Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-16332
Tsiviilasi
Erti Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus, Tarmo Kääriku ja Erkki Viitkari vastu dokumentatsiooni väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks ning OÜ KVL Ehitus vastuhagi Erti Kulbergi vastu tasu ja viivise väljamõistmiseks Menetluse osaline lõpetamine, Tarmo Kääriku ja Erkki Viitkari menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ning Erti Kulbergilt väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erti Kulbergi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja/vastuhagis kostja) – Erti Kulberg (ik: XXX), esindajad vandeadvokaadid Urmas Kõrgesaar ja Tambet Laasik Vastustajad (kostjad) – Tarmo Käärik (ik: XXX) ja Erkki Viitkar (ik: XXX), esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja/vastuhagis hageja – OÜ KVL Ehitus (rk: 10737285), esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2013 määrus osas, millega maakohus mõistis Erti Kulbergilt välja Erkki
Viitkari kasuks õigusabikulude katteks 3733 eurot ja Tarmo Kääriku kasuks õigusabikulude katteks 3733 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Erti Kulbergilt välja Erkki Viitkari kasuks menetluskulude katteks 1266,50 eurot ja Tarmo Kääriku kasuks menetluskulude katteks 1266,50 eurot.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2013 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Võtta vastu Erti Kulbergi poolt esitatud hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Erti Kulbergi hagis Erkki Viitkari ja Tarmo Kääriku vastu 124 467,27 euro suuruse kahju hüvitamiseks.
3.2.Jätta Erkki Viitkari ja Tarmo Kääriku menetluskulud Erti Kulbergi kanda.
3.3.Välja mõista Erti Kulbergilt Erkki Viitkari kasuks menetluskulude katteks 1266 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus) eurot 50 senti ja Tarmo Kääriku kasuks menetluskulude katteks 1266 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus) eurot 50 senti.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Erti Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus, Tarmo Kääriku ja Erkki Viitkari vastu dokumentatsiooni väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks ning OÜ KVL Ehitus vastuhagi Erti Kulbergi vastu tasu ja viivise väljamõistmiseks. Hageja esitas 22.11.2012 kohtule avalduse hagist loobumise kohta kostjate T. Kääriku ja E. Viitkari vastu.
2.Kostjad T. Käärik ja E. Viitkar olid nõus asjas menetluse lõpetamisega nende osas. Kostjad palusid määrata kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et hageja kannab kostjate menetluskulud, ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus, milleks on kummalgi kostjal 3733 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt esitatud nimekirjadele, arvetele ja spetsifikatsioonidele on kummalegi kostjale osutatud õigusabi 30 tundi 20 minutit hinnaga 120 eurot tund koos käibemaksuga, lisandub bürookulu (alla 200 euro koos käibemaksuga).
3.Hageja leidis, et kostjate menetluskulud on põhjendamatult suured. Ligi pool taotletavatest kuludest on tekkinud pärast hagist loobumist. Pärast seda on kostjatele esitatud veel neli õigusabiarvet kogusummas 3560 eurot. Kostjate esindajad on ekspertiisidega tutvunud 28 tundi, mis on selgelt ülemäärane aeg. Kõik kostjatele esitatud arved on dubleerivad. Ei saa
eeldada, et mõlema kostja menetluskulude maht oli täpselt sama suur, kummagi kostja põhjendatud menetluskulusid tuleb hinnata eraldi. Taotlus ekspertiisidega tutvumise ajakulu hüvitamiseks kokku 3360 euro ulatuses tuleks jätta rahuldamata ning ülejäänud 4106 euro suurusest summast oli hageja nõus hüvitama poole, s.o 1026,50 eurot kummalegi kostjale.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus võttis 16. jaanuari 2013 määrusega vastu E. Kulbergi poolt esitatud hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse E. Kulbergi hagis E. Viitkari ja T. Kääriku vastu 124 467,27 euro suuruse kahju hüvitamiseks. E. Viitkari ja T. Kääriku menetluskulud jättis kohus E. Kulbergi kanda ning mõistis välja E. Kulbergilt E. Viitkari kasuks 3733 eurot ja T. Kääriku kasuks 3733 eurot menetluskulude katteks. Hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks jättis kohus rahuldamata. Määruse kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas kahe kostja vastu esitatud nõudes TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. TsMS § 1741 lg 1 järgi asjas menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kummagi kostja menetluskulud tsiviilasjas on esitatud avalduse ning lisatud arvete ja spetsifikatsioonide kohaselt 3733 eurot ca 30 töötunni eest. Kohus oli seisukohal, et esitatud õigusabi maht ei ole ebamõistlikult suur, arvestades kostjate esindajate töö mahtu ja kohtumenetluses osalemise perioodi. T. Kääriku ja E. Viitkari vastu esitatud nõue oli kohtu menetluses alates detsembrist 2010. Kostjate vastus hagile esitati 20.01.2011, hageja loobumine hagist sai esindajatele teatavaks 22.11.2012, seega osalesid vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Tarmo Friedenthal esindajatena tsiviilasjas kahe aasta jooksul. Kostjate vastu esitatud hagiavaldusel on 47 lehekülge, arvestamata lisasid. Kostjate ühine vastus hagile on 7 leheküljel. Kostjate esindajate poolt hagile vastuse koostamisele kulutatud aeg, kokku 6 tundi, ei ole ei ebamõistlik ega põhjendamatu. Hageja vastuväidetele kostjate vastuse koostamiseks kulutatud kokku 5 tundi ei ole samuti ebamõistlik aeg. Tsiviilasjas on pooled vahetanud hulgaliselt taotlusi ja seisukohti, esindajad on esitanud seisukohad hageja määruskaebuse osas. Kohtule ja ekspertidele on esitatud mahukas ehitusdokumentatsioon. Enne ehitusekspertiisi eksperdiarvamuste laekumist oli tsiviilasjas 4 köidet dokumente ja tõendeid ning kaks suurt kiirköitjat ekspertidele esitatavat ehitusalast dokumentatsiooni. Sellest tulenevalt on põhjendatud kostjate esindajate kokku 3-tunnine ajakulu toimikuga tutvumisel, kokku 5 tundi 40 minutit kestnud nõupidamised ja tõendite analüüsid koos esindatavatega, kokku 3-tunnine ajakulu töövõtulepingu läbitöötamiseks, kokku 7-tunnine ajakulu ekspertiisi läbiviimisega seotud avalduse, määruskaebusele vastuse jm dokumentide koostamiseks jne. Kõik menetlusdokumendid on esitatud kohtu nõudmisel. Arvestades tsiviilasja mahtu ja esindajate osalemise aega – 2 aastat – on kostjate kahe esindaja ajakulu enne eksperdiarvamuste laekumist kokku 32 tunni 40 minuti ulatuses põhjendatud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjate õigusabi maht on kunstlikult kahekordistatud. Mõistlik ja põhjendatud ei ole arvata, et 47-leheküljelisele hagile (koos lisadega 100 lk) kostjate vastuse koostamiseks kulus esindajatel kokku ainult 3 tundi. Samuti ei ole kostjate esindajate taotluses kahekordselt näidatud muu ajakulu. Tsiviilasja mahukust ja keerukust väljendab ka asjaolu, et kolm kohtu määratud ehitusala eksperti pidasid vajalikuks esitada eraldi arvamused, kusjuures ekspert Teet Sepaste arvamus koos lisadega on 201 lehekülge ja ekspert Kaarel Saha arvamus koos lisadega 167 lehekülge. Eksperdiarvamused esitati kohtule ja menetlusosaliste esindajatele 03.10.2012, 15.10.2012 ja
12.11.2012. Esitatud arve ja spetsifikatsiooni kohaselt analüüsisid kostjate esindajad ekspert T. Sepaste eksperdiarvamust 05. ja 06.11.2012 kokku 16 töötundi ning 13.11.2012 ekspertide K. Saha ja Riivo Klaasi arvamust kokku 12 töötundi. Arvestades eksperdiarvamuste mahtu, on taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kokku 28 töötunni ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjate esindajad oleksid pidanud hakkama eksperdiarvamustega tutvuma ja neid analüüsima alles pärast kohtult seisukohtade esitamise nõude saamist. Kohus juhib kohtumenetlust, kuid menetlusosalisele õigusabi osutamist korraldab ja selle kvaliteedi eest vastutab õigusabi osutaja. Hageja väide, et esindajate tasu peaks olema diferentseeritud, sõltuvalt konkreetsele kostjale osutatud õigusabi mahust, ei ole asjakohane. Kostjate vastu esitati sama nõue samal alusel solidaarnõudena. Seetõttu on kostjate vastuväited samasisulised ja samas mahus. Ka hageja ei ole välja toonud kostjate õigusabi vajaduse võimalikku erinevust, sest on nõustunud hüvitama kummalegi kostjale võrdse summa.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.E. Kulberg esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2013 määruse tühistamist osaliselt, osas, milles maakohus määras T. Kääriku ja E. Viitkari menetluskulud kummagi kostja kasuks kindlaks summas 3733 eurot, ning määrata T. Kääriku ja E. Viitkari menetluskulud tsiviilasjas kindlaks mitte suuremas summas kui kokku 2053 eurot ehk kummalegi 1026,50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) luges kohus põhjendamatult kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 28 tunni pikkuse tutvumise ekspertiisiaktidega. Kostjate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses esitatud asjaolud annavad põhjendatud aluse kahelda, kas ekspertiisidega tutvumine mahus 28 töötundi on tegelikkuses toimunud või on arved koostatud ja esitatud tagantjärele eesmärgiga kahjustada hagejat. Hageja kahtlust kinnitavad järgmised asjaolud: - eksperdiarvamustega tutvumist kajastavad arved nr 1211070 ja 1211071 esitati 03.12.2012 ehk pärast hageja poolt hagist loobumist; - pärast hagist loobumist esitatud arved moodustavad ca 50% kogu õigusabi mahust; - ekspertiisidega tutvumisest ei ole ühtegi väljapoole nähtuvat tulemust ning ekspertiisidega tutvumisele, mis toimus väidetavalt 05., 06. ja 13.11.2012, ei ole järgnenud ühtegi toimingut. On äärmiselt ebatõenäoline, et kostjate esindajad lugesid 28 tundi ekspertiisiakte ja ei teinud seejärel kuni hageja poolt hagist loobumiseni kahe nädala vältel mitte midagi, sh ei võtnud isegi klientidega ühendust selleks, et tehtud suuremahulise töö tulemusi arutada. Erinevalt kohtu väitest ei ole hageja esitanud seisukohta, et kostjate esindajad oleksid pidanud hakkama eksperdiarvamustega tutvuma pärast kohtult seisukohtade esitamise nõude saamist. Kostjatel oli vaja eksperdiarvamustega tutvuda, kuid eeltoodu osundab üheselt, et ebamõistlikult suures mahus tutvumine on koostatud tagantjärele, ilma et selle aluseks oleks tehtud töö. Hageja sisuliste vastuväidete suhtes ei ole kohus seisukohta võtnud; 2) on maakohtu seisukoht, et menetluskulude hüvitamise kontekstis ei ole vaja tuvastada kummalegi kostjale osutatud õigusabi mahtu, vastuolus Riigikohtu seisukohaga määruses nr 3-2-1-112-09. On ilmselge, et kostjate mõlemad esindajad ei ole teinud tööd minuti pealt samas mahus ja õigusabiarved ei ole seetõttu esitatud tegeliku töömahu alusel. Esitatud arvete pinnalt ei ole võimalik hinnata, kui palju õigusabi on kummalegi kostjale reaalselt osutatud ning kui palju on seda teinud üks või teine esindaja. Kohus oleks pidanud võtma seisukoha, kui suured olid kummagi kostja tegelikud menetluskulud. Ilmselgelt ei saanud mõlemale kostjale osutatud töö maht olla sama suur. Kohtu selline eeldus on põhjendamatu. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise aluseks saab olla ainult tegelikult tehtud töö,
mitte üldistus õigusabi võimaliku mahu suhtes. Ainuüksi asjaolu, et kostjad on esitanud oma seisukohad ühiselt ühes dokumendis, ei anna alust õigusabikulude kahekordseks hüvitamiseks. Seda kinnitab ka Riigikohtu määruses nr 3-2-1-87-09 esitatud seisukoht. Kohtu väide „Samuti ei ole kostjate esindajate taotluses kahekordselt näidatud muu ajakulu“ jääb arusaamatuks. Kõik kostjate õigusabiarved dubleerivad üksteist üks-ühele. Kõik tegevused on esitatud kahekordselt ja võrdses mahus; 3) on kohus eeltoodust lähtuvalt põhjendamatult määranud kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks ülemäärases ja tõendamata mahus. Kohus oleks pidanud menetluskuludest esmalt lahutama tõendamata kulud 28 tundi ekspertiisiaktidega tutvumiseks ning seejärel tuvastama, kui suur oli kummalegi kostjale osutatud õigusabi maht.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.T. Käärik ja E. Viitkar vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostjatele osutatud õigusabi mahtu korrutatud kahega, vaid tööaja arvestust on peetud tegeliku töömahu põhiselt. See tähendab, et näiteks hagi ei analüüsitud eraldi kummagi kostja huvides ning seda ei teinud vandeadvokaat E. Entsik ja advokaat T. Friedenthal eraldi, vaid töö on tehtud ühel korral mõlema kostja huvisid silmas pidades ning tööle kulunud aeg on jagatud kahega. Kumbki kostja on kandnud vastavale ülesandele kulunud menetluskulu 50% ulatuses. Nii arvete spetsifikatsioonist kui ka kostjate kirjalikest selgitustest nähtub arvestuse metoodika. Samuti nähtub arvete spetsifikatsioonist, millist konkreetset ülesannet on täidetud ning milline on olnud selleks kulunud aeg. Sellest tulenevalt on hageja viited maakohtu poolt Riigikohtu määrustes nr 3-2-1-112-09 ja 3-2-1-87-09 väljendatud põhimõtete eiramise kohta alusetud. Maakohus on esitanud põhjaliku kostjate menetluskulude analüüsi; 2) on kohtutoimik ja ekspertidele määratud ülesande lähtematerjalid väga mahukad. Samuti on märkimisväärselt mahukad eksperdiarvamused ning asja keerukuse tõttu ei suutnud eksperdid esitada ühist eksperdiarvamust, vaid tegid seda eraldi. Kohus on õigesti järeldanud, et ka nimetatud asjaolu kinnitab, et vaidluse asjaolud on tavapärasest keerulisemad ja tõendite hulk mahukam. Kostjate esindajad on materjali põhjalikult läbi töötanud nii enne eksperdiarvamuste esitamist ekspertide poolt (mida tõendab näiteks 24.04.2011 kostjate esindaja esitatud avaldus) kui ka pärast eksperdiarvamuste esitamist. Kostjate esindajatele sai ekspert R. Klaasi eksperdiarvamus kättesaadavaks 13.11.2012, K. Saha eksperdiarvamus 12.11.2012 ja T. Sepaste eksperdiarvamus 15.10.2012. Kostjate esindajad alustasid tööd T. Sepaste eksperdiarvamusega 05. ja 06.11.2012 ning jätkasid R. Klaasi ja K. Saha eksperdiarvamustega 13.11.2012. Ühtlasi oli vajalik võrrelda kõiki kolme eksperdiarvamust omavahel. Arusaadavalt oli vajalik ka lähtematerjali jooksev analüüs. Nimetatud tegevused ongi kajastatud arvetel nr 1211070 ja 1211071 ning ajakulu ei ole paisutatud. Hageja esitas hagist loobumise avalduse 22.11.2012, seega tekkisid menetluskulud kostjatel enne hagist loobumise avalduse esitamist. Seadus ega kohtumenetluse põhimõtted ei kohusta menetlusosalist omaalgatuslikult esitama kohtule menetlusdokumente. Eksperdiarvamuste analüüsi ja hageja poolt hagist loobumise avalduse esitamise vahele jäi kuus tööpäeva. See ei ole ajavahemik, mille kestel oleks kostjad ning nende esindajad igal juhul pidanud mingisuguse toimingu tegema; 3) ei ole kohus rikkunud menetlusõiguse norme ega jätnud olulisi asjaolusid kaalumata. Eelkõige on maakohus pädev otsustama, kas kostjate menetluskulud on põhjendatud või mitte, kuivõrd maakohus on asja vahetult läbi vaadanud, tuttav asja keerukusastme ning materjali mahu ja kostjate menetlustoimingutega. Seega saab maakohtu otsustust
menetluskulude osas kõrgema astme kohus muuta üksnes juhul, kui maakohus on jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, eksinud oluliselt määruse põhjendamisel või õiguse kohaldamisel. Antud juhul selliseid minetusi ei ole.
7.OÜ KVL Ehitus teatas vastuseks hageja määruskaebusele, et maakohtu määrus ja sellele hageja poolt esitatud määruskaebus ei ole seotud kostjaga OÜ KVL Ehitus, mistõttu ei soovi OÜ KVL Ehitus sellele omapoolseid seisukohti lisada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu määrus E. Kulbergilt T. Kääriku ja E. Viitkari kasuks väljamõistetud menetluskulude osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega E. Kulbergilt mõisteti välja menetluskulude katteks T. Kääriku kasuks 3733 eurot ja E. Viitkari kasuks 3733 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab E. Kulbergilt T. Kääriku kasuks välja menetluskulude katteks 1266,50 eurot ja E. Viitkari kasuks välja menetluskulude katteks 1266,50 eurot.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (näiteks Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, et ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud sellest, et kostjaid T. Käärikut ja E. Viitkarit esindasid maakohtus advokaadid E. Entsik ja T. Friedenthal. Maakohtu selline järeldus ei põhine tsiviilasja materjalidel ning on seetõttu ebaõige. Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest (VII kd, t.l 5-8) nähtuvalt on selle esitanud kostjate 2 ja 3 (T. Kääriku ja E. Viitkari) lepinguline esindaja T. Friedenthal. Nimetatud menetlusdokumendi p-s 2.2 on korduvalt märgitud, et kostjate 2 ja 3 esindaja (ainsuses) on tutvunud vaidluse asjaoludega ja töötanud läbi mahukad materjalid ning kostjate poolt advokaadi kasutamine on olnud põhjendatud. Nimetatud taotluses ei ole kordagi märgitud, et kostjad oleksid kasutanud ka teist advokaati (E. Entsikut). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjate 2 ja 3 esindaja T. Friedenthal koostanud kostjate vastuse hagile (III kd, t.l 174-180); kostjate seisukoha hageja 03.02.2011 arvamusele (III kd, t.l 199-204); kostjate seisukoha OÜ KVL Ehitus taotlusele ekspertiisi tegemiseks (III kd, t.l 224-225); kostjate vastuse E. Kulbergi määruskaebusele (IV kd, t.l 28-32); kostjate 27.12.2011 avalduse seoses ekspertiisi läbiviimisega (IV kd, t.l 48-50) ning kostjate 24.04.2011 avalduse seoses ekspertiisi läbiviimisega (IV kd, t.l 71-76). Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest ning sellele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest, samuti tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et advokaat E. Entsik oleks kostjatele 2 ja 3 õigusabi osutanud. Ainuüksi see, et menetlusdokumentide pealdistes on märgitud kostjate 2 ja 3 esindajaks lisaks advokaat T. Friedenthalile veel advokaat E. Entsik, ei tõenda advokaat E. Entsiku poolt kostjatele õigusabi osutamist.
Eeltoodu kinnitab, et advokaat E. Entsiku poolt kostjatele 2 ja 3 õigusabi osutamine ei ole tõendatud ning paljasõnaline on kostjate 2 ja 3 lepingulise esindaja T. Friedenthali 02.01.2013 menetlusdokumendis (VII kd, t.l 63-64) esitatud seisukoht, mille kohaselt esindas kostjaid 2 ja 3 lepingulised esindajad, samuti vastuses määruskaebusele esitatud seisukoht, mille kohaselt õigusabi kostjatele on osutanud advokaadid T. Friedenthal ja E. Entsik ühiselt ja seetõttu õigusabiks kulutatud aeg jagatud kahega. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 16.01.2013 menetlusdokumendist (VII kd, t.l 79-80), mille on koostanud kostjate 2 ja 3 lepinguline esindaja T. Friedenthal, nähtuvalt on kostjate esindaja (mitte esindajad) tutvunud ekspertarvamustega. Kuna kostjatele 2 ja 3 on osutanud õigusabi ainult advokaat T. Friedenthal, siis saab õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda üksnes õigusabi summast 3733 eurot ning nimetatud summa kahekordne väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Riigikohus on 15.10.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale, et kui kostjate huvid on olnud kokkulangevad ja nende esindaja koostatud dokumendid seetõttu samasisulised, ei ole põhjendatud nõuda õigusabikulude hüvitamist mitmekordselt.
11.Õige on määruskaebuses esitatud seisukoht, et põhjendatud ja vajalik ei ole õigusabikulu 28 tunni ulatuses seoses eksperdiarvamustega tutvumisega. Maakohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 10 märkis, tuleb õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda üksnes ühe advokaadi poolt õigusabile kulutatud ajast. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus, kas eksperdiarvamustega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks kulutatud aeg 14 tundi (1680 eurot) on vajalik ja põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on eksperdiarvamused kostjate esindajale saadetud ning alusetu on määruskaebuses esitatud see väide, et eksperdiarvamustega tutvumist kajastavad arved on koostatud tagantjärele eesmärgiga kahjustada hagejat. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada, et kostjate esindaja, saades eksperdiarvamused, jätab need tähelepanuta ja ei tutvu nendega. Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud menetlusstaadiumis (maakohtu poolt ei olnud määratud kohtuistungi aega ega kostjate esindajalt nõutud seisukohta eksperdiarvamuste kohta) ei olnud kostjate esindaja poolt selleks kulutatud aeg 14 tundi põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg eksperdiarvamustega tutvumiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses tuleb lugeda 4 tundi, millele vastab (4x100x1,2=480) eurot. Kuna määruskaebuses ei ole teisi kostjate esindaja poolt osutatud õigusabitoiminguid vaidlustatud, siis kujuneb kostjate esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2533 eurot (2053+480=2533) ning hagejalt tuleb nimetatud summast 1/2, s.o 1266,50 eurot, kummagi kostja kasuks välja mõista.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata ning selline kord kehtib ka juhul, kui menetluskulud on kindlaks määratud TsMS § 1741 alusel tehtavas määruses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.