A Bi hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise
euro, kindlustuslepingu rikkumisest tuleneva kahju 336 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.08.2013 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
4840,75 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A Bi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A B (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Maano Saareväli Kostja: BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn), volitatud esindaja Andrus Reidi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.08.2013 otsus hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas ning teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada.
2.Välja mõista BTA Insurance Company SE Eesti filiaalilt A Bi kasuks põhivõlgnevusena kindlustushüvitis 7 950 eurot ja kahjuhüvitis 336 eurot.
Välja mõista BTA Insurance Company SE Eesti filiaalilt A Bi kasuks käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 794,14 eurot ja sealt edasi viivis 0,022% päevas õigeaegselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kuni põhinõude tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Jätta nii esimese astme kohtu menetluskulud kui apellatsioonimenetluse kulud BTA Insurance Company SE Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palus kohtule esitatud hagis kostjalt hagejale välja mõista kindlustushüvitis 7950 eurot, selle tasumisega viivitamise eest viivis seisuga 09.07.2012 summas 420,74 eurot ja edasi viivis määras 0,022% päevas, kindlustuslepingu rikkumisest tulenev kahju summas 336 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis seisuga 09.07.2012 summas 12,32 eurot ja edasi viivis määras 0,022% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Finance Estonia AS (kindlustusvõtja) ja kostja kindlustusandjana 12.03.2011 hageja kasutuses oleva sõiduki Mazda 5 (registrimärgiga xxxxxxxxxx) sõidukikindlustuse lepingu koguriskikindlustusega summas 9900 eurot. Kostja on aktsepteerinud hagejat kindlustushüvitise nõude esitamiseks õigustatud isikuna. Nordea Finance Estonia AS on loovutanud nõude hagejale.
3.22.07.2011 toimus Tallinnas Tartu mnt ja Hermanni tn ristmikul trammiga ja sõidukiga, mida juhtis E K, liiklusõnnetus, kus hageja sõiduk hävis. Kostja keeldus 30.12.2011 otsusega kahju hüvitamisest, leides, et sõidukijuht rikkus liiklusseadust (LS) (eiras liiklusmärki sissesõidukeeld) ja viitas sõidukikindlustuse tingimuste A6-02 p-le 3.1.4. Vabatahtlik kindlustusleping ongi sellisteks juhtudeks, et hüvitada kahjud ka süülise liiklusõnnetuse puhul, millal kahjusid ei kata tavaline liikluskindlustus. Liiklusõnnetuse toimumisel ei olnud tegemist sõidukijuhi poolt liiklusseaduse (LS) jämeda rikkumisega. Sellele seisukohale jõudis ka Põhja Ringkonnaprokuratuur, kes lõpetas sellel alusel kriminaalmenetluse. Prokuröri seisukohaks oli, et tegemist oli kogemata juhtunud liiklusõnnetusega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt rikkus hageja sõidukikindlustuse tingimuste A6-02 p 3.1.4, mistõttu kindlustusandja keeldus hüvitise maksmisest. Tegemist oli raske hooletusega sõidukijuhi poolt, kes eiras LS-i. Kuna kindlustushüvitis ei kuulu väljamaksmisele, ei kuulu rahuldamisele ka lepingu rikkumisest tuleneva kahju nõue, kuna hageja selgituste kohaselt koosneb see õigusabikuludest, olles seega menetluskulu. Samuti ei kuulu õigusabikuludest tulenev viivisenõue rahuldamisele, kuna tegemist on menetluskuluga, millelt viivist välja ei mõisteta. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 19.08.2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3975 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 168,88 eurot ja sealt edasi viivise 0,022% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks mõistis kohus välja täiendava kahjuhüvitise summas 336 eurot, mis katab hagejale kohtueelselt tekkinud õigusabikulustusi ning sellelt arvestatava viivise 12,32 eurot kuni 09.07.2012 ja sealt edasi 0,022% tasumata summast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.
6.Otsuse põhjendustes viitas kohus VÕS § 422 lg-le 1, §-le 444 ja § 452 lg 2 p-le 2 ning kindlustuslepingu tingimuste A6-02 p-dele 3.1.4., 9.1.2. ja 4.2.
7.Kohus leidis, et poolte vahel 12.03.2011.a sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu kohaselt on tegemist kaskokindlustuslepinguga. Sõiduki juht E. K oli sõiduki registreerimistunnistuse järgi sõiduki kasutaja, seega seaduslik valdaja ja järelikult kehtivad kõik kindlustuslepingust tulenevad kohustused tema suhtes nagu kindlustusvõtjalegi ning kahju hüvitamine või sellest keeldumine otsustatakse lähtuvalt tema käitumisest.
8.Hageja ei ole seadnud kahtluse alla tüüptingimuse kehtivust. Kohus on VÕS § 42 lg 1 ja § 452 sätetest tulenevalt seisukohal, et tüüptingimuse p 3.1.4. ei ole tühine, kuna see ei kahjusta kindlustusvõtjat ebamõistlikult ega riku oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kindlustusvõtja kahjuks.
9.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõidukit juhtinud isikul oli kohustus anda trammile teed ning et ta rikkus seda kohustust, põhjustades liiklusõnnetuse, millega tekitas vara- ja isikukahju, ning et vaidlusalune liiklusõnnetus on kindlustusjuhtum. Vaidlus on selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest seetõttu, et sõidukijuht rikkus kohustust raske hooletuse tõttu. Seega tuleb tuvastada, kas tegemist oli hooletusega või raske hooletusega.
10.VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja lg 4, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
11.Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et sõiduki juht tegi parempöörde Hermanni tänavale üle paremalt kulgeva trammitee ja keeras oma sõidukiga ette kesklinna suunas sõitnud trammile. Hermanni tänava Tartu maantee poolses otsas paikneb risti Tartu maanteega liiklusmärk 331 „sissesõidu keeld“ ja Hermanni tänav on ühesuunaline Tartu maantee suunas, vastassuunas liiklemine on keelatud.
12.Fotodelt nähtuvalt on Tartu maanteele väljapööre ehitatud selliselt, et võimaldab Hermanni tänavalt Tartu maanteele parempööret ja raskendab Tartu maanteelt parempööret Hermanni tänavale, kuna pöörama peab ümber terava tänava nurga.
13.Tunnistaja E. Ki ütluste kohaselt soovisid nad sõidukis juhi kõrval istunud hagejaga sööma minna ning märgates tee ääres söögikohta, sooritas parempöörde. Pöörde hetkel märkas ta, et ristmik on pöörde jaoks ebasobiv, seejärel märkas ta Hermanni tänavale sissesõitu keelavat märki ja järgmisel hetkel toimus kokkupõrge trammiga. Tunnistaja ütluste kohaselt sooritas ta pöörde umbes 30 km/h kiirusega, ta ei märganud enne pööret Hermanni tänavale sissesõitu keelavat märki ega paremalt lähenevat trammi ning kokkupõrke hetkel võis tema juhitud sõiduk liikuda, kuid ta võis ka pidurdada, kuna nägi sissesõitu keelavat liiklusmärki ja Hermanni tänava ülekäigurada ületavat inimest. Tunnistaja oli näinud õnnetusele eelnevalt, et Tartu maanteel kulges trammitee.
14.Fotodelt nähtuvalt on liiklusmärk 331 „sissesõidu keeld“ kaarekujuline ja nähtav selgelt Tartu maanteed mööda kesklinna suunas liikujatele juba kaugelt enne ristmikku. Veelgi paremini on liiklusmärk nähtav juhile Tartu mnt ja Hermanni tn ristmikult. Liiklusmärki ei varja puud ega hooned. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.12.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt toimus liiklusõnnetus valgel ajal, nähtavus oli hea, sõidutee kuiv ja aukudeta. Järelikult puudusid liiklusmärgi nägemist takistavad või tähelepanu kõrvale juhtivad asjaolud. Sõidukijuht teadis ka, et Tartu maanteel kulges trammitee. Seega rikkus E. K LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud juhi üldkohustust veenduda enne manöövri alustamist, et see on ohutu, ega takista teisi liiklejaid, ei andnud vastuolus LS § 17 lg 5 p 8 teed trammijuhile ning sooritas parempöörde olukorras, kus Hermanni tänavale oli sissesõit keelatud.
15.Hagiavalduse kohaselt ei olnud E. Ki juhitud sõiduk jõudnud liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ mõjualasse, samuti väitis hageja esindaja, et sõiduki juht võis enne märgi
mõjualasse jõudmist peatuda ja tagurdada tagasi Tartu maanteele, seega ei pidanud ta vältimatult märgi nõudeid rikkuma.
16.Kohus on seisukohal, et liikluskorraldus ja LS § 20 lg 1 ei võimalda sõiduki peatumist ega parkimist Tartu maanteel enne Hermanni tänava alguses oleva liiklusmärgi mõjupiirkonda. Ka tagurdamine või tagasipööre Tartu maanteele võinuksid luua liiklusohtliku olukorra, millest sõiduki juhil tuli LS § 16 lg 1 tulenevalt hoiduda. Tunnistajana ütlusi andnud E.K ei väitnud, et tal oleks pärast liiklusmärgi nägemist tekkinud kavatsus tagurdada või teha tagasipööre Tartu maanteele, seega on hageja esindaja väited, et sõiduki juht võis pärast parempöördele asumist vältida keelumärgi mõjualasse sõitmist, oletuslikku laadi.
17.Kohtule esitatud tõendid selle kohta, kas sõiduki juht viibis liiklusõnnetuse hetkel liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ mõju piirkonnas, on vastuolulised.
18.Tunnistaja E. Ki ütluste kohaselt ei olnud ta liiklusõnnetuse hetkeks liiklusmärgi mõjupiirkonda jõudnud, kuid sõiduk liikus trammiga kokkupõrke hetkel, fotodelt nähtuvalt asub sõiduk esiratastega liiklusmärgiga samal kõnniteel, st sõiduk jõudis liiklusmärgi mõjualasse ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.12.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt rikkus sõidukijuht liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ nõudeid.
19.Seega tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja sündmuskohal tehtud fotodega lugeda tõendatuks, et sõidukijuht oli sõiduki liiklusmärgi 331 mõjualas ning rikkus LS § 16 lg 2, mille kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet, LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud määruses „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 17 liiklusmärki 331 „sissesõidu keeld“, mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu.
20.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et antud juhul on tegemist sõidukijuhipoolse raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes, kuna sõidukijuht ei olnud manöövrit sooritades lihtsalt tähelepanematu temast paremal pool sõitnud trammi suhtes, vaid eiras ka liiklusnõudeid, mis keelasid parempöörde ja liikluskorraldust, mis raskendas parempöörde sooritamist. Pärast parempöördele asumist oleks sõidukijuhi mistahes tegevus – sissesõit Hermanni tänavale, peatumine või parkimine sissesõitu keelava märgi ees, tagurdamine või tagasipööre Tartu maanteele, loonud liiklusohtliku olukorra või toonud kaasa täiendavad liiklusseaduse rikkumised.
21.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.12.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei lükka ümber kostja väidet ja kohtu seisukohta, et tegemist oli raske hooletusega VÕS § 104 lõike 4 mõistes, kuna otsuse tegija lähtus kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlustest. Järelikult oli kostjal õigus kindlustuslepingu tingimuste A6-02 p 3.1.4. alusel kindlustushüvitist vähendada.
22.Võttes kõike eelnevat arvesse, ei nõustunud kohus siiski kostja seisukohaga, et kindlustusvõtjal oli õigus keelduda kahju hüvitamisest täies ulatuses, kuna sellisel juhul pannakse kindlustusvõtja samasse olukorda VÕS § 452 lg 1 sätestatuga, kus kindlustatud isik põhjustab kindlustusjuhtumi tahtlikult. Antud kindlustusjuhtumi puhul oleks mõistlik kindlustusvõtjale välja maksta kindlustushüvitis vähemalt 50% ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 3975 eurot.
23.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega ka kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda ka põhjendatud määras nõude sissenõudmisega seotud kulusid sh kohtueelseid õigusabi kulusid.
24.Hageja kahjuks on kulutused, mis ta tegi õigusabile vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ja mida tõendab Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli 16.01.12 pretensioon kostjale. Kahju suurus 336 eurot on tõendatud Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arvega nr 120120 17.01.12, millest nähtub tehtud töö kirjeldus ja kulu nimetuste kaupa.
25.Kohus on seisukohal, et kulu oli põhjendatud ja vajalik ning see ei ole ebamõistlikult suur. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada täies ulatuses, summas 336 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
27.Hageja nõuab koos põhinõuetega kindlustustingimuste p 11.11 kohast viivist arvestusega 0,022% tasumata kindlustushüvitiselt iga viivitatud päeva eest. Kuna kohus rahuldab kindlustushüvitise nõude osaliselt summas 3975 eurot, siis tuleb hagi esitamiseni 09.07.2012 sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista summas 168,88 eurot ja sealt edasi, juhindudes TsMS §-st 367, 0,022% põhinõudelt 3975 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
28.Kahju hüvitamisega viivitamise eest tuleb välja mõista viivis 12,32 eurot kuni 09.07.2012 ja sealt edasi 0,022% põhinõudelt 336 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
29.17.09.2013 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja Harju Maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Palub teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud kindlustushüvitis 3 975 eurot ja viivis. Hageja on seisukohal, et menetluskulud peaks kandma täies ulatuses kostja.
30.Hageja leiab, et E. K ei käitunud raske hooletusega kujunenud liiklussituatsioonis. Samuti on kostja kindlustustingimuste A6-02 p 3.1.4 poolte õiguste ja kohustuste tasakaal oluliselt hageja kahjuks kaldus.
31.Kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et kohtule esitatud tõendid selle kohta, kas E. Ki juhitud sõiduk asus liiklusõnnetuse hetkel liiklusmärgi 331 mõjupiirkonnas, on vastuolulised. Tuvastades tõenditevahelised vastuolud, pidanuks kohus asuma vastuolusid kõrvaldama või selle võimatuse korral jätma vastuolulised tõendid arvesse võtmata. Vastuolulistele tõenditele tuginev kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud TsMS § 436 lg 1 tähenduses.
32.Maakohus on võtnud aluseks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud kahtlustuse kirjelduse ja sündmuskohal tehtud fotod, mille kohaselt asub sõiduk esiratastega kõnniteel ning sedastanud, et sõiduk asus ka kokkupõrke ajal liiklusmärgi 331 mõjualas. Hageja ei nõustu selles osas kohtu järeldustega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 12.12.2011. koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei anna lõplikku õiguslikku hinnangut E. Ki rikkumiste mahule ja tsiviilkohtumenetluse käigus tuleb selliseid väiteid eraldi hinnata ja tõendada. Seega ei saa otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud asjaolud olla tõesed a priori, selles esitatud faktiväiteid kontrollimata.
33.Hageja leiab, et ilmselt oli ka prokurör liiklusmärgi 331 mõjupiirkonnast ja kehtivusalast ebaõiges arusaamises, pidades E.Ki peamiseks rikkumiseks asjaolu, et ta ei pannud tähele sissesõidu keelu märki, keerates keelumärgi alt paremale trammiteele ette seal liikuvale trammile. E.K ei saanud keelumärgi 331 alt läbi sõita ja seejärel trammile ette sõita, kuivõrd keelumärk 331 asub teisel pool trammiteed asuval kõnniteel. Kuni keelumärgini 331 ei olnud E.Ki parempööre õiguslikult keelatud ning muud parempööret keelavad liiklusmärgid puudusid.
34.Kohus on jätnud samuti tähelepanuta hageja poolt 08.03.2013 esitatud foto sündmuskohalt, mille kohaselt auto parempoolne esiratas ei asu kõnniteel. Seega on kohtu väide, mille kohaselt auto esirattad asuvad liiklusmärgiga samal kõnniteel, ebaõiged ja faktilistele asjaoludele mittevastavad. Tegelikkuses ulatub kõnniteele sõiduki deformeerunud esimene kaitseraud ja vasakpoolne esiratas, kuid samas ei ole teada, kas nimetatud sõiduki osad liikusid kõnniteele enne kokkupõrget või kokkupõrke järgselt ajal, mil tramm tõukas sõiduautot trammi liikumise suunas edasi. Ka kostja möönis kohtuistungil, et sõiduki paiknemine teel kokkupõrke hetkel ei ole täpselt teada. Seega ei lükka liiklusõnnetuse järgselt tehtud fotod iseenesest ümber tunnistaja E.Ki poolt antud ütlusi, et liiklusõnnetuse
toimumise hetkel ei olnud tema sõiduk veel liiklusmärgi 331 mõjupiirkonda sattunud. Hageja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud vastuolulised tõendid jätma arvestamata ning lugema liiklusmärgi 331 nõude rikkumise mittetõendatuks.
35.Tartu mnt-l puudusid liiklusmärgid, mis oleksid keelanud parempöörde üle trammitee, kuni Hermanni tänava alguseni. Normatiivselt ei oleks Hermanni tn alguses paiknev liiklusmärk 331 keelanud sellise pöörde tegemist ka juhul, kui E.K oleks liiklusmärki 331 märganud. Kuivõrd trammitee kulges liiklusmärgi 331 asukohast Tartu mnt pool ning märgi taga ehk selle mõjupiirkonnas trammiteed ei olnud, siis iseenesest ei oleks liiklusmärgi 331 mõjualasse sisse sõitmine vaadeldavat liiklusõnnetust kaasa toonud. Seetõttu ei saa hüpoteetilist etteheidet, mille kohaselt võiks E. Kile ette heita võimalust rikkuda märgi 331 nõudeid edasise liikumise käigus, seostada toimunud liiklusõnnetusega.
36.Samuti ei ole asjassepuutuv kohtuotsuses esitatud arutelu sellest, et pärast parempöörde alustamist oleks E. Ki mistahes tegevus loonud liiklusohtliku olukorra või toonud kaasa täiendavad LS-i rikkumised. Esiteks ei ole ohusituatsiooni vältimine vaadeldav automaatselt LS nõuete rikkumisena. LS § 16 lg 2 mõttest tulenevalt oleks E.K pidanud liiklusmärki 331 märgates vältima selle nõude rikkumist ehk märki nähes olekski ta pidanud püüdlema selle poole, et manööverdada tagasi Tartu mnt-le või muul viisil vältima märgi nõude rikkumist ja vabastama trammitee. Juhul, kui tagurdamine ei oleks olnud võimalik ja trammiteel edasine viibimine oleks takistanud trammiliiklust või olnud ohtlik, oleks aktsepteeritav ka liiklusmärgi 331 alt sisse sõitmine ohu vältimiseks (hädaseisund).
37.Maakohtu otsuse kohaselt ei väitnud E. K kohtuistungil, et tal oleks peale liiklusmärgi 331 nägemist tekkinud kavatsus tagurdada või teha tagasipööre Tartu mnt-le, mistõttu pidas maakohus oletuslikuks hageja esindaja väited selle kohta, et peale parempöörde alustamist ja enne liiklusmärgi 331 mõjualasse sõitmist oleks olnud võimalik teoreetiliselt ka vältida liiklusmärgi 331 nõuete rikkumist. Hageja esindaja sellekohased väited olidki hüpoteetilised ja kantud soovist illustreerida asjaolu, et parempööre iseenesest ei tähendanud liiklusmärgi 331 nõude rikkumist – seda oleks saanud ära hoida Tartu mnt-le tagasi tagurdamisega vm manöövriga või peatumisega. Asjaolu, et E. K ei rääkinud, et ta midagi sellist teha plaanis, ei tähenda, et ta kavatses märgi nõudeid rikkuda. E. K selgitas kohtuistungil, et ta lihtsalt ei jõudnud enam midagi teha, kuna koheselt toimus kokkupõrge trammiga, kuid lisas, et kui trammi ei oleks tulnud, oleks ta proovinud välja tagurdada.
38.Hageja on seisukohal, et parempööret keelavate liiklusmärkide puudumine Tartu mnt-l viis olukorrani, kus E. K, lähtudes eelnimetatud liiklusmärkide puudumisest, valmistus manöövriks ja tema tähelepanu hajutasid edaspidi juba manöövriga seotud asjaolud ning sellises olukorras mõne asjaolu ebaõiget tajumist või taju alt välja jäämist ei saa käsitleda raske hooletusena. Kuna trammitee oli sõiduteest eraldatud äärekiviga, võis luua petliku ettekujutuse sõidutee äärest. Kuigi E. K andis ütlusi, et ta märkas küll trammiteed, siis selgitas ta samas, et ei märganud sellel eelnevalt liikumas ühtegi trammi ega osanud endale teadvustada, et peab parempöördel ületama trammitee. Liiklusmärk võib jääda tähelepanu alt mõnevõrra välja peamiselt seetõttu, et eelkõige otsib juht liikluskorraldusvahendeid tee äärest. Antud juhul loob sõidutee tasapinnast kõrgemale tõstetud trammitee eksliku mulje sõidutee äärest ning sellel äärel mingeid liiklusmärke ei ole. Juht ei pruugi enam osata märke otsida kaugemalt. Mingil juhul ei ole E. K väitnud, et soovis läheneva trammi eest „läbi lipsata“.
39.Raske hooletus eeldab hageja hinnangul karistusõigusest tuntud kergemeelsuse tunnuseid ehk isik peab aru saama oma tegevusega kaasnevast ohust või riski suurenemisest, kuid loodab neid mõjusid kergemeelselt vältida. Kostja ei ole tõendanud, et E. K oleks käitunud kergemeelselt või manöövrit sooritama asudes objektiivselt möönnud oma eksimust. E.Ki ütlustest tuleneb, et parempöörde eripärast, parempöördeks tuli sooritada pööre ümber teravnurga, ei olnud ta enne manöövrit teadlik. Tunnistaja sellekohane avaldus on eluliselt
usutav, kuivõrd sündmuskohast tehtud fotode pinnalt on näha, et pöördekohale Tartu mnt pidi lähenedes ei ole pöörde nurk visuaalselt hinnatav. Seega ei saa E. Kile raske hooletuse vormis ette heita asjaolu, et ta ei osanud pöördejoont hinnata enne manöövri faktilist teostamist. Selline oskamatus ei muuda tavalist hoolsust raskeks. Raske hooletusena võib olla käsitletav juhi ilmne lohakus ja hoolimatus.
40.Ka mitme rikkumise üheaegse esinemise korral võib juhi liiklusnõudeid rikkuv käitumine olla hinnatav tavalise hooletusena juhul, kui liiklusolud ja -korraldus soodustavad juhi tähelepanu hajumist ja liiklusolude vääriti mõistmist. Ka kõnealusel juhul mõjutasid üheaegsed tegurid E. Ki tähelepanu selliselt, et ta ei tajunud kõiki olulisi asjaolusid, mida ta oleks pidanud tajuma, õigesti. Siiski tegutses E. K heas usus kõikide liiklusnõuete täitmise osas ning ta ei käitunud kergemeelselt või teatud ohte vähem või rohkem teadlikult ignoreerides ehk riski suurendades. Seega ei erine E. Ki käitumises sisalduv hooletuse määr olulisel määral ka keskmiselt hoolsa juhi puhul esineda võivast tavalisest hooletuse määrast, mis võib viia ja sageli viibki liiklusõnnetuseni.
41.Hageja arvates on Harju Maakohtu otsuses ebaõigelt sedastatud, et hageja ei seadnud kahtluse alla tüüptingimuste kehtivust. Hageja tõstatas küsimuse sellest, kas liiga laialt tõlgendatavad tüüptingimused ei kahjusta mitte kindlustusvõtja huve ebamõistlikult ning viitas VÕS §-le 42. Tüüptingimuste A6-02 p 3.1.4 sätestab et kostjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest või vähendada hüvitist, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustusest. Hageja on seisukohal, et kuna iga liiklusõnnetus on ühe või teise liiklusnõude rikkumise e. üldjuhul hooletuse tagajärg, siis vajaks sõidukindlustuse valdkonnas raske hooletuse määratlemine selgemaid kriteeriumeid, et tagada poolte õiguste ja kohustuste tasakaal ning võimalus ka kindlustusvõtjale näha ette ja arvestada, milliseid tagajärgi võib üks või teine tegu kaasa tuua. Samuti võimaldab raske hooletuse alla kuuluvate rikkumiste vähemalt illustreeriv loetelu aidata teostada oma õigust lepinguvabaduse realiseerimisel e. otsustamisel, kas konkreetse kindlustusvõtjaga üldse sõidukikindlustuse lepingut sõlmida. Paratamatult olukorras, kus sõiduki keskmise tavakasutajana vaadeldav isik lähtub kaskokindlustuse lepingut sõlmides üldtuntud asjaolust, et kaskokindlustus korvab ka süüdlase enda sõiduki kahjud, on liiklusõnnetuse saabumise korral hüvitise maksmisest keeldumine põhjendusega, et kindlustusandja käsitleb kõige klassikalisemat liiklusõnnetuse põhjust, milleks on teeandmise kohustuse rikkumine, raske hooletusena, kindlustusvõtjale ootamatuks ja ettenägematuks üllatuseks.
42.Hageja möönab, et iseenesest ei ole ebamõistlik tüüptingimus, mis sätestab õiguse vähendada kindlustushüvitise suurust, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi raske hooletuse tõttu. Samas tuleb nimetatud tingimust lugeda kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustavaks juhul, kui sõidukikindlustuse tingimustes puuduvad mõistlikud kriteeriumid, mille alusel hoolsuskohustuse rikkumise olulisust määratleda. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas tühistada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkunud tõendeid hinnates menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
45.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et E.K oli liiklusõnnetust põhjustades rasK hooletu. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja poolt esiletoodud asjaolud ja kogutud tõendid alust väita, et E.K oleks jätnud käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 4 mõttes olulises ulatuses järgimata.
46.VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Vastus küsimusele, mida tähendab “olulisel määral” mittejärgimine, eeldab juhtunu asjaoludel põhinevat hinnangut. Kerge ja raske hooletuse eristamisel tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest ja igakordselt püüda vastata küsimusele, kas isik on jätnud rakendamata sellised ettevaatusabinõud, mille kohaldamine tundub antud olukorras igale isiklike omaduste poolest sarnasele isikule elementaarne. Raske hooletusega on tegemist üksnes juhul, kui sellele küsimusele saab vastata jaatavalt. Öeldu tähendab, et kui hooletuse tuvastamisel piisab sellest, et isik ei ole järginud käibes nõutavat hoolsust, siis raselt hooletuks peetakse õigusmõistmises vaid sellist käitumist, mis täidab nn topeltvormeli. See tähendab, et raske hooletuse tuvastamise esimeses osas esitatakse küsimus, kas tähele jäeti panemata midagi sellist, mis antud juhul pidi igale isikule olema arusaadav. Teises osas küsitakse, kas nõutavat hoolsust, hinnates asjaolusid kogumis, on rikutud ebatavaliselt suurel määral. Olenevalt juhtumi asjaoludest, tuleb muuhulgas hinnata kahju tekkimise tõenäosust ja kahju ulatust, hoolsuskohustuse rikkumise kestust ja selle sagedust, samuti seda, kas kannatanu eelnevalt kahju tekitajat hoiatas, kas kahju tekitaja eksis mitme hoolsusreegli vastu, kas tal oli aega järelemõtlemiseks, kui keerulises situatsioonis pidi ta otsuse langetama jne. Raske hooletuse mõiste hõlmab ka VÕS § 1050 lg 2 järgi subjektiivset etteheidetavust ja seetõttu tuleb võtta seisukoht mitte ainult kohustuse rikkumise objektiivse raskuse suhtes, vaid ka käitumise subjektiivse ehk rikkuja isikust lähtuva külje kohta. Hinnata tuleb kahju tekitaja intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid, teadmisi, puuduvat kogemust jne.
47.Kolleegiumi hinnangul ei kvalifitseeru E.Ki käitumine raskeks hooletuseks. Nõustuda saab sellega, et E.K käitus nii väliselt kui sisemiselt hooletult, kuid kolleegiumi arvates puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis annaksid alust väita, et manöövrit tehes jättis E.K käibes vajaliku hoole järgimata ebatavaliselt suurel määral. Käesoleva kahjujuhtumi asjaolusid arvestades on oluline silmas pidada, et kahju põhjuseks oli kokkupõrge trammiga. Vaatamata sellele, et E. K rikkus LS § 17 lg 5 p-st 8 tulenevat trammile eesõiguse andmise kohustust, ei saa kõnealusel juhul siiski väita, et E.K oleks sõiduauto juhina trammiga kokkupõrke võimalusse kui raskesse tagajärge suhtunud kergekäeliselt või ükskõikselt. Puuduvad asjaolud, millest saaks teha järelduse, et E.K oleks manöövrit sooritama asudes objektiivselt möönnud oma eksimust ja lootnud juhtunu tagajärgi vältida. Tegemist oli temapoolse tähelepanematusega, mis kvalifitseerub hooletuseks.
48.Raske hooletuse seisukohast ei oma kõnealusel juhul otsustavat tähtsust küsimus, kas E.K jõudis sõidukiga liiklusmärgi 331 mõjustooni või mitte. Vaidlust ei ole selles, et kuigi E. Ki kavatses pöörata Hermani tänavasse, toimus kokkupõrge trammiga enne märki. Seega on oluline, kas märk oli E.Ketile enne manöövrit nähtav ja tajutav. Kolleegium nõustub hagejaga, et arvestada tuleb parempööret keelavate liiklusmärkide puudumisega Tartu mnt-l, mis võis viia E.Ki tema ütluste järgi kirjeldatud olukorrani, kus ta lähtudes eelnimetatud liiklusmärkide puudumisest, valmistus manöövriks ning tema tähelepanu hajutasid edaspidi juba manöövriga seotud asjaolud – nii pööre ise, jalakäijad, seejärel liiklusmärk 331 ja tramm, mis kõik järgnesid üksteisele lühikese aja jooksul. Seega tuleb nõustuda hageja järeldusega, et liiklusõnnetuseni viis mitmete asjaolude üheaegne esinemine või üksteisele järgnemine ning sellises olukorras mõne asjaolu ebaõiget tajumist või taju alt välja jäämist ei saa käsitleda raske hooletusena. Juhtunu ootamatuse tõttu ei olnud E.Ketil ka aega järelmõtlemiseks ega oma käitumise korrigeerimiseks. Õige on ka hageja tähelepanek, et kuna trammitee oli sõiduteest eraldatud äärekiviga, võib see jätta
petliku ettekujutuse sõidutee äärest. Kuigi E.K märkas enda sõnul Tartu mnt-l liikudes varasemalt trammiteed, siis selgitas ta samas, et ei näinud sellel eelnevalt tramme liikumas ning ei jõudnud pöörde kohani, jõudes endale teadvustada, et peab parempöördel trammiteed ületama ning trammi tuleku ja eesõigusega arvestama. Välistatud ei ole, et Hermani tn otsa paigaldatud liiklusmärk 331 võib jääda tähelepanu alt välja ka, siis kui ta on kaarduskujuline, kuna eelkõige püüab juht infot leida liikluskorraldusvahenditest selle tee ääres, millel ta parasjagu liigub.
49.Samuti nõustub kolleegium hagejaga, et kostja poolt esile toodud asjaolu, et parempööre tuli teha ümber teravnuga kujulise teeääre, ei anna samuti alust väita, et E.K käitus raskelt hooletult. E.Ki ütluste kohaselt ei olnud nimetatud asjaolu talle pöördele lähenedes tajutav. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et tunnistaja sellekohane ütlus on usutav, kuivõrd sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvalt ei ole pöördekoha eripära Tartu mnt mööda sellele lähenedes visuaalselt hinnatav. Õige on hageja järeldus, et pöördejoone iseloomust manöövri keelatavuse tuletamata jätmist ei saa pidada raskeks hooletuseks.
50.Eespoolt toodud arvesse võttes ei ole E. Ki raske hooletus tuvastatav ja seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldada. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele siduv. Lepingute siduvusest tulenev lepinguga võetud kohustuste täitmise kohustus tähendab ühtlasi ka seda, et teisele poolele enda suhtes antud õigusi tuleb nende maksmapanekul taluda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste A6-02 p 2.1.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks mh hooletusest põhjustatud liiklusõnnetus ning tingimuste p-i 4.5 järgi on kostja kohustunud kindlustusjuhtumi korral hüvitama kindlustatud sõidukile tekkiva kahju, makstes kokkulepitud rahasumma. Seda lepinguga saadud õigust hageja maksma panna soovibki ning kuna kostja ei ole kahju hüvitamise kohustuse kehtivust hooletuse puhuks kahtluse alla seadnud, ei vaja hüvitise väljamaksmise kohustus lepingu kõrval muud materiaalõiguslikku alust.
51.Kostja ei ole kahju suuruse arvestuslikku õigsust vaidlustanud ja seetõttu tuleb hagi kindlustushüvitise maksmisest keeldumisest tuleneva 7 950 euro suuruse nõude osas rahuldada. Hagejale nõude maksmapanekuks kohtueelselt tekkinud 336 euro suuruste kulude osas ei ole maakohtu ostust vaidlustatud ja seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse paikapidavust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
52.Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka viivise nõue. Kindlustustingimuste p-i 11.11 järgi on kostja kohustunud maksma viivist 0,022% päevas õigeaegselt tasumata hüvitise summalt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pidades silmas põhinõude suurust 8 286 eurot, on päeva viivise suuruseks 2,18 eurot. Hageja on arvestanud, et kostjal tekkis hüvitise maksmise kohustus alates 30.12.2011 ning kostja ei ole selle kuupäeva õigsusele vastu vaielnud. Seega on kostja viivitanud hüvitise väljamaksmisega ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga kokku 823 päeva ning sellest järelduva viivise suuruseks on 1 794,14 eurot (823 x 2,18=1 794,14).
53.Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuulub vastavalt hageja taotlusele TsMS § 367 kohaselt kostjalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras protsendina tasumata põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni.
54.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.