Võlaõigus › Töövõtulepingud

1.Menetluskulud maakohtus jätta eksperditasu ja -kulude osas 50% ulatuses Erti Kulbergi kanda ja 50% ulatuses OÜ KVL Ehitus kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda alates kohtumenetluse algusest kuni 4. detsembrini 2013. Alates

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. mail 2009 töövõtulepingu 1/XXX , mille objektiks oli eramu ehitus Tartu maakonnas Kambja vallas Aakaru külas XXX kinnistul. Lepingu p-s 4.2 lepiti kokku, et tööd peavad valmima ning saama üle antud hiljemalt 31.01.2010. Nimetatud kuupäevaks tööd ei valminud. Hageja (tellija) taganes lepingust. 29.03.2010 andis kostja (töövõtja) objekti hagejale üle, kuid keeldus ehitise tehniliste dokumentide üleandmisest. Ilma dokumentatsioonita ei ole hageja ekspert K. Sahal võimalik ekspertiisi läbi viia. Hagejal on nõudeõigus AÕS § 80 lg 1, VÕS § 189 lg 1 ja § 1015 alusel.

hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse E. Kulbergi hagis E. Viitkari ja T. Kääriku vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb ekspert K. Saha 01.11.2010 arvamusest, et OÜ KVL Ehitus poolt teostatud töödest oluline osa ei vasta lepingutingimustele. Hageja esitas kostja vastu protsessuaalse hinna alandamise avalduse VÕS § 112 alusel ning alandas hinda 586 441,10 krooni ulatuses. Lepingu p 16.3 alusel esitas hageja leppetrahvi nõude summas 357 860,40 krooni. Hageja esitas leppetrahvi nõude esmakordselt 01.03.2010, mistõttu on täidetud VÕS § 152 lg-s 2 sätestatud nõudest mõistliku aja jooksul teatamise kriteerium. E. Kulberg on pidanud OÜ KVL Ehitus poolt tehtud vaegtööde kõrvaldamiseks tegema kulutusi 879 926,95 krooni ulatuses. Hageja on tasunud AS Eesti Energia arve summas 3 912,80 krooni, mille tasumise kohustus lasus kostjal. Hageja on nõude loovutamise teel omandanud OÜ Primit nõude kostja vastu summas 40 832,40 krooni. Hageja oli sunnitud laskma OÜ-l Multigramm teha korda kinnistule viiva sissesõidutee, kuigi vastav töö kuulus kostja ülesannete hulka (lepingu p 9.1.13). Hageja on kandnud kulutusi summas 78 516 krooni. Kokku on E. Kulbergi nõue OÜ KVL Ehitus vastu 1 947 489,65 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

+ 1 985 + 5 250 = 45 301 krooni + käibemaks 20%). 51 700 krooni drenaaži ehitamise eest jättis maakohus E. Kulbergilt välja mõistmata. Töö oli tehtud ebakvaliteetselt, mille osas on üksmeelel kõik eksperdid. OÜ KVL Ehitus ei ole tõendanud, kas ja millises osas oli nende ehitatud drenaaž kasutuskõlbulik. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt hoonele uue 0.00=60.10 kõrguse määramine, vundamendi alt pinnase väljakaevamine ja ehituskrundile kokku kogumine on muudatustöö. Maakohus leidis, et tegemist oli muudatustööga ka töövõtja arvates, sest tööd tehti ehituspäevikute kohaselt 16. ja

territooriumil ladustatud pinnas purustamata lammutusjääke. Seega ei saa töölõiku lugeda lõpetatuks ning töövõtja nõue arves nr 107 täiendavalt 16 000 krooni tasumiseks ettevalmistustööde eest on põhjendamata (kohus on ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste alusel lugenud tööd teostatuks; K. Sahk ka K. Käsper ei ole põhjendanud, miks on tegemata tööde maht just 16 000 krooni). Vundamendi alt pinnase täiendav väljakaevamine seoses hoone absoluutkõrguse muutumisega võis tekitada lisakulu 3515 krooni, mitte töövõtja nõutud 4070 krooni (kohus on nimetatud töö lugenud ekspert T. Sepaste arvamuse alusel muudatustööks, mis tuli töövõtjal teha täiendava tasuta). Vundamendi tagasitäide ei ole teostatud projektijärgse materjaliga, mistõttu töövõtja tasunõue tagasitäite ja kihtide kaupa tihendamise eest 17 050 krooni ja 10 580 krooni ulatuses arvel nr 107 on põhjendamatu (ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt võimaldas projekt teha tagasitäidet ka muu materjaliga kui ehitusliiv). Paigaldatud soojustus on 150 mm ja 100 mm 200 mm asemel, mistõttu tuli rõdu konstruktsioon lammutada ning tellijal on õigus töövõtjalt nimetatud töölõigu eest saada ümberehitustööde maksumus (kohtu hinnangul ümber lükatud ekspert T. Sepaste arvamusega). E. Kulberg nõudis töövõtjalt rõdu puuduste tõttu 58716 krooni tagastamist ning leidis, et töövõtja täiendav tasunõue summas 4860 krooni arve nr 107 kohaselt on põhjendamatu. Fibo seinad 100 mm on teostatud osaliselt, tellija poolt tasutud 20 000 krooni vastab tehtud tööle, täiendav tasunõue arves nr 107 summas 3 800 krooni on põhjendamatu. Columbia-plokk seinad 90 mm on teostatud puudustega, mistõttu makstud 17 523 krooni on kooskõlas tegeliku tööde mahuga ning töövõtjal puudub alus tasu nõudmiseks 7 307 krooni ulatuses (K. Saha ja K. Käsperi arvamusest ei nähtu, millises ulatuses on töö tehtud, st miks on põhjendamatu nimelt 7 307 krooni suurune tasu nõue; ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt oli töö valmis 28 % ulatuses ning vastavas ulatuses tasunõue on toodud tabelis). Sama kehtib Fibo korsten 160/180 osas, töövõtja nõue täiendavalt 3 735 krooni ulatuses ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule (ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste kohaselt olid tööd tehtud, milles seisnes tegemata töö, ei ole K. Sahk ja K. Käsper välja toonud). Ehitatud katuse, varikatuste ja puitvahelagede konstruktiivne lahendus erineb olulisel määral ehituskonstruktiivse osa põhiprojektis kirjeldatust. Puitkonstruktsioonide projekti autori (OÜ GBD) poolt läbiviidud ekspertiis hindas kõrvalekalded projektlahendusest olulisteks, mistõttu tuleb ehitatud katus, varikatused ja puitvahelaed demonteerida koos roovituse ja katusekividega ning taastada projektis etteantud kujul. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Puitvahelagi soojustusega 300 mm ehitustöö on tellija poolt akteerimata ja seetõttu põhjendatult tasumata, tasunõue arvel nr 7 45 760 krooni ulatuses on alusetu. Katuse puitkonstruktsioonide ehitamise eest tasutud 38 880 krooni tuleb tellijale tagastada, sest töö oli oluliste puudustega. Varikatuste puitkonstruktsioonid olid samuti oluliste puudustega, mistõttu tasutud 36 480 krooni tuleb tellijale tagastada, täiendav tasunõue arvel 107 summas 4560 on alusetu. Varikatuse teraspostid ei paikne projektijärgsel asukohal. Töövõtjal tuleb hüvitada postide ümberpaigutusega seotud kulud. Töövõtja tasunõue summas 87 084 krooni arvel nr 107 on alusetu. Aluskate Spanflex Fleece ja distantsliistud tuleb demonteerida, tulenevalt katuse olulistest puudustest, mistõttu tellija nõuab tagasi tasutud 32 448 krooni ja leiab, et töövõtjal puudub alus arvel nr 7 märgitud täiendava tasu saamiseks summas 32 448 krooni. Sama kehtib aluskatte Diveroll Universal ja vastavate distantsliistude kohta; tellija nõuab tagasi makstud 8586 krooni. Tulenevalt katuse lammutamise vajadusest on tellijal õigus tagasi nõuda katusekivide ja paigaldamise maksumus 89 800 krooni ja töövõtjal puudub täiendava tasu nõue arve nr 7 kohaselt summas 89 801 krooni (katuse ümberehitamise kulude ja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, lähtudes ekspert T. Sepaste arvamusest). Keraamilisest tellisest välisvooder Aseri Terra Riff tuleb demonteerida vajaduse tõttu demonteerida kivivoodri taga paiknev tuuletõke ja soojustus, pärast soojustuse ja tuuletõkke nõuetekohast paigaldust tuleb kivivooder uuesti laduda. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõudis tasutud 109 225 krooni tagastamist ning oli seisukohal, et töövõtja täiendav tasunõue arvel nr 107 summas 87 380 krooni on alusetu. Soojustus Isover 565-KL 100 mm ja 50 mm on paigaldatud

mittetäielikult, paigaldamata on soojustus räästasõlmedes. Puudused soojustuse paigaldamisel ei taga hoone välisseinte projektijärgset soojajuhtivustegurit, mistõttu soojustus koos mittevastava roovitusega tuleb demonteerida. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõudis tagasi tasutud 25771 krooni ja vaidlustas töövõtja täiendava tasu nõude arvel nr 107 summas 25772 krooni kui alusetu. Tuuletõkke rullmaterjal Tyvec tuleb demonteerida. (K. Sahk ja K. Käsper ei märgi oma arvamuses, et see tuleb uuesti paigaldada). Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõudis tasutud 13 944 krooni tagastamist ning keeldus arve nr 107 alusel 13 044 krooni tasumisest (välisvoodri lammutuse põhjendatuse osas tugines kohus ekspertide T. Sepaste ja R. Kaasi arvamustele; millega on tõendatud väide, et OÜ KVL Ehitus poolt paigaldatud soojustus ei taganud välisseinte projektijärgset soojusjuhtivustegurit, ei nähtu ei K. Saha ja K. Käsperi arvamusest ega K. Saha hilisemast eksperdiarvamusest ning tema küsitlemisest kohtuistungil.) Hoone tagaküljele ehitatud monoliitne tugimüür ei ole vastavuses projektlahendusega. Tugimüür on pinnasesse ankurdamata ja külgsurve tõttu nihkunud. Tööde maksumusest tuleb maha arvata tugimüüri lahtikaevamise ja ankurdamisega seotud kulud. Tellija keeldus arvel nr 107 esitatud tasu 104 640 krooni tasumisest, leides, et tasutud 104 640 krooni katab puudusega tehtud töö maksumuse. Styrofoam 50 mm soojustuse paigaldamine välistreppide ja panduste all on tegemata ca 20 m2 ulatuses, vastav teostamata tööde maksumus on 2 820 krooni, mis tuleb tellijale tagastada. Tellija keeldus täiendavalt 9 814 krooni tasumisest arve nr 107 alusel. Lepingu tingimustele vastava krohvitöö maht on ca 90 m2, sellele vastav tööde maksumus on 9000 krooni. Tellija tunnistas töövõtja nõuet selles ulatuses, mitte arvel nr 7 kajastuva 18 800 krooni ulatuses. Puhta vuugiga laotud seinte värvimine ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele, vajalik on 1 x ülevärvimine. Teostatud tööde orienteeruv maht on 25x185=4625 krooni, töövõtja nõue 12 210 krooni arvel nr 7 on alusetu. Keldrikorruse lagede pahteldamine ja värvimine on nõuetekohaselt teostamata, sest värvitud laed on eelnevalt pahteldamata, töövõtja nõue 9 188 krooni ulatuses on alusetu. Betoonpõrandate lakkimine keldrikorrusel on teostatud ainult osaliselt, sest töö on tehtud pärast seadmete paigaldust. Nimetatud kujul ei ole töö lepingutingimustele vastav, tasu nõue 2200 krooni on alusetu. Kiviseinte krohvimine I korrusel ei ole lõpetatud ning töö ei vasta oma kvaliteedilt lepingu tingimustele, tasu nõue 14 600 krooni on alusetu. Monol r/bet sisetrepp ilma astmeteta ei ole 100 % lõpetatud, tellija poolt on tasutud vastavalt reaalselt tehtule. Täiendav tasunõue 2520 krooni on alusetu (vastab ekspert T. Sepaste arvamuses välja toodule, mille kohaselt ei ole nimetatud tööd 100%-liselt valmis). Põrandakütte töö on lõpetamata ja tehtud tööde lepingutingimustele vastavus on töövõtjal tõendamata (samal arvamusel on ka ekspert T. Sepaste). Põrandakütte kontuur saunaruumi trapi juures on defektne. Töövõtjal tuleb hüvitada kontuuri remondiga seotud kulud. Tellija nõudis tasutud 98 000 kroonist tagasi 4032,50 krooni ja keeldus täiendavalt 28 000 krooni maksmisest. Elektritööd on lõpetamata ja nende lepingutingimustele vastavus tellijale tõendamata, piksekaitse täielikult välja ehitamata, orienteeruv maksumus vähemalt 10 000 krooni. Samal seisukohal on K. Sahk töövõtja poolt teostatud nõrkvoolu- ja ventilatsioonitööde osas. Sadeveekanalisatsiooni ja drenaaži teostus ei vasta kasutatud põhimaterjalide osas tootjate tehnilistele tingimustele ja paigaldusjuhenditele. Tuginedes VÕS § 646 lg-le 5, § 637 lg-le 4, § 76 lg-le 4 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-80-08 leidis maakohus, et E. Kulbergi hagi enamtasutu tagasinõudmiseks, st hinna alandamise nõue, on tõendamata. Maakohus leidis, et projektikohane, kuigi ebapiisav, soojustus ei olnud selline puudus, mille eest peab vastutama ehitaja. Ehitajal ei pea olema projekteerija pädevust. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile (EhS § 12 lg 1). Projekt oli läbinud ekspertiisi. Tellija ei ole tõendanud, et töövõtulepingu lisaks olnud projekt ei olnud ehitamiseks sobiv. Kui projektijärgne ehitamine ei vastanud tellija ootustele hoone soojapidavuse kohapealt, siis sellise puuduse eest töövõtja vastutada ei saa. Hoone soojapidavuse arvutuse oskus ei ole igapäevateadmine. Tellija ei teinud

ise omanikujärelevalvet, selleks oli sõlmitud leping vastava ala spetsialist A. Peedoga. Nii ekspert T. Sepaste kui ka ekspert K. Sahk on tuvastanud, et omanikujärelevalve oli puudulik. Kuivõrd omanikujärelevalve teostaja ei ole tuvastanud ja esitanud praktiliselt mitte mingeid nõudmisi seoses ehitamise kvaliteediga ning tellija temale seda ka ette ei heida, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha konkreetseid puudusi ehitamises selle toimumise ajal nendes piirides, millele tähelepanu juhtimine oli omanikujärelevalvet teostava isiku seadusjärgseks kohustuseks. Puuduste kõrvaldamiseks olid ekspert T. Sepaste hinnangul vajalikud järgmised tööd: drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine, kuid ilma liivast tehtud tagasitäiteta; I korruse terrassi trapi avamine ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta; tööde puhul tuleb arvestada põhjendatud tööjõumaksumust ning korrigeerida mehhanismide kasutamise kulu. Ekspert T. Sepaste on tuvastanud, et OÜ Puhas Kodu tasunõuetel on töötunni hind algul oluliselt suurem, samas kui tegemist oli kaeve- ja lammutustöödega ning hiljem, kui tehti juba ehituslikke spetsiifilisi töid, on tunnihinna oluliselt väiksem. Kohus lähtus 175 krooni suurusest tunnihinnast, sest millegagi ei ole põhjendatud enam kui 2-kordne erinevus kaevetöö tunnihinna ja kivide ladumise tunnihinna vahel. Kohus on seisukohal, et töövõtjal tuleb hüvitada ka tugimüüri parandamise kulud. Tellija ehituskoosolekute protokollidest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et ehitatud tugimüüri parandamise vajadus oli olemas. Tugimüür ehitati lepingupoolte suulisel kokkuleppel, seda ei ole ükski ekspert lugenud lisa- või muudatustööks, seega oli tegemist lepingulise tööga. Tugimüür oli nihkunud ja pragunenud. Ka töö lõpuni tegemisel oleks OÜ KVL Ehitus ilmselt pidanud seda vaegtööna parandama, mistõttu kohus loeb põhjendatuks OÜ Puhas Kodu sellekohase töö tugimüüri lahtikaevamiseks ja tagasitäiteks 24 tunni ulatuses (24x175), s.o 4200 krooni, koos käibemaksuga 5040 krooni. Killustikukulu tugimüüri, drenaaži ja sadeveetorustiku tarbeks ei ole võimalik aktis eristada, mistõttu materjalide kulu ei ole võimalik jätta OÜ KVL Ehitus kanda. Kaevetööde tasu soklite avamisel jääb välja mõistmata, sest samal ajal parandati elamu soojusisolatsiooni, seega ei taastatud endist olukorda, vaid tehti muudatusi elamu soojustuse osas. Elektritööd ei olnud ka ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste kohaselt täielikult lõpetatud, mistõttu OÜ Puhas Kodu sellekohased tööd ei saa olla tellijale kahju tekitanud. Ekspert K. Sahk on avaldanud arvamust, et elektritööde lõpetamine maksab ca 10 000 krooni, OÜ Puhas Kodu arve on 93 139.02 krooni. Milline oli tellija poolt OÜ-ga Puhas Kodu kokku lepitud tööde sisu, ei ole kohtule tõendatud. Töövõtulepingut, kokkulepitud tööde loetelu jms ei ole kohtule esitatud. Kui uus töövõtja tegi töid rohkem, kallimalt või kallimate materjalidega kui oli OÜ-ga KVL Ehitus kokku lepitud, siis ei ole hinnavahe katmine varasema töövõtja kohustus ei lepingu ega seaduse järgi. IVA kd tl 183-184 oleva akti nr 9 kohaselt kulutas OÜ Puhas Kodu drenaaži ehitusele 50 442.34 krooni koos käibemaksuga. OÜ KVL Ehitusega sõlmitud töövõtulepingus drenaaži ehitamise (tasu)kokkulepe puudus, projekti ei ole, töö-/teostusjooniseid ei ole. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd OÜ-l KVL Ehitus drenaaži ehitamise osas tasunõue puudub, jääb OÜ-lt Puhas Kodu tellitud drenaaži ehituse kulu tellija kanda. Millegagi ei ole põhjendatud tasuta drenaaži saamine tellija elamu juurde. Tugimüüri korrigeerimiseks vajalik töö ja materjalide kulu oli 15 051.17 krooni, vastavalt IV kd tl 185 olevale aktile nr 10. Tagasitäiteliiva kasutamist ei pea ekspert T. Sepaste põhjendatuks. IV kd tl 186 olevas aktis on põhjendatud tihendaja transportimise kulu hüvitamine 484 krooni, koos käibemaksuga 580,80 krooni. Kohus luges tihendaja transportimise kulu hüvitamise kohustuse osaliseks, sest kõikide lahtikaevamiste ja tagasitäidete tegemist, samuti drenaaži ehitamise kulu hüvitamist ei pidanud kohus vajalikuks. Sokli korrigeerimise kulu jättis kohus tellija kanda. Kohtu jaoks ei ole veenvalt ümber lükatud asjaolu, et sokli lahtikaevamisel kopaga võis soojustus saada kahjustatud. Lisaks on tõendatud, et sokli soojustust muudeti selle parendamise suunas. Aktis nr 14 (kd IVA tl 189) märgitud trapi avamise töö 1 tunni ulatuses, s.o 175 krooni, koos käibemaksuga 210 krooni, tuleb OÜ-lt KVL Ehitus välja mõista. Trapp oli vigane, mis on tõendatud fotodega, tunnistajate ütlustega ja ekspertide arvamustega. Remontimise kulud jäävad töövõtja kanda. Betooni lõhkumine 16 töötunni ulatuses ei ole ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste kohaselt

põhjendatud, sest terve I korruse terrass ei vajanud ümberehitamist ainuüksi katkise trapi pärast. Aknaraamide demontaaži vajalikkust ei ole kohtule põhjendatud, samuti metallpostide ümberpaigalduse ja pikendamise vajadust. E. Kulbergi nõue hinna alandamiseks 586 441.10 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on ümber lükatud ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamustega, mille kohaselt olid tööd siiski tehtud. Maakohus rahuldas E. Kulbergi kahju hüvitamise nõude VÕS § 127 lg-le 1 ning § 128 lg-le 3 tuginedes summas 20 881,97 krooni (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et E. Kulbergi nõue dokumentatsiooni üleandmiseks on põhjendatud. EhS § 31 lg 1 kohaselt dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik. Kostja seaduslik esindaja E. Viitkar on kinnitanud, et kostjal enam hageja elamusega seotud ehituslikku dokumentatsiooni ei ole, kõik on üle antud kohtule seoses ekspertiisi määramisega. Eksperdid K. Sahk ja T. Sepaste on leidnud, et kohtule on esitatud täielik dokumentatsioon. Maakohus leidis, et kui töövõtja oli seaduse kohaselt kohustatud koostama või esitama veel mõne dokumendi, mida ta seni teinud ei ole, on tellijal õigus dokument ise hankida ning nõuda töövõtjalt dokumendi saamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Maakohus tuvastas, et töövõtjal oli tasunõue tellija vastu, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 110 lg 1. Kohus ei saa väita, et töövõtja keeldus põhjendamatult omapoolse kohustuse täitmisest, kui töövõtja nõue kokkulepitud ja valmis tehtud tööde eest tasu saamiseks summas vähemalt 1 201 737.50 krooni on tellija poolt täitmata. Hagi tagamist ei ole taotletud. Ükski ekspert ei ole kohtule kinnitanud, et tellija esindajate väide, mille kohaselt iga aktiga tuli üle anda ka vastavas ulatuses ehitamise dokumentatsioon, oleks õige ja vastaks seadusele või vähemalt praktikale. Kohus kohustas OÜ-d KVL Ehitus andma E. Kulbergile üle nn halli ja sinise kausta XXX elamu ehitusalase dokumentatsiooniga, mis sisaldab endas ehitusprojekti koos muudatustega, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise mahamärkimise akti, ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertifikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid. Selleks, et töövõtja saaks oma kohustust täita, tuleb kohtul nimetatud dokumendid jm dokumentatsioon, mis sisaldub nn hallis ja sinises kaustas, töövõtjale üle anda pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus leidis, et E. Kulbergi taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud ning vähendas viivise summat 5%-ni lepingu kogumaksumusest, millega on lepingu mõlemad pooled kohustuse täitmisega viivitamise puhuks võrdselt koheldud. Maakohus tugines lepingu p-dele 16.2 ja 16.3, samuti VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1. Kohtumenetluse kestus neli aastat on kaasa toonud olukorra, kus isegi hageja poolt vähendatud viivise summa on võrdne põhivõlaga, mis küünib kümnete tuhandete eurodeni. Tegemist on ebamõistlikult suure viivise summaga. Maakohtu hinnangul on 22 871 euro suurune viivis mõistlik ja põhjendatud ning võtab arvesse mõlema poole majanduslikke võimalusi ja lepinguliste kohustuste senist täitmist. Maakohus leidis, et E. Kulbergil on leppetrahvi saamise õigus alates lepingu täitmise tähtaja saabumisest 31.01.2010 kuni objekti üleandmiseni 29.03.2010, s.o 8 täisnädala eest summas 18 297,16 eurot. Pärast objekti üleandmist tellijale ei saa töövõtja enam oma lepingulist kohustust täita, sest õigust ja võimalust tööde jätkamiseks ei ole. Maakohus jättis rahuldamata E. Kulbergi OÜ Multigramm arvest tuleneva nõude summas 78 516 krooni kinnistul asuva tee ehitamiseks. Ekspertide hinnangul olid kinnistul asuvad teed ajutised ja kasutatavad ainult ehitamise teenindamiseks. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt ei ole E. Kulbergi juhendite järgi rajatud tee enam ajutine ehituse ajaks vajalik juurdepääsutee. Alalise tee asukoha kohta projekti esitatud ei ole, tee puudub ka detailplaneeringul. Kohtule ei ole esitatud tellija ja töövõtja kokkulepet alaliselt kasutatava tee ehitamiseks. Kokkuleppe puudumise tõttu ei saa töövõtjale ette heita lepingu täitmata jätmist.

Maakohus rahuldas E. Kulbergi AS Eesti Energia arve ja OÜ Primit nõude loovutamise alusel tekkinud nõuded summas 44 745,20 krooni OÜ KVL Ehitus poolse õigeksvõtu tõttu. Maakohus tunnustas OÜ KVL Ehitus õigust saada tellijalt tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde eest summas 1 362 724,20 krooni, millele lisandub viivis 357 860,40 krooni ja millest tuleb maha arvata AS-i Eesti Energia arve OÜ KVL Ehitus poolt õigeksvõetud ulatuses 12 808,40 krooni, kokku 1 707 776,20 krooni, s.o 109 965,40 eurot. Maakohus tunnustas E. Kulbergi õigust saada kahju hüvitist 20 881,97 krooni, kostja õigeksvõtu alusel AS Eesti Energia ja OÜ Primit arvete kohaselt 44 745,20 krooni ja leppetrahvi 286 288,32 krooni, kokku 351 915,49 krooni, s.o 22 491,50 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded, tuleb E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks välja mõista 1 355 860,71 krooni, s.o 86 655,29 eurot. Maakohus jättis TsMS § 163 lg-de 1 ja 2 alusel menetluskulud alates kohtumenetluse algusest kuni

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ehitusprojektile ega lepingutingimustele. Ei ole õige maakohtu käsitlus, nagu oleks kohtumenetluses läbi viidud ekspertiis olnud lepingu p-s 11.3 sätestatud ekspertiis; 2) ei ole maakohus hinnanud kostja tasunõude sissenõutavaks muutumise hetke, mistõttu on ebaõige ka maakohtu järeldus hagejal viivise maksmise kohustuse kohta. Töövõtja tasunõue (selle olemasolu eeldades) ei ole sissenõutavaks muutunud ei seaduse ega lepingu kohaselt. Kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ka seetõttu, et kostja poolt on töö juurde kuuluvad dokumendid kui oluline osa tööst seniajani hagejale üle andmata; 3) ei põhine kostja nõue lisatasu saamiseks lepingul ega seadusel. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohtuotsus põhineb kostja lepingulisel õigusel saada lisatööde eest tasu (maakohtu viide VÕS §-le 637) või lepinguvälisel õigusel (maakohtu viide VÕS §-dele 1028 ja 1042). Lisatööde tegemise ja tasustamise eeldused on tellija kirjalik tellimus ning hinnakalkulatsiooni koostamine (lepingu alapeatükk 14). Kõik eksperdid leidsid, et lepingus sätestatud korras ei ole ühtegi lisatööd kokku lepitud. Protokollide kaudu ei ole hagejale kalkulatsiooni esitatud; 4) jättis maakohus hinna alandamise nõude ebaõigesti rahuldamata. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei ole hageja tööd vastu võtnud. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-80-08 tulenevalt tähendab see vastupidist tõendamiskoormist – seni, kui tööd on tellija poolt vastu võtmata, on töövõtja ülesanne tõendada, et ta on teostanud kõik tööd lepingutingimustele vastavalt. Maakohus on käsitlenud kahte eraldiseisvat nõuet (hinna alandamise ning kahju hüvitamise nõue) omavahel sisuliselt eristamata; 5) on maakohus ebaõigesti jätnud kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata. Maakohus on põhjendamatult leidnud, nagu oleks töövõtja vastutus puudustega töö eest välistatud juhul, kui puudused tulenevad projekteerimisvigadest. Töövõtja saab enda vastutusest vabanemiseks kooskõlas VÕS § 641 lg-ga 3 tõendada, et ta projekti piisavalt kontrollis. Kostja ei ole isegi väitnud, et ta on projekti piisavalt kontrollinud. Omanikujärelevalve tegevus ei välista töövõtja vastutust puuduste eest. Maakohus on vastuolus VÕS § 646 lg-ga 5 ebaõigesti leidnud, et OÜ Puhas Kodu mõistlikuks töötunni hinnaks tuleb lugeda 175 krooni tund. Maakohus on jätnud olulise osa hageja poolt tehtud kulutustest käsitlemata; 6) on maakohus hageja nõude dokumentide saamiseks arusaamatult sidunud hageja kohustusega tasuda kostjale tehtud tööde eest ilma, et kostja oleks kohtult taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. TsMS-is puudub norm, mis võimaldaks kohtul määrata otsuse täitmise kord kindlaks kohtu omal initsiatiivil. Kostja ei ole VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit kasutanud, vaid maakohus on seda teinud tema eest. Maakohus oleks pidanud ise hindama, millisel hetkel pidi töövõtja tellija töö juurde kuuluvad dokumendid üle andma; 7) jättis maakohus hageja nõude ehitusaegse ajutise juurdepääsutee rajamise kulutuste hüvitamise nõudes (OÜ Multigramm nõue) rahuldamata hoolimata sellest, et kostja ei ole vastavat nõuet vaidlustanud; 8) puudus maakohtul faktiline alus leppetrahvi vähendamiseks. Kui leppetrahvi maksmise kohustus on tekkinud enne lepingust taganemist, ei mõjuta lepingust taganemine leppetrahvinõuet (VÕS § 188 lg 2). On põhjendamatu leppetrahvi maksmise kohustuse lõpu sidumine objekti üleandmise kuupäevaga; 9) on maakohus oluliselt eksinud võistleva menetluse põhimõtete vastu. Kohus on kostja eest kohaldanud õiguskaitsevahendeid, esitanud taotlusi ning sisulisi vastuväiteid. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud ega esitanud enda seisukohti hageja nõuete suhtes ka menetluse käigus. Esimest korda esitas kostja enda seisukohad kohtuvaidlustes. Kostja on esitanud hageja rahalistele nõuetele täpselt ühe vastuväite (kostja 26. jaanuari 2011 vastus).

10) on maakohus jätnud lahendamata hageja 04. detsembri 2013 taotluse hageja menetluskulude jätmiseks kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.

kuna

9) on ebaõige E. Kulbergi väide, et teostatud tööd ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Ekspert T. Sepaste on leidnud, et kostja poolt teostatud tööd vastasid mahtudele ja kvaliteedile, milles pooled olid kokku leppinud; 10) on ebaõige E. Kulbergi väide, et projekteerimise eest pidi vastutama OÜ KVL Ehitus. Kostjal puudub pädevus koostada iseseisvalt projektdokumentatsiooni ning isegi pädevus kontrollida koostatud projektdokumentatsiooni vastavust kehtivatele normidele. Projekti tellijaks oli E. Kulberg; 11) on maakohus kõike tõendeid analüüsinud. Kohtuotsuse rajamine ekspertide arvamusele on asja keerukust arvestades õige ja ainuvõimalik. Lepingus on sätestatud, et olukorras, kus poolte poolt määratud eksperdid ei jõua ühisele arvamusele, määravad nad kolmanda eksperdi, kelle ekspertiisitulem on siduv. Kohtu poolt määrati kolmas, pooltega mitteseotud olnud, ekspert ning kohtu tuginemine antud eksperdi arvamusele põhineb poolte kokkuleppel. Kaks eksperti, s.o T. Sepaste ja R. Klaas, on jõudnud peaaegu samale tulemusele. K. Saha ekspertiisiakt on väga raskesti mõistetav. Kohtumenetluse käigus selgus, et K. Sahk on ilma kohut ja kostjat teavitamata iseseisvalt pidanud enne kohtuistungile ilmumist läbirääkimisi ja nõustamisi E. Kulbergi ja tema esindajaga;

12) on ebaõige E. Kulbergi väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta kvaliteediga seonduvad asjaolud. Eksperdid R. Klaas ja T. Sepaste on leidnud, et ehitustööd vastasid kokku lepitud kvaliteedile; 13) on kostja menetluse kestel rõhutanud, et dokumentatsiooni väljaandmine saab toimuda siis, kui hageja täidab oma tasu kohustuse.

2) on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja taotluse viivise vähendamiseks. Ringkonnakohtul on piiratud võimalused maakohtu diskretsiooniõiguse teostamisse sekkumiseks. Kostja ei ole maakohtus tuginenud väitele, et hageja rikkus kohustust tahtlikult ning, et hagejal oli soov saada kostja kulul endale projekteeritust erineva ja paremate omadustega elamu; 3) kuna kostja ei esitanud maakohtu taotlust leppetrahvi vähendamiseks, ei saa ta seda esitada ka ringkonnakohtus. Kohtul ei ole VÕS § 162 lg 1 alusel õigust leppetrahvi vähendamiseks omal algatusel. Kostja peab esile tooma mõjuva põhjuse, mis ei võimaldanud tal taotlust esitada ca neli aastat kestnud menetluse vältel maakohtus. Kostja ei ole maakohtus tuginenud VÕS § 101 lg-le 3. Kahju võiks olla relevantne vaid juhul, kui kostja oleks leppetrahvi vähendamise taotluse õigeaegselt esitanud. Kostja ei toonud maakohtus esile ühtegi objektiivset asjaolu ega põhjendust, miks elamu 31. jaanuariks 2010 valmis ei saanud; 4) ei ole kostja vastuväide põhjendatud ka esile toodud muudatus- ja lisatööde kontekstis, kuna nimetatud tööde tegemiseks puudus kokkulepe. Lisatööde tegemise aluseks oli lepingu p-de 14.2 ja 14.3 kohaselt vastava kirjaliku kokkuleppe ning p-de 14.2.1 ja 14.2.2 kohaselt lisatööde kalkulatsiooni olemasolu, mis antud juhul puuduvad; 5) ei põhine kostja käsitlus hageja poolt lepingust taganemise asjaolude kohta tõenditel. Erinevalt kostja väitest ei esitanud hageja mitte tingimuslikku taganemisavaldust, vaid tagamisavalduse, mille p-s 3.1 andis hagejale VÕS § 114 lg 1 ja lepingu p 17.7 alusel kostjale täiendava tähtaja vaegtööde ning puuduste kõrvaldamiseks. On ebaõige kostja väide, et puudused olid jaanuaris ja veebruaris 2010 kõrvaldatud ning sellele ei ole kostja maakohtus ka tuginenud; 6) teostas kostja kokkulepitud töö puuduste ja hilinemisega. Tööde valmimise tähtajaks 31.01.2010 oli majast valmis vaid ca pool, hoolimata sellest, et kostjal puudusid ehitamiseks igasugused takistused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ehitusprojekti koos muudatustega, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise mahamärkimise akti, ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertifikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid (nn hall ja sinine kaust) (otsuse resolutsiooni p 1.1.); mõisteti välja hüvitis OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks 20 881,97 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.1.); mõisteti välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks AS Eesti Energia arve alusel 3912,80 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.5.); mõisteti välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks OÜ Primit nõude loovutamise alusel 40 832,40 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.6.). Lähtudes TsMS § 651 lg-st 1 eelnimetatud osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

Nähtuvalt ekspert T. Sepaste arvamusest (V kd) ei olnud märtsis 2010 (ajal, mil töövõtja katkestas tööd objektil) katuse osas valmidusaste 100% järgmiste elementide osas: puitkonstruktsioonid 90%; varikatuste puitkonstruktsioonid 90%; katusekivi Protector Must, 50x50 roovitusel, lume kaitse 99%. Samuti nähtub T. Sepaste arvamusest, et töös esines väheolulisi puudusi, mis olid lihtsalt kõrvaldatavad (sh purunenud katusekivide vahetamine, katuse puitkonstruktsioonide lahenduste parandamine) ning milliste esinemine tööde peatamise puhul on tavapärane. Ekspert R. Klaas on oma eksperthinnangus (IV kd tl 95-100) asunud seisukohale, et tööde kvaliteet vastas poolte poolt kokkulepitule. Ringkonnakohus leiab, et kuna töövõtulepingust (lepingu p 11.1.) tulenes nõue fikseerida puudused töös eraldi koostatavates aktides ning asja materjalide hulgas ei ole ühtki vastavat akti, siis ei ole tõendatud selliste puuduste esinemine katusekonstruktsioonide osas, mis õigustaksid hagejapoolset lepingust taganemist puuduste tõttu töös. R. Klaas on koostanud 28.04.2010 „E. Kulbergi eramu Aakaru külas Kambja vallas Tartumaal. Teostatud ehitustööde hinnang:“ (I kd tl 140-165), ning selles märgitu kohaselt olid ülevaatuse tegemise hetkeks kõrvaldatud Green Building Development OÜ ekspertiisiaktis nimetatud katusekonstruktsioonide mittevastavused. Kuna ei ole täpselt selged need katusekonstruktsioonide puudused, millised pidi töövõtja kõrvaldama (lisaks Green Building Development OÜ ekspertiisiaktis märgitule) talle antud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, siis ei saa olla väidetavad katusekonstruktsioonide puudused lepingust taganemise aluseks.

täidetud ka materiaalsed eeldused, sest kohustuse täitmiseks antud 3 päeva ei ole käsitletav täiendava mõistliku tähtajana VÕS § 114 lg 1 mõttes. VÕS § 114 lg 1 viimase lause kohaselt kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Antud juhul peaks täiendav kohustuse täitmise tähtaeg pikenema vähemalt 14 päevani, s.o kohustuse täitmise tähtpäevaks oleks saanud olla 02.04.2010, kuid selleks ajaks oli juba töövõtuleping lõppenud hageja taganemise tõttu lepingust. Hageja on kehtivalt taganenud töövõtulepingust ja vaidluse lahendamisel kohalduvad lepingust taganemise üldsätted.

st eelkõige tuleb hinnata seda, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Juhul kui maakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega./.../ Hageja nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb anda hinnang ka kostja väidetele, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu. Seejuures tuleb hinnata, kas on täidetud eeldused selleks, et kostja saaks nõuda hagejalt kahju hüvitamist, mh tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga. Leppetrahvi osas tuleb hinnata, kas pooled leppisid kokku leppetrahvis ning kas leppetrahvi kohaldamise eeldused on sel juhul täidetud. Leppetrahvi nõude olemasolu korral tuleb arvestada ka VÕS § 161 lg-ga 2, mille järgi juhul, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.“

13.01.2010 akti ja arve parandused ning kuna vastuväiteid aktile ei esitanud 5 tööpäeva jooksul, siis pidi hageja tasuma arve 23.01.2010. Asja materjalidest nähtub, et hageja on vastanud kostjale 21.01.2010 (I kd tl 222) ja esitanud vastuväited 13.01.2010 aktile. Kostjal oli õigus esitada arve osas, milles aktile ei esitatud vastuväiteid ning osas, milles vastuväiteid esitati, lähtuma töövõtulepingu p-st 11, s.o koostama puuduste kohta akti ja kokkuleppele mittejõudmisel anda vaidlus lahendamiseks poolte poolt nimetatud sõltumatutele ekspertidele. Hageja väitel aktsepteeris ta kostja tasunõuet summas 481 579,20 krooni ja palus esitada uue arve, kuid kostja seda ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole pärast hageja poolt akti kinnitamist (ja osalist vaidlustamist) arvet esitanud, siis ei ole arve nr 107 järgne nõue muutunud enne sissenõutavaks kui ajal, mil hageja lepingust taganes, s.o alates 22.03.2010, ning tegemist on üleantu väärtuse nõudega. Kuna arve nr 7 tasumise tähtpäev oli 25.03.2010 ja hageja taganes kehtivalt töövõtulepingust 22.03.2010, siis muutus ka arve nr 7 järgne tasunõue üleantu väärtuse nõudeks ning viivist tuleb arvestada lähtudes sellest olukorrast, mis oli kujunenud seoses hagejapoolse lepingust taganemisega. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud seoses viivisega, mis tuleneb arvest nr 88 (tasumise tähtpäev 13.10.2009, tasutud 18.02.2010, viivis 10 347,96 krooni). Siinkohal on ebaõige hageja väide, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kostja poolt on töö juurde kuuluvad dokumendid olulises osas üle andmata. Pooltevahelise töövõtulepingu p-s 6 on kokku lepitud tööde eest etapiline tasumine ning selline kord ei ole seotud ehitusalase dokumentatsiooni üleandmisega. Lähtudes eeltoodust on õige hageja väide, et arvetest nr 107 ja 7 tulenev tasunõue ei olnud muutunud lepingust taganemise ajaks sissenõutavaks ja seetõttu tuleb lähtuda viivisenõude rahuldamisel või mitterahuldamisel asjaolust, et pooltevaheline võlasuhte muutus seoses lepingust taganemisega lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Vastava viivise suuruse arvestuse esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses vastates OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebuse põhjendustele (viidatud apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurust).

lepingust taganemise hetkeks tehtud ning seetõttu ei ole võimalik selle arvamuse alusel kindlaks teha üleantu väärtust. Hageja väitel olid teostatud tööd puudustega (ei vastanud lepingutingimustele) ning seetõttu on tal hageja vastu tagastusnõue summas 586 441,10 krooni (III kd tl 48-86). Oma nõude esitamisel on hageja tuginenud K. Saha poolt koostatud eksperthinnangule (I kd tl 332-351). Analüüsides hageja väidetavat tagastusnõuet seoses ekspertide R. Klaasi ja T. Sepaste arvamustega, nähtub, et väidetav tagastusnõue sisaldab nii teostamata töid kui väidetavalt puudustega töid. Ekspert T. Sepaste on tehtud tööde mahu määramisel arvestanud sellega, millised tööd olid tegemata ja samuti sellega, et osa teostatud tööd ei olnud tehtud mahus 100%, s.o ekspert on arvestanud väidetava lepingutingimuste rikkumisega (tööd olid valminud osaliselt või tegemata) ja kindlaks määranud tehtud lepingujärgsed tööd ning tööde mahu alusel tööde väärtuse (lepingujärgse hinna). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ekspert R. Klaasi arvamuse kohaselt töövõtja poolt kuni 20.03.2010 teostatud tööde kvaliteet vastas ehitusprojektile ja lepingutingimustele ning ekspert T. Sepaste arvamuse järgi tuleb lugeda ebakvaliteetselt tehtud töödeks ehitatud drenaaži- ja sadeveesüsteem, mille puhul on ebaselge tööde tegemise aluseks olnud ehitusprojekti olemasolu, teised puudused on väheolulised, mis on lihtsalt kõrvaldatavad. Drenaaži- ja sadeveesüsteemi ehitus oli lisatöö, lisatöö eest tasu nõuet käsitleb ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 19.4. Ekspert R. Klaasi ja ekspert T. Sepaste arvamused lepingujärgselt teostatud tööde rahalise mahu kohta on mõnevõrra erinevad – T. Sepaste arvamuse kohaselt 3 895 445 krooni ja R. Klaasi arvamuse kohaselt 3 914 893. Ekspert K. Sahk leidis oma arvamuses, et teostatud tööde rahalise mahu kindlaksmääramine väljub eksperdile antud ülesande raamidest ning ei ole vastavat analüüsi esitanud. Kuna kostja ise tugineb oma vastuhagis T. Sepaste arvamusele, siis võtab ka ringkonnakohus selle aluseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et E. Kulberg on OÜ-le KVL Ehitus tasunud tehtud tööde eest kokku 2 805 142,50 krooni (ilma käibemaksuta). Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt oli lepingujärgsete tööde väärtus lepingust taganemise hetkel 3 895 445 krooni, seega võiks olla põhjendatud kostja väärtuse hüvitamise nõue summas 1 308 363 krooni (3 895 445 – 2 805 142,50 = 1 090 302,50; lisandub käibemaks 20% = 1 308 363).

Tasu vähendamise nõude on hageja esitanud pärast seda, kui ta oli juba lepingust taganenud. Juhul, kui tellija on lepingust taganenud, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue. Nagu eelnevalt on korduvalt käesolevas otsuses märgitud, muutub leping kui võlasuhte pärast lepingust taganemist nn lepingu tagasitäitmise võlasuhteks, ning kumbki lepingupool saab nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingu poolel ei ole võimalik enam taotleda hinna alandamist, vaid üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (sellisel kujul peaks saama kompenseeritud tasu vähendamise nõue, kui selleks on alust). Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tasu vähendamise kui töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekkiva tellija õiguskaitsevahendi üldised eeldused on reguleeritud VÕS §-s 112. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkiva tasu vähendamise õiguse tekkimise esmased eeldused on töö lepingutingimustele mittevastavus ning töövõtja vastutus selle eest. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud 29.11.2010 maakohtule hagi kahju hüvitamiseks (III kd tl 49-95). Hagiavalduse p 3.3.3. kohaselt esitas hageja nõude hinna alandamiseks summas 586 441,10 krooni ning selgituse kohaselt hageja alandas hinda selle võrra, millises ulatuses on ta kostjale lepingu alusel maksnud, kuid mille osas on kostja poolt tehtud töö ebakvaliteetne. Ringkonnakohus leiab, et ka sisuliselt hageja tasu vähendamise nõue ei vasta VÕS § 112 lg-s 1 sätestatule ja on ebaselge. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hinna alandamist sooviv pool. Seejuures hinnaalandust sooviva isiku enda hinnang mittekohase täitmise väärtuse kohta ei ole tõendina käsitletav. Hageja on hagiavalduse p-s 2 loetlenud kostja poolt teostatud tööd ja lähtudes K. Saha poolt koostatud eksperthinnangust hinnanud nende vastavust lepingutingimustele (lähtudes töö kvaliteedist ja mahust) ning leidnud, et tal on tagasinõue kostja vastu summas 586 441,10 eurot (selle summas osas on nõue tasu alandamiseks). VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib alandada tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, kuid antud juhul ei ole hageja välja toonud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi kohustuse täitmise aja seisuga ning seetõttu ei oleks ka sisuliselt võimalik tasu vähendamine.

Ükski E. Kulbergi apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust suurendada maakohtu otsusega väljamõistetud kahjuhüvitist. Hageja seisukoha kohaselt esitas ta nimekirja OÜ Puhas Kodu tehtud töödest (II kd tl 104), kuid maakohus on käsitlenud nimekirjas olevast 143 tööst ainult seitset. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud OÜ Puhas Kodu tööde loetelust ei selgu, millised tööd olid teostatud seoses kostja poolt tehtud tööde väidetava parandamisega (puuduste kõrvaldamisega). Eksperdid on arvamuste andmisel hinnanud muuhulgas ka OÜ Puhas Kodu poolt tehtud töid. Ekspert R. Klaasi arvamuse kohaselt „Puhas Kodu OÜ poolt teostatud töödel ei ole mitte mingisugust alust ning sellest tulenevalt puudub vajadus hinnata vastavate tööde maksumust tavapärasele tasule. Ka puuduvad kaetud tööde aktid, mistõttu on võimatu anda täpseid hinnanguid teostatud töödele. Sellega seoses võivad lisaks esineda teisesed materjali kasutused võrreldes selle projektiga, mille alusel OÜ KVL Ehitus ehitas.“ Ekspert T. Sepaste arvamuse järgi saab lugeda otseselt kostja tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks OÜ Puhas Kodu poolt 1) drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine, ilma liivast tehtud tagasitäite tegemiseta. Tööde puhul tuleb arvestada põhjendatud tööjõu maksumust, mitte esimestes aktides näidatud suurendatud ühikuhinda. Samuti tuleb korrigeerida mehhanismide kasutamise kulu; 2) I korruse terrassi trapi avamine, ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine ei ole lepingujärgne töö, vaid tegemist oli lisatööga, mille eest ei ole kostja tasu saanud, siis puudub alus nimetatud tööd käsitleda tööna, mille puuduste kõrvaldamise peab hüvitama kostja. Eksperdi poolt märgitud teise puuduse - I korruse terrassi trapi avamine, ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta – kõrvaldamise kulud on maakohus hüvitanud. Ebaõige on apellandi E. Kulbergi väide, mille kohaselt on maakohus jätnud käsitlemata puudused, mis on seotud OÜ KVL Ehitus poolt ehitatud katuse demontaaži ja ümberehitusega seonduvate kuludega. Maakohus on nimetatud väidetavaid puudusi vaidlustatud otsuses käsitlenud, arvestades asjas esitatud ekspertide arvamustega. Apellant on eriti toonud esile GBD arvamust „XXX eramu katuse, varikatuse ja lae konstruktsioonide vastavuse hindamine konstruktiivsele põhiprojektile“ (I kd tl 305-317) ja leidnud, et maakohus on jätnud olulise tõendi hindamata. Ringkonnakohtu arvates ei lükka viidatud GBD arvamus ümber ekspertide poolt tuvastatut. Eksperdid on oma arvamustes tuginenud kõigile asjas olevatele tõenditele, sh ka apellandi poolt nimetatud GBD arvamusele, ekspertide arvamused on kuupäevaliselt hilisemad kui apellandi poolt viidatud arvamus ja kajastavad tegelikku olukorda ajal, mil hageja lepingust taganes, reaalsemalt ja üksikasjalikumalt. Lisaks kahandab GBD arvamuse usaldusväärtust see, et selle on andnud projekteerija ning seletuskirja kohaselt on hoone ülevaatus toimunud 30.04.2009 ja 05.05.2009 (I kd tl 307). Arvatavasti on hoone ülevaatus toimunud siiski 2010. aastal, sest arvamus on koostatud 2010 ning töövõtuleping on sõlmitud 05.05.2009. Ekspert T. Sepaste on arvamuses ka märkinud, et „Kõikide väidetavalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud töödega on muudetud OÜ KVL Ehitus ehitustööde aluseks olnud ehitusprojekti lahendusi. Tehtud muudatusi ja soojusmaterjalide tootja esindajale esitatud küsimusi analüüsides on ilmne, et kõigi tehtud töödega parandati puudulikust konstruktiivsest põhiprojektist tulenenud hoone ebapiisavat soojapidavust. Nimetatud eesmärgist tulenevalt on tehtud põhjendamatuid otsuseid ehituskonstruktsioonide lammutamiseks olukorras, kus oli võimalik puuduste kõrvaldamine ja vastavusse viimine ehitusprojektile ilma kõikide välispiirete lammutustöödeta. Samas oleks sellisel juhul realiseeritud konstruktiivses ehitusprojektis olnud puudulikud lahendid.“ Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et tal on kostja vastu suurem kahjuhüvitisnõue seoses puudustega töös kui on tuvastanud maakohus.

töövõtjana on ületanud lepingu täitmise tähtpäeva (ei ole siiani lepingut täitnud) ning seetõttu on hagejal tellijana õigus leppetrahvile 5% lepingu kogumaksumusest summas 357 860,40 krooni. Vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise taotluse on kostja esitanud alles apellatsioonkaebuses. Seega on õige hageja vastuväide leppetrahvi vähendamisele, mis seisneb selles, et vastab taotlus on esitatud hilinemisega (vastavat taotlus ei ole kostja maakohtule esitanud). Samuti puuduvad asjas ka VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud eeldused leppetrahvi vähendamiseks. Selleks, et nõuda leppetrahvi vähendamist, peab olema see eelkõige ebamõistlikult suur. Kostja ei ole antud juhul esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et leppetrahv on ebamõistlikult suur.

Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud menetluskulude jaotuse ning sellega on lahendatud ka apellandi taotlus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

kogumaksumusest, kuid viivis on suurem. Tegemist on mittekohase kaalutlusega, sest viidatud põhjendus ei saa olla viivise vähendamise aluseks. VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud loetelu on näitlik loetelu ja selle kohaselt on võimalik leppetrahvi vähendamisel arvestada erinevaid asjaolusid, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole viivise vähendamise aluseks leppetrahvi suuruse maksimaalmäär. Viivise vähendamise aluseks ei ole pelgalt asjaolu, et kostja on juriidiline isik ja hageja füüsiline isik. Samuti ei muuda põhivõlaga samas suuruses viivise nõuet ebamõistlikuks see, et põhivõlg on suur, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Kostja on nõudnud viivist summas 79 205,62 eurot, märkides, et nõutav viivis on põhivõlaga samas suuruses. Põhivõla suuruse määratlemisel on kostja lähtunud arvetest nr 7 ja 107, mitte aga maakohtu poolt rahuldatud nõude suurusest (maakohus on rahuldanud põhivõla (ilma lisatasuta) summas 1 308 363 krooni (s.o 83 619,64 eurot)). Ringkonnakohus leiab, et kostja viivisenõue tuleb rahuldada ja puuduvad alused selle vähendamiseks. Viivist tuleb arvestada alates 22.03.2010 (muutus sissenõutavaks tasunõue alates taganemisest) ning viivise määr on lepingus kokkulepitu kohaselt 0,1 % tasumisele kuuluva makse summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades perioodi pikkust (22.03.2010 – 22.12.2014), viivise määra ja põhivõla suurust summas 1 431 889,80 krooni (91 514,44 eurot), ületaks viivise suurus kostja poolt nõutavat 79 205,62 eurot (arvestuslikult oleks 158 960,58 eurot).

asjaolule, et ehituskoosoleku protokollidest nähtuvalt on fikseeritud hoone nullpunkti muudatus, töövõtjale esitati hoone drenaaži lahendus, konstruktor esitas teljel H paikneva tugiseina lahenduse, mitmes protokollis kajastub tellija korraldus töövõtjale rajada kinnine sadevee ärajuhtimise süsteem jne. Töövõtulepingu p 14.5. välistab töövõtja poolt omaalgatuslikult, ilma tellija eelneva kooskõlastuseta lisatööde tasustamise, kuid antud juhul ei ole kostja teinud omaalgatuslikult muudatus- või lisatöid. Eksperdid on asunud seisukohale, et (T. Sepaste V kd tl 67; R. Klaas IV kd tl 107) lisa- ja muudatustööde vajadus tulenes mittetäielikule tööde teostamise mahule sõlmitud töövõtulepingust ning tööde aluseks oleva ehitusprojekti puudustest ja muutmisest, mittevajalikke ehitustöid ei ole töövõtja poolt tehtud. Lähtudes eeltoodust on iseenesest õigus kostjal saada tasu muudatus- ja lisatööde eest. Apellant on loetlenud apellatsioonkaebuse p-s 3.3.1. muudatus- ja lisatööd, mille eest tasu nõude on jätnud maakohus väidetavalt rahuldamata. Maakohtu otsuses märgitu kohaselt on maakohus apellatsioonkaebuse viidatud punktis märgitud muudatus- ja lisatööde osas rahuldanud avade puurimine summas 1985 krooni, maakütte trasside hülsside tihendamine summas 5250 krooni. Seega on apellant ebaõigesti märkinud apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud rahuldamata tasunõude kõigi p-s 3.3.1. märgitud tööde osas. Lisaks on maakohus rahuldanud kostja tasunõude katusetöödega seoses 34 016 krooni ja tala paigaldamise paneeli toetuseks summas 4050 krooni ning selles osas ei ole apellatsioonkaebuses ka maakohtu otsust vaidlustatud.

tagasitäite maht suurenes seoses hoone kõrguse muutmisega, kuid vastavate tööde mahtu ja maksumust ei ole asjas esitatud. Ajutise tee ehitus oli töövõtja lepingujärgne kohustus (tegemist ei ole muudatus- või lisatööga). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustööd ning sadevee- ja drenaažitorustiku väljaviik idapoolsel nõlval on ekspert T. Sepaste arvates muudatustöö, sest biopuhasti puudus esialgsest põhiprojektist. Samuti on ekspert T. Sepaste arvamuse p-s 5.1.7.5. märkinud, et 03.08.2009 protokolli nr 6 p-s 6.2. muudetud varasemaid väliskanalisatsioooni lahendusi. Sadevesi, drenaaž ja basseini äravool on nõutud juhtida imbväljakusse ning kui imbväljak ei suuda seda kogust vastu võtta, siis on nõutav möödaviigu ehitamine (kirjeldatud lahendustel on erinev maksumus). Ekspert R. Klaasi arvamuse kohaselt on töö märgitud mahus teostatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõue hüvitada seoses biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustöödega ning sadevee- ja drenaažitorustiku väljaviigiga idapoolsel nõlval tehtud tööde maksumus tuleb rahuldada ning täiendavalt välja mõista hagejalt kostja kasuks 22 700 krooni. Kostja on nõudnud ka uksealuse sõlme ümberehituseks teljel H tehtud kulutusi summas 6458 krooni. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt ole tegemist töövõtulepingu aluseks oleva ehitusprojekti puuduste parandamisest tuleneva muudatustööga. Ringkonnakohus leiab, et nõue tuleb rahuldada. Kostja nõue summas 28 480 krooni põhineb asjaolule, et vahetult pärast ehitustööde algust (tellija ehituskoosoleku protokoll nr 2 15.06.2009) muudeti hoone kõrgust maapinna suhtes, viies seda 0,5 meetrit sügavale, ning sellest tingituna oli vajalik vundamendi alt pinnase täiendav väljakaevamine ja ehituskrundile kokku kogumine. Ekspert T. Sepaste arvates oli tegemis muudatustööga. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas tuleb kostja nõue rahuldada ja hagejalt välja mõista 28 480 krooni kostja kasuks. Lähtudes eeltoodust suurendab ringkonnakohus lepinguväliste tööde eest väljamõistmisele kuuluvat summat 69 165,60 krooni võrra (22 700 + 6458 + 28 480 = 57 638; käibemaks 11 527,60; kokku 69 165,60) ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks lepinguväliste tööde eest kokku 123 526,80 krooni (7894,80 eurot).

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.