Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

XXX,

tuleb

likvideerijal

teatada

kohtule

põhjused,

miks

likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud Osaühingu XXXkanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXX(avaldaja) esitas 21.03.2014 avalduse äriregistrist kustutatud Osaühingu XXX(puudutatud isik) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija ennistamiseks. Avalduse kohaselt kanti Osaühing XXX äriregistrisse XXX ning XXX otsustas ainuosanik alustada selle likvideerimismenetlust. Puudutatud isik kustutati äriregistrist XXX. Likvideerija parima teadmise kohaselt oli kustutamisavalduse esitamise hetkeks likvideerimismenetlus viidud lõpule. Hoolimata likvideerija jõupingutustest saada selgust kogu äriühingul oleva vara osas on pärast äriregistrist kustutamist selgunud, et puudutatud isikul on lisaks täiendavalt olulise rahalise väärtusega nõue XXX Ltd (Küprose registrikood XXX, asukoht XXX; edaspidi XXX) vastu. Puudutatud isik sõlmis XXX iga 17.12.2009 lepingu XXX, registreeritud Ukrainas vastavalt Donetski linna täitevkomitee otsusega 29.07.2002 nr XXX, osa müügiks. Vastavalt lepingule andis puudutatud isik XXX’ile üle XXX osa nimiväärtusega 4 495 256,40 Ukraina grivnat, mis moodustab 6,9633% osakapitalist. Tänaseks on selgunud, et XXX ei ole puudutatud isikule tasunud osa ostuhinda ehk täitnud enda lepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust. Puudutatud isikul on seega olulisel määral senise likvideerimismenetluse käigus jaotamata vara, mis seisneb kas osade ostuhinna tasumise nõudes või osade väärtuse hüvitamise nõudes. Juhul, kui ei otsustata puudutatud isiku täiendavat likvideerimist ja ühingu õigusvõime jäetakse ennistamata, kaotab puudutatud isik lepingust tulenevad varalised õigused. Seega on tarvilik viia läbi täiendav likvideerimine. Avaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas puudutatud isiku täiendava likvideerimise otsustamisel ennistada tema kui endise likvideerija õigused, kuna tema on puudutatud isiku dokumentide hoidjaks ning omab ühingust ülevaadet. Avaldaja kinnitab, et

nõustub olema puudutatud isiku likvideerijaks ka täiendavate likvideerimisabinõude rakendamise ajal. Samuti kinnitab avaldaja, et käesoleval juhul ei ole vajalik likvideerija tasu osas ettemaksu tegemine kohtu deposiiti.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab TsMS-is sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse. Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. ÄS § 218 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt on puudutatud isiku lõpetamise otsus vastu võetud 05.12.2011. Registrikanded likvideerimise alustamise ja avaldaja puudutatud isiku likvideerijana registrisse kandmise kohta tehti 03.02.2012. Puudutatud isik kustutati registrist (osaühingu 19.10.2012 avalduse alusel) 13.11.2012. Avaldaja on märgitud registrisse puudutatud isiku dokumentide hoidjana. Avaldaja väite põhjal on osaühingul siiski jaotamata vara. Avaldaja on oma väiteid kohtu hinnangul ka piisavalt põhistanud. Eeltoodust lähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia Osaühing XXX(kustutatud) likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Seoses Osaühing XXX(kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Äriregistri väljatrükist nähtuvat oli avaldaja, kes on avaldanud oma nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks, puudutatud isiku likvideerijaks. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: •

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

lõppeva ning iga

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

likvideerijale,

arhiivipidajale

või

muule

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna avaldaja (kes on ka likvideerijaks määratav isik) kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 4772 lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.