2-13-53931/7 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

08.03.2013 edastas Harju Maakohtu Registriosakond kohtule tsiviilasjas 2-13-11202 OÜ XXX dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 203 lg 1 p 3 ja ÄS § 60 lg 3 ja 4 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühing ei ole esitanud Harju Maakohtu registriosakonnale 2009. ja 2010. majandusaasta aruannet. 07.08.2013 tsiviilasjas 2-13-11202 sundlõpetas Harju Maakohus OÜ XXX ja määras kustutada OÜ XXX äriregistrist. 14.11.2013 edastas Harju Maakohtu Registriosakond tsiviilasjas 2-13-53931 kohtule Swedbank AS võlanõude ja taotluse OÜ XXX sundlõpetamise otsustamiseks ning likvideerimismenetluse läbiviimiseks. II Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. 07.08.2013 tsiviilasjas 2-13-11202 sundlõpetas Harju Maakohus OÜ XXX ja määras kustutada OÜ XXX äriregistrist. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast OÜ XXX kustutamise määruse tegemist on äriühingul jaotamata vara, milleks on äriühingule kuuluv kinnisvara ja avaldajal on puudutatud isiku suhtes nõue.

2-13-52749 Kuivõrd OÜ XXX on kohtumääruse alusel kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. ÄS § 218 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast osaühingu kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uued likvideerijad. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata OÜ XXX likvideerijaks XXX, kes on esitanud sellekohase nõusoleku. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Äriühingu juhatuse liige ei ole avaldusele vastanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik teda likvideerijaks määrata. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks XXX ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang OÜ XXX maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 11.10.2014. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud juriidilise isiku kanda.