Spenserline OÜ ja Transoil Service OÜ avaldused Audentos Financial OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. novembri 2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (võlausaldajad): RKO Platvorm OÜ (registrikood: 11626263) ja TNK Eesti OÜ (registrikood: 11105682), esindaja Ahto Kiil Puudutatud isik (võlausaldaja): Maksu- ja Tolliamet, esindaja Airi Jansen-Uueda Võlgnik: Audentos Financial OÜ (pankrotis) (registrikood: 10433450), pankrotihaldur Martin Krupp
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 19. novembri 2013.a määrus muutmata ja RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 4. novembri 2005 otsusega kuulutati välja OÜ Audentos Financial pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Viru Maakohtu 8. juuli 2010 määrusega kinnitas kohus OÜ Audentos Financial võlausaldajate 18.05.2010 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse, lõpetas pankrotimenetluse ning määras kompromissi üle järelevalvet
teostama pankrotihaldur Martin Kruppi. Kompromissotsuse kohaselt pidi võlgnik Audentos Financial OÜ (pankrotis) tasuma pankrotimenetluse tunnustatud võlausaldajate nõuded 100 % ulatuses kogusummas 29 458 696,28 krooni hiljemalt 100 päeva jooksul pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist. Samuti pidi võlgnik tasuma pankrotihalduri töötasu 300 000 krooni koos kõigi maksudega ja toimkonna tasu 50 000 krooni koos kõigi maksudega. Võlgnik võis teha tehinguid temale kuuluvate ehitiste ja kinnisvaraga ainult pankrotihalduri nõusolekul. Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 määrusega tühistas kohus 8. juuli 2010 määrusega kinnitatud kompromissotsuse ja taastas OÜ Audentos Financial (pankrotis) pankrotimenetluse.
2.24. juulil 2013 esitas pankrotihaldur Martin Krupp kohtule taotluse kompromissotsuse kinnitamiseks (kd II tl 96-97). Taotluse kohaselt toimus 27.06.2013 OÜ Audentos Financial (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli võlgniku esitatud kompromissettepaneku kinnitamise otsustamine. OÜ Audentos Financial (pankrotis) pankrotimenetluses on kokku 6 võlausaldajat nõuete kogusummaga 1 882 753,84 eurot, koosolekul osales neist kolm. Kompromissettepaneku poolt hääletas kaks kohalviibinud võlausaldajat kogunõuete summaga 1 451 028,66 eurot ning sellega loeti võlgniku pakutud kompromiss vastuvõetuks. Pankrotihaldur palub kinnitada OÜ Audentos Financial (pankrotis) võlausaldajate 27.06.2013 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus, lõpetada pankrotimenetlus, kinnitada kompromissi üle järelvalvet teostama pankrotihaldur Martin Krupp ning kinnitada halduri lõplikuks töötasuks 20 000 eurot (koos kõikide maksudega). Võlgniku kompromissettepaneku (kd II tl 93) kohaselt tasub võlgnik 1% kogu nõuete mahust st 18 827,53 eurot 100 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Kompromissettepanekule lisatud majandustegevuse jätkamise ja ettevõtte tervendamise kavas (kd II tl 94) võlgnik selgitab, et on pidanud läbirääkimisi suurimate võlausaldajatega (RKO Platvorm OÜ ning TNK Eesti OÜ), kes on andnud põhimõttelise nõusoleku hääletada kompromissi poolt. Pankrotimenetlusega seotud kulutused 20 000 eurot tasutakse kompromissi kehtivuse ajal rahas. Kompromissi täitmiseks vajalike vahendite saamiseks on saavutatud kokkulepe äriühinguga RWT Investeeringute OÜ, kes on nõus omandama 50% võlgniku osadest 40 000 euro eest, millest jagub nii kompromissi täitmiseks kui menetluskulude tasumiseks. Tehingu tingimuseks on aga asjaolu, et Valgas Vabaduse 3 ja Tähe 30 asuvad võlgniku varad jäävad võlgniku valdusesse ning nendele saab rajada pikaajalise kinnisvaraarenduse äriplaani.
3.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei nõustunud kompromissotsusega ja palus jätta kompromiss kinnitamata. Võlausaldaja leidis, et kompromissi kinnitamisega võlausaldajate üldkoosolekul rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Võlausaldajate nõuete rahuldamine vaid 1% ulatuses ei ole mõistlik ning selline kompromiss on vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga. Pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlgniku vara tegelikku väärtust ega realiseerinud kõiki pankrotipesa suurendamise võimalusi. Pankrotivõlgniku kompromissettepanek ei ole motiveeritud ega sisuliselt kontrollitav. Majandustegevuse jätkamise ja tervendamise kava peab sisaldama andmeid oodatava majandustegevuse kasumi prognoosi kohta ja näitama, millises ulatuses saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud võlgniku likvideerimise korral. Sellist informatsiooni ei ole võlgniku esindaja võlausaldajatele edastanud. Võlausaldajale jääb ebaselgeks, kuidas suudab võlgnik oma tegevuse taas käivitada ning mis tegevus toimub (kui üldse toimub) praegu kinnistute territooriumil ja kas selle tagajärjel laekub ka tulu. Ainuüksi 31.05.2013 korraldatud kinnistute enampakkumise nurjumine ei saa olla aluseks vähendada pankrotivõlgniku vara väärtust 50% võrra.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 19. novembri 2013 määrusega jättis kohus kinnitamata OÜ Audentos Financial (pankrotis) võlausaldajate 27.06.2013 üldkoosolekul kinnitatud kompromissi.
Maakohtu põhjenduste kohaselt: 1) on võlgniku kompromissettepanek sisuliselt põhjendamata, ettepanekule lisatud ettevõtte tervendamiskavas puudub igasugune informatsioon majandustegevuse perspektiivi kohta, mis võimaldaks võlausaldajatel teha teadlikku ning pankrotimenetluse eesmärkidele ja võlausaldajate ühistele huvidele vastavat otsustust; 2) on formaalsed nõuded kompromissi kinnitamisel küll täidetud, kuid PankrS § 183 lg 2 sisustamisel ei piirdu kohus üksnes formaalsete nõuete järgimise kontrollimisega. Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 p 21 saab kohus kontrollida kompromissi ka sisuliselt, mitte üksnes täita tehnilist rolli. Kohus peab mh hindama, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat, kas võlausaldajate ühiste huvidega on maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajate ei ole nt häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Kuna kompromiss peab nii kehtivuse, kohustuste sisu kui täitmise osas vastama lepingutele esitatavatele nõuetele, peab seda olema võimalik menetluses ka kontrollida; 3) ei saa PankrS § 179 lg-s 1 sätestatud nõudeid kompromissettepanekule tõlgendada selliselt, et võlausaldajate ühiste huvide järgimiseks piisab sümboolse protsendimäära ja tähtaja nimetamisest, jättes esitamata majandustegevust puudutava sisulise informatsiooni. Kompromissiettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni. Need andmed peaksid sisaldama teavet mh olemasoleva pankrotivara ja selle suurendamise võimaluste kohta, majandustegevuse perspektiivide ning prognoositava kasumi kohta, samuti selle kohta, millises ulatuses tuleks võlausaldajate nõuded rahuldada, kui pankrot lõpeks pankrotivõlgniku likvideerimisega. Vastavaid andmeid tuleb põhjendada; 4) ei ole võlgnik esitanud teavet pankrotivara ja selle suurendamise võimaluste kohta, majandustegevuse perspektiivide ning prognoositava kasumi kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas suudab võlgnik oma tegevuse taas käivitada. Kinnitamiseks esitatud kompromissettepanek sisaldab kohtu hinnangul üksnes seda, mida võlgnik on teinud kompromissi kinnitamiseks vajalike nõusolekute saamiseks; 5) ei ole nõuete rahuldamine vaid 1% ulatuses mõistlik ning selline kompromiss on vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga. Pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlgniku vara tegelikku väärtust ega realiseerinud kõiki pankrotipesa suurendamise võimalusi. Pankrotivõlgniku kompromissettepanek ei ole motiveeritud ega sisuliselt kontrollitav. Maksuhaldur leiab põhjendatult, et ainuüksi kinnistute enampakkumise nurjumine ei saa olla aluseks pankrotivõlgniku varaväärtuse vähendamiseks 50% võrra; 6) ei veena kompromiss kohut selles, et kompromiss järgib võlausaldajate ühiseid huve. Kohus võib jätta kompromissi võlausaldajate ühiste huvide kahjustamise tõttu kinnitamata, kui kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldatakse kompromissi alusel oluliselt väiksemas osas võrreldes sellega, kui pankrotivõlgnik likvideeritakse kompromissi kinnitamise ajal ja seda ei saa õigustada ka võlausaldajate ühiste huvidega ega pankrotivõlgniku ega kolmandate isikute huviga võlgniku tegevuse jätkamiseks (Riigikohtu otsus 3-2-1-53-05 p 24). Kohus arvestab kompromissi kinnitamise otsustamisel ka võlgniku eelnevat käitumist, s.o eelmist nn 100 päeva lubadust, mistõttu tuli varem kinnitatud kompromiss tühistada ning pankrotimenetlus taastada kompromissi mittetäitmise tõttu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlausaldajad RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kinnitada Audentos Financial OÜ (pankrotis) võlausaldajate kompromiss. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus asunud ekslikult seisukohale, et 27.06.2013 üldkoosolekust võtsid osa võlausaldajad Transoil Service OÜ (pankrotis) ja Spenserline OÜ. Koosoleku protokollist (lisa 2) on selgesti näha, et üldkoosolekul viibisid kohal ja hääletasid TNK Eesti OÜ, RKO Platvorm OÜ ning Maksu- ja Tolliamet. Transoil Service OÜ (pankrotis) ega Spenserline OÜ ei osalenud koosolekul, järelikult ei saanud nad ka hääletamisest osa võtta. Maakohus ei ole saatnud määrust nendele võlausaldajatele, kes tegelikult koosolekust osa võtsid, ning määruskaebuse esitajad said määruse kätte alles 03.02.2014 pankrotihalduri käest. Seega on määruskaebus esitatud õigeaegselt; 2) on maakohus oluliselt ületanud PankrS § 183 lg-s 1 sätestatud tähtaega kompromissi kinnitamise otsustamisel; 3) on kohus hinnanud valesti kompromissettepanekus toodud arutelu kompromissi kasulikkuse kohta. Nimelt on kohus ekslikult arvanud, et enampakkumise nurjumine viiks vara hinna alla 50% võrra. Kompromissettepaneku kohaselt on kompromissi täitmiseks vajalike vahendite saamiseks saavutatud kokkulepe äriühinguga RWT Investeeringute OÜ, kes on nõustunud omandama 50% võlgniku osadest 40 000 euro eest, millest piisab kompromissi täitmiseks ja menetluskulude tasumiseks. See tähendab, et võlgnik on leidnud kompromissi, mille kohaselt ka pärast enampakkumise nurjumist on ta hinnanud varade väärtuseks 80 000 eurot. Lisaks veel 20 000 eurot menetluskulude katteks; 4) on kohtul õigus jätta kompromiss kinnitamata juhul, kui tegemist on pettusega, kuid sellele asjaolule ei ole kohus tuginenud. Kohtul ei ole õigust hinnata kompromissis toodud tervendamiskava majanduslikust aspektist; 5) ei ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu otsuse p-le 24 kohtuasjas nr 3-2-1-53-05. Kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet pole kohtule eelnimetatud punktis nimetatud asjaolusid esitanud, vaid loonud vastupidise mulje, nagu see oleks võlgniku kohustus. Maksu- ja Tolliamet ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgniku likvideerimisega oleks tema nõuet võimalik oluliselt suuremas osas rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Maksu- ja Tolliamet vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus on küll ekslikult märkinud määruse adressaatideks pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaid ja toimetanud määruse kätte valedele isikutele, kuid määruskaebuse esitajate kaebeõigus on tagatud, sest määruskaebus on menetlusse võetud; 2) ei ole määruskaebuse esitajad täpsustanud, kuidas riivas nende õigusi asjaolu, et maakohus on oluliselt ületanud PankrS § 183 lg-s 1 sätestatud tähtaega (üldkoosoleku otsus esitati kohtule kinnitamiseks 24.07.2013); 3) ei ole kohus hinnanud valesti kompromissettepanekus toodud arutelu kompromissi kasulikkuse kohta. Kohus hindas objektiivselt ja õigesti menetluse asjaolusid leides, et kompromissettepaneku kinnitamise eesmärk on pankrotivõlgniku tegevuse jätkamise võimaldamine võlausaldajate järelandmiste teel;
4) ei nõustu Maksu- ja Tolliamet PankrS § 183 regulatsiooni kitsa tõlgendamisega selliselt, et kohtul on õigus jätta kompromiss kinnitamata juhul, kui tegemist on pettusega. Maksu- ja Tolliamet viitab PankrS § 183 lg-le 2, mille kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kohus on selgelt põhjendanud, et võlgniku esitatud kompromissettepanek on sisuliselt põhjendamata, ettepanekule lisatud ettevõtte tervendamiskavas puudub igasugune informatsioon majandustegevuse perspektiivi kohta, mis võimaldaks võlausaldajatel teha teadlik ning pankrotimenetluse eesmärkidele ja võlausaldajate ühistele huvidele vastav otsustus. Kohus nõustus maksuhalduriga, et kuigi formaalsed nõuded kompromissi kinnitamisel on täidetud, ei piirdu kohus üksnes formaalsete nõuete järgimise kontrollimisega. Riigikohus on seisukohal, et kohus saab kontrollida kompromissi ka sisuliselt, mitte üksnes täita tehnilist rolli. Võlausaldajate ühiste huvide järgimiseks ei piisa üksnes sümboolse protsendimäära ja tähtaja nimetamisest, jättes esitamata majandustegevust puudutava sisulise informatsiooni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
19.novembri 2013 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses on vaidlustatud peamiselt kompromissi kinnitamist puudutavaid formaalseid asjaolusid, kuid määruskaebuse esitajad ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et erinevalt maakohtu poolt antud hinnangust on kompromissi korras nõuete rahuldamine vaid 1 % ulatuses mõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.
8.Ringkonnakohus möönab, et maakohus on ebaõigesti jätnud vaidlustatud määruses menetlusosalistena märkimata võlausaldajad RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ. Kuna RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ on asjast huvitatud isikud TsMS § 66 lg 1 p 2 mõttes, tuli nad TsMS § 249 lg 2 järgi menetlusse kaasata, sest PankrS § 183 lg 4 kohaselt on neil õigus esitada määruskaebus määrusele, millega kohus otsustab kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega. Läbi kaebeõiguse andmise on maakohus ise kõrvaldanud oma eksimuse, mistõttu ei ole see toonud kaasa RKO Platvorm OÜ ja TNK Eesti OÜ õiguste piiramist kohtumääruse vaidlustamisel.
9.Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et maakohus on ületanud PankrS § 183 lg-s 1 sätestatud tähtaega kompromissi kinnitamise otsustamisel. Määruskaebuse esitajad ei ole aga toonud välja ühtegi negatiivset tagajärge, mis oleks neil tekkinud maakohtu viivituse tõttu. Seaduses sätestatud tähtaja järgimata jätmine ei ole iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks, samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu eksimust kõrvaldada.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et kohtul puudub õigus hinnata kompromissis toodud tervendamiskava majanduslikust aspektist ning kohtul oleks õigus jätta kompromiss kinnitamata vaid pettuse korral. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtul on õigus hinnata kompromissi majanduslikku sisu. Pankrotimenetluses sõlmitav kompromiss on oma olemuselt sarnane VÕS § 578 järgse kompromisslepinguga ja sellele kohalduvad ka lepingutele esitatavad üldised nõuded. Kompromissi vaidlustamine on pärast selle kinnitamist võimalik üksnes kompromissi tühistamisega PankrS § 190 alusel. Juhul kui kohus ei saaks kompromissi kinnitamisel hinnata kompromissi võimaliku kehtetuse aluseid, võiks tekkida olukord, kus isikutel, kelle õigusi
kompromissiga rikutakse, puudub võimalus oma õigusi kaitsta, sest võlausaldajate üldkoosoleku otsust ei saa nad kompromissi kinnitamise osas vaidlustada PankrS § 83 lg 3 tõttu.
11.PankrS § 183 lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Seega ei sätesta PankrS § 183 lg 2 kindlaid piire, millises ulatuses tuleb kohtul hinnata kompromissi selle kinnitamise otsustamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 tehtud lahendis (p 23) selgitanud, et kohus ei pea kompromissi kinnitamisel küll analüüsima kompromissi majanduslikku sisu täies ulatuses omal algatusel, küll aga tuleb kohtul seda teha juhul, kui sellekohase vastuväite on kohtule esitanud võlausaldaja. Kohtul on sellekohaste vastuväidete esitamisel ka õigus kontrollida, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Käesolevas asjas on võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitanud kompromissi majanduslikule sisule omapoolsed vastuväited ja põhjendused, mille kohaselt rikutakse kompromissiga võlausaldajate ühiseid huve (kd II tl 81-82). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajate PankrS § 183 lg 2 tõlgendus, mis võimaldaks kohtul jätta kompromiss kinnitamata üksnes pettuse tõttu.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-05 (p 24) lisaks selgitanud, et kohus kinnitab ka selle sisule vastuväidete esitamise korral siiski kompromissi, kui pankrotivõlgnik või pankrotihaldur tõendab kohtule, et just kompromissis ette nähtud ulatuses ja tingimustel võlausaldajate nõuete rahuldamine on võlausaldajate ühistes huvides. Tõendamiskoormise jagamisel võlgniku ja halduri ning võlausaldaja vahel saab tugineda Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kompromissettepanekus ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ega tõendeid selle kohta, et võlgnik on kompromissi täitmiseks ja majandustegevuse jätkamiseks vajalike vahendite saamiseks saavutanud kokkuleppe RWT Investeeringute OÜ-ga. Samas on selline informatsioon vajalik hindamaks, kas kompromiss vastab sisult pankrotiseaduse nõuetele ja kas selle sõlmimisega järgitakse võlausaldajate ühiseid huve. Kuna käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid võlgniku võime kohta kompromissi täita ja majandustegevust jätkata, tuleb võlgniku väited lugeda paljasõnalisteks. Kompromissi kinnitamine kui pelgalt formaalne toiming ei aita kaasa eesmärgile saavutada võlgniku tegevuse jätkamisel kasum, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
13.Määruskaebuse esitajate väide, et kohus on hinnanud valesti kompromissettepanekus toodud arutelu kompromissi kasulikkuse kohta, on ekslik. Maakohus ei ole määruses väljendanud seisukohta, et kinnistute enampakkumise nurjumine viiks vara hinna alla 50 % võrra, vaid on nõustunud maksuhalduriga, kelle sõnul ei saa enampakkumise nurjumine olla aluseks vähendada pankrotivõlgniku vara väärtust 50 % võrra. Sellest saab järeldada, et maakohus ei pidanud enampakkumise nurjumisel põhjendatuks vähendada vara väärtust 50 % võrra. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu viide Riigikohtu otsuse p-le 24 kohtuasjas nr 3-2-1-53-05 on asjakohane, sest Maksu- ja Tolliamet on oma vastuses leidnud, et pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlgniku vara tegelikku väärtust ega realiseerinud kõigi pankrotipesa suurendamise võimalusi.
14.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. novembri 2013. a määrus muutmata. PankrS § 183 lg 4 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.