2-99-141/51 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

suurenenud. Lühiülevaade halduri tegevusest on aruande p-s 6. Kuigi pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulus rohkem aega, peab haldur õigeks piirata tasustatava tööaja 14,77 töötunniga, tariifiga 30 eurot tund, kokku 443,06 eurot. Tasule lisandub käibemaks 88,61 eurot. Arvestades, et pankrotihaldurina tegutsemise õiguse omamine eeldab paratamatult töö mahust sõltumatut üsna kõrget püsikulu (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks, kohustuslik vastutuskindlustus, kohustuslik koolitus), ei väida haldur, et ses asjas taotletav töötasu kompenseerib ammendavalt pankrotihalduri rahalised kohustused ning selle menetluse läbiviimiseks kulutatud raha, aja ja energia. Haldur piirab oma tasutaotlust esmalt põhjusel, et tema töö tulemusena pankrotivara kahjuks ei suurenenud. Lisaks sellele lähtub haldur tasu taotlemisel kahest eeldusest: 1) kohtu deposiitkontol on varem menetluskulude katteks antud tagatisest kasutamata 8 319 krooni ehk 531,68 euro suurune osa; 2) haldurile ei ole teada, et menetluse jätkamise korral oleks võimalik saavutada mõnda pankrotiseaduses sätestatud pankrotimenetluse eesmärki, mistõttu tõenäoliselt puudub menetluskulude katteks täiendava tagatise andmisest huvitatud isik. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Selles pankrotimenetluses ei ole kohtu poolt kinnitatud jaotisi ega ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks. PankrS § 158 lg 4 kohaselt ei ole raugemise aluse olemasolu korral jaotusettepaneku esitamine ja selle kohtu poolt kinnitamine tingimata vajalik. Piisab sellest, kui kohus menetlust lõpetavas määruses märgib iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Einar Vallandi andmetel ei ole selles pankrotimenetluses tunnustatud pandiga tagatud nõudeid. Ei ole laekumisi pandieseme müügist. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5)

(pankrotis) kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlus puudutas Transoil Service OÜ poolt 2004 esitatud käibemaksu tagastustaotluse rahuldamist. 08.06.2015 jõustus Tartu Maakohtu 31.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 209-44858, millega tunnustati teise järgu nõudena Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 14.04.2009 täiendavalt esitatud nõue summas 920 973,58 eurot, sh maksuvõlg 204 365,61 eurot ja intress 716 607,97 eurot. Haldur esitas Viru Maakohtule seisukohti tsiviilasjas nr 2-05-3719. Selles asjas on kohus Spencerline OÜ ja Transoil Service OÜ avalduste alusel välja kuulutanud OÜ Audentos Financial (registrikood 10433450) pankroti. Transoil Service OÜ-l on selles pankrotimenetluses 04.04.2006 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõue 5 351 816 krooni. Kohus kinnitas 08.07.2010 kompromissi, mille kohaselt võlgnik pidi 100 päeva jooksul tasuma võlausaldajate tunnustatud nõuded 100% ulatuses. Tegelikult tasuti võlausaldajate nõuded 0% ulatuses. R. P. taotles kohtult, et talle tagataks võimalus pakkuda veelkord kompromissi. Haldur seda ettepanekut ei toetanud, ka kohus ei tunnustanud OÜ Audentos Financial õigust jätkata samalaadsete aktsioonide läbiviimist. R. P. on haldurile suuliselt väitnud, et tegelikult ei kuulu see tunnustatud nõue enam Transoil Service OÜ-le. Samas ei ole haldurile ega OÜ Audentos Financial OÜ pankrotihaldurile esitatud andmeid, mis kinnitaks nõude üleminekut muule isikule. Audentos Financial OÜ pankrotihaldur on haldurile kinnitanud, et Audentos Financial OÜ ainsaks varaks olev kinnisasja harilik väärtus on märksa väiksem kui selle kinnisasja suhtes eesõigust omava hüpoteegipidaja nõue. OÜ Audentos Financial pankrotihalduri hinnangul on ebatõenäoline, et selles pankrotimenetluses saaks teha väljamakseid pandiga tagamata nõuete (sealhulgas Transoil Service OÜ) nõude katteks. 3) Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas Valga linnas Metsa 21A asuva kinnistu eest tasumisele kuuluvat maamaksu Transoil Service OÜ pankrotimenetluse massikohustuseks, suhtles haldur asjaosalistega selle arvamuse põhjuste väljaselgitamiseks. Kohalik omavalitsus leidis asjaolude kontrollimisel, et maksu on arvestatud põhjendamatult. 9(19)

Maksu arvestamise aluseks olevad algandmed parandati ning arvutatud maamaksukohustus tühistati. 4) Haldur jahutas Maksu- ja Tolliameti ilmselt alusetut lootust, et haldur saab anda teavet Transoil Service OÜ maksukohustuste või enammaksete kujunemist selgitavate asjaolude kohta. R. P. keeldus tema suhtes toimuvale kriminaalmenetlusele ning enese mittesüüstamise privileegile 0viidates maksukohustusi või –nõudeid puudutavate andmete avaldamisest nii maksuhaldurile kui pankrotihaldurile. 5) Transoil Service OÜ müüs 28.06.2001 sõlmitud lepinguga OÜ-le Gillian (hiljem kandis nime Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ, edaspidi nimetatud ÕRKB) Valgas Metsa 21 asuva hoonestatud kinnistu hinnaga 6 900 000 krooni. Tartu Maakohtu 06.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kuulutati välja ÕRKB pankrot. Kuni selle ajani ei olnud halduril mingit teavet Transoil Service OÜ ja OÜ Gillian vahel 28.06.2001 sõlmitud kinnistu müügilepingu täitmise kohta. Mõlema nimetatud äriühingu juhatuse liige R. P. viitas andmete mitteesitamisel nii enese mittesüüstamise privileegile kui ka sellele, et kriminaalmenetluse käigus on temalt ära võetud asjassepuutuvad dokumendid. Haldur esitas ÕRKB pankrotihaldurile nõudeavalduse 440 990,37 euro suuruse nõude tunnustamiseks. 03.09.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid Transoil Service OÜ (pankrotis) nõudele vastuväite nii võlgnik kui ka pankrotihaldur. Nõude tunnustamiseks kohtusse pöördumise tähtaja jooksul esitas R. P. haldurile koopia 08.12.2006 kuupäeva kandvast kassa sissetuleku orderist, mille kohaselt kinnistu müügihind ja intressid, kokku 8 000 000 krooni, tasuti Transoil Service OÜ-le sularahas. Fakt on see, et väidetavalt saadud sularaha kasutati ära. Enese mittesüüstamise privileegile tuginedes R. P. ei avaldanud, milleks ta saadud raha kasutas. Halduri hinnangul pidanuks nõude tunnustamise hagi esitamise korral hageja tõendama seda, et esitatud dokument ei tõenda sularaha tasumist seetõttu, et on võltsitud, või et tegemist on näiliku tehinguga vms. Haldur ei pidanud nõude tunnustamiseks hagiavalduse esitamist perspektiivikaks. 10(19)

Seoses PankrS § 130 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt pankrotihaldur näeb juriidilise isiku likvideerimisel ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile, avaldab haldur järgmist. Võlgnik koostas viimase majandusaasta aruande 2004 kohta. Halduri valduses ei ole võlgniku majandustegevuse sisu, mahtu ja tulemit kajastavaid dokumente. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. RPS § 12 lg 2 kohaselt peab raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Praeguseks on lõppenud nende dokumentide säilitamise kohustus, mis on seoses võlgniku tegevusega loodud või saadud väljaspool tema pankrotimenetlust. Seetõttu arvab haldur, et praegusel juhul ei ole võimalik ega vajalik kohaldada PankrS § 130 lg 5 sätestatut. Kuna puuduvad säilitatavad dokumendid, teeb haldur kohtule ettepaneku määrata, et pärast pankrotimenetluse lõpetamise kohta tehtud määruse jõustumist kustutatakse võlgnik äriregistrist ilma dokumentide hoidjat määramata. Kõik viimase pankrotihalduri töö tegemisega seotud dokumendid, samuti eelmise pankrotihalduri Tarmo-Tanel Padriku poolt viimasele pankrotihaldurile aktiga üle antud dokumendid on halduri toimikus, mida pankrotihaldur säilitab vastavalt PankrS § 60 lg 3 seitse aastat, arvates päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastab. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Einar Vallandi andmetel on selles pankrotimenetluses toimunud kolm nõuete kaitsmise koosolekut. Esimene koosolek toimus 20.12.1999, teine koosolek toimus haldurile teadmata ajal ja kohas ning kolmas nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.08.2009. 11(19)

käigus aruandeid oma tegevuse kohta, samuti on praegusele haldurile üle antud osa varasemate haldurite tegevust kajastavatest dokumentidest. Halduri hinnangul on temal olev teave lünklik ning praegune haldur ilmselt ei saa koostada täpset ja usaldusväärsetel tõenditel põhinevat ülevaadet kogu selle perioodi kohta, mis algas võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Einar Vallandi esitatud aruanne kajastab temale teadaolevaid asjaolusid. XI Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik asutati 1993. aastal. Võlgnik tegeles sõidukite, nende varuosade ja tarvikute müügi ja hooldusega. Pankrotieelsel perioodil moodustus müügikäive peamiselt ruumide rentnikelt nõutavatest tasudest. Ei ole teada, et võlgnikul oleks olnud tegevuses perioode, mille kestel ta oleks teeninud märkimisväärses ulatuses reaalset (ehk maksevahendiks kvalifitseeruvat) tulu. Võlgnikul oli kalduvus astuda sisu või mahu poolest tavatutesse õigussuhetesse, kuid seejuures puudus võime või soov oma tegevusega seotud asjaolusid ausalt ja usaldusväärselt selgitada. See põhjustas lahkarvamusi eeskätt maksuhalduriga. Vaidlused ei soodustanud samaaegselt normaalse majandustegevuse korraldamist. Käsitlemata siin aastatepikkuste tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste käigus võlgniku tehtud valikute poolt ja vastu esitatud rohkeid argumente, piirdun üldistusega, et võlgnikul ei õnnestunud piisavalt kaitsta tema tegevuse korraldamise aluseks valitud väärtusi. Õiguskord küll tunnustab kurjategija õigust varjata toime pandud kuritegu, kuid nähtavasti mitte niivõrd, et see privileeg võiks muutuda kellegi ettevõtluse aluspõhimõtteks. Võlgniku juhatuse valitud tegevuse korraldamise viisil on raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgniku tegevusega seotud kuriteod kahjustasid võlgnikku, kuid ma ei väida, et võlgniku maksejõuetuks muutumine on kuriteo tagajärg. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 14(19)

Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 20.02.2018 avaldas kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda 2 000 eurot kohtu tagatiste kontole hiljemalt 12.03.2018 Transoil Service OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole ükski kolmas isik ega võlausaldaja nõutud summat tasunud. Käesoleva ajani ei ole keegi esitanud kohtule tasumist tõendavat maksekorraldust või teavitanud kohut pankrotimenetluse kulude tasumisest. Kuigi kohtu tagatiste kontol on käesoleval ajal TNK Eesti OÜ (kustutatud) poolt 05.06.2009 tagatiste kontole asjas 2-99-141 tasutud 35 000 kroonist alles olev 426,23 eurot, pole see summa juba tekkinud kulusid arvestades ilmselgelt piisav katmaks edasise pankrotimenetluse kulusid. Seega leiab kohus, et Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega PankrS § 158 lg 4 alusel pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et võlgniku juhatuse tegevuses on täheldatavad raske juhtimisvea tunnused, kuid võlgniku maksejõuetuks muutumine ei ole kuriteo tagajärg. Maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi pärast Transoil Service OÜ (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. ÄS § 58 lg 1 p 4 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. 15(19)

Halduri kinnitusel ei ole tema valduses võlgniku majandustegevuse sisu, mahtu ja tulemit kajastavaid dokumente. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud algdokumente ning muid seaduses sätestatud dokumente säilitama seitse aastat alates vastava majandusaasta lõppemisest. Seega on halduri aruande esitamise ajaks lõppenud selliste dokumentide säilitamise kohustus. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud dokumentide (nn halduri toimiku) hoidmise kohustus on pankrotihalduril PankrS § 60 tulenevalt. Seetõttu nõustub kohus halduri ettepanekuga jätta dokumentide hoidja määramata. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse ei ole toimunud laekumisi. Oma 6.02.2018 kohtule esitatud taotluses palus pankrotihaldur Einar Vallandi tasu määrata kokku 14,77 töötunni eest tunnitasuga 30 eurot, millele lisandub käibemaks s.o kokku 531,68 eurot, arvestades haldurile teadaolevat kohtu tagatiste kontol pankrotimenetluse kulude ettemaksuks tasutud summa jääki. Oma 15.03.2018 esitatud taotluses palub haldur tasuks määrata 531,67 eurot (sh tasu 443,06 eurot, millele lisandub käibemaks summas 88,61 eurot). Ühtlasi taotleb pankrotihaldur riigipoolset menetlusabi tasu osaliseks kandmiseks, kuna on selgunud, et kohtu tagatiste kontol on arvatust 105,45 eurot vähem. Seega taotleb haldur tasu maksmist kahest allikast: summas 426,23 eurot (sh käibemaks) võlausaldaja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud summa arvel ning summas 105,44 (sh käibemaks) võlgnikule riigi poolt antava menetlusabi arvel. 16(19)

PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Võttes arvesse pankrotimenetluse kestvust ja keerukust, on kohtu hinnangul põhjendatud pankrotihaldur Einar Vallandi taotlus tasu 531,67 euro määramiseks. Võlgniku juhatuse liikme igasuguse koostöö puudumine on pankrotihalduri tegevust ilmselgelt raskendanud. Võlgniku tegevust arvestades ei saa halduri taotluses näidatud töötundide arvu kuidagi pidada ülepaisutatuks, vaid pigem jääb see alla tegeliku ajakulu. Ka on halduri näidatud tunnitasu mõistliku suurusega. Pankrotihaldurile tuleb tasu määrata summas 443,06 eurot, millele lisandub käibemaks 88,61 eurot s.o kokku 531,67 eurot. Tasust on 426,23 eurot võimalik välja maksta kohtu tagatiste kontol olevast TNK Eesti OÜ (kustutatud) poolt 05.06.2009 tagatiste kontole asjas 2-99-141 tasutud 35 000 krooni alles oleva jäägi s.o 426,23 eurot arvelt. Ülejäänud halduri tasu väljamaksmiseks peab kohus põhjendatuks anda võlgnikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Asja menetluse käigus on selgunud, et kohtu tagatiste kontol on käesolevaks ajaks TNK Eesti OÜ (kustutatud) poolt 05.06.2009 tagatiste kontole asjas 2-99-141 tasutud 35 000 kroonist alles 6669 krooni s.o 426,23 eurot, mitte 531,68 eurot, nagu võiks arvata pankrotiasja toimikus olevate andmete alusel. TNK Eesti OÜ (kustutatud) poolt 05.06.2009 tagatiste kontole tasutud 35 000 kroonist on varasema menetluse käigus eelmisele pankrotihaldurile väljamakseid tehtud kahel korral. Tartu Maakohtu 22.06.2009 17(19)

määruse alusel kuulus tollaegsele pankrotihaldurile kompromissi järelevalve ülesannete täitmise eest tasu ja sellega seonduvate maksude katteks väljamaksmisele 20 881 krooni ning selline summa on ka üle kantud. Tartu Maakohtu 14.10.2009 määruse alusel kuulus tolleaegsele pankrotihaldurile väljamaksmisele tasu 5000 krooni (sh tasuga seonduvad maksud) ja pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitis 800 krooni. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kuigi kohtumääruse kohaselt pidanuks haldurile tehtav väljamakse sisaldama ka tasuga seotud makse, on väljamakse tegija kohtumääruses näidatule lisanud ka sotsiaalmaksu 1650 eurot, mis on tasutud samuti kohtu tagatiste kontol olnud summa arvelt. Eeltoodud väljamaksete tulemusena on tagatiste kontole jäänud 426,23 eurot. Kohtu arvates olukorras, kus praeguse halduri tasu katteks kohtu tagatise kontol piisavate rahaliste vahendite puudumine on tingitud arusaamatusest Tartu Maakohtu 14.10.2009 määruse täitmisel (seega riigi enda tegevusest) ja tasu maksmiseks võlgnikul muud vahendid puuduvad, on põhjendatud halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks anda võlgnikule menetlusabi. Seega tuleb anda Transoil Service OÜle (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 87,87 eurot, millele lisandub käibemaks 17,57 eurot, kokku 105,44 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palub kinnitada tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 33,83 eurot. Kohus leiab, et halduri aruandes näidatud kulutuste suurus on vajalik ja põhjendatud ning need võib kinnitada. Seoses asjaoluga, kas võlgnikul on käesoleval ajal kehtivate volitustega juhatuse liiget, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Äriregistri andmetel on Transoil Service OÜ-le (pankrotis) juhatuse liige Teet Raatsin. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule 18(19)