2-26-4259/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on taotlenud kohtule 15.04.2026 esitatud hagi täienduses menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 1470 (1400+70) eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1470 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1470 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hagi tagamise jõusse jätmine  Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul on hageja esitanud taotluse jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni.  Hageja hinnangul on see ilmselt vajalik, sest kostja on kinnitanud oma makseraskusi ja likviidsete vahendite puudumist. Lisaks, kostja vara suhtes toimub täitemenetlus ning arestitud nõue kohtutäituri vastu on hagejale teadaolevalt ainus reaalne vara, millest on võimalik nõuet rahuldada. Hageja selgitab täiendavalt, et eeltoodust tulenevalt esineb oht, et ilma hagi tagamise abinõu jõusse jätmiseta muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Eelkõige seisneb risk selles, et sundmüügist laekuv raha võidakse välja maksta kostjale või kasutada teiste nõuete rahuldamiseks enne, kui hageja nõue on täidetud. Kohtu hinnangul on hageja oma taotlust piisavalt põhjendanud ning kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni. Hagi tagamise tagatise tagastamine  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja esitas 15.04.2026 taotluse tagatise tagastamiseks. Hageja hinnangul on tagatise andmise alus ära langenud, kuna kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi.  Kuivõrd käesolevaks hetkeks on tagatise andmise põhjus ära langenud (kohus on teinud tagaseljaotsuse), tuleb hageja esitatud taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks rahuldada. TsMS § 195 lg 21 alusel tagastatakse tagatis kohtumääruse alusel menetlusosalisele, kes selle eest tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. Hagi tagamise tagatis 1519 eurot hageja taotlusel tagastada V. M. arveldusarvele EEXXX. TsMS § 195 lg 3 alusel võib tagatise tagastamise määruse peale määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.