Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-13-61833

I Asjaolude kirjeldus

Tsiviilasi nr 2-13-61833

Tsiviilasi nr 2-13-61833 Võlausaldaja OÜ XXX on käesolevas pankrotimenetluses põhistanud oma nõuet võlgniku vastu esitatud hagiga, milles palus mõista XXX võlausaldaja kasuks välja kokku 148 017,09 eurot (põhivõlg 100 962 eurot ja intress 47 055,09 eurot). Harju Maakohus rahuldas hagi täielikult 28.10.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-63177, kohtuotsus jõustus 10.12.2013. Ajutisele pankrotihaldurile antud võlgniku selgituste kohaselt ei ole ta maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku väite kohaselt on tal olnud ajutised makseraskused, kuid need ei ole seotud pankrotiavalduse aluseks olevate kohustuste täitmisega, vaid tekkinud makseraskused on seoses majanduslangusega. Ajutise pankrotihalduri järelepärimisele võlgniku esindajale lisaselgituste saamiseks, kuidas täpsemalt kavatsetakse makseraskustest välja tulla, avaldas võlgniku esindaja, et võlgnik teeb koostööd Venemaal asuva äripartneriga ning lähiajal plaanitakse alustada läbirääkimistega. Lähiajal plaanitakse taastada äritegevus ja ka võlgniku varaline olukord. Samas on võlgnik vastuses teabenõudele väitnud, et tal puudub igasugune vara ja ta elab hetkel täielikult oma abikaasa ülalpidamisest. Ajutise pankrotihalduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta pangakontod ja nimetatud kontodelt nähtub, et 2009 märtsist kuni 2011 on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu keskmiselt 1 300 eurot kuus. Sissetulek on läinud suures osas AS-ist Swedbank võetud laenude teenindamiseks. Alates 2012 ei ole võlgnikul olnud enam ametliku sissetulekut töötasu näol. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 2011 ja 2012 võõrandanud oma abikaasaga ühisomandis olevaid kinnisasju, sh võlgniku lähikondsetele. Ajutisele pankrotihaldurile antud selgitustes väidab võlgnik, et kinnisasjade võõrandamine oli õiguspärane, kuna tegemist oli tema abikaasa XXX lahusvaraga. Võlgnik on edastanud ajutisele haldurile Peterburis, Vene Föderatsioonis XXX sõlmitud abieluvaralepingu. Nimetatud lepinguga on võlgnik ja tema abikaasa XXX muu hulgas kokku leppinud alljärgnevas: (i)

(ii)

(iii)

(iv)

Kummagi abikaasa poolt enne abiellumist omandatud vara, samuti kummagi abikaasa poolt abielu kestel kinke alusel, pärimise teel, või muu tasuta käsutuse teel omandatud vara on tema isiklik omand. Kogu kinnisvara, kaasa arvatud hooned, ruumid, maatükid, elamud, korterid, kinnisvaraomandi osad, samuti selles asuv vallasvara, mille Pooled on omandanud abielu kestel ning mille Pooled omandavad tulevikus abielu jooksul, on XXX eraomand ja abielu lõppemise korral jagamisele ei kuulu. Kõik sõidukid, mille Pooled on omandanud abielu kestel ning mille Pooled omandavad tulevikus abielu jooksul, on XXX eraomand ja abielu lõppemise korral jagamisele ei kuulu. Kõik väärtpaberid, osad, aktsiad ja osakud juriidilistes isikutes, mille pooled on omandanud abielu kestel ning mille Pooled omandavad tulevikus abielu jooksul, on XXX eraomand ja abielu lõppemise korral jagamisele ei kuulu.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 59 sätestab, et kui vähemalt ühe abikaasa elukoht on Eestis või kui vähemalt üks abikaasa tegeleb Eestis majandus- või kutsetegevusega, saavad abikaasad kolmandate isikute suhtes Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda üksnes juhul, kui kolmas isik sellest õigussuhte tekkimise ajal teadis või pidi teadma. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole nimetatud lepingut registreeritud Eestis ega ka Eestis notariaalselt tõestatud. Kas mainitud abieluvara

Tsiviilasi nr 2-13-61833 lepinguga on tegemist Eesti Vabariigi õigusruumis kehtiva dokumendiga või mitte, tuleb kindlaks teha edaspidises menetluses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puudub teadaolev vara ja võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku väiteid, et tema makseraskused on ajutise iseloomuga ei ole ühegi tõendiga kinnitatud. Samas on võlgniku vastu jõustunud kohtuotsus, millega on välja mõistetud 148 017,09 eurot. Sellistel asjaoludel on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku kohustused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud alates 2010, kui võlgnik võttis kanda suured laenukohustused omamata ise nende tagamiseks piisavalt vara. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2013, kui Harju Maakohus mõistis võlgnikult välja 148 017,09 eurot. Võlgniku varad Võlgniku selgituste kohaselt ajutisele pankrotihaldurile võlgnikul igasugune vara puudub. - Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) AS-is Swedbank - arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo 17.03.2014 seisuga on 3,84 eurot; - krediitkaardi limiidikonto nr XXXXXXXXXXX; - väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXX. Kontod on arestitud ajutise pankrotihalduri 10.03.2014 teatise alusel. Võlgnikul on kohustusi panga ees. 2) Danske Bank A/S Eesti filiaalis - võlgnik omas arvelduskontot nr XXXXXXXXXX, mis suleti 05.04.2013. Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees. - SEB Pank AS-is, AS-is Eesti Krediidipank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, AS-is DNB Pank, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AS Citadele banka Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. AS-ga DNB Pank Liising, AS-ga Swedbank Liising, AS-ga Krediidipnaga Liising, OÜ-ga Citadele Leasing & Factoring, AS-ga SEB Liising, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, AS-ga Nordea Finance Estonia ja ALG Liisingu AS-ga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. - Maanteeameti 11.03.2014 teatise kohaselt on võlgniku nimel alljärgnev sõiduk: reg. nr XXX; mark, esmane registreerimine - paadiveok Respo 751, 2007; kommentaar - sõidukile on seatud käsutuskeeld 06.08.2013 ja 06.03.2013 kohtutäitur Risto Sepp poolt. Sõidukile on seatud käsutamisekeeld ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok ́i poolt 11.03.2014. Viimase viie aasta jooksul võlgnik sõidukeid võõrandanud ei ole. Võlgniku väitel on antud paadiveok kadunud ja vara asukoht on võlgnikule teadmata. - AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 11.03.2014 andmetel on võlgniku nimel avatud kolmanda pensionisamba Swedbank väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXXX, millel 276,2 Swedbank pensionifond V3 osakut nimiväärtusega 0,64 eurot. Nimetatud osakute väärtuseks on 176,70 eurot (276,2 x 0,64= 176,7 eurot).

Tsiviilasi nr 2-13-61833 - Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal võlgnikule kinnisasju ei kuulu. - Võlgnikule on eelnevalt kuulunud alljärgnevad kinnisasjad: (i) registriosa XXX, korteriomand XXX mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX , katastritunnus XXX , reaalosana eluruum nr 3/2-11, üldpinnaga 94,4m2. 13.11.2012.a võõrandas võlgnik enda osa ühisomandis olevast kinnisasjast oma abikaasale

XXX (X).

(ii) registriosa nr XXX, asukohaga XXX, katastritunnusega XXX, elamumaa pindalaga 7946 m2. 11.10.2012 võõrandas võlgnik kinnistu XXX (X). 25.10.2012 kinkis XXX kinnistu kinkelepingu alusel XXX OÜ-le, mille juhatuse liikmeks oli võlgnik kuni 19.12.2013. (iii) registriosa nr XXX, asukohaga XXX, katastritunnus XXX, pindalaga 13,66 ha, maatulundusmaa. 27.06.2011 võõrandas võlgnik oma abikaasa XXX (X) ühisomandisse kuuluva ühe kahendiku (1/2) mõttelise osa kinnistust XXXOÜ-le reg.kood XXX, mille esindajaks on võlgnik olnud kuni 17.06.2010. (iv)registriosa nr XXX, asukohaga XXX, katastritunnus XXX, Elamumaa 100%. Nimetatud kinnisasjaga seonduv vajab täpsustamist edasises menetluses. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt koosneb võlgniku vara 3,84 eurost pangaarvel ja 176,70 euro väärtuses vabatahtliku kogumispensioni osakutest. Võlgniku nimele registreeritud paadiveok Respo 751 reg. numbriga XXX on võlgniku väitel kadunud ja ka ajutisele pankrotihaldurile on selle asukoht teadmata. Võlgniku kohustused (võlad) - Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 1 kohustus, s.o XXXOÜ ees kogusummas 100 962 eurot. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-11-63177 on võlausaldaja XXXOÜ kasuks tagaseljaotsusega võlgnikult välja mõistetud 148 017,09 eurot. Nõue tuleneb lihtvekslist 23.01.2009, lihtvekslist 23.02.2009, lihtvekslist 23.04.2009 ja lihtvekslist 23.05.2009. Harju Maakohtu 28.10.2013 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-11-63177 aluseks on olnud alljärgnevad võlgniku poolt võetud kohustused: 1) 23.01.2009 väljastatud lihtveksel summale 50 702 eurot, intressimääraga 20% aastas alates veksli väljastamisest. Veksel kuulus lunastamisele esitamisel, kuid mitte varem kui 23.01.2010. Veksli väljastamisest kuni veksli lunastamiseni 7.07.2011 on möödunud kokku 895 päeva, mistõttu on vekslist arvutatud intressi suurus 50 702*20%/100*895/365 = 24 864,82 eurot. Viivisintress alates 7.07.2011 kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni (908 päeva)1moodustab 50 702*7,5%/100*908/365 = 9 459,74 eurot. Kokku on võlgnikul viidatud veksli alusel tekkinud kohustusi summas 85 026,56 eurot; 2) 23.02.2009 väljastatud lihtveksel summale 21 367 eurot, intressimääraga 20% aastas alates veksli väljastamisest. Veksel kuulus lunastamisele esitamisel, kuid mitte varem kui 23.02.2010. Veksli väljastamisest kuni veksli lunastamiseni 7.07.2011 on möödunud kokku 865 päeva, mistõttu on vekslist arvutatud intressi suurus 21 367*20%/100*865/365 = 10 127,37 eurot. Viivisintress alates 7.07.2011 kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni (908 päeva) on 21 367*7,5%/100*908/365 = 3 986,56 eurot. Kokku on võlgnikul viidatud veksli alusel tekkinud kohustusi summas 35 480,93 eurot;

Tsiviilasi nr 2-13-61833 3) 23.05.2009 väljastatud lihtveksel summale 17 199 eurot, intressimääraga 20% aastas alates veksli väljastamisest. Veksel kuulus lunastamisele esitamisel, kuid mitte varem kui 23.05.2010. Veksli väljastamisest kuni veksli lunastamiseni 7.07.2011 on möödunud kokku 776 päeva, mistõttu on vekslist arvutatud intressi suurus 17 199*20%/100*776/365 = 7 313,11 eurot. Viivisintress alates 7.07.2011 kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni (908 päeva) on 17 199 *7,5%/100*908/365 = 3 208,91 eurot. Kokku on võlgnikul viidatud veksli alusel tekkinud kohustusi summas 27 721,02 eurot; 4) 23.04.2009 väljastatud lihtveksel summale 11 694 eurot, intressimääraga 20% aastas alates veksli väljastamisest. Veksel kuulus lunastamisele esitamisel, kuid mitte varem kui 23.04.2010. Veksli väljastamisest kuni veksli lunastamiseni 7.07.2011 on möödunud kokku 806 päeva, mistõttu on vekslist arvutatud intressi suurus 11 694*20%/100*806/365 = 5 164,58 eurot. Viivisintress alates 7.07.2011 kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni (908 päeva) on 11 694*7,5%/100*908/365 = 2 181,81 eurot. Kokku on võlgnikul viidatud veksli alusel tekkinud kohustusi summas 19 040,39 eurot. - AS-i Swedbank 17.03.2014 andmetel on võlgnikul panga ees alljärgnevad kohustused: (i) Krediitkaardilepingust nr XXX tulenev kohustus, laenujääk 1 591,15 eurot, intressivõlgnevus 22,40 eurot, Swedbanki kaardikasko võlgnevus 9,55 eurot. Kokku on võlgnikul krediitkaardilepingust nr 06-232687 tulenev kohustus AS-i Swedbank ees 1623,1 eurot; (ii) Laenulepingust nr XXX tulenev kohustus, millest tulenevalt andis Swedbank AS-i õiguseellane Hansapank AS võlgnikule 10.04.2006 laenu 89 534,00 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli korteriomandi asukohaga Padriku tee 3, elamu 2, korter 11 ostmine. Laenujääk 17.03.2014 seisuga oli 54 224,40 eurot, millele lisandub intressivõlgnevus 42,89 eurot ja intress 17.03.2014.a seisuga 3,06 eurot ning Swedbanki varakindlustuse võlgnevus 5,45 eurot. Kokku on võlgnikul laenulepingust nr XXX tulenev kohustus võlausaldaja ees 57 275,8 eurot; (iii) Laenulepingust nr XXX tulenev kohustus, millest tulenevalt andis AS-i Swedbank õiguseellane AS Hansapank 10.09.2008 võlgnikule ja võlgniku abikaasale XXX (X) laenu 91 964,00 eurot. Laenu sihtotstarvet ei ole määratud. Laenujääk 17.03.2014 seisuga oli 26 481,86 eurot, millele lisandub intressi võlgnevus 62,01 eurot ja intress 17.03.2014.a seisuga 2,07 eurot. Kokku on võlgnikul AS Swedbank ees laenulepingust nr XXXtulenevaid kohustusi 26 545,94 eurot. Kokku on võlgnikul AS-i Swedbank ees kohustusi 85 444,84 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et vastavalt Swedbank AS-i vastusele on võlgnik kuni tänaseni oma lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt. Ajutise pankrotihalduri küsimuse peale, kuidas tasus võlgnik oma kohustusi, kui võlgniku arvelduskontod on arestitud kohtutäitur Risto Sepp poolt alates 02.07.2013, edastas AS Swedbank, et tasumine toimus Swedbank AS-i raamatupidamiskontole, millelt toimusid hilisemad laenumaksete debiteerimised. - Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel ei ole võlgnikul 18.03.2014 seisuga maksuvõlgnevusi ja võlgniku suhtes ei toimu maksumenetlusi. Võlgnik ei ole esitanud maksudeklaratsioone 2010, 2011 ja 2012 kohta. Ajutine haldur märgib, et kuivõrd võlgnik on 2011 ja 2012 võõrandanud kinnisasju ja võlgniku pangakontodel ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud tulumaksu, siis võib-olla tõenäoline, et pankrotimenetluse käigus võib ilmneda ka võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees.

Tsiviilasi nr 2-13-61833 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 11.03.2014 andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas 2 täitemenetlust: 027/2014/59 (nõue 156 225,96 eurot, sissenõudja XXXOÜ) ja 027/2013/1012 (nõue 776 463,39 eurot, sissenõudja XXXOÜ). Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlausaldaja XXXOÜ on võlgniku vastu esitanud ka teise hagi (tsiviilasi nr 2-13-13414), millega rahuldati võlausaldaja nõue tagaselja summas 771 653,77 eurot. Võlgnik esitas nimetatud tagaseljaotsuse peale kaja. Harju Maakohtu 26.02.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-13414 rahuldati võlgniku kaja Harju Maakohtu 17.05.2013 tagaseljaotsuse peale, taastati menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, ning määrati, et Harju Maakohtu 17.05.2013 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-13414 ei jõustu ja seda ei saa täita. Võlausaldaja esitas 31.12.2013 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.03.2014 määruses nõustunud Harju Maakohtu põhjendustega ja muuhulgas sellega, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ajutine pankrotihaldur märgib, et käesoleval hetkel kõnealuses asjas hagimenetlus veel käib. Nõude rahuldamise korral võivad võlgniku kohustused suureneda veel vähemalt 771 653,77 euro võrra. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks vähemalt 233 461,93 eurot, mis koosneb tsiviilasjast nr 2-11-63117 tulenevast nõudest 148 017,09 eurot ja kohustustest AS Swedbank ees 85 444,84 eurot. Võlgnikul on kohtus pooleli vaidlus 771 653 euro suuruse võlanõude osas. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud oma varaga viimase viie aasta jooksul tehinguid alljärgnevalt: 1) registriosa XXX korteriomand XXX mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, katastritunnus XXX , reaalosana eluruum nr 3/2-11, üldpinnaga 94,4m2. Kinnistusraamatu andmetel võõrandas võlgnik 13.11.2012 enda osa ühisomandis olevast kinnisasjast oma abikaasale XXX . Kanne on tehtud kinnistusraamatusse XXX. Notariaalaktist nähtub, et võlgnik on üleandnud enda osa ühisomandist abikaasale XXX (X) abieluvaralepingu alusel. Kõnealuse tehingu puhul võib-olla tegemist tagasivõidetava tehinguga, kuna vastavalt PankrS § 110 lg-s 3 sätestatule eeldatakse, et lähikondne teab, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. XXX on võlgniku abikaasa ja seega lähikondne PankrS § 117 lg1 p1 mõistes. 2) registriosa nr XXX, asukohaga XXXkinnistu, katastritunnusega XXX, elamumaa pindalaga 7946 m2. (i) Tulenevalt notariaalaktist 4864, mis on tõestatud 11.10.2012 võõrandas võlgnik kinnistu XXX(X ). Nimetatud notariaalaktist nähtub, et võlgnikul oli tulenevalt 03.01.2011 sõlmitud laenulepingust nr 1 võlgnevus 47 000 eurot X XX ees. Notariaalakti 4864 lahutamatuks lisaks on lepitusmenetluse kokkulepe, mis on sõlmitud Tallinnas 10.10.2012.a ja mille kohaselt kohustub võlgnik laenulepingust nr 1 tuleneva 47 000 euro suuruse võlgnevuse katteks XXX üle andma eelpool kirjeldatud kinnistu. (ii) Tulenevalt notariaalaktist 5117, mis on tõestatud 25.10.2012, kinkis Aleksei X kõnealuse kinnistu XXX OÜ-le, mille juhatuse liikmeks kinkelepingu sõlmimise seisuga (25.10.2012) oli võlgnik. Võlgnik on olnud OÜ X XXjuhatuse liige kuni 19.12.2013.

Tsiviilasi nr 2-13-61833 Ajutine pankrotihaldur märgib, et Eesti levinuimas kinnisvaraportaalis www.city24.ee müüakse samas piirkonnas analoogset kinnistut hinnaga 95 000 eurot. Kõnealuse kinnistu müügitehingu hinnaks oli aga 47 000 eurot ja see tasaarveldati võlgniku kohustusega ostja ees, seega võib olla tegemist olukorraga, kus tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ja võib esineda tagasivõitmise võimalus. Lõpliku hinnangu eelpool kirjeldatud tehingu tagasivõidetavuse kohta saab anda edasises menetluses, kui ajutine pankrotihaldur on saanud suhelda kõigi lepingupooltega ja selgunud on ka ülejäänud nimetatud tehinguga seonduvad asjaolud. 3) registriosa nr X XX, asukohaga XXX, katastritunnus 19801:001:1387, pindalaga 13,66 ha, maatulundusmaa. (i) Tulenevalt notariaalaktist 1653, mis on tõestatud 27.06.2011, võõrandas võlgnik oma abikaasa XXX (X) ühisomandisse kuuluva ühe kahendiku (1/2) mõttelise osa kinnistust XXXOÜ-le (reg kood X XX), mille esindajaks on võlgnik olnud kuni 17.06.2010. (ii) Notariaalaktist tulenevalt on tehingu hinnaks olnud 47 500 eurot, mille ostja on kohustunud tasuma võlgniku pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank kolme (3) päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. (iii) Võlgniku pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank nähtub, et 07.07.2011 on kontole laekunud 47 500 eurot XXXOÜ poolt selgitusega vastavalt müügilepingule. Ajutine pankrotihaldur märgib, et Eesti levinuimas kinnisvaraportaalis www.city24.ee müüakse samas piirkonnas sarnaseid kinnistuid hinnaga vahemikus 53 000 eurot kuni 199 000 eurot. Kuna kinnistu müügihind jääb kinnisvaraportaalides kajastatud turuhindadele alla, vajab edasises menetluses analüüsimist, kas nimetatud tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kõnealuse tehingu puhul võib olla tegemist tagasivõidetava tehinguga. 4) registriosa nr XXX , asukohaga XXX , katastritunnus XXX , Elamumaa 100%. Nimetatud kinnisasjaga seonduv vajava täpsustamist edasises menetluses. Tegemist ei ole korteriomanditeks jaotatud kinnisasjaga ja kinnistusraamatu andmetel kuulus võlgnikule ja tema abikaasale XXX ühisomandina 340/10000 suurune osa kaasomandist, kuid tänase seisuga võlgniku ja tema abikaasat omanikena sisse kantud ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist XXX lahusvaraga ja vara käsutamise õigus oli sellest tulenevalt ainuisikuliselt XXXl. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku selgituste kohaselt on tema makseraskused ajutised, kuid selle tõenduseks ei ole võlgnik ainsatki tõendit esitanud. Võlgnikul vara praktilisel puudub ja kohustusi on teadaolevalt 233 461,93 euro ulatuses. Võlgniku varaks on teadaolevalt 3,84 eurot pangaarvel ja 176,70 euro väärtuses vabatahtliku kogumispensioni osakuid. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada suurte finantskohustuste võtmist 2009, omamata ise piisavalt vara ja ressursse, et võetud kohustusi täita. Samas ei ole ajutise halduri aruande koostamise seisuga esitatud haldurile selgitusi, kust oleks võimalik teha järeldusi, millistel motiividel võlgnik üleüldse sellised massiivsed kohustused enda kanda on võtnud. Ajutine pankrotihalduri hinnangul ei saa välistada, et võlgniku tegevuses võib esineda ka pankrotikuriteo tunnuseid (KarS § 384 - Maksejõuetuse põhjustamine). Võlgnik on 2009

Tsiviilasi nr 2-13-61833 võtnud suured finantskohustused, mida ta pidi täitma 2010, kuid mida ta teinud ei ole. Olles teadlik oma kohustustest on asunud võlgnik 2011 ja 2012 võõrandama enda vara ja sh teinud tehinguid lähikondsetega. Selliselt käitudes on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, muutes ennast sisuliselt varatuks. Samas sõltub eeltoodule hinnangu andmine asjaolust kas võlgniku ja tema abikaasa vahel Venemaal sõlmitud abieluvarade leping on Eestis kehtiv või mitte. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused Tasuna palub ajutine pankrotihaldur välja mõista 17 töötunni eest 1 360 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 448,80 eurot (kokku 1 808,80 eurot), näidates järgmiste tööülesannete täitmise: suhtlemine võlgniku esindaja ja võlausaldajaga, päringute koostamine ja lähetamine registritesse ja krediidiasutustesse, päringute vastuste töötlemine, kõigi saadud andmete analüüsimine, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Oliver Ennok välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a XXXXXXXXX, Swedbank) kasuks 63 eurot (sisaldab käibemaksu), näidates järgmiste kulutuste tegemist: päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine.

Tsiviilasi nr 2-13-61833 võttis kanda suured laenukohustused omamata ise nende tagamiseks piisavalt vara. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2013, kui Harju Maakohus mõistis võlgnikult välja 148 017,09 eurot. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ning vara tagasivõitmise võimalusele. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks vähemalt 233 461,93 eurot, mis koosneb tsiviilasjast nr 2-11-63117 tulenevast nõudest 148 017,09 eurot ja kohustustest AS Swedbank ees 85 444,84 eurot. Võlgnikul on kohtus pooleli vaidlus 771 653 euro suuruse võlanõude osas. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuivõrd võlgnik on 2011 ja 2012 võõrandanud kinnisasju ja võlgniku pangakontodel ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud tulumaksu, siis võib-olla tõenäoline, et pankrotimenetluse käigus võib ilmneda ka võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Kohtuistungil võlgniku esindaja ei vaidlustanud pankroti väljakuulutamist ega vaielnud ajutise pankrotihalduri aruandele ja tasudele vastu. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise aeg on 15.04.2014 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 14.05.2014 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Oliver Ennok võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiavaladuse esitamisele eelnenud perioodil oli võlgniku vara (kinnistu) võõrandatud võlgniku lähikondsetele PankrS § 117 mõistes. Nimetatud asjaolude põhjal võivad ajutise pankrotihalduri hinnangul esineda alused tehingute tagasivõitmiseks. Asja komplitseerib Venemaal võlgniku ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvaraleping, mille kehtivusest Eestis sõltub tagasivõitmisele hinnangu andmine ning mis tuleb välja selgitada menetluse käigus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihalduri hinnangul ei saa välistada, et võlgniku tegevuses võib esineda ka pankrotikuriteo tunnuseid (KarS § 384 Maksejõuetuse põhjustamine). Võlgnik on 2009 võtnud suured finantskohustused, mida ta pidi täitma 2010, kuid mida ta teinud ei ole. Olles teadlik oma kohustustest on asunud võlgnik 2011 ja 2012 võõrandama enda vara ja sh teinud tehingud lähikondsetega. Selliselt käitudes on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, muutes ennast sisuliselt varatuks. Samas sõltub

Tsiviilasi nr 2-13-61833 eeltoodule hinnangu andmine asjaolust kas võlgniku ja tema abikaasa vahel Venemaal sõlmitud abieluvarade leping on Eestis kehtiv või mitte. Arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja tagasivõitmise võimalused ning kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb pankrotihalduril esitada kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. 16.01.2014 on XXXOÜ tasunud kohtu tagatiste kontole 2 000 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kohtus määras 08.04.2014 toimunud kohtuistungil võlgnikule, XXX võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tähtaja - hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest - kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks täiendava ettemaksu summas 3 000 eurot tasumiseks. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.04.2014. XXXOÜ on 09.04.2014 tasunud kohtu tagatiste kontole 3 000 eurot. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri esitatud tööaruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 töötundi ning palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 360 eurot, millele lisanud sotsiaalmaks 448,80, s.o kokku 1 808,80 eurot, ja vajalike kulutuste katteks 63 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise pankrotihalduri tasu palub ajutine pankrotihaldur välja mõista Oliver Ennoki arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas ja vajalikud kulutused Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, mille kaudu Oliver Ennok tegutseb, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise pankrotihalduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 360 eurot, millele lisanud sotsiaalmaks 448,80, s.o kokku 1 808,80 eurot, ja vajalike kulutuste katteks 63 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Võlausaldaja ei ole ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Arvestades seda, et võlgnikul ei ole vara ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks ning menetlus on algatatud XXXOÜ avalduse alusel, tuleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 1 871,80 eurot tasuda XXXOÜ poolt 16.01.2014 antud tagatise arvelt.

Tsiviilasi nr 2-13-61833

Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.