Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Menetluskulude jaotus

eurot).

Riigituludesse

välja

mõistetud

riigilõiv

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel tuleb selgituste lahtrisse märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva lahendi kättetoimetamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXX(avaldaja) esitas 02.04.2014 Harju Maakohtul avalduse täiteasjas nr 034/2014/95. Avalduse kohaselt sai XXXkohtutäituri Kristiina Feinman käest kinnisasja XXX, Tallinn väljaandmise täitmisteate 04.03.2014 vabatahtliku täitmise tähtajaga 07.04.2014. Avaldaja väitel ei tundnud kohtutäitur enne otsuse väljastamist huvi, kas tema poolt määratud pinna vabastamise tähtaeg on mõistlik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lõike 1 järgi, mis

2-14-50772 annab õiguse vabatahtlikuks täitmiseks kuni kolm kuud s.o kuni 07.06.2014. Võlgnik esitas 12.03.2014 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur 21.03.2014 otsusega rahuldamata jättis. XXX taotles avalduses tühistada kohtutäituri otsus hoone vabastamise kuupäeva osas s.o. 07.04.2014, rakendada TMS § 180 lõiget 1, mis võimaldab kohaldada kolmekuulist vabatahtlikku hoone üleandmise aega, s.o. kuni 07.06.2014, mis oleks mõistlik ning rakendada TMS § 221, kuna sundtäitmise nõue, vabastada hoone 07.04.2014 on ebamõistlik. Kohus jättis avalduse (koos avalduse tagamise avaldusega) 10.04.2014 määrusega käiguta ning kohustas avaldajat täpsustama nõuet ning tasuma sellelt riigilõivu. 16.04.2014 avalduses taotles avaldaja peatada täitemenetlus ning määrata täitmise tähtajaks 07.06.2014. Avaldaja teavitas kohut ka oma eluohtlikust terviseprobleemist, mille korrigeerimiseks on planeeritud operatsioon mai 3-4 nädalal. Avaldaja tasus ka riigilõivu 10 eurot. 17.04.2014 kirjas selgitas kohus avaldajale, et avalduse 10.04.2014 määruses märgitud olulised puudused on veel kõrvaldamata. 22.04.2014 täpsustuses palus avaldaja mitte pöörata tähelepanu tema esimesele avaldusele ja lähtuda tema soovist pikendada täitmise tähtaega kuni 07.06.2014. Avaldaja leiab, et 07.06.2014 on mõistlik tähtaeg, mis annab vaatamata tõsistele terviseprobleemidele võimaluse anda sissenõudjale üle XXX Tallinn asuv hoone tähtaegselt. Kohus võttis 23.04.2014 määrusega avalduse 22.04.2014 täpsustusi arvestades menetlusse ning andis puudutatud isikutele seisukoha esitamiseks tähtaja. Sissenõudja palub 30.04.2014 seisukohas jätta täitemenetluse pikendamise avalduse rahuldamata. Avaldaja on 12.03.2014 kohtutäiturile esitatud kaebuses märkinud, et peab mõistlikuks vara üleandmise ajaks 01.05.2014. Avaldaja ei ole viidanud pikendamise taotluse põhjendamisel ei perekondlikule ega majanduslikule olukorrale, millega peaks arvestama. Pealegi nõuab sissenõudja äri-, mitte eluruumide vabastamist. Sissenõudja arvates ei saa tervislik seisund olla antud juhul tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise aluseks. Avaldaja ei pea vara isiklikult välja kolima, ta saab selleks kasutada kolmandate isikute poolt pakutavaid teenuseid või abi. Kui avaldaja väide peatse operatsiooni kohta vastab tõele, puudub igasugune kindlus, et avaldaja on enda pakutud tähtajaks võimeline välja kolima, mis pikendaks täitemenetlust veelgi. Täitemenetluse pikendamine tekitaks sissenõudjale ka varalist kahju, kuna võtab sissenõudjalt võimaluse vara üürile andmiseks alates 05.05.2014. Avaldaja ise ei ole alates 2009 üüri tasunud. Kuna 15.03.2013 kohtuotsus, millega avaldajat kohustati kinnisasja vabastama, jõustus 19.02.2014, oleks avaldaja saanud juba enam kui kaks kuud kolimisega tegeleda. Sissenõudja hinnangul on tõendamata ka väide, et vara ei saa kolida seetõttu, et uus pind on eelmise üürniku poolt vabastamata. Puudutatud isik II toetab 30.04.2014 seisukohas puudutatud isiku I seisukohta ja leiab, et avaldaja ei ole avalduses piisavalt tõendanud, et täitemenetlus oleks tema suhtes kuidagi ebaõiglane. Puudutatud isiku II arvates ei anna avaldus piisavat kindlust, et täitemenetluse pikendamisel hakkaks avaldaja täitma täitedokumendist tulenevat kohustust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et avaldus täitmise pikendamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 45 kohaselt võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures

tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul piisavalt põhistanud oma perekondlikku ja majanduslikku olukorda, mis võiks viidata läbiviidava täitemenetluse TMS §-s 45 märgitud ebaõiglusele võlgniku suhtes. Kohtu hinnangul on pigem sissenõudja põhistanud oma huve täitemenetluse pikendamata jätmise suhtes – eelkõige asjaolu, et saaks vara üürile andes vältida varalist kahju. Kohus leiab aga, et avaldus kuulub rahuldamisele muudest asjaoludest tingitult, s.o lähtudes võlgniku hetke tervislikust seisundist. Avaldaja on vastavad asjaolud kohtu jaoks ka vajalikul määral usutavaks teinud. Kohus nõustub avaldajaga, et olukorras, kus võlgnikul on eluohtlik terviseprobleem, mille korrigeerimiseks on mai teises pooles planeeritud operatsioon, oleks võlgniku kohustamine ruumide vabastamiseks tähtajaga 04.05.2013 TMS § 45 mõttes ebaõiglane. Kohus arvestab ka sellega, et täitedokumendiks olev kohtulahend (millega võlgnikku on kohustatud ruume vabastama) jõustus materjalidest nähtuvalt 19.02.2014. Seetõttu ei ole hoone vabatahtliku vabastamise tähtaja pikendamine kuni 07.06.2014 hetkel veel ülemääraselt pikk ega koorma sissenõudjat ebamõistlikult. Kuivõrd avaldaja on 22.04.2014 avalduses palunud jätta tähelepanuta tema poolt menetluses esitatud varasemad avaldused ning lähtuda täitemenetluse pikendamise nõudest, jätab kohus varasemad avaldused tähelepanuta. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 nimetatud normi alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 57 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagita menetluse korras läbivaadatavalt avalduselt kuulub riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasumisele riigilõiv 25 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 10 eurot. Avaldajal tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu 15 eurot. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus tulenevalt TsMS § 179 lg-st 1 kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 9 peab avaldaja riigilõivu tasumisega viivitamise korral maksma alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.