või siis tellija spetsifikatsioonide muudatustest, millised muudavad algset ehitusmaksumuse hinnapakkumust. Kui initsieerija on tellija, siis tuleneb see vajalikkus reeglina kas tellija algsete spetsifikatsioonide (vajaduste) muutumisest ja/või tegevusest mõne teise initsieerija poolt loodu aktsepteerimisel. Kui initsieerija on projekteerija, siis tuleneb selline tegevus kas tellija algsete spetsifikatsioonide muutustest (ehitusprojekti muudatused) või siis ehitusettevõtja poolt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud muudatuste sisseviimisest ehitusprojekti või siis vajadusest muuta algset ehitusprojekti, seda kas autorijärelevalve või korralise ehitustegevuse käigus tuvastatud puuduste elimineerimiseks. Kas ja millises ulatuses on OÜ Puhas Kodu poolt objektil teostatud tööd olnud vajalikud OÜ KVL Ehitus poolt teostatud vaegtööde likvideerimiseks? Kas teostatud tööde maksumus on vastanud tavapärasele selliste tööde eest maksmisele kuuluvale tasule? OÜ Puhas Kodu poolt ehitustööde teostamise aluseks oli ehitise tellija soov saada selgust katkestuskuupäevani teostatud ehitustööde osas, seda nii kvaliteedi kui ka mahuparameetreid arvesse võttes. Seega ei olnud tegu klassikalises mõistes vaegtöödega, i.e ehitustöödega, millised on tähtajaks teostamata, vaid ehitustöödega, milliste osas a priori nende teostamise kvaliteet oli kaheldava iseloomuga. Tulenevalt asjaolust, et ehituslepingu katkestamise järgselt ei olnud ehitustööde peatööettevõtja üle andnud tema poolt koostatud ehituse täitevdokumentatsiooni ning visuaalse vaatluse tulemusena ei olnud reeglina võimalik tõestada seni püstitatud ehitise osade vastavate kvaliteedikriteeriumite paikapidavust, viidi läbi ehituskonstruktsioonide avamine, ka purustaval meetodil. Ekspert asub seisukohale, et OÜ Puhas Kodu teostatud ehitustööd olid vajalikud nende ehitustööde seisukorra hindamiseks, milliste osas puudus adekvaatne kvaliteedi kirje nende vastavuse osas kehtestatud nõuetele. Selliste ehitustööde initsieerimine oli tellija õigus, seda peale ehitustööde katkestusakti formeerimist ning mahus, milline puudutas akti koostamise hetkeks de facto teostatud ehitustöid, sõltumata nende tasumisest või mittetasumisest: drenaažisüsteemi ümberehitamine; sadeveesüsteemi ümberehitamine; vundamentide kaeve tagasitäiteks kasutatud materjali korrektsioon, i.e liiv (ehitusprojekti nõue v.s de facto kasutatud pinnas); I korruse terrassi trapi avamine (läbijooks), betoonplaadi asendamine, soojustuse korrigeerimine ja geotekstiili paigaldus; välisseinte konstruktsioonide demontaaž
ja taastamine; katuste, terrasside ja rõdude ümberehitamine, sh osaline konstruktsioonide eemaldamine. Kas ja millisel moel said OÜ Puhas Kodu teostatud ehitustööd ulatuda nt hoone katuste, terrasside ja rõdude ümberehitamise teostusele, ei ole ekspertiisi teostajale lõplikult selge. Eksperdi arvates on välistatud kallimate konstruktsioonide teostamine ja teiseste materjalide paigaldamine v.s originaarne ehitustegevus. Kas teostatud tööde maksumus on vastanud tavapärasele selliste tööde eest maksmisele kuuluvale tasule? Reeglina oli kasutuses tööde teostamise maksumuse formeerimisel tunnitasu määr või suletud üksushinded. Sellise lähenemise põhjustas asjaolu, et kaasnevate ressursside de facto kulu oli raske, kohati ehk ka võimatu määrata. Osapoolte vahel toimus pidev hinna täpsustus. Ekspert eeldab, et tellija ja OÜ Puhas Kodu vahel oli suhestatuse aluseks siiski hinnapakkumus, mitte monopoolne tööettevõtja tingimus. Kas ehitise kohta koostatud ehitamise tehnilised dokumendid (üleantud dokumendid on tsiviilasja juures eraldi kaustas) vastavad seaduses sätestatule ja töövõtulepingus kokkulepitule? Millal on toimunud dokumentatsiooni üle andmine tellijale? Milline osa ehitise tehnilisest dokumentatsioonist on käesoleva ajani koostamata ja/või tellijale üle andmata? EhS-is ja dokumenteerimise määruses on sätestatud nimetatud dokumentide loetelu alljärgnevas: ehitusprojekt ja selle muudatused on olemas; ehitustööde päevik on olemas; kaetud tööde aktid on olemas; töökoosolekute protokollid puuduvad; teostusjoonised on olemas; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt on olemas; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid puuduvad; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse akte ei olnud vajalik teostada. Seoses ehituslepingu katkestamisega ehitise ekspertiisi tulemusena on koostatud ekspertarvamus. Ehitamise ajal on koostatud üks ekspertiisiakt. Muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid, sertifikaadid ja osalised kasutusjuhised on olemas. Kuna täitevdokumendid esitas Tartu Maakohtule ehitustööde peatööettevõtja KVL Ehitus OÜ, siis neid ei olegi seni tellijale üle antud. Ekspert peab loogiliseks, et igasuguse üleandmise kontekstist tulenevalt, seda veel olukorras, kus ehituslepingu osapooled on sügaval antagonistliku käitumisega, saab üleandmise aluseks olla ainult üleandmise akt koos vastavate lisadega. Juhul, kui Tartu Maakohus ei pea asjakohaseks lugeda tellija ehituskoosoleku protokolle dokumentideks, millised asendavad ehitusettevõttele kohustuslikku ehituskoosoleku protokolli, siis konstateerib ekspert asjaolu, et selliseid ehitaja ehituskoosoleku protokolle ei eksisteeri. Samuti ei eksisteeri dokumenteerimise määruses sätestatud eritööde teostamise akte, mille põhjal võib lugeda eritöö teostatuks. Primitiivne mingi torustiku survestamise akt ei ole oma olemuselt veel eritööde teostamise akt. Lepingus ja dokumenteerimise määruses sätestatud teostusjoonised, seda sisemiste eritööde osas, ei ole piisavas mahus koostatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et poolte rahalised nõuded tuleb rahuldada osaliselt. Erti Kulbergi nõue ehitamise dokumentatsiooni üleandmiseks kuulub rahuldamisele, kuid nõude täitmine peab toimuma samaaegselt töövõtjale tasu maksmise kohustuse täitmisega (VÕS § 110 lg 1 kohaselt). VÕS § 635 lg 1 ja lg 4 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 636 lg 4 kohaselt Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.
Kohus ei nõustu tellija esindajate seisukohaga, et tellija tarbijana on õigustatud saama seaduses sätestatud kaitset. Ehituse töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks, nähtuvalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-80-08 p 15 märgitust: „Pooled ei vaidle, et on sõlminud kaks lepingut ehitustööde tegemiseks, .... Oma sisult vastavad need VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. ... Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Nimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtulepingu regulatsioon võlaõigusseaduses on selle seaduse § 5 kohaselt üldiselt dispositiivne.“ Lepingust taganemiste kehtivus Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et 05.05.2009 sõlmiti Töövõtuleping 1/XXXX, (edaspidi – leping). Lepingu täitmisel tekkisid lepingu poolte vahel vastuolud, mistõttu kumbki pool leidis, et temal on õigus lepingust taganeda. E. Kulberg taganes 19.03.2010 kirjaga (I kd tl 41-44) töövõtulepingust, sest tööde valmimise tähtaeg oli möödunud ning objektil esinevad puudused arvukad ja selged. Lepingu p 4.2. kohaselt oli tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise tähtpäev 31.01.2010. Eramu ei saanud valmis kokkulepitud tähtajaks. Kohus on seisukohal, et E. Kulbergi 19.03.2010 taganemisavaldus vastas sisult poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitule ning lepingu täitmisel faktiliselt kujunenud olukorrale. Tähtajaks oli eksperdiarvamusest (mida kohus käsitleb allpool) nähtuvalt tehtud töid ainult ca 50 % ulatuses lepingu hinnast. Töövõtulepingu p 17.5.2. kohaselt lepiti kokku tellija õigus lepingust taganeda, kui töövõtja teeb töid aeglaselt ning tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). II kd tl 44-180 olevate tellija ehituskoosoleku protokollide kohaselt jäi ehitaja järjepidevalt maha koostatud ja ka muudetud töögraafikutest. Töövõtja on esitanud vastuväited tööde kvaliteedi etteheidete osas, kuid mitte selle kohta, et töö ei saanud tähtajaks valmis. Taganemisavaldus on ka formaalselt kehtiv, sest see on allkirjastatud ja vastaspoolele kätte toimetatud. Taganemisavalduse (allkirjastamata, I kd tl 49, tl 50 oleva tellija esindaja vastuse kohaselt on taganemisavaldus saadud 19.03.2010 e-kirjaga) esitas ka töövõtja, eirates lepingus kokkulepitud 7-päevast tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ja andis tellijale aega tasu maksmise kohustuse täitmiseks 3 päeva. OÜ KVL Ehitus 19.03.2010 taganemisavaldus on formaalselt puudustega, sest seda ei ole allkirjastatud (vähemalt ei ole kohtule allkirjastatud avaldust esitatud). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. E. Kulberg esitas materiaalselt ja formaalselt kehtiva tahteavalduse 19.03.2010 kirjaga, mis on pealdise kohaselt OÜ KVL Ehitus juhatuse liikmele E.V. allkirja vastu üle antud 22.03.2010. 05.05.2009 sõlmitud Töövõtuleping 1/XXXX on lõppenud E. Kulbergi poolt lepingust taganemise tõttu alates 22.03.2010. Poolte vastastikune taganemine lepingust on fikseeritud I kd tl 53-54 oleva Objekti üleandmise-vastuvõtmise aktiga, koostatud 29.03.2010, mille kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu peatöövõtu tegemiseks eramu ehitamisel, „mõlemad pooled on esitanud töövõtulepingust taganemise avaldused ja lepingust taganenud“ ning poolte vahel on vaidlus töövõtja poolt lepingu täitmise kvaliteedi ja mahu osas. Viidatust tulenevalt ei ole kumbki töövõtulepingu pooltest vaidlustanud vastaspoole taganemist lepingust. Lepingu täimine on mõlemapoolselt lõpetatud ning kokku on lepitud ülesse jäänud vaidluste
lahendamise kord. Kohus on seisukohal, et aktis fikseeritu ei muuda õiguslikku olukorda, mille kohaselt on E. Kulberg ühepoolselt lepingust taganenud 22.03.2010 ja mille tulemusena on leping lõpetatud. Hilisemad avaldused lõppenud lepingust taganemise kohta ei oma enam õiguslikku tähendust. OÜ KVL Ehitus tasunõue Kohus on seisukohal, et OÜ-l KVL Ehitus on õigus saada tasu tehtud tööde eest, tulenevalt VÕS § 635 lg 1 sätestatust. Kuivõrd tellija töövõtja viimaseid esitatud akte ei aktsepteerinud, siis nähtub saada oleva tasu suurus kohtu poolt määratud ekspertide arvamusest (mis läheb kokku ka poolte vahel lepingu punktis 11.3. kokkulepituga selles osas, et vaidluse korral ütleb ekspert/eksperdid, kelle nõue või vastuväide on põhjendatud). Ekspertide R.K. (IV kd tl 95-110) ja T.S. (V kd) arvamused on sisult sarnased, eksperdid on jõudnud sarnastele järeldustele, ehitustööde valmimise hinnangute suurusjärgud on võrreldavad. Kohus lähtub tasu suuruse kindlaksmääramisel nimetatud ekspertide poolt avaldatud seisukohtadest. Ekspert T.S. arvamuse kohaselt oli töövõtja poolt tööde katkestamise ajaks märtsis 2010 tehtud tööde maht järgmine (lepingus kokku lepitud, kuid täielikult tegemata tööd on käesolevast tabelist välja jäetud): Tööde nimetus %
Mõõtühik Maht Ühiku hind
Lammutustööd ja purustamine objekt 1,00 80000,00 Ehitusaluselt pinnalt kasvupinnase eemaldamine ja ehituskrundile kokku kogumine m2 190,00 20,00 Ehituse märktelgede piirde ehitus objekt 1,00 12000,00 Vundamendi alt pinnase väljakaevamine m3 550,00 37,00 Tihendatud killustikalus 20 cm vundamenditaldmiku alla m3 12,00 500,00 Tagasitäide vundamentidele m3 110,00 155,00 Pinnase tagasitäide ja kihtide kaupa tihendamine m3 46,00 230,00
Puurinjektsioonvaiad MV225/5jm tk 55,00 3666,00 Monoliitsed lintvundamendid m3 59,00 2700,00
Teraskiudbetoon 200 mm 30kg/m3 (kelder) m2 226,00 324,00 Soojustus EPS 100 100 mm perimeetril (kelder) m2 226,00 99,00 Kile (kelder) m2 226,00 9,00 Paroc mürasummutusplaat (I korrus) m2 164,00 86,00 Paroc mürasummutusplaat (II korrus) m2 97,00 86,00 Korruste pealevalu 7cm (I korrus) m2 164,00 176,00 Korruste pealevalu 7cm (II korrus) m2 97,00 176,00 Soojustus Styrofoam 250 SL-AN 100+100mm (rõdu) m2 90,00 400,00 Teraskiudbetoon 6 cm (rõdu) m2 90,00 176,00 Geotekstiil(rõdu) m2 90,00 20,00
Tasumiseks Töö valmidus
80000,00
3800,00 12000,00 20350,00
6000,00 17050,00
10580,00
201630,00 159300,00
73224,00
22374,00 2034,00 14104,00 8342,00 28864,00 17072,00
25200,00 11088,00 1260,00
SBS rullmaterjal 3 kihti, ülespööretega seinale (rõdu) m2 90,00 Teraskiudbetoon 2...11cm (rõdu) m2 90,00 Raudbetoontrepp pinnasel m3 1,27
Horisontaalne hüdroisalatsioon 1x m2 169,00 Monoliitne vöö 170 mm m3 19,70 Columbiaplokk seinad 190 mm m2 379,00 Fibo seinad 100mm m2 85,00 Columbiaplokk seinad 90 mm m2 209,00 Columbiaplokk seinad 240 mm m2 333,00 Monoliitsed sillused m3 5,80 Fibo 160/180 jm 11,00 Korstnapits keraamilisest tellisest Aseri terra Riff 250*85*65 objekt 1,00
Laepaneelid 200 mm paigaldus (keldrikorruse vahelagi) m2 71,00 Perimeetri monolitiseerimine (I ja II korrus) m3 0,50 Lae monoliitsed osad (I ja II korrus) m3 70,00 Puitvahelagi soojustusega 300 mm m2 143,00 Teraskonstruktsioonid kg 880,00 Õõnespaneelid TAM20 ( keldrikorruse vahelagi) m2 71,00 TÕSTVÄRAV 4800*2400 u03 paneel: tahveldusega uks tk 1,00
Katuse puitkonstruktsioonid m3 8,10 Liimpuittalad m3 3,00 Varikatuste puitkonstruktsioonid m3 7,60 Varikatuste teraskonstruktsioonid kg 2419,00 Komposiittala IPE240 kg 487,00 Komposiittala betoon m3 1,60 Varikatuse liimpuittala teljel 9 m3 0,60 Aluskate Spanflex Fleece, distantsliistud 25x50, s=600mm m2 312,00 Aluskate Divoroll Universal, distantsliistud 25x50, s=600mm tk 81,00 Katusekivi Protector Must, 50x50mm roovitusel, lume kaitse m2 393,00
Keraamilisest tellisest välisvooder Aseri Terra Riff 250*85*65 m2 257,00 Soojustus Isover 565-KL 100mm, horisontaalne roov 50x100, s=600mm m2 249,00 Soojustus Isover 565-KL 50mm, vertikaalne roov 50x50, s=600mm m2 249,00 Tuuletõkke rullmaterjal Tyvec m2 249,00 Hüdroisolatsioon m2 306,00
160,00 176,00 4800,00
14400,00 11088,00 6096,00
91,00 2700,00 516,00 280,00 297,00 262,00 4800,00 3395,00
15379,00 53190,00 195564,00 23800,00 17380,00 87246,00 27840,00 37345,00
14072,00
14072,00
181,00
12851,00
2700,00 4800,00 460,00 28,00
1350,00 336000,00 46046,00 24640,00
444,00
31524,00
31500,00
31500,00
6000,00 9000,00 6000,00 36,00 36,00 4800,00 9000,00
43740,00 27000,00 41040,00 87084,00 17532,00 7680,00 5400,00
104,00
32448,00
106,00
8586,00
457,00
177805,00
850,00
207527,00
132,00
32868,00
75,00 112,00 169,00
18675,00 25099,00 51714,00
Soojustus Styrofoam 250 SL-AN 100mm m2 243,00 Drenaažimatt Plastoform Plasto-Fol P8 m2 233,00 Monol r/bet välistrepid, pandused koos vundamentidega m3 43,60 Styrofoam 50 mm välistreppide, panduste all m2 232,00
Kiviseinte krohvimine (keldrikorrus) m2 218,00 Puhta vuugiga laotud seinte värvimine ilma tasanduse/pahtelduseta (keldrikorrus) m2 185,00 Lagede pahteldamine ja värvimine (keldrikorrus) m2 229,00 Betoonpõrandate lakk (keldrikorrus) m2 69,80 Kiviseinte krohvimine (I korrus) m2 261,00 Monol r/b sisetrepp (ilma astmeteta) m3 3,60
Põrandaküte objekt 1,00 Sisekanalisatsioon (koos seadmetega) objekt 1,00 Sisevesivarustus (koos seadmetega) objekt 1,00 Katel:Soojuspump objekt 1,00
objekt 1,00 ELEKTRITÖÖD:INST. MATERJALID objekt 1,00
objekt 1,00
objekt 1,00 ELEKTRITÖÖD:Abimaterjalid, kinnitusvahendid objekt 1,00 ELEKTRITÖÖD:Kaevetööd objekt 1,00 ELEKTRITÖÖD:Tööd objekt 1,00
Õhukanalid, mürasummutid,põlved objekt 1,00
Restid, klapid, plafoonid, TT klapid objekt 1,00
Puurimistööd objekt 1,00
Paigaldustööd, transport, kinnitusvahendid objekt 1,00 Puurkaev jm 80,00 Välisveevarustus, kanalisatsioon, sadeveekanalisatsioon objekt 1,00
282,00 151,00
68526,00 35183,00
4800,00
198816,00
141,00
32058,00
100,00
18966,00
66,00
10989,00
125,00 110,00 100,00 7000,00
4866,00 2150,00 14616,00 25200,00
186705,00 56080,00 82767,00 300000,00 31144,00 49153,00 28999,00
158699,00 85 44864,00 80 57937,00 70 297000,00 99 3114,00 10 12288,00 25 28999,00 100
16390,00
15570,00
11000,00 38540,00 33350,00
9900,00 90 38540,00 100 23345,00 70
38815,00
29111,00
13518,00
10814,00
10363,00
10363,00 100
49500,00 1700,00
24750,00 50 136000,00 100
97000,00
97000,00 100 3 895 445,00
Ekspert R.K. poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt on teostatud tööde rahaline maht 3 914 893 krooni. Kahe eksperdiarvamuse erinevus on seega 19 448 krooni, so ca 1 %. Ekspert K.S. leidis oma arvamuses, et sellist laadi arvestuse tegemine väljub eksperdile antud ülesande raamidest. OÜ KVL Ehitus palub oma nõude rahuldamist T.S. arvamusele tuginedes. Kohus on seisukohal, et OÜ KVL Ehitus on ekspertide T.S. ja R.K. arvamustega tõendanud lepinguliste tööde valmiduse 2010 märtsikuu seisuga vähemalt 3 895 445 krooni ulatuses.
Vaidlust ei ole selle üle, et E. Kulberg on töövõtjale tasunud (ilma käibemaksuta, OÜ KVL Ehitus esindaja kohtukõne teesid): 30.06 2009 - 134 506 krooni, 18.07.2009 – 341 983 krooni, 07.08.2009 – 111 255 krooni, 07.09.2009 – 489 457 krooni, 18.02.2010 ja 03.05.2010 kokku 645 972 krooni, 17.11.2009 – 439 810 krooni ja 22.03.2010 – 642 159.50 krooni, kokku 2 805 142.50 krooni. Lähtudes ekspert T.S. arvamusest on 1 090 302.50 krooni ulatuses tehtud tööde eest arvestuslikult tasumata. Lisandub käibemaks 20 %. OÜ KVL Ehitus põhjendatud nõue lepingu kohaselt tehtud tööde eest on 1 308 363 krooni. OÜ KVL Ehitus nõuded E. Kulbergile esitatud, aga tasumata arvete alusel summas 1 201 737.50 krooni on põhjendatud. 19.08.2010 esitas töövõtja kohtusse hagi nõude suurendamiseks 130 522.80 krooni võrra seoses sellega, et R.K. poolt kohtueelselt koostatud arvamuses olid märgitud töövõtja poolt tehtud tööd suuremas mahus kui olid töövõtja poolt esitatud aktides märgitud mahud. R.K. arvamusele tuginedes suurendas OÜ KVL Ehitus oma põhivõla nõuet. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue tuleb rahuldada 106 625.50 krooni ulatuses, st ekspert T.S. poolt tuvastatud valmistööde mahu vahe ja OÜ KVL Ehitus poolt esitatud arvete vahe (1308363 - 1201737.50) ulatuses. 23 897.30 krooni ulatuses tuleb OÜ KVL Ehitus täiendav nõue jätta rahuldamata, sest see ei ole kaetud ekspert T.S. poolt tuvastatud valmistööde mahuga. Põhjendatud ei ole lähtuda erinevate summade kindlaksmääramisel erinevate ekspertide arvamustest. Sellisel juhul tekivad vastuolud tuvastatud töömahtudes ja tasumata summades ning lõpptulemus ei pruugi olla õige ja põhjendatav. OÜ KVL Ehitus on tuginenud menetluses põhiliselt T.S. arvamusele, mille kohus võtab aluseks tööde mahu ja sellest tulenevate rahaliste nõuete kindlaksmääramisel. Lisatööde eest tasu nõue VÕS § 639 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 kohaselt Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. VÕS kommenteeritud väljaanne III kd lk 54 p 3.3.1. kohaselt ei sea isegi siduv eelarve alati piire töövõtja tasunõudele: “Praktikas esineb sageli siiski olukord, kus juhul kui tööde eelarve lisatakse sõlmitud töövõtulepingule, defineeritakse ka töövõtulepingu alusel teostamisele kuuluvaid töid eelarves loetletud tööde kaudu. Sellisel juhul on eelarve üksnes näiliselt siduv: kuna töövõtulepingu alusel saab nõuda üksnes eelarves nimetatud tööde teostamist eelarves ettenähtud mahus, toob eelarves sisalduv ekslik kalkulatsioon või teatud töö väljajäämine eelarves loetletud tööde hulgast kaasa lepingu objektiks mitteoleva lisa- või muudatustöö tegemise vajaduse, mida tellija saab töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu eest.“ Töövõtulepingu olemus eeldab töö teostatavuse ja rentaabluse riski kandmist töövõtja poolt: töö tegelik sooritatavus vastava summa eest kujutab endast töövõtja ettevõtlusriski. Alusetu rikastumise nõue langeb ära, kui tellijale üleantu objektiivne väärtus ei ole eelarve ületamise tulemusena tõusnud või kui tellija väidab, et ta oleks eelarve ületamisest õigeaegse teadasaamise korral eelarve ületamist tinginud töödest loobunud. OÜ KVL Ehitus rahaline nõue lisatööde eest oli hagi suurendamise avalduse kohaselt 285 851.40 krooni (II kd tl 15). Vaidlust ei ole selle üle, et mõned lepingujärgsed tööd langesid ära ja mõned tulid juurde, nagu see on tavapärane ehituse töövõtu puhul nii viidatud kommentaari kui ka kõikide ekspertide arvamuste kohaselt.
II kd tl 44-180 olevate tellija ehituskoosoleku protokollide kohaselt, allkirjastatud tellija E. Kulbergi, OÜ KVL Ehituse projektijuht E.V., objektijuht K.Z. ja omanikujärelevalve teostaja A.P. poolt, arutati regulaarselt läbi tööde tegemine objektil nt tl 46, II kd, on fikseeritud hoone nullpunkti muudatus; tl 52-53, II kd, töövõtjale esitati hoone drenaaži lahendus, konstruktor esitas teljel H paikneva tugiseina lahenduse; töövõtja teatab, et käsitleb drenaaži ehitust lisatööna; mitmes protokollis kajastub tellija korraldus töövõtjale rajada kinnine sadevee ärajuhtimise süsteem, eelvooluga imbväljakusse jne. Ekspert T.S. on (V kd tl 24-26) andnud arvamuse OÜ KVL Ehitus poolt 28.12.2009 seisuga teostatud lisatööde kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on muudatustöö selline töövõtja töö, mis tuleneb esialgse ehitusprojekti muudatustest ja olemuslikult kuulub töö juurde. Lisatöö on töö, mis olemuslikult ei kuulu lepingu objektiks oleva töö juurde ja lepingu järgi töövõtja töökohustuste hulka. Ekspert K.S. arvamuse kohaselt „Lisatöö on ehitustehnoloogiline töö, nende tööde kompleks jne, millise teostamise vajadus tekkis ehitustööde teostamise käigus ning millised ei muuda kasvamise ja/või kahanemise suunas originaarse pakkumuse ehitustöid, vaid loovad seni pakkumuses mittekirjeldatud vajaduse ehitusööde koostamise osas. Sellised tööd, millised muudavad algseid ehitustöid ja/või lisanduvad nendele, on oma olemuselt omased kõikide ehitiste püstitamise problemaatikale.“ Seega ekspertide avaldatud definitsioonid on oma sisult kattuvad. Kohus ei võta siinjuures aluseks ekspert R.K. arvamust, mille kohaselt on ekspert tuvastanud töövõtulepingus märkimata tööd ning on märkinud, et tellija on kõikide nimetatud tööde arvel alusetult rikastunud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ega T.S. eksperdiarvamuses viidatud, töövõtulepingu punktis 14.6 nimetatud põhimõttega (tuginemine Ehituse töövõtulepingute üldtingimustele). Lepingu p 2.2. 2. lause kohaselt: „Töövõtja on kohustatud ilma täiendava kompenseerimiseta Tellija poolt tegema ka kõik tehnilise kirjelduse kohase Töö teostamiseks vajalikud projekteerimis-, ehitus- ja abitööd, samuti muud tööd, teenused ja võtma võimalikud ehitusriskid hanke eesmärgist lähtudes, millistele ei ole otseselt viidatud Lepingus ja selle dokumentides, kuid millised on, tulenevalt Töövõtja ametialasest professionaalsusest ja Heast ehitustavast, vajalikud Töö nõuetekohaseks teostamiseks ja kasutuselevõtmiseks.“ Ekspert T.S. arvamuse kohaselt hoonele uue 0.00=60.10 kõrguse määramine, vundamendi alt pinnase väljakaevamine ja ehituskrundile kokku kogumine on muudatustöö. Kohus on seisukohal, et tegemist oli muudatustööga ka töövõtja arvates, sest tööd tehti ehituspäevikute kohaselt (sinine kaust, tl 303, 304) 16. ja 17. juunil 2009 ning tööde maksumus oli esitatud nõude kohaselt suhteliselt suur summa: 28 480 krooni, kuid juunikuus tehtud tööde aktis töö lisatööna ei kajastunud ja arvet selle kohta ei esitatud. Sama kehtib uksealuse sõlme ümberehituse kohta teljel H. Eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist muudatustööga, mis tulenes ehitusprojekti puuduste parandamisest. Tala paigaldamine paneeli toestuseks oli eksperdi hinnangul lisatöö, vajadus oli tingitud paneeli läbivate tehnosüsteemide avade tõttu, mida lepingu sõlmimisel aluseks olnud ehitusprojektis ei olnud kujutatud; tala paigaldati omanikujärelevalve tegija korraldusel. Töö maksumus on 4050 krooni, teistsugust hinda ei ole E. Kulberg tõendanud. Ekspert on seisukohal, et katusetarvikud tuleb lugeda lisatööks, sest nende mahtu ei olnud võimalik algsest ehitusprojektist välja lugeda; katuse konstruktsioonide muutmine on aga projekti muudatusest tingitud muutmistöö. OÜ KVL Ehitus nõude kohaselt oli lumetõkketorude töö maksumus 22 880 krooni, katuseluugi paigaldamine - 2 179 krooni, käigusild – 1 376 krooni, katuseaste - 3 456 krooni, linnutõke - 4 125 krooni, kokku 34 016 krooni. Tellija ehituskoosolekute (koosolekut juhatas tellija E. Kulberg) protokollides kajastuvad katusetarvikute paigaldamise tööd, nt II kd tl 87, koosoleku prot nr 20 p 1.11. Ventilatsioonitöödega seotud avade puurimine oli E. Kulbergi 14.07.2009 e-kirja kohaselt seotud maakütte paigaldamisega. Maakütte ehitamist töövõtulepingus kokku lepitud ei ole, seega oli tegemist lisatööga hinnaga 1 985 krooni. Sama seisukoht kehtib maakütte trasside
hülsside tihendamise töö maksumuse kohta, mis oli 5 250 krooni. Biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustööd ja sadevee- ning drenaažitoru väljaviik idapoolsel nõlval oli muudatustöö eksperdiarvamuse kohaselt. Drenaaži ehitamine oli lisatöö, sest projekteerija ei ole pidanud drenaaži ehitamist vajalikuks ja seda ei ole projekteeritud. Elektritööde muudatuste sisu on teadmata, dokumentides on mainitud muudatusi ilma täpsemate selgitusteta. Ekspert ei ole arvamust andnud. Kohus ei saa täpsustamata muudatust lugeda lisatööks. Nõrkvoolutööd olid töövõtulepingu hinnapakkumises näidatud, mistõttu tegemist on eksperdi arvamus kohaselt lepingujärgsete töödega, mitte lisa- või muudatustöödega. Tagasitäite maht suurenes seoses hoone kõrguse muutumisega, kuid vastavate tööde tegelikku mahtu ja maksumust ei ole töövõtja üheski dokumendis eksperdi arvates esitanud. Töövõtja tööde hulka kuulus ajutiste/ainult ehitamiseks vajalike teede ehitamine. Ilma vastava kokkuleppeta ei saa nõuda ajutise tee ehitamist viisil, mis võimaldaks seda kasutada alaliselt. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Ehitusekspert T.S. hinnangul ei olnud tellija ja töövõtja vahel lepingulist kohustust tala paigaldamiseks paneeli toestamisel, katusetarvikute hulga osas ning maakütte trasside ehitamise osas. Nimetatud tööd ei ole tunnistatud ebavajalikeks, vaid on E. Kulbergi elamule vajaliku kandetugevuse säilitamiseks, katuse lisatarvikutega varustamiseks ning maaküttetrassi rajamiseks vajalikud ja kasulikud. Lepingu p 14.4. 2. lause kohaselt „Muudatus- või lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja tellija selleks volitatud isiku poolt allkirjaga aktsepteeritud või tellitud.“ Tööd on läbi arutatud ehituskoosolekutel, seega on tellija olnud kulutustest teadlik. Parenduste äravõtmine ei ole võimalik. Puuduvad VÕS §-s 1042 lg 2 sätestatud alused nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab OÜ KVL Ehitus nõude lisatööde eest tasu saamiseks summas (4050+34016+1985+5250) 45 301 krooni, koos käibemaksuga 54 361.20 krooni ulatuses. 51700 krooni drenaaži ehitamise eest jääb E. Kulbergilt välja mõistmata. Töö oli tehtud ebakvaliteetselt, mille osas on üksmeelel kõik eksperdid. E. Kulbergi esitatud OÜ Puhas Kodu tööde aktide kohaselt (IVA kd, tl 177-195) on praktiliselt kogu süsteem uuesti ehitatud. OÜ KVL Ehitus ei ole tõendanud, kas ja millises osas oli nende ehitatud drenaaž kasutuskõlbulik. Kohus tunnustab VÕS § 637 lg 4 2. lause, § 1028 lg 1 ja § 1042 lg 1 alusel OÜ KVL Ehitus õigust saada tellijalt tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde ning materjalide eest summas (1 201 737.50+106 625.50+54 361.20) 1 362 724.20 krooni, so 87 093.95 eurot. Erti Kulbergi nõue hinna alandamiseks ja kahju hüvitamiseks Erti Kulbergi nõue OÜ KVL Ehitus vastu põhineb K.S. ja K.K. poolt 01.11.2010 esitatud arvamusel (I kd tl 332-350). Eksperdid on tuvastanud täielikult tehtud tööd, mille üle vaidlust ei ole, puudustega tööd, mis tuli ümber teha, ning tegemata tööd. Alljärgnevalt on loetletud puudustega tööd, millest tulenevalt võiks tellijal arvamus koostajate arvates olla kahjuhüvitamise või tasu maksmisest keeldumise nõue (III kd tl 49-95). Eksperdid on avaldanud, et nähtuvalt ehituskoosolekute protokollidest ja kohapealsest ülevaatusest sisaldab väljakaevatud ja objekti territooriumil ladustatud pinnas purustamata lammutusjääke. Seega ei saa töölõiku lugeda lõpetatuks ning töövõtja nõue arves nr 107 täiendavalt 16 000 krooni tasumiseks ettevalmistustööde eest on põhjendamata. (Kohus on ekspertide T.S. ja R.K. arvamuste alusel lugenud tööd teostatuks; K.S. ka K.K. ei ole põhjendanud, miks on tegemata
tööde maht just 16 000 krooni). Vundamendi alt pinnase täiendav väljakaevamine seoses hoone absoluutkõrguse muutumisega võis tekitada lisakulu 3515 krooni, mitte töövõtja nõutud 4070 krooni. (Kohus on nimetatud töö lugenud ekspert T.S. arvamuse alusel muudatustööks, mis tuli töövõtjal teha täiendava tasuta.) Vundamendi tagasitäide ei ole teostatud projektijärgse materjaliga, mistõttu töövõtja tasunõue tagasitäite ja kihtide kaupa tihendamise eest 17 050 krooni ja 10 580 krooni ulatuses arvel nr 107 on põhjendamatu (Ekspert T.S. arvamuse kohaselt võimaldas projekt teha tagasitäidet ka muu materjaliga kui ehitusliiv). Paigaldatud soojustus on 150 ja 100 mm 200 mm asemel, mistõttu tuli rõdu konstruktsioon lammutada ning tellijal on õigus töövõtjalt nimetatud töölõigu eest saada ümberehitustööde maksumus. (Kohtu hinnangul ümber lükatud ekspert T.S. arvamusega). E. Kulberg nõuab töövõtjalt rõdu puuduste tõttu 58716 krooni tagastamist ning leiab, et töövõtja täiendav tasunõue summas 4860 krooni arve nr 107 kohaselt on põhjendamatu. Fibo seinad 100 mm on teostatud osaliselt, tellija poolt tasutud 20 000 krooni vastab tehtud tööle, täiendav tasunõue arves nr 107 summas 3 800 krooni on põhjendamatu. Columbia-plokk seinad 90 mm on teostatud puudustega, mistõttu makstud 17 523 krooni on kooskõlas tegeliku tööde mahuga ning töövõtjal puudub alus tasu nõudmiseks 7 307 krooni ulatuses (K.S. ja K.K. arvamusest ei nähtu, millises ulatuses on töö tehtud, st miks on põhjendamatu nimelt 7 307 krooni suurune tasu nõue; ekspert T.S. arvamuse kohaselt oli töö valmis 28 % ulatuses ning vastavas ulatuses tasunõue on eelpool toodud tabelis). Sama kehtib Fibo korsten 160/180 osas, töövõtja nõue täiendavalt 3 735 krooni ulatuses ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule (Ekspertide T.S. ja R.K. arvamuste kohaselt olid tööd tehtud, milles seisnes tegemata töö, ei ole K.S. ja K.K. välja toonud). Ehitatud katuse, varikatuste ja puitvahelagede konstruktiivne lahendus erineb olulisel määral ehituskonstruktiivse osa põhiprojektis kirjeldatust. Puitkonstruktsioonide projekti autori (OÜ GBD) poolt läbiviidud ekspertiis hindas kõrvalekalded projektlahendusest olulisteks, mistõttu tuleb ehitatud katus, varikatused ja puitvahelaed demonteerida koos roovituse ja katusekividega ning taastada projektis etteantud kujul. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Puitvahelagi soojustusega 300 mm ehitustöö on tellija poolt akteerimata ja seetõttu põhjendatult tasumata, tasunõue arvel nr 7 45 760 krooni ulatuses on alusetu. Katuse puitkonstruktsioonide ehitamise eest tasutud 38 880 krooni tuleb tellijale tagastada, sest töö oli oluliste puudustega. Varikatuste puitkonstruktsioonid olid samuti oluliste puudustega, mistõttu tasutud 36 480 krooni tuleb tellijale tagastada, täiendav tasunõue arvel 107 summas 4560 on alusetu. Varikatuse teraspostid ei paikne projektijärgsel asukohal. Töövõtjal tuleb hüvitada postide ümberpaigutusega seotud kulud. Töövõtja tasunõue summas 87 084 krooni arvel nr 107 on alusetu. Aluskate Spanflex Fleece ja distantsliistud tuleb demonteerida, tulenevalt katuse olulistest puudustest, mistõttu tellija nõuab tagasi tasutud 32 448 krooni ja leiab, et töövõtjal puudub alus arvel nr 7 märgitud täiendava tasu saamiseks summas 32 448 krooni. Sama kehtib aluskatte Diveroll Universal ja vastavate distantsliistude kohta; tellija nõuab tagasi makstud 8586 krooni. Tulenevalt katuse lammutamise vajadusest on tellijal õigus tagasi nõuda katusekivide ja paigaldamise maksumus 89 800 krooni ja töövõtjal puudub täiendava tasu nõue arve nr 7 kohaselt summas 89 801 krooni (Katuse ümberehitamise kulude ja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, lähtudes ekspert T.S. arvamusest). Keraamilisest tellisest välisvooder Aseri Terra Riff tuleb demonteerida vajaduse tõttu demonteerida kivivoodri taga paiknev tuuletõke ja soojustus, pärast soojustuse ja tuuletõkke nõuetekohast paigaldust tuleb kivivooder uuesti laduda. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõuab tasutud 109 225 krooni tagastamist ning on seisukohal, et töövõtja täiendav tasunõue arvel nr 107 summas 87 380 krooni on alusetu. Soojustus Isover 565-KL 100 mm ja 50 mm on paigaldatud mittetäielikult, paigaldamata on soojustus räästasõlmedes. Puudused soojustuse paigaldamisel ei taga hoone välisseinte projektijärgset soojajuhtivustegurit, mistõttu soojustus koos mittevastava roovitusega tuleb demonteerida.
Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõuab tagasi tasutud 25771 krooni ja vaidlustab töövõtja täiendava tasu nõude arvel nr 107 summas 25772 krooni kui alusetu. Tuuletõkke rullmaterjal Tyvec tuleb demonteerida. (K.S. ja K.K. ei märgi oma arvamuses, et see tuleb uuesti paigaldada). Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõuab tasutud 13 944 krooni tagastamist ning keeldub arve nr 107 alusel 13 044 krooni tasumisest. (Välisvoodri lammutuse põhjendatuse osas tugineb kohus ekspertide T.S. ja R.K. arvamustele. Millega on tõendatud väide, et OÜ KVL Ehitus poolt paigaldatud soojustus ei taganud välisseinte projektijärgset soojusjuhtivustegurit, ei nähtu ei K.S. ja K.K. arvamusest ega K.S. hilisemast eksperdiarvamusest ning tema küsitlemisest kohtuistungil.) Hoone tagaküljele ehitatud monoliitne tugimüür ei ole vastavuses projektlahendusega. Tugimüür on pinnasesse ankurdamata ja külgsurve tõttu nihkunud. Tööde maksumusest tuleb maha arvata tugimüüri lahtikaevamise ja ankurdamisega seotud kulud. Tellija keeldub arvel nr 107 esitatud tasu 104 640 krooni tasumisest, leides, et tasutud 104 640 krooni katab puudusega tehtud töö maksumuse. Styrofoam 50 mm soojustuse paigaldamine välistreppide ja panduste all on tegemata ca 20 m2 ulatuses, vastav teostamata tööde maksumus on 2 820 krooni, mis tuleb tellijale tagastada. Tellija keeldub täiendavalt 9 814 krooni tasumisest arve nr 107 alusel. Lepingu tingimustele vastava krohvitöö maht on ca 90 m2, sellele vastav tööde maksumus on 9000 krooni. Tellija tunnistab töövõtja nõuet selles ulatuses, mitte arvel nr 7 kajastuva 18 800 krooni ulatuses. Puhta vuugiga laotud seinte värvimine ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele, vajalik on 1 x ülevärvimine. Teostatud tööde orienteeruv maht on 25x185=4625 krooni, töövõtja nõue 12 210 krooni arvel nr 7 on alusetu. Keldrikorruse lagede pahteldamine ja värvimine on nõuetekohaselt teostamata, sest värvitud laed on eelnevalt pahteldamata, töövõtja nõue 9 188 krooni ulatuses on alusetu. Betoonpõrandate lakkimine keldrikorrusel on teostatud ainult osaliselt, sest töö on tehtud pärast seadmete paigaldust. Nimetatud kujul ei ole töö lepingutingimustele vastav, tasu nõue 2200 krooni on alusetu. Kiviseinte krohvimine I korrusel ei ole lõpetatud ning töö ei vasta oma kvaliteedilt lepingu tingimustele, tasu nõue 14 600 krooni on alusetu. Monol r/bet sisetrepp ilma astmeteta ei ole 100 % lõpetatud, tellija poolt on tasutud vastavalt reaalselt tehtule. Täiendav tasunõue 2520 krooni on alusetu. (Vastab ekspert T.S arvamuses välja toodule, mille kohaselt ei ole nimetatud tööd 100%-liselt valmis). Põrandakütte töö on lõpetamata ja tehtud tööde lepingutingimustele vastavus on töövõtjal tõendamata. (Samal arvamusel on ka ekspert T.S.). Põrandakütte kontuur saunaruumi trapi juures defektne. Töövõtjal hüvitada kontuuri remondiga seotud kulud. Tellija nõuab tasutud 98 000 kroonist tagasi 4032.50 krooni ja keeldub täiendavalt 28 000 krooni maksmisest. Elektritööd on lõpetamata ja nende lepingutingimustele vastavus tellijale tõendamata, piksekaitse täielikult välja ehitamata, orienteeruv maksumus vähemalt 10 000.-. Samal seisukohal on K.S. töövõtja poolt teostatud nõrkvoolu- ja ventilatsioonitööde osas. Sadeveekanalisatsiooni ja drenaaži teostus ei vasta kasutatud põhimaterjalide osas tootjate tehnilistele tingimustele ja paigaldusjuhenditele. VÕS § 646 lg 5 kohaselt Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Parandamise kulud on ebamõistlikud siis, kui need ületavad parandatud töö väärtuse. Puuduse kõrvaldamise olulisus tellija jaoks võib siiski tingida lepingu täitmise nõude olemasolu ka juhul, kui parandamise või uue töö tegemise kulud ületavad seeläbi saavutatava töö väärtuse suurenemise. Seda eelkõige juhul, kui tööl esinev puudus on sellise iseloomuga, mis välistab töö eesmärgipärase kasutamise (nt puudus, mille tõttu ei ole võimalik saada hoone kasutusluba) või ohustab töövõtulepingu alusel loodud objekti säilimist (nt keldri puudulik hüdroisolatsioon, mis pikemas perspektiivis ohustab hoone konstruktsioonide säilimist) (VÕS kommentaarid, III kd, lk 86).
VÕS § 637 lg 4 kohaselt Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töö vastuvõtmise esmane tagajärg on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine (RKTKo 3-2-1-80-08 p 21: „Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.“ Kohus on seisukohal, et E. Kulbergi hagi enamtasutu tagasinõudmiseks, st hinna alandamise nõue on tõendamata. Ekspert K.S. on oma arvamuses märkinud, et kas ja millisel moel said OÜ Puhas Kodu teostatud ehitustööd ulatuda nt hoone katuste, terrasside ja rõdude ümberehitamise teostusele, ei ole ekspertiisi teostajale lõplikult selge. Ekspert T.S. on seisukohal, et väidetavate puuduste kõrvaldamise eesmärgiks oli hoonel puudulikust ehitusprojektist tulenenud soojustehnilise ebatõhususe kõrvaldamine. Eelnevat kinnitavad ekspert T.S. arvamuse kohaselt järgmised faktid: hoonele on välja ehitatud põrandaküttesüsteem, mille soojusväljastust ei ole võimalik ilma mugavusnõuete rikkumiseta suurendada. Ehitatud süsteem on arvestatud energiatõhusate piiretega hoonele, projekteeritud maksimaalne küttevõimsus on 50 W/m2. Ehitamise ajal alustati konstruktsioonide soojapidavuse parendamisega. Keldriseina sokliosale lisati täiendav soojus ja katuslae osa projekteeriti ringi, suurendades selle soojapidavust. (vt ka Tellija ehituskoosoleku prot nr 18, II kd, tl 80, prot nr 20, II kd tl 86) . Tulenevalt konstruktiivse põhiprojekti puudustest tehti samaaegselt muudatusi, mis suurendasid konstruktsioonide soojajuhtivust, näiteks terrasside ja rõdude kallete tagamiseks vähendati soojustuse paksust. Kõikide välispiirete suuremahuliste ümberehitamiste põhjenduseks toodi ehitustööde mittevastavus ehitusprojektile või puudused tehtud töös. Keldriseina taguse täite eemaldamise esmaseks põhjenduseks oli täite mittevastavus ehitusprojektile, kuigi ehituskoosolekul oli antud korraldus ehitusprojektis nimetamata täitematerjali kasutamiseks. Hiljem tuvastati drenaaži mittevastavus ning peale drenaaži ümberehitamist tagasitäite tegemise käigus lisati keldriseinale ehitusprojektis kajastamata täiendav kiht soojustust. I korruse terrassi trapi leke oli lokaalselt kõrvaldatav ning ei vajanud ulatuslikke terrassi lammutustöid. Siiski tehti nimetatud puudusele viidates otsus kogu ehitatud kattekonstruktsioon lammutada. Uuesti ehitamisel muudeti terrassiga piirnevate välisseinte sokli lahendust ning likvideeriti terastala poolt tekitatud varasem külmasild. Samuti lisati terrassi taastamisel 50 mm soojustust, mida ei olnud nõutud KVL Ehitus OÜ poolt tehtud tööde aluseks olnud ehitusprojektis. Välisseinte puhul ei ole üheselt tõendatud puuduste esinemine ja nende ulatus. Kahtlused on defektide tekkimise asjaoludes. Kohtuistungil avaldas ekspert T.S., et projekt oli arvukate puudustega. Erinevates staadiumites projektide omavahelise vastavuse peab tagama iga järgmine projekteerija, kui ei ole peaprojekteerijat. Käeoleval juhul oli arhitektuurne projekt eelprojekti staadiumis ja konstruktiivne - põhiprojekti staadiumis. Seega konstruktiivse projekti koostaja pidi arvestama eelmiste staadiumitega. Ehitajal puudus vajadus kontrollida kokkusobivust. Kui ehitamise käigus tuvastatakse vastuolu, peab selle kõrvaldama projekteerija. Tuvastamise kohustust ei saa delegeerida ehitajale, kellel puudub projekteerimise pädevus. Ekspertiis oli tehtud konstruktiivsele põhiprojektile. Välisseina algne soojustus oli 150 mm, see vastab sisetemperatuurile +18° C. Sisetemperatuuri +22° C saavutamiseks on soojustust vaja lisada 20 % see on 30 mm. OÜ Puhas Kodu poolt on kasutatud jäigemat mineraalvilla plaati, mis on parema soojapidavusega. Välisvoodri metallist kandekonstruktsioon, mis moodustas
perimeetrile külmasilla, on asendatud aeroc-plokkidega. Sellega likvideeriti külmasillad. Teras on väga hea soojajuht ja see oli pandud vastu kiviseina. Lammutatud oli praktiliselt kogu välisvooder. Ekspert ei saa aru, millist informatsiooni sellise lammutamismahuga võib saada. Puittalade alla on pandud 20 cm prussitükk, st, et varasemat konstruktsiooni on tõstetud 20 cm. Välisseintele on lisatud 20 cm pruss. Eelmised prussipesad on kinni valatud, millest on võimalik järeldada, et katusekonstruktsiooni on tõstetud 20 cm. Katuse konstruktsiooni ehitamisel ja selle parandamisel ei ole kasutatud projektis ettenähtud puitu. Ühelgi talal ei ole tuvastatav tugevusklassi markeering, ka OÜ Puhas Kodu poolt tehtud töö puhul. Fotodelt on näha lõikamata otstega prussid. C24 prussid on hööveldatud ja 5 mm väiksemate mõõtudega kui tavaprussid. Fotolt on näha, et tegemist ei ole hööveldatud pinnaga. Ekspert ei ole näinud toimikus ühegi tugevusdeklaratsiooni. Fotodelt on näha, kuidas demonteeritakse rõdu. Näha on 10 cm soojustust, nagu projektis ette nähtud. Hiljem on soojustus 15 cm, soojustust suurendati kõikidel rõdudel. Katuse täiendava soojustuse paigaldamine sai võimalikuks ainult tänu katuse tõstmisele. Fotodelt on näha algne lahendus, seal puudus võimalus puistevilla kasutamiseks. See osutus võimalikuks ainult katuse tõstmise tõttu. Katuse tõstmise jooniseid ei ole kohtule esitatud. OÜ Puhas Kodu poolt teostatud tööde tasu oli põhjendamatult kõrge, nähtuvalt teostatud tööde aktidest. Lammutustööde tegemise ajal oli lammutustöö kallim, kui hiljem oskustööde tegemisel. Ekspert K.S. on andnud ütlusi, et OÜ Puhas Kodu ei kasutanud samu materjale, mida kasutas OÜ KVL Ehitus. Eksperdile teadaolevalt paigaldati tuuletõkkeplaat seintele, enne oli seal tuuletõkkekile. Ekspert ei oska anda hinnangut, palju selletõttu paranes soojapidavus. Ta ei võrrelnud OÜ KVL Ehitus poolt paigaldatud materjale OÜ Puhas Kodu poolt paigaldatud materjalidega. Reeglina on ehitusel kasutatavad materjalid ette nähtud projektis. Projektis oli ette nähtud tuuletõkkekangas. Ekspert ei võrrelnud ka OÜ KVL Ehitus ja OÜ Puhas Kodu poolt kasutatud soojustusvillade sertifikaate. Garaaži varikatus toetus teraspostidele. Ekspert ei tea, miks oli vaja seda posti pikendada. Ekspert ei pidanud tuvastama, kas vundamendi soojustuse lahendust muudeti võrreldes esialgse projektiga, ta ei tea midagi vundamendi täiendavast soojustusest. Tunnistaja V.L., kes töötas alltöövõttu tegevas OÜ-s KP Ehitus, avaldas kohtule, et katusetööde juures tuli töid ümber teha. Puitmaterjali osas oli mingi osa prusse, mis ei vastanud nõuetele, need vahetati välja, umbes kümmekond. Pärast prusside vahetust vaatas töö üle omaniku järelevalve ja ekspertiisi teinud projekteerija L.L., vastuväiteid ei esitanud. Pärast seda vaadati katusetööd üle igapäevaselt. Tekkis mingi uus katuselõige joonisena, kus oli täpsustatud naelte pikkused, silikoonide margid ja kuidas räästasõlmesid kokku viia. Siis jõuti katuse paigaldamisega teistkordselt lõpusirgele. Kutsuti üle vaatama katusekivi tarnija, järelevalve ja projekteerija. Olid mõned üksikud katki astutud kivid, mis vahetati välja. Tunnistaja ütlus on kooskõlas I kd tl 227-230 oleva XXXX m/ü eramu katuse ja lae puitkonstruktsioonide ehitusliku saepuidu tugevusklassi eksperthinnanguga, koostatud 09.12.2009. Ekspert L.L. tuvastas, et objektil ei vasta nõuetele üheksa tala, üks sarikas ja üks katuslae tala. Üheksa tala moodustab talade koguhulgast 10,8%. Sarikate keerdumus tuleb korrigeerida. Seevastu 18.05.2010 koostatud ülevaatusaktis (I kd tl 305-310) tuvastab L.L., et katuse puitkonstruktsioonidel on suuremad ja väiksemad kõrvalekalded konstruktiivsest põhiprojektist. Selle tõttu tuleb katusekonstruktsioonid lammutada (tuginedes tunnistaja V.L. ütlustele seega juba teist korda lammutada) ning puuduv toolvärk ja ehitatud toolvärgi puuduvad osad ehitada vastavalt projektile. Ekspert T.S. on seisukohal, et OÜ Puhas Kodu poolt ehitatud katusekonstruktsioon ei vasta samuti konstruktiivsele põhiprojektile. Kohtule ei ole esitatud projekti, mille järgi on eramu katus tegelikult ehitatud. Ekspert R.K. on oma arvamuse lk 11 (IV kd tl 105) märkinud, et 01.03.2010 saadeti projekteerija poolt töövõtjale joonised 6.3.7.A ja 6.3.9.A, kus anti täiesti uus katuse soojustuse lahendus.
Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt, kes oli OÜ Puhas Kodu vastutav spetsialist ja samaaegselt E. Kulbergi tellimusel ka omanikujärelevalve teostaja, muudeti mõningaid ebamõistlikke lahendusi senises projektis, mis aitasid vähendada külmasildu ja tagasid paremad soojustehnilised näitajad. Uus tuuletõkke materjal paigaldati, vana võeti maha. Paremate soojustehniliste näitajatega fassaadivill paigaldati. Muudeti soklisõlme lahendus rõdudel ja terrassidel. Algne metallist fassaadikivi tugiraam asendati aeroc-plokkidega. Metallist tugiraamile toetus algselt fassaadikivi terrasside ja rõdude ulatuses. Fassaadi mahavõtmata seda asendust teha ei saanud. Eemaldatud tuuletõkke puhul oli tegemist nn tuuletõkkepaberiga. Selle asemele pandi RKL tuuletõkkeplaadid. Paksuste erinevus on 24 mm. Hoone gabariidid muutusid, kuid mitte oluliselt. Muudatusel oli soojustehniline mõju, mida tunnistaja hindas oluliseks. Projektis ei olnud tuuletõkkeplaati näidatud. OÜ Puhas Kodu kasutas puitu, mis oma omadustelt oli võrdväärne C24 puiduga, tegemist ei olnud C24 kvaliteediklassi puiduga. Vundamendi soojustus, mis oli ette nähtud paigaldada horisontaalselt, paigaldati vertikaalselt. Projektis oli ette nähtud horisontaalne paigaldus. Arutluse käigus leiti, et soojustuse paigaldamine vertikaalselt annab sama materjali korral parema efekti. VÕS § 641 lg 3 kohaselt Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 2. lause kohaselt Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Kohus on seisukohal, et OÜ KVL Ehitus ehitas vastavalt temale töövõtulepingu sõlmimisel üle antud ja hilisemalt temale teatavaks tehtud muudatustega projektile. See nähtub nii tunnistajate ütlustest kui ka ekspertide seisukohtadest. Kohtule ei ole ehitatud ühtegi tõendit selle kohta, et töövõtja ei ole kinni pidanud projektist/muudatustest. Tööd võisid olla puudustega (katuse puitmaterjali puhul, vuukide puhul jms), kuid E. Kulberg ei ole tõendanud projektile mittevastavat ehitamist. Siin tekib kohe ka küsimus kahe erineva konstruktiivse projekti olemasolust, millele on tähelepanu juhtinud eksperdid T.S. ja R.K.. Tellija ei ole vastavaid väiteid ümber lükanud. Seega ei saanudki OÜ KVL Ehitus ehitada projekti järgi, mis esitati OÜ-le Puhas Kodu ja mille järgi viimane hoonet edasi ehitas. Katuse (ja terve elamu) lõplikku projektlahendust ei ole kohtule üldse esitatud. EhS § 18 lg 1 ja lg 2 1. lause kohaselt Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. EhS § 3 lg 1 kohaselt Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. EhS § 21 lg 1 kohaselt Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise nõuetele vastavuse osas. Kohus on seisukohal, et projektikohane, kuigi ebapiisav soojustus ei olnud selline puudus, mille eest peab vastutama ehitaja. Ehitajal ei pea olema projekteerija pädevust. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile, EhS § 12 lg 1 2. lause kohaselt. Projekt oli läbinud ekspertiisi. Nn hallis kaustas tl 11-17 oleva OÜ Valgur Projekt vastutava spetsialisti J.V. ekspertarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud XXXX maaüksusele püstitatava eramu arhitektuurne eelprojekt ja konstruktiivse osa põhiprojekt ning ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö eesmärgiks oli kontrollida GBD OÜ poolt projekteeritud eramu kandetarindite põhiprojektis toodud lahenduste otstarbekust ja vastavust normdokumentides esitatavatele nõuetele. Ekspert tunnistas projekti (mõnedele puudustele viidates, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks) töösse võtmiseks sobivaks. Tellija
ei ole tõendanud, et töövõtulepingu lisaks olnud projekt ei olnud ehitamiseks sobiv. Kui projektijärgne ehitamine ei vastanud tellija ootustele hoone soojapidavuse kohapealt, siis sellise puuduse eest töövõtja vastutada ei saa. Hoone soojapidavuse arvutuse oskus ei ole igapäevateadmine. Ka ekspert K.S. ei suutnud 11.02.2014 kohtuistungil küsimustele vastamise korras avaldada arvutuskäiku, kuidas muutub hoone soojapidavus erinevate soojustusmaterjalide ja soojustuse paksuse korral, avaldades, et ta saab anda hoone soojapidavusele hinnangu peale vastavate arvutuste tegemist, sest ehituse soojusfüüsika on arvutuslik teadus. Kohus on seisukohal, et sellealased teadmised ei ole ehitusettevõtjale ei ühegi seaduse ega hea ehitustava kohaselt kohustuslikud. Ekspert K.S. tugineb samuti projekti ekspertiisile, avaldades 11.02.2014 kohtuistungil, et temale oli teada, et konstruktiivse osa põhiprojektile on teinud ekspertiisi insener V., mille tõttu ekspert ei pidanud vajalikuks veelkordselt süveneda konstruktiivse projekti iseärasustesse. Tellija ei teinud ise omanikujärelevalvet, selleks oli sõlmitud leping vastava ala spetsialist A.P.. EhS § 30 lg 1 kohaselt Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. EhS § 30 lg 5 kohaselt Omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks on kontrollida: 1)ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 3) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale; 4) keskkonnaohutuse tagamist; 5) tehtud ettekirjutuste täitmist; 6) teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; 7) ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt Omanikujärelevalve tegijal on õigus nõuda: 1) ehitusprojekti koostajalt ehitusprojekti nõuetele vastavusse viimist; 2) ehitusettevõtjalt kasutatud ehitustoodete ja paigaldatud seadmete vastavusdeklaratsioonide ja/või -sertifikaatide (tunnistuste) ja muude vajalike dokumentide, nagu näiteks garantiikirjad, hooldus- või kasutusjuhendid, originaalide või koopiate esitamist; 3) ehitusettevõtja poolt kasutatud ehitustoote asendamist selle mittevastavuse korral ehitusprojektile või kehtestatud nõuetele;4) ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; 5) ehitusettevõtjalt ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; 6) ehitustööde peatamist avariiohu tekkimise, ehitusalastes õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku tingimuste täitmata jätmise ja ehitusprojektile mittevastava ehitamise korral; 7) ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Nii ekspert T.S. kui ka ekspert K.S. on tuvastanud, et omanikujärelevalve oli puudulik. T.S. eksperdiarvamuse kohaselt: „Omanikujärelevalvet ei ole tehtud õigusaktide nõuetega vastavuses. Ehituskoosolekutel on antud korraldusi hälbida ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist ning vastavate muudatuste sisseviimist ehitusprojekti ei ole omanikujärelevalve tegija poolt nõutud ja kontrollitud. Samuti tuleb lugeda kõiki teostatud tööde puuduste kohta tehtud põhjendatud märkuseid käivateks ka omanikujärelevalve tegemise nõuetekohasuse kohta. Omanikujärelevalvel puudub Ehitusseaduse alusel õigus teha ettekirjutusi. Omanikujärelevalve saab esitada ainult nõudmisi, mis peavad olema esitatud kirjalikult. Vastavaid nõudmiste esitamisi dokumenteeritud ei ole. Kui lugeda nõudmiste esitamiseks ehituskoosolekute protokollides fikseeritud märkused ja nõudmised, siis neid on korratud protokollist protokolli, ilma nende täitmist kontrollimata, isegi kui see oli visuaalselt tehtav.“ K.S. eksperdiarvamuse kohaselt: „Vaatamata dokumentide suurele mahule ei ole võimalik luua ühtegi dateeringut, millal omaniku järelevalve oleks in situ ja de facto kontrollinud teostatud ehitustööde üldist olukorda. Omanikujärelevalve ei ole lisanud ehitustööde päeviku ühelegi lehele mingeid märkuseid teostavate ehitustööde kvaliteedi ja
kvantiteedi osas, seda isegi siis kui samal kalendripäeval toimunud ehitustööde koosolek sellist temaatikat käsitles: omaniku järelevalve teostaja ei realiseerinud talle EhS-iga ja omaniku järelevalve korraga antud kõiki õigusi.“ Eksperdiarvamusega on kooskõlas omanikujärelevalvet teostanud A.P. ütlused tunnistajana, mille kohaselt projekti täiendati vastavalt ehitustööde käigule, täiendused saadeti meilile. Projektitäiendusi tellisid mõlemad pooled, aga eelnevalt olid täiendused kokku lepitud. Kokku leppimine toimus ehituskoosolekutel. Täiendava tala paigaldamise vajadus tekkis ventilatsioonitorude läbiviikude puurimise vajaduse tõttu. Tunnistaja juhtis töövõtja tähelepanu sellele. Katuse projektdokumentatsioon muutus tööde käigus. Seal oli teemaks soojustus. Kuivõrd omanikujärelevalve teostaja ei ole tuvastanud ja esitanud praktiliselt mitte mingeid nõudmisi seoses ehitamise kvaliteediga ning tellija temale seda ka ette ei heida, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha konkreetseid puudusi ehitamises selle toimumise ajal nendes piirides, millele tähelepanu juhtimine oli omanikujärelevalvet teostava isiku seadusjärgseks kohustuseks. Omanikujärelevalvet teostava isiku hinnangul oli seega ehitamise käik kooskõlas projekti, lepingu, seaduste ja hea ehitustavaga. Puuduste kõrvaldamiseks olid ekspert T.S. hinnangul vajalikud tööd: drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine, kuid ilma liivast tehtud tagasitäiteta; I korruse terrassi trapi avamine ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta. Tööde puhul tuleb arvestada põhjendatud tööjõumaksumust ning korrigeerida mehhanismide kasutamise kulu. Ekspert T.S. on tuvastanud, et OÜ Puhas Kodu tasunõuetel on töötunni hind algul oluliselt suurem, samas kui tegemist oli kaeve- ja lammutustöödega ning hiljem, kui tehti juba ehituslikke spetsiifilisi töid, on tunnihinna oluliselt väiksem. Kaevetööde puhul on IVA kd tl 182 olevas aktis nr 8 kaevetööde hinnaga 350 ja 400 krooni tund, samas on tl 185 oleval aktil nr 10 nt Columbia kivi eemaldus ja paigaldus tugimüüril hinnaga 175 krooni tund. Kohus lähtub 175 krooni suurusest tunnihinnast, sest millegagi ei ole põhjendatud enam kui 2-kordne erinevus kaevetöö tunnihinna ja kivide ladumise tunnihinna vahel. Kohus on seisukohal, et töövõtjal tuleb hüvitada ka tugimüüri parandamise kulud. Tellija ehituskoosolekute protokollidest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et ehitatud tugimüüri parandamise vajadus oli olemas. Tugimüür ehitati lepingupoolte sulisel kokkuleppel, seda ei ole ükski ekspert lugenud lisa- või muudatustööks, seega oli tegemist lepingulise tööga. Tugimüür oli nihkunud ja pragunenud. Ka töö lõpuni tegemisel oleks OÜ KVL Ehitus ilmselt pidanud seda vaegtööna parandama, mistõttu kohus loeb põhjendatuks OÜ Puhas Kodu sellekohase töö tugimüüri lahtikaevamiseks ja tagasitäiteks 24 tunni ulatuses (24x175), so 4200 krooni, koos käibemaksuga 5040 krooni. Killustikukulu tugimüüri, drenaaži ja sadeveetorustiku tarbeks ei ole võimalik aktis eristada, mistõttu materjalide kulu ei ole võimalik jätta OÜ KVL Ehitus kanda. Kaevetööde tasu soklite avamisel jääb välja mõistmata, sest samal ajal parandati elamu soojusisolatsiooni, seega ei taastatud endist olukorda, vaid tehti muudatusi elamu soojustuse osas. Elektritööd ei olnud ka ekspertide T.S. ja R.K. arvamuste kohaselt täielikult lõpetatud, mistõttu OÜ Puhas Kodu sellekohased tööd ei saa olla tellijale kahju tekitanud. Ekspert K.S. on avaldanud arvamust, et elektritööde lõpetamine maksab ca 10 000 krooni, OÜ Puhas Kodu arve on 93 139.02 krooni. Milline oli tellija poolt OÜ-ga Puhas Kodu kokku lepitud tööde sisu, ei ole kohtule tõendatud. Töövõtulepingut, kokkulepitud tööde loetelu jms ei ole kohtule esitatud. Kui uus töövõtja tegi töid rohkem, kallimalt või kallimate materjalidega kui oli OÜ-ga KVL Ehitus kokku lepitud, siis ei ole hinnavahe katmine varasema töövõtja kohustus ei lepingu ega seaduse järgi. IVA kd tl 183184 oleva akti nr 9 kohaselt kulutas OÜ Puhas Kodu drenaaži ehitusele 50 442.34 krooni koos käibemaksuga. OÜ KVL Ehitusega sõlmitud töövõtulepingus drenaaži ehitamise
(tasu)kokkulepe puudus, projekti ei ole, töö-/teostusjooniseid ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd OÜ-l KVL Ehitus drenaaži ehitamise osas tasunõue puudub, jääb OÜ-lt Puhas Kodu tellitud drenaaži ehituse kulu tellija kanda. Millegagi ei ole põhjendatud tasuta drenaaži saamine tellija elamu juurde. Tugimüüri korrigeerimiseks vajalik töö ja materjalide kulu oli 15 051.17 krooni, vastavalt IV kd tl 185 olevale aktile nr 10. Tagasitäiteliiva kasutamist ei pea ekspert T.S. põhjendatuks. IV kd tl 186 olevas aktis on põhjendatud tihendaja transportimise kulu hüvitamine 484 krooni, koos käibemaksuga 580.80 krooni. Kohus loeb tihendaja transportimise kulu hüvitamise kohustuse osaliseks, sest kõikide lahtikaevamiste ja tagasitäidete tegemist, samuti drenaaži ehitamise kulu hüvitamist ei pidanud kohus vajalikuks. S. korrigeerimise kulu jääb tellija kanda. Kohtu jaoks ei ole veenvalt ümber lükatud asjaolu, et sokli lahtikaevamisel kopaga võis soojustus saada kannatada. Lisaks on kohtule tõendatud, et sokli soojustust muudeti selle parendamise suunas. Aktis nr 14 (kd IVA tl 189) märgitud trapi avamise töö 1 tunni ulatuses, so 175 krooni, koos käibemaksuga 210 krooni tuleb OÜ-lt KVL Ehitus välja mõista. Trapp oli vigane, mis on tõendatud fotodega, tunnistajate ütlustega ja ekspertide arvamustega. Remontimise kulud jäävad töövõtja kanda. Betooni lõhkumine 16 töötunni ulatuses ei ole ekspertide T.S. ja R.K. arvamuste kohaselt põhjendatud, sest terve I korruse terrass ei vajanud ümberehitamist ainuüksi katkise trapi pärast. Aknaraamide demontaaži vajalikkust ei ole kohtule põhjendatud, samuti metallpostide ümberpaigalduse ja pikendamise vajadust, kui see ei tulenenud ekspert T.S. poolt esiletoodud vajadusest täiendava soojustuse paigaldamiseks. Erti Kulbergi nõue hinna alandamiseks 586 441.10 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on ümber lükatud ekspertide T.S. ja R.K. arvamustega, mille kohaselt olid tööd siiski tehtud. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS §-s 127 lg 1 ning §-s 128 lg 3 sätestatule tuleb OÜ-lt KVL Ehitus välja mõista E. Kulbergi kasuks (5040+15051.17+580.80+210) 20 881.97 krooni koos käibemaksuga, kahju hüvitamiseks seoses lepingu täitmise puudustega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Erti Kulbergi nõue dokumentatsiooni üleandmiseks EhS § 31 lg 1 kohaselt Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Erti Kulbergi nõue dokumentide kättesaamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja seaduslik esindaja E. Viitkar on kinnitanud, et kostjal enam hageja elamuga seotud ehituslikku dokumentatsiooni ei ole, kõik on üle antud kohtule seoses ekspertiisi määramisega. Ekspert K.S. on oma arvamuses tuvastanud, et „ehitusprojekt ja selle muudatused on olemas; ehitustööde päevik on olemas; kaetud tööde aktid on olemas; töökoosolekute protokollid puuduvad [on olemas, kui kohus aktsepteerib nendena tellija töökoosolekute protokolle]; teostusjoonised on olemas; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt on olemas; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid puuduvad; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse akte ei olnud vajalik teostada. ... Ehitamise ajal on koostatud üks ekspertiisiakt. Muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid, sertifikaadid ja osalised kasutusjuhised on olemas.“ Ekspert T.S. arvamuse kohaselt: „Ehitamise tehnilised dokumendid on koostatud põhjalikumalt, kui Ehitusseaduse alusel on eramu ehitamisel nõutud. Koostatud dokumendid vastavad ka lõpetatud töö osade osas töövõtulepingus kokkulepitule. Esitamata on tehnilised dokumendid töö osadele (eritööd), mida ei oldud ehitustööde peatamise hetkeks täies mahus valmis ehitatud.“ Ekspert on seisukohal, et ehituse täitedokumentatsioon on olnud piisav,
arvestades, et tegemist on väikeelamuga. Kohtule on esitatud täielik dokumentatsioon, mistõttu üleandmata dokumente ei ole. Seega, kui töövõtja oli seaduse kohaselt kohustatud koostama või esitama veel mõne dokumendi, mida ta seni teinud ei ole, on tellijal õigus dokument ise hankida ning nõuda töövõtjalt dokumendi saamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus on tuvastanud, et töövõtjal oli tasunõue tellija vastu, mistõttu kohaldamisele kuulub VÕS § 110 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus ei saa väita, et töövõtja keeldus põhjendamatult omapoolse kohustuse täitmisest, kui töövõtja nõue kokkulepitud ja valmis tehtud tööde eest tasu saamiseks summas vähemalt 1 201 737.50 krooni on tellija poolt täitmata. Hagi tagamist ei ole taotletud. Ükski ekspert ei ole kohtule kinnitanud, et tellija esindajate väide, mille kohaselt iga aktiga tuli üle anda ka vastavas ulatuses ehitamise dokumentatsioon, oleks õige ja vastaks seadusele või vähemalt praktikale. Käesolevas vaidluses ei saanud lepingukohane töö kunagi valmis, mistõttu üle anti pooleliolev objekt ning valmis tööde eest oli tellijal osaliselt tasumata. Kohus kohustab OÜ-d KVL Ehitus andma Erti Kulbergile üle nn halli ja sinise kausta XXXX elamu ehitusalase dokumentatsiooniga, mis sisaldab endas ehitusprojekti koos muudatustega, ehitudtööde päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise mahamärkimise akti, ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertfikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid. Selleks, et töövõtja saaks oma kohustust täita, tuleb kohtul nimetatud dokumendid jm dokumentatsioon, mis sisaldub nn hallis ja sinises kaustas, töövõtjale üle anda pärast kohtuotsuse jõustumist. OÜ KVL Ehitus viivise nõue Lepingu p 16.2 kohaselt kui tellija ei täida maksekohustust tähtaegselt, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % päevas. Lepingu p 16.3. kohaselt Kui töövõtja ületab lepingu täitmise tähtpäeva, maksab ta tellijale leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 5 % lepingu kogumaksumusest. Erti Kulberg palub viivise summat vähendada 5 %-ni lepingu maksumusest, et lepingu pooled oleksid võrdselt koheldud. Töövõtja nõuab viivist põhivõla, so 1 239 298.68 krooni, so 79 205 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 8 kohaselt Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et E. Kulbergi taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Kohus vähendab viivise summat 5 %-ni lepingu kogumaksumusest, millega on lepingu mõlemad pooled kohustuse täitmisega viivitamise puhuks võrdselt koheldud. Kohtumenetluse kestus neli aastat on kaasa toonud olukorra, kus isegi hageja poolt vähendatud viivise summa on võrdne põhivõlaga, mis küünib kümnete tuhandete eurodeni. Kohtu hinnangul on tegemist ebamõistlikult suure viivise summaga. Lepingu p 5.1. kohaselt on tööde maksumus 7 157 207.99 krooni, millest 5 % on 357 860.40 krooni, so 22 871.45 eurot. E. Kulberg on viivitanud ainuüksi lepingujärgsete tööde eest esitatud arvete nr 107 ja 7 eest tasumisega summas 1 201 737.50 krooni üle 4 aasta. Lepingujärgne viivis oleks vähemalt (4x365x0,1%x1201737.50) 1754536,02, mis ületab
põhivõla summat ning on 5 korda suurem kui oleks viivise summa, piiratuna 5 %-ga lepingusummast, analoogselt töövõtja suhtes kohaldatava sanktsiooniga. Kohus on seisukohal, et 22 871.45 euro suurune viivis, mis on piiratud 5 %-ga lepingusummast, olles seega lõplik, on mõistlik ja põhjendatud ning võtab arvesse mõlema poole majanduslikke võimalusi ja lepinguliste kohustuste senist täitmist. Vaidlus puudub selle üle, et ka kostja ei täitnud lepingut kohaselt, st kokkulepitud tähtajaks. Erti Kulbergi nõue leppetrahvi saamiseks Lepingu p 4.2. kohaselt oli tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise tähtpäev 31.01.2010. Vaidlust ei ole selle üle, et elamu nimetatud tähtajaks valmis ei saanud. Tunnistajate A.P. ja V.L. ütluste kohaselt tööd venisid, objektiivset põhjust ei suutnud kumbki tunnistaja esile tuua. Tellija ehituskoosolekute protokollidest nähtuvalt ei olnud mingiks tähtajaks kokkulepitud töö ka paar nädalat hiljem veel valmis või ei olnud alustatudki. Töövõtja poolsed põhjendused protokollidest puuduvad. Kohus on seisukohal, et töövõtja ei ole ka kohtule esitanud objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks hoone 31. jaanuariks 2010 valmis ei saanud. Siseviimistluse projektlahenduse puudumine ei saa olla objektiivne põhjus, sest elamu ei olnud 31.01.2010 selliselt valmis, et oleks olnud võimalik isegi alustada sisetöödega (puudusid avatäited, mis polnud veel tellitudki). E. Kulberg ütles töövõtulepingu kehtivalt üles 22.03.2010 ning hoone anti üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, koostatud 29.03.2010. Lepingu p 16.3. kohaselt: Kui töövõtja ületab lepingu täitmise tähtpäeva, maksab ta tellijale leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 5 % lepingu kogumaksumusest. Kohus on seisukohal, et tellijal on leppetrahvi saamise õigus alates lepingu täitmise tähtaja saabumisest 31.01.2010 kuni objekti üleandmiseni 29.03.2010, so 8 täisnädala eest. Pärast objekti üleandmist tellijale ei saa töövõtja enam oma lepingulist kohustust täita, sest õigust ja võimalust tööde jätkamiseks. Lepingu kohaselt tuli hilinetud täisnädala eest tasuda leppetrahvi 0,5 % lepingusummast, seega 8 täisnädala eest 4 % lepingusummast. Töövõtjalt tuleb tellija kasuks välja mõista leppetrahv 4 % 7 157 207.99 kroonist, so 286288.32 krooni, so 18 297.16 eurot. OÜ KVL Ehitus vastuväide, et leppetrahv on I kd tl 48 oleva maksekorralduse kohaselt E. Kulbergi poolt 22.03.2010 juba kinni peetud, ei ole käesoleva otsuse seisukohalt enam asjakohane. Kohus on maksekorralduses märgitud tasumata summas arvesse võtnud töövõtja tasunõude suuruse kindlaksmääramisel, st kohus ei ole tunnustanud E. Kulbergi õigust 22.03.2010 maksekorralduse kohaselt leppetrahvi kinnipidamiseks. Erti Kulbergi nõuded AS Eesti Energia arve, OÜ Primit loovutatud nõude ja OÜ Multigramm arve alusel OÜ Multigramm arve tasumisest tulenev nõue 78 516 krooni kinnistul asuva tee ehitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ekspertide hinnangul olid kinnistul asuvad teed ajutised ja kasutatavad ainult ehitamise teenindamiseks. Tunnistaja K.K. ütluse kohaselt, kui tema teed nägi, oli see piisav tööde tegemiseks ajutise teena. Tellija ehituskoosoleku protokolli nr 23 p
AS Eesti Energia arvete tasumise kohustuse on töövõtja õigeks võtnud suuremas ulatuses kui E. Kulberg on hagis nõudnud, sest lisaks hagis toodud 3 912.80 kroonile tunnistab ka 22.03.2010 maksekorralduse selgituse kohaselt E. Kulbergi poolt kinni peetud elektriarve summas 12 608.40 krooni tasumise kohustust. Kohus rahuldab E. Kulbergi hagi AS Eesti Energia arve alusel 3 912.80 krooni ulatuses ja (16 721.20 krooni, vastavalt kohtukõne teesides märgitule, arvet kohtule esitatud ei ole – 3 912.80 krooni) 12 808.40 krooni ulatuses OÜ KVL Ehitus poolse õigeksvõtu alusel. OÜ Primit nõude loovutamise alusel tekkinud nõude summas 40 832.40 krooni on töövõtja õigeks võtnud. Nimetatud nõuded on OÜ KVL Ehitus poolt õigeks võetud, mistõttu kohus rahuldab hagi TsMS § 440 lg 1 ja § 444 lg 3 alusel põhjendusteta. Vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamine Kohus tunnustas OÜ KVL Ehitus õigust saada tellijalt tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde eest summas 1 362 724.20 krooni, millele lisandub viivis 357 860.40 krooni ja millest tuleb lahutada AS-i Eesti Energia arve OÜ KVL poolt õigeks võetud ulatuses 12 808.40 krooni, kokku 1 707 776.20 krooni, so 109 965.40 eurot. Kohus tunnustas Erti Kulbergi õigust saada kahju hüvitist 20 881.97 krooni, kostja õigeksvõtu alusel AS Eesti Energia ja OÜ Primit arvete kohaselt 44 745.20 krooni ja lepptrahvi 286 288.32 krooni, so kokku 351 915.49 krooni, so 22 491.50 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded, tuleb Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks välja mõista (1707776.20-351915.49) 1 355 860.71 krooni, so 86 655.29 eurot.
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.... Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 63 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolt endi kanda. E. Kulbergi mittevaraline hagi dokumentatsiooni väljanõudmiseks rahuldatakse, tema rahaline nõue rahuldatakse ca 20 % ulatuses. OÜ KVL Ehitus rahaline nõue rahuldatakse ca 60 % ulatuses, seega jäävad kummagi poole nõuded olulises ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil 04.12.2013 tegi OÜ KVL Ehitus esindus Erti Kulbergile ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohaselt E. Kulberg maksab töövõtjale T.S. eksperdiarvamusega kindlaks tehtud tööde mahust tuleneva võla ning sellega menetlus lõpetatakse. E. Kulberg keeldus kokkuleppest, jäädes seisukohale, et temal on nõue OÜ KVL Ehitus vastu. Kohus teatas, et alates 04.12.2013 kohtuistungist jäävad edaspidised menetluskulud E. Kulbergi kanda, kui kohtuotsusega rahuldatakse OÜ KVL Ehitus hagi ekspert T.S. arvamuses toodud töömahtude vastava rahasumma lähedaselt. Kohus on OÜ KVL Ehitus nõude pärast tasaarvestuse tegemist rahuldanud 86 655.29 euro ulatuses. OÜ KVL Ehitus põhjendatud nõue lepingu kohaselt tehtud tööde eest oli eksperdi arvamuse kohaselt 1 308 363 krooni (kohtuotsuse lk 19), so 83 619.63 eurot. TsMS § 163 lg 2 kohaselt Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus jätab menetluskulud jätta poolte endi kanda alates kohtumenetluse algusest kuni 4.
detsembrini 2013. Alates nimetatud kuupäevast tekkinud menetluskulud (välja arvatud eksperditasu ja kulud) jäävad Erti Kulbergi kanda. Eksperditasu ja kulud tuleb kohtu hinnangul jätta 25 % ulatuses OÜ KVL Ehitus kanda ning 75 % ulatuses Erti Kulbergi kanda, sest eksperdiarvamuste kohaselt olid vastastikused rahalised nõuded mõlemalt poolelt osaliselt põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.