Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
10.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-56225
Tsiviilasi
Pae 68/78 Korteriühistu hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2014 kohtumäärus menetluskulude rahalises kindlaksmääramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pae 68/78 Korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Pae 68/78 Korteriühistu (registrikood 80023570, asukoht Pae 68, 13620 Tallinn), lepinguline esindaja Paul Puustusmaa (e-post [email protected]) Kostja R S (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Anatoli Jort (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 18.02.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja kostja avaldus Harju Maakohus menetles oli Pae 68/78 Korteriühistu (hageja) hagi R S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus 28.06.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 06.12.2013 ringkonnakohtu
otsusega. 31.12.2013 esitas kostja maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 3549,40 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kulud koosnesid eksperditasust, tõlgitasust ning esindaja kuludest, millest eksperditasu oli 300 eurot ja tõlgitasu 49,40 eurot. Tõlkimine oli vajalik seetõttu, et hageja esitas korduvalt kohtule Pae 68/78 Korteriühistu 31.05.2009 üldkoosoleku protokolli ebatäpse tõlke (I kd, lk 131), mille sisu oli oluline kohtuvaidluse õigeks lahendamiseks. Selletõttu tellis kostja täiendavalt protokolli venekeelse tõlke vandetõlgilt Kaimo Koortilt, kelle teenustasu 49,40 eurot kuulub hüvitamisele (IV kd, lk 44; Lisa 2). Kostja tasus samuti 29.06.2012 kohtumääruse alusel eksperditasu 300 eurot (I kd, lk 295). Lepingulise esindaja kulud moodustasid kokku 4648,75 eurot, mis koosnesid hageja menetlusdokumentide, tõendite, sh raamatupidamisdokumentide, Harju Maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse analüüsi kulust 490 eurot (35 eurot/tund * 14 tundi); nõustamistasust 113,75 eurot (35 eurot/tund * 3,25 tundi); tsiviilasja toimikuga tutvumiskulust 201,25 eurot (35 eurot/tund * 5,75 tundi); kohtupraktika monitooringu, seisukoha kujundamise ja vastuste koostamise, dokumentide komplekteerimise ja saatmise, kohtuistungite protokollide parandamise taotluste koostamise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulust 2606,25 eurot (75 eurot/tund * 34,75 tundi); kohtuistungiteks ettevalmistamise ja esindamise kulust 1237,50 eurot (75 eurot/tund * 16,50 tundi). Tulenevalt asjaolust, et kostja esindaja kulud ületasid maksimaalset hüvitatavat summat 3200 eurot, vähendas kostja oma nõuet Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg-s 1 sätestatud piirimäärani ja leidis, et kokku kuulub hüvitamisele summa 3549,40 eurot. Kostja kinnitas, et kõik ülaltoodud kulud kanti seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-56225. Menetluskulud on arvestatud käibemaksuta. Hageja arvates on põhjendatud ja tõestatud menetluskulude kandmine eksperdi tasu ja tõlgi osas summas 349,40 eurot. Ülejäänud osas esitas hageja vastuväite, leides, et lepingulise esindaja kulusid ei ole kantud. Vaadates kostja poolt esindajale antud volitust, ei ole võimalik mõista üheselt pooltevahelist õigussuhet käesolevas protsessis. Kostja volituselt tulenevalt võib mõista, et kostja esindaja on füüsilisest isikust ettevõtja. Millisel moel on kulud seaduslikud ja kantud (nagu kinnitab kostja) on raske mõista. Avaldaja ja tema esindaja on tsiviilkooselus olev paar ja asjaolusid arvestades on pigem loomulik, et ühes leibkonnas asuvad isikud oma ühishuvide kaitsel ei esita üksteisele arveid, seda ka käesolevat menetlust puudutavatel asjaoludel. Maakohtu määrus 18.02.2014 määrusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3549,40 eurot ja viivise protsendina menetluskulult alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdi- ja tõlgikulud. Kostja oli antud menetluses kandnud tõlgikulu summas 49,40 eurot ja ekspertiisikulu summas 300 eurot. Hageja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada 349,40 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Kohus tuvastas, et käesolevas asjas on kostja esindaja kulutanud kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja neil osalemisele kokku 16,50 tundi. Kostja on hageja menetlusdokumentide, tõendite, sh raamatupidamisdokumentide, maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks kulutanud 14 tundi, kostja nõustamisele 3,25 tundi, toimikuga tutvumisele 5,75 tundi, kohtupraktika monitooringule, seisukoha kujundamisele ja vastuste koostamisele, dokumentide komplekteerimisele ja edastamisele, kohtuistungite protokollide parandamise taotluste koostamisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 34,75 tundi. Kokku on kostja esindaja kohtulikus menetluses osutanud kostjale õigusabi 74,25 tundi. Hinnates kostja esindaja poolt kirjeldatud ja kostja esindaja poolt käesoleva kohtumenetluse raames teostatud õigusabitoiminguid, leidis kohus, et need vastavad toimikumaterjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg 74,25 tundi on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestaS ka vaidluse sisu, esitatud dokumentide mahtu ja hulka ning asjaolu, et tsiviilasja arutati kokku kuuel kohtuistungil. Kohus nõustus kostjaga, et põhjendatud ja vajalik on kostja esindaja poolt oli 74,25 tundi tunni ulatuses õigusabi osutamine. Olenevalt osutatud õigusabitoimingust, on kostja esindaja tunnitasu vastavalt toimingule olnud 35 eurot tund või 75 eurot tund ja seda keerukamate ja mahukamate toimingute puhul. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nr 32-1-93-13). Asja materjalidest ei järeldu, et kostja esindaja arvestatud õigusabi tunnihind kas siis 35 eurot või 75 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Kostjal on kulunud põhjendatud ja vajalikule õigusabile 4648,75 eurot. Kostja on arvestanud, et hüvitamisele kuuluv summa ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ning on taotlenud hüvitada kostja esindaja õigusabikulu summas 3200 eurot. Maakohus rahuldas taotluse. TsMS § 174 lg 3 teise lause järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja on täitnud TsMS § 174 lg 3 lauses 2 toodud nõude. Menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama. Kohtul puudub kahtlus menetluskulude kandmise kohta ja samuti on menetluskulude nimekiri selge. Kostja on kinnitanud TsMS § 174 lg 3 lause 3 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Asjaolu, et menetlusosalisele osutas õigusabi tema elukaaslane, ei tähenda seda, et menetlusosalisel ei ole nimetatud õigusabikulu tekkinud või et kohus pidi nõudma arve tasumist tõendavaid dokumente. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-2-1-98-13. Samuti ei pea kostja tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 (p 18). Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldas kostja taotluse. Määruskaebus Hageja palub oma 07.03.2014. määruskaebusega tühistada maakohtu 18.02.2014 määruse ning saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks.
31.12.2013. esitas kostja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus hagejalt välja mõista kostja kasuks 3549,40 eurot menetluskuludena. Kostja kinnitas oma taotluses, et menetluskulud on juba kantud ning need on kantud seoses tsiviilasja nr 2-10-56225 menetlemisega ning kulud on väljatoodud ilma käibemaksuta. Kostja seejuures ei täpsustanud oma avalduses, kelle ees täpselt on kulude kandmise kohustus tekkinud ega ka seda, kellele täpselt on kostja taotluses nimetatud summad tasunud. Hageja esitas 14.02.2014.a. Harju Maakohtule vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ning palus kohtul kontrollida kostja väiteid kulude kandmise osas, nende põhjendatust ning seaduslikkust, muuhulgas nõuda menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Harju Maakohus rahuldas 18.02.2014. kohtumäärusega kostja taotluse, mõistes hagejalt välja kostja kasuks 3549,40 eurot, jättes arvestamata hageja 14.02.2014. vastuväite kostja taotlusele. Hageja leiab, et maakohus rikkus 18.02.2014. kohtumääruse tegemisel oluliselt menetlusõigust sellega, et jättis arvestamata hageja 14.02.2014. vastuväite ning välja nõudmata menetluskulusid tõendavad dokumendid. Samuti jättis maakohus välja selgitamata, millise isiku ees on kostja menetluskulude tasumise kohustus tekkinud ning millisele isikule on kostja menetlusega seotud kulud tasunud. Seega ei selgitanud kohus välja, kas menetluskulud on reaalselt tekkinud ning kelle ees konkreetselt. Sellest tulenevalt ei saanud hageja hinnata, kas kostja esindaja kulud on põhjendatud või mitte. Lisaks ei saanud hageja seetõttu hinnata, kas esitatud esindaja tunnitasu on põhjendatud, kuivõrd tunnitasu hindamisel omab tähendust ka see, kellele täpselt need tasutakse. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise taotluses ei ole eeltoodud asjaolusid arvestatud, siis leiab hageja, et maakohus oleks pidanud välja selgitama eelnevalt esitatud küsimused. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 on kohtul kohustus kontrollida menetluskulude tekkimist algdokumentide väljanõudmise teel juhul, kui avaldus on selgelt põhjendamatu või avalduses nimetatud kulude osas esitatakse vastuväide. Arvestades, et hageja on sellekohase vastuväite esitanud, oleks kohus pidanud nõudma kostjalt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Nende asjaolude tõttu asub hageja seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust ja maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja leiab, et hageja pole konkreetselt vaidlustanud oma vastuväites menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud asjaolusid. Juhul kui hagejal olid vastuväited mõne konkreetse aspekti osas (nagu nt kostja esindaja tunnihinna suurus või ajakulu maht), oleks ta pidanud selgesõnaliselt need vaidlustama. Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet kostja menetluskulude osas, väites juba varem esitatut, et kostja esindaja kasutab kostja eluruume. Antud asjaolu ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel määrav. Kostja on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise otsustamisel ei rikkunud kohus menetlusõigusnorme ja määruskaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjaliga, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist kostja lepingulise esindaja tasu määramisel ja selle suuruse
põhjendatuse hindamisel. Maakohus on määrust põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt ning on vastanud hageja vastuväidetele. Menetluskulude kindlaksmääramine kuulub maakohtu pädevusse. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lgst 6 ja §-st 659 üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohtul puudus kahtlus kostja menetluskulude olemasolu osas, kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri oli selge. Kostja on kinnitanud TsMS § 174 lg 3 lause 3 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 kohaselt. millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Maakohus on eelnimetatud sättest juhindunud ja on põhjendanud, miks ta peab kostja lepingulise esindaja ajakulu 74,25 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. Eelnimetatud ajakulu põhjendatuse osas ei ole hageja ka sisulisi vastuväited määruskaebuses esitanud. Maakohus on hinnanud ka tunnitasu suurust, asudes põhjendatult seisukohale, et tegemist on mõistliku tunnitasuga. Asjaolu, et menetlusosalisele osutas õigusabi tema elukaaslane, ei tähenda seda, et menetlusosalisel ei saanud õigusabikulu kandmise kohustust tekkida või et kohus pidi nõudma arve tasumist tõendavaid dokumente. Seadusest ei tulene, et menetlusosaline saaks esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlust üksnes arve tasumise korral. Oluline on, et menetlusosalisel oli sellise kulu maksmise kohustus ja seda on kostja tõendanud, kinnitades kulu nimekirja. Toimiku materjalide kohaselt esindas kostjat 01.07.2011 volikirja alusel Anatoli Jort. Esinduse korral on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõistes. Seadusest ei tulene, et käsundusleping peab olema vormistatud kirjalikus vormis. Avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks on allkirjastanud kostja ise ja see sisaldab nimekirja lepingulise esindaja töökirjelduse ja tunnitasu suuruse kohta. Ühtlasi on kostja kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seega puudus maakohtul ja puudub ka kolleegiumil alus eelnimetatud kulu nimekirja õigsuses kahelda.
Mare Merimaa
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.