Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Kostja vastuväited hagile Kostja oma vastuses hagile (tl 24) on seisukohal, et tal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kuna sõiduk oli kindlustatud kostja juures, siis vastavalt Kindlustusseaduse §-le 19 on on hageja kindlustusandjana kohustatud kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise. Seega on hageja kohustatud kõik kulud korvama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl 3) ja kostja e-kirjas kohtule (tl 29) nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ületas xxxxxxxxxx Tartu linnas Narva maanteel sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas ja vigastas M. K. kuuluvat sõidukit xxx registreerimisnumbriga xxxxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka M. K. teatega kahjujuhtumist (tl.5) ning Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas (tl.6), millega on J. K. karistatud rahatrahviga liiklusõnnetuse põhjustamise eest jalakäijana. Hageja on esitanud kohtule fotod sõidukist (tl.11-13).

2 (4)

Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kannatanu M. K. kuuluv sõiduk xxx oli kindlustatud vabatahtliku sõidukindlustuse lepingu alusel hageja juures, mida tõendab kindlustuspoliis (tl.8). Hageja hüvitas vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu alusel sõidukile xxx registreerimismärgiga xxxxxx tekkinud kahju vastavalt United Motors AS poolt esitatud arvele nr 220003976 summas 1593 eurot (tl 9), hüvise väljamaksmist tõendab väljamakseotsus nr.112473 (tl.10). Hageja on 23.09.2013.a. pöördunud J. K. poole ettepanekuga väljamakstud kindlustushüvise vabatahtlikuks hüvitamiseks (tl.14). Tulenevalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekkimine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Osundatud paragrahvi 4.lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on väärteomenetluses tuvastatud, et J. K. on süüdi varalise kahju tekitamises sõiduauto xxx, registrimärgiga xxxxxxx omanikule. Varaline kahju seisnes auto vigastamises ja selle taastamiseks (remondiks) tehtud kulutuses. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud. Kahju tekkimise ja J. K. tegevuse vahel (selleks mitte ettenähtud kohas sõidutee ületamine) on põhjuslik seos. VÕS § 422 lg 1 alusel hüvitas kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, tasudes sõiduki remondikulud otse remondiettevõttele. Kostja poolt viidatud kindlustusseadus kaotas kehtivuse seoses võlaõigusseaduse kehtima hakkamisega alates 30.06.2002.a, kuid kostja väide kindlustusandja lepingust tuleneva hüvitamiskohustuse olemasolu kohta on iseenesest õige. Kuid kui kindlustusandja on kahju hüvitanud, on tal õigus väljamakstud hüvitis kahju tekitajalt välja nõuda. See õigus tuleneb VÕS § 492 lg 1, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt 1593 euro hüvitamist, mille hageja kindlustusandjana on kahjuhüvitisena välja maksnud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

3 (4)

Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.