Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-12-55742 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded Osaühing PRAID-T esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Gagarini tn 13 Korteriühistu vastu nõudega tühistada 05.06.2012.a toimunud KÜ Gagarini tn 13 üldkoosoleku otsus täies ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu Gagarini tn 13 põhikiri kinnitatud 03.10.2006.a ning kanne mittetulundusühingute registrisse on tehtud 19.01.2007.a.. Hageja on XXX elamus asuva korteriomandite XXX (kinnistusraamatu registriosa nr 3075408) ja XXX (kinnistusraamatu registriosa nr 3075508) omanik ning sellest tulenevalt korteriühistu liige. 05.06.2012.a toimus korteriühistu üldkoosolek, kus kuulati ära ja kinnitati majandustegevuse aastaaruanne, revisjonikomisjoni aruanne ja korteriühistu majandustegevuse aastakava, samuti otsustati korraldataval koosolekul valida juhatus uues kooseisus. Hageja on seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuse vastuvõtmise nõuete rikkumise tõttu ning seetõttu kuulub 05.06.2012.a. otsus tühistamisele täies ulatuses. Korteriühistu põhikirja punkti 7.4. kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Hagejat ei teavitatud üldkoosoleku toimumisest. Kuigi korteriühistu põhikirja p 6.4 teine lause näeb ette, et teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades, märgib hageja, et ta on mitteeluruumide omanik ning tema ruumidesse viiv sissepääs paikneb eraldi eluruumide sissepääsudest (trepikodadest). Kostja ei edastanud hagejale teadet koosoleku kokkukutsumise kohta mingil muul viisil. Siinjuures hageja pöörab tähelepanu sellele, et tal ei ole võimalust trepikodadesse sisse saada, kuna kõik välisuksed on lukustatud fonolukkudega. Hageja sai juhuslikult teada üldkoosolekust teistelt elanikelt vaid 2 päeva enne selle toimumist. Korteriühistuseaduse § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu juhatus ei andnud hagejale ülalnimetatud dokumente tutvumiseks. Hagejale teadaolevalt ei edastanud juhatus antud dokumente ühelegi korteriühistu liikmele. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3 kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liikmed. Hageja on seisukohal, et kuna juhatus ei ole teda teavitanud üldkoosoleku kokkukutsumisest ning ei olnud täidetud KÜS § 15 lg-st 2 tulenevaid nõudeid, ning 05.06.2012 toimunud üldkoosolekul ei olnud esindanud kõiki ühistu liikmeid, siis on rikutud koosoleku kokkukutsumise olulisi tingimusi, s.t need, millega rikutakse liikme osalusõigust. Oluline on see, et korteriühistu liikmed saaksid teada koosoleku toimumisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul,

2-12-55742 et nendel oleks võimalik teostada oma õigusi kostja liikmena. Antud juhul seda aga ei olnud. Vastavalt MTÜS § 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega hageja leiab, et isegi üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite rikkumine kostja poolt annab aluse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et 05.06.2012.a üldkoosoleku otsus tuleb tühistada veel ka põhjusel, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kinnistusraamatu väljavõtetega peab hageja tuvastatuks asjaolu, et Gagarini tn 13 Korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise hetkeks oli korteriühistu liikmeteks korteriomandi XXX omanik S K ja korteriomandi XXX omanik L S. Nii S.K kui ka L.S ei osalenud üldkoosolekul, kuna nad surid enne üldkoosoleku toimumist. Nimetatud korteriühistu liikmete asemel võtsid üldkoosolekust osa ning hääletasid kõikide otsuste vastuvõtmisel muud isikud, kes ei olnud korteriühistu liikmed ning kellel ei olnud esindusõigust (volikirja). Hagejale teadaolevalt on mõlemad isikud endiste korteriühistu liikmete pärijad, kuid üldkoosoleku toimumise hetkeks nad ei ole veel pärandit vastu võtnud ning ei ole saanud korteriomandi omanikeks. Lisaks sellele said korteriühistu uue juhatuse valimisel kaks kandidaati võrdse arvu hääli. Pärastpoole sai neist juhatuse liikmeks vaid Igor Kolesnikov. Kõigepealt hageja pöörab tähelepanu sellele, et kui hääletamisel ei oleks arvestanud korteriomandite nr 21 ja nr 38 hääli, siis ei oleks tekkinud ka pariteetset olukorda juhatuse valimisel. Teiseks, isiku valimisel häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku kooskõlas MTÜS § 22 lg-ga 11, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, kuid üldkoosolek otsustas korraldada uue hääletuse, mille käigus valiti korteriühistu uueks juhatuse liikmeks Igor Kolesnikov. Seega juhatuse valimisel rikuti oluliselt ka valimise protseduuri. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja esitas menetluse kestel seisukoha, milles vaidles vastu kostja poolt esitatud hagi aegumise vastuväitele ning palus jätta hagi aegumise kohaldamata. Hageja asus seisukohale, et KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja sai teada korteriühistu üldkoosoleku otsusest päeval, mil otsus oli vastu võetud, s.o 05. juunil 2012. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega hageja nõude aegumistähtaja kulgemine algas 06.06.2012.a. ning lõppeb, TsÜS § 136 lg-t 3 arvestades, 06.09.2012.a. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. OÜ PRAID-T esitas Viru Maakohtule hagi Gagarini tn 13 KÜ vastu korteriühistu 05. juuni 2012 üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks 04. septembril 2012. 19. detsembril 2012 Viru Maakohus oma määrusega tsiviilasjas nr. 2-12-35128 keeldus ülalnimetatud hagi menetlusse võtmast. 28.detsembril 2012 esitas OÜ PRAID-T korduvalt hagiavalduse Viru Maakohtule. Siinjuures tuleb märkida, et tsiviilasjas nr 2-12-35128 tehtud menetlust lõpetav määrus ei ole veel jõustunud 28. detsembriks 2012. Seega peatus aegumistähtaja kulgemine hagi esitamisega 04. septembril 2012. Ning hagi aegumine ei kuulu kohaldamisele. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid: 1) KÜ Gagarini tn 13 põhikirja; 2) hageja Gagarini tn 13 Korteriühistu liikmelisust tõendavad kinnisturaamatu

2-12-55742 väljavõtted ning 3) kinnisturaamatu väljavõtte korteriomandi XXX omaniku kohta ja kinnisturaamatu väljavõtte korteriomandi nr 38 omaniku kohta. Kostja vastuväited Kostja, Gagarini tn 13 Korteriühistu, kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile vastu. Kirjalikus vastuses palu kostja kohtul vaheotsuse tegemist ja jätta hagi rahuldamata jätmist, sest hagi on esitatud peale aegumistähtaja saabumist. Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, siis palub kostja jätta korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamise nõue rahuldama. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja menetluskulud panna hageja kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt juhib kostja tähelepannu asjaolule, et mittetulundusühingute seadusest ei tulene, et kohtul on õigus tühistada üldkoosoleku otsuseid. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja seaduslik esindaja Valentin Timerhanov ja hageja lepinguline esindaja Andrei Matvejev viibisid isiklikult 05.06.2012 toimunud üldkoosolekul. Hageja on 28.12.2012 kostja vastu esitanud hagi 05.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, st üle kuue kuu peale koosoleku toimumist ja üle kolme kuu peale MTÜS § 24 lõikes 1 kirjeldatud tähtaja möödumist. Kostja seisukoha kohaselt saab hageja kaitsta ainult oma õigusi. Kostja ei ole keeldunud väljastamast hagejale 05.06.2012 üldkoosoleku protokolli. Hageja ei ole kostjalt seda protokolli küsinud. Hageja seaduslik esindaja Valentin Timerhanov oli teadlik 05.06.2012 üldkoosoleku toimumise ajast, korrast, päevakorrast ja ta oli kätte saanud 2012 majandusaasta majanduskava, 2011 majandusaasta aruande ja bilanssi 22.05.2012 toimunud korteriühistu juhatuse koosolekul. Valentin Timerhanov oli sel ajal korteriühistu juhatuse liige. Samal juhatuse koosolekul otsustati 05.06.2012 toimuva üldkoosoleku aeg ja päevakord. Vastupidine hageja väide on väär. Mittetulundusühingute seaduse § 24 kolmanda lõike kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda koosolekul viibinud mittetulundusühingu liige üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Ei hageja seaduslik esindaja, ega ka lepinguline esindaja ei esitanud ega taotlenud üldkoosolekul protokollida oma vastuväiteid otsustele, mille tõttu on kostja kaotanud õiguse nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja asub seisukohal, et hageja lõppjäreldus korteriomandite nr.21 ja nr.38 surnud omanike pärandi mittevastuvõtmise kohta on väär. Korteri nr 21 suhtes on kinnistusregistrisse kantud S K pärandi 29.02.2012 vastu võtnud pärandaja abikaasa A K. Korter XXX on abikaasade ühisvara. Korteri XXX suhtes on kinnistusregistrisse kantud L S pärandi 28.05.2012 vastu võtnud pärandaja abikaasa Z S. Korter XXX on abikaasade ühisvara. Hageja ise on hagiavalduses viidanud, et KÜS § 51 korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Järelikult oli koosoleku toimumise ajaks (05.06.2012) korterite XXX pärijad pärandi vastu võtnud ning lisaks sellele oli korterite puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. Seega oli üldkoosoleku toimumise ajal (05.06.2012) A K (XXX) ja Z S (XXX) hääleõigus. Hagiavalduse kohaselt korteriühistu uue juhatuse valimisel said kaks kandidaati võrdse arvu hääli. Pärastpoole sai neist juhatuse liikmeks vaid Igor Kolesnikov. Kostja põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, kuid üldkoosolek otsustas korraldada uue hääletuse, mille käigus valiti korteriühistu uueks juhatuse liikmeks Igor Kolesnikov. Seega juhatuse valimisel rikuti oluliselt ka valimise protseduuri. Koosolekul otsustasid kõik koosolekul osalenud korteriühistu liikmed ühehäälselt, et korraldatakse korduvhääletus. Korduvhääletuse initsiaatoriks oli hageja esindaja Andrei Matvejev, kes oli eelnevalt selgitanud üldkoosolekule, et ümbervalimine on seadusega lubatud, st ei ole vastuolus seadusega. Koosolekul osalenud korteriühistu liikmed teadsid, et Andrei Matvejevi puhul on tegemist juristiga, kes tunneb seadusi ning korteriühistu põhikirja. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil

2-12-55742 Hageja, Osaühingu PRAID-T, lepinguline esindaja, Artjom Novikov, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja palub tühistada 05.06.2012.a toimunud KÜ Gagarini 13 üldkoosoleku otsuse. Kõik põhiväited on esitatud hagiavalduses. Hageja ei teadnud üldkoosoleku toimumisest. Teade üldkoosoleku toimumise kohta oli pandud teadete tahvlile trepikodades. Hagejal puudub ligipääs trepikotta. Hageja seadusliku esindajale ei olnud esitatud majandusaasta aruannet 2011.a eest. Üldkoosolekul hääletasid muud isikud, kellel ei olnud esindusõigust. Üldkoosoleku toimumise päeval nad ei olnud korteriühistu liikmed. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on vaja tühistada. Juhatuse koosoleku ja korteriühistu üldkoosoleku päevakorras puudub punkt majandusaasta aruande võtmise kohta. Kuid mõned hääletasid selle eest. Kuidas Gagarini tn 13 Korteriühistu 05.06.2012.a. toimunud üldkoosoleku otsus rikub hageja õigusi ning milline on hageja õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, seda hageja esindaja kohtuistungil põhjendada ei osanud. Kostja, Gagarini tn 13 Korteriühistu, lepinguline esindaja Paul Paas, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja jääb kirjalikus vastuses toodu juurde. Osaühingu PRAID-T juhatuses on ainult üks liige. Sama isik, Valentin Timerhanov, oli valitud 2012.a samaaegselt ka KÜ Gagarini 13 juhatuse liikmeks. Kuna V. Timerhanov on juriidilise isiku ainus juhatuse liige, siis kõik Osaühingule PRAID-T kätte antavad dokumendid ja teated on vaja kätte anda temale. Kohtumenetluse käigus oli tõendatud, et Valentin Timerhanov viibis 22.05.2012.a KÜ juhatuse koosolekul. Sellel juhatuse koosolekul otsustati korteriühistu üldkoosoleku toimumise aeg ja päev, aga samuti ka koht ja päevakord. Selle kohta V. Timerhanov andis allkirja protokollis. Juhatuse koosolekul viibinud teiste juhatuse liikmete kohaselt sai V. Timerhanov kätte 2011.a majandusaasta aruande eestikeelse variandi, mille hiljem saadeti äriregistrisse, sai analüüsi 2011.a tulude ja kulude kohta vene keeles, 2012.a majanduskava ja revidendi aruande koopia. Seega kõik dokumendid V. Timerhanov sai kätte ja sai teada ka korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajast õigeaegselt. Kuna V. Timerhanov on OÜ Praid- T juhatuse ainuliige, siis on teade Osaühingule PRAID-T kätte antud. Korterite XXX esindusõiguse kohta selgitab kostja esindaja, et kohtule on esitatud notariaalselt kinnitatud dokumentide koopiad, millest on näha, et surnud isikute abikaasad on pärandi vastu võtnud ja korterite kaasomanikud. Üldkoosoleku toimumise ajaks olid korterite XXX surnud omanikest liikmete asemel liikmeteks nende abikaasad. Korteriühistu liikmeteks on kõikide elamus olevate korterite omanikud. Surnud isikute abikaasad omasid esindusõigust, olid Gagarini tn 13 Korteriühistu liikmed, nendel oli hääletusõigus. Hageja väite kohta, et kordushääletusega rikuti seadust selgitas kostja esindaja kohtuistungil järgmist. Kõik koosolekul viibinud Gagarini tn 13 Korteriühistu liikmed hääletasid selle poolt, et võtta päevakorda täiendav punkt. Viia ümbervalimine kolme ühe arvu hääli saanud juhatuse liikme kandidaati vahel. Hääletamine viid läbi. Lähtudes MTÜS § 201 lg 5 käitus kostja õieti. Korduvhääletuse läbi viimise suhtes ei ole küsimust. Korduvhääletuse läbiviimist taotles hageja lepinguline esindaja-jurist. Hageja väitis samuti, et üldkoosoleku otsusega ei rikutud mitte tema huve, vaid kellegi teise huve. Kostja esindaja rõhutas kohtuistungil, et hageja saab kaitsta kohtus ainult enda õigusi ja huve. Hagejaks peaks olema see isik, kelle õigusi rikuti. Hageja volikirja kellegi teise isiku õiguste kaitsmiseks esitanud ei ole. Sellele viitas kostja ka kirjalikus vastuses. Hageja ei toonud välja, et majandusaasta aruanne oli koostatud valesti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asudes tsiviilasja lahendama sisuliselt pidas vajalikuks lahendada kõigepealt hagi aegumise vastuväite. TsÜS §160 lg.1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

2-12-55742 Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et OÜ PRAID-T esitas Viru Maakohtule hagi Gagarini tn 13 KÜ vastu korteriühistu 05. juuni 2012 üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks 04. septembril 2012. 19. detsembril 2012 Viru Maakohus oma määrusega tsiviilasjas nr. 2-12-35128 keeldus ülalnimetatud hagi menetlusse võtmast. Hagi esitamisega seoses peatus hagi aegumise tähtaeg 04.septembril 2012.a.. TsÜS §169 lg.1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Sama sätte lg.2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kohus nõustus hageja seisukohaga ja luges tuvastatuks, et käesolev hagi, mis esitati kohtusse 28.12.2012.a. ei ole aegunud, kuna tsiviilasjas nr.2-12-35128 19.12.2012.a. tehtud määrusest ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud veel kahte kuud, mille möödumine oli vajalik hagi aegumiseks pärast hagi aegumise peatumise aluste äralangemist. Edasi pidas kohus vajalikuks asuda lahendama tsiviilasja sisuliselt. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Osaühing PRAID-T on mitteeluruumide omanikuna Gagarini tn 13 Korteriühistu liige. Vaidlus puudub selle üle, et Valentin Timerhanov on Osaühingu PRAID-T juhatuse liige ning vaidlustatud üldkoosoleku toimumiseni oli Valentin Timerhanov üheaegselt ka Gagarini tn 13 Korteriühistu juhatuse liige. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas Osaühingu PRAID-T suhtes oli rikutud Gagarini tn 13 Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas üldkoosolekul võeti vastu otsused kõiki nõudeid järgides sh ka kordushääletust läbi viies. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-16-13 tehtud 27.märtsi 2013.a otsuse p.12 asus seisukohale, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kolleegium selgitab, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Sama lahendi p.16 asus Riigikohus seisukohale, et MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli

2-12-55742 lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud normist tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Ei Valentin Timerhanovi enda vande all antud seletusest, ega ka Igor Kolesnikovi, Valentina Kotenkova, Rimma Popova ja Sergei Barankovi vande all antud seletustest ei tulene, et koosolekul viibinud Osaühingu PRAID-T seaduslik esindaja ja juhatuse liige Valentin Timerhanov oleks lasknud protokollida oma vastuväite Korteriühistu 05.06.2012.a. toimunud üldkoosoleku otsusele. Enne üldkoosolekut oli Valentin Timerhanov ka Gagarini tn 13 Korteriühistu juhatuse liige, kuid pärast 05.06.2012.a. toimunud üldkoosolekut oli ta Gagarini tn 13 Korteriühistu lihtliikme seaduslik esindaja. Maakohus nõustub Riigikohtu ja kostja selgitustega, et kuna Osaühingu PRAID-T seaduslik esindaja mittetulundusühingu liikmena, kes otsuse tegemisel ise osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud normist tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Kohus luges tuvastatuks, et vastuväite 05.06.2012.a. üldkoosolekut esitamata jätmisega on Osaühing PRAID-T jätnud endale tagamata seaduses sätestatud võimaluse esitada hiljem 05.06.2012.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, mille tõttu tuleb Osaühingu PRAID-T hagi jätta rahuldamata. Veel vaidlevad pooled selle üle, kas Osaühingul PRAID-T on õigust vaidlustada Gagarini tn 13 Korteriühistu 05.06.2012.a. üldkoosoleku otsuseid kuna tema enda õigusi ei rikutud, samuti ei ole Osaühing PRAID-T teinud kohtule usutavaks ka õigustatud huvi olemasolu 05.06.2012.a. Gagarini tn 13 Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise suhtes. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-23-04 tehtud 25.veebruari 2004.a otsuse p.10 asus seisukohale, et kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kuna kostja 19. septembri 2002. a üldkoosolek tühistas (tunnistas kehtetuks) hageja vaidlustatud kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused, siis on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et kostja üldkoosolek tühistas oma varasemad otsused ning hageja õiguste rikkumine lõpetati, ei olnud kohtul alust jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 1997. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-28-97 (RT III 1997, 10, 108) ja 27. aprilli 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 (RT III 2000, 12, 135)) Sama lahendi p.11 asus Riigikohus seisukohale, et hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Kolleegium leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse vastu, sest need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga.

2-12-55742 Maakohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohaga, et hagejal võis olla õigustatud huvi korteriühistu 05.06.2012.a. toimunud üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse vastu, sest see otsus hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Lahendades küsimust, kas Gagarini tn 13 Korteriühistu rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna ei andnud üldkoosoleku kutset Osaühingule PRAID-T koos üldkoosolekul arutamisele tulevate dokumentidega, tuleb analüüsida menetlusosaliste vande all andud seletusi. Valentin Timerhanov seletas vande all, et 22.05.2012.a oli Gagarini tn 13 Korteriühistu juhatuse koosolek, kuhu ta oli kutsutud SMS-iga, aga samuti nõustus Valentin Timerhanov asjaoluga, et ta osales 22.05.2012.a. juhatuse koosolekul. Sellelsamal koosolekul otsustati muu hulga ka Gagarini tn 13 Korteriühistu üldkoosoleku toimumise päev 05.06.2012, kinnitati üldkoosoleku päevakord ning arutati läbi üldkoosolekule esitatavad dokumendid. Sama asjaolu kinnitasid vande all ka Igor Kolesnikov, Valentina Kotenkova, Rimma Popova ja Sergei Barankov. Kõik olid üksmeelsed selles, et juhatuse liikmetele üldkoosoleku kutset ei antud, kuna nad olid teadlikud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast. MTÜS §20 lg.1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et Valentin Timerhanovil olles peale Osaühingu PRAID-T juhatuse liikme veel ka Gagarini tn 13 Korteriühistu juhatuse liikmeks lasus kohustus kutsuda kokku Gagarini tn 13 Korteriühistu 05.06.2012.a. üldkoosolek. Kuna Valentin Timerhanov viibis sellel juhatuse koosolekul, mis kutsus kokku Gagarini tn 13 Korteriühistu 05.06.2012.a. üldkoosoleku, siis pidas kohus vajalikuks lugeda mitteasjakohaseks hageja väited selle kohta, et Osaühingule PRAID-T ei teatatud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast ning selles osas üldkoosoleku kokku kutsumise korda rikutud ei ole. MTÜS §20 lg.5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Gagarini tn 13 Korteriühistu põhikirja p.6.3 luges kohus tuvastatuks, et põhikirjaga pikemat tähtaega kehtestatud ei olnud. Kohus on juba eelnevalt lugenud tuvastatuks, et juhatuse koosolek toimus 22.05.2012 ja üldkoosolek toimus 05.06.2012.a., seega oli juhatuse koosoleku toimumise päevast üldkoosoleku toimumise päevani 14 päeva, millega luges kohus tuvastatuks, et Osaühingule PRAID-T oli tehtud teatavaks üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, aga samuti ka päevakord ning antud kätte üldkoosolekul arutamisele tulevad dokumendid 14-päeva enne üldkoosoleku toimumist, mis on piisav aeg ning üldkoosoleku kokkukutsumise korda Osaühingu PRAID-T suhtes rikutud ei olnud, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ning kohus nõustub kostja vastuväidetega hagile. MÜTS §20 lg.6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Gagarini tn 13 Korteriühistu põhikirja p.6.4. teise lause kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Igor Kolesnikov, Valentina Kotenkova, Rimma Popova ja Sergei Barankovi vande all antud seletustega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et teade üldkoosoleku toimumisest oli välja pandud trepikodades õigeaegselt. Lisaks oli kõikide korterite postkastidesse pandud veel üldkoosolekul läbivaatamisele tulevad dokumendid, millega luges kohus tuvastatuks, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda Osaühingu PRAID-T suhtes rikutud ei olnud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Osaühingu PRAID-T poolt viidatud asjaolu, et temale ei ole saadetud koosoleku kutset tuleb jätta tähelepanuta, kuna mingit kutsete saatmist üldkoosolekule ei näe ette nii Gagarini tn 13 Korteriühistu põhikiri kui ka MÜTS §20 lg.6. Lahendades hageja väidet, et korterite XXX surnud omanike eest hääletasid koosolekul nende pärijad pidas kohus vajalikuks pöörduda KÜS §5 lg.3 sätete juurde, mille kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva.

2-12-55742 PärS §3 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et pärand avaneb isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Kohtuistungil nõustus ka hageja asjaoluga, et 05.06.2012.a. üldkoosoleku toimumise ajaks olid korterite nr.21 ja nr.38 omanikud juba surnud, millest järeldub, et üldkoosoleku toimumise ajaks olid nende korterite omanike pärijad täieõiguslikud Gagarini tn 13 Korteriühistu liikmed ning nendel oli olemas hääleõigus. Nimetatud asjaolu luges kohus tuvastatuks veel ka 05.06.2012.a. üldkoosoleku protokolliga. Kohus nõustus kostja vastuväidetega ja pidas vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Lahendades hageja nõuet tuvastada Igor Kolesnikovi valimisprotseduuri reeglite rikkumine, siis pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-58-11 tehtud 20.juuni 2011.a otsuse p.14 asus seisukohale, et kolleegium märgib üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise materiaalsete eelduste kohta järgmist. Hageja väidab mh, et üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada, kuna teda ei loetud juhatuse liikmeks hoolimata sellest, et ta sai valimistel ühe hääle. MTÜS § 22 lg 11 esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole sätestatud kõrgemat häältenõuet. Seega, kui kostja põhikirjas ei ole teistsugust regulatsiooni, ei pea üldkoosolekul juhatuse liikme valituks osutumiseks kandidaat saama poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p-d 12 ja 13). Seega kui kostja juhatuse liikme kolmele kohale esitati koos hagejaga kolm kandidaati ja lisaks kahele enam hääli saanud kandidaadile sai hageja üldkoosolekul juhatuse liikme valimisel ühe poolthääle ning peale tema samale juhatuse liikme kohale kandidaate ei olnud, osutus hageja kostja juhatuse liikmeks valituks, kui kostja põhikirjas ei olnud sätestatud kõrgemat häältenõuet. Vastupidist kinnitav lause üldkoosoleku protokollis ei ole käsitatav üldkoosoleku otsusena ega oma sellisel juhul õiguslikku tähendust. Järelikult ei ole vaja seda ka kehtetuks tunnistada. Kohus nõustus Riigikohtu selle seisukohaga ja kostja vastuväidetega ning pidas vajalikuks hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel

2-12-55742 alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis Osaühingu PRAID-T hagi Gagarini tn 13 Korteriühistu vastu rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks panna Gagarini tn 13 Korteriühistu menetluskulud Osaühingu PRAID-T kanda ning Osaühingu PRAID-T menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.