Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kahtluse all on üldelektrikulude suurus ja vajalikkus, kuivõrd need on osaliselt tingitud sellest, et hageja omavoliliselt annab üürile juurdeehitisi, mis varjavad loomulikku päevavalgust ja tingivad vajadust täiendava kunstlikku valgustuse järele. Hagejal on samuti kokkulepped juurdeehitiste üürnikega ja autoparkla rentnikega, kes kannavad osa kuludest, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas ta neid arvutab. Tõestatud pole hooldus-, haldus- ja remonditariifid ning vee soojendamise, prügiveo ja elektritariifid. Eksitav on hageja väide, et korteriühistu liikmed on kinnitanud hooldus-, haldus- ja remondikulude tariifid 31.05.2009 toimunud üldkoosolekul. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Käesolevas vaidluses ei vaidle pooled selle üle, et R S on Tallinnas, aadressil xxxxxxxx asuva korteri omanik ning seeläbi hageja liige ja Pae 68/78 majas asuvad nii eluruumid kui ka erinevad äriruumid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohaselt täitnud kohustust tasuda majandamiskulude eest, kas hageja esitatud igakuised arved kostjale kui korteriühistu liikmele on selged ja üheselt arusaadavad ja kas hagejal on õigus kostjalt majandamiskuludega viivitamise eest nõuda viivist 0,07% päevas tasumata summast. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus on selgitamiskohustust korduvalt täitnud. Samuti on kostja korduvalt nõudnud selgitusi arvetel märgitud summade kujunemise kohta. Isegi kui arvestada asja lahendamisel kõiki ekspertiisi teostamiseks esitatud dokumente, ei ole hageja nõue selge. Ka hageja ise on korduvalt möönnud, et hageja raamatupidamine ei ole korras ning ka sel põhjusel esitatakse ebaõigeid arveid. Hageja ei ole hagis välja toonud, millest tema nõue koosneb, s.t millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Samuti ei saa majandamiskulusid tõendada teenuse osutaja poolt esitatud arvetega, kui ei osata selgitada, millisel alusel ja kuidas arvel märgitud summa jagamine toimub korteriomanike ja üürnike vahel, kuidas teisendatakse erinevaid mõõtühikuid, kuidas toimub ebaõigesti nõutud summade tõttu tekkinud vahede katmine. KÜS § 151 lg 1 alusel on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt lõikele 2 loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

3(9)

Korteriühistu Pae 68/78 põhikirja punkti 4.2 f järgi on hageja liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergia varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne). Maksete arvestamise metoodika kinnitab ühistu üldkoosolek. Alapunkti g kohaselt peab ühistu liige tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja üldkoosoleku poolt määratud suuruses maksed kommunaalteenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne). Teenuste eest tasutavate maksete suuruse määramise aluseks on: • kütmisele kuuluva soojusenergia puhul – korteri elamispindala; • käterätikuivatile kuuluva soojusenergia puhul – korterite arv; • vee soojendamisele kuluva soojusenergia puhul – mõõteriistade näidud; • veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõteriistade näidud, korterite elamispind või elanike arv. Eesti Korteriühistute Liidu poolt läbiviidud ekspertiisi käigus selgus, et rentnike poolt majandamiskulude tasumist ei ole korteriühistu põhikirjas reglementeeritud. Korteriühistu kajastab rentnikelt saadud tulusid ettevõtlustuluna. Esitatud dokumentide kontrollimisel selgus, et majandamiskulude jagamisel ei ole lähtutud seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud põhimõtetest ning seoses sellega võib olla ühistu liikmetele esitatud arvetel ebatäpsusi. Vastavalt põhikirja punktile 4.2 f kinnitab hooldus- ja halduskulu ning remondikulu maksete arvestamise metoodika ühistu üldkoosolek. Hageja tugineb hooldus- ja halduskulude nõudmisel 31.05.2009 KÜ Pae 68/78 kordusüldkoosolekul vastu võetud otsusele. Kuigi kohtu hinnangul KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega, ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Samas ei nähtu ka korteriühistu 31.05.2009 protokollist hooldus- ja halduskulude ning remondikulude vastuvõtmise otsust. Määra kehtestamisel ei piisa 31.05.2009 protokollis sisalduvast viitest 2009 majanduskavale. Sellises olukorras ei oleks hooldus- ja halduskulu ning remondikulu muutus vastu võetud enam üldkoosolekul, vaid lihtsalt ära märgitud majandamiskavas ning nimetatu ei oleks mingil moel kooskõlas KÜS § 151 lg-s 1 sätestatuga ega korteriühistu enda põhikirjaga. Seega kohus leidis, et 31.05.2009 üldkoosolekul ei ole vastu võetud hooldus- ja halduskulude ning remondikulude määra kehtestamise otsust. Lisaks majanduskavas märgitud määrad ei ole olnud hagejal aluseks hooldus- ja halduskulude ning remondikulude korteriomanikult nõudmisel. Hoolduskulude määraks on majanduskavas märgitud 4,53 krooni ruutmeetrilt ja remondikulude määraks 2,55 krooni ruutmeetrilt. Samas kui arvetel on märgitud hooldus- ja halduskulude hinnaks 3,930 krooni ruutmeetrilt ja remondikulude määraks 3,150 krooni ruutmeetrilt. Ebamõistlik on hageja selgitus, et kokku annavad mõlemas dokumendis märgitud määrad 7,08 krooni ruutmeetrilt. Majandamiskava aruandes märgitud andmed on segased ja nii majanduskavast ega ka üldkoosoleku protokollist ei nähtu viidatud määrade kujunemine. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et 2010. aasta üldkoosolekul määrasid uuesti läbi ei hääletatud, kuna need ei muutunud võrreldes eelmise aastaga. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et 2009. aastal määrad oleks üldkoosoleku otsusega vastu võetud, siis puudub hagejal alus kostjalt ka 2010. aasta eest hooldus- ja halduskulude ning remondikulude tasu nõudmiseks. Eeltoodut arvestades ei ole hageja hooldus- ja halduskulude ning remondikulude kujunemine arusaadav ning põhjendatud ja viidatud summa tuleb jätta kostjalt välja mõistmata.

4(9)

Vastavalt põhikirja punktile 4.2 f kinnitab prügiveo maksete arvestamise metoodika ühistu üldkoosolek. Arvetel on prügiveo kogusena märgitud 2009. aastal „korter“ ja välja toodud maksumus (s.t tasutava summa suurus) ja 2010. aasta arvetel ka hind. 29.02.2012 menetlusdokumendis toob hageja arvestuse alusena prügiveo kulu ühe ruutmeetri kohta. Ekspertiisiaktist nähtub, et 2011. aastal on näiteks prügiveo teenuste eest korteriomanikud ja rentnikud tasunud neile esitatud arvete alusel korteriühistule 555,48 eurot rohkem kui teenuseosutaja aasta jooksul esitatud arvete järgi oleks saanud arvestada. Summa on kantud tuludesse ega ole arvestatud korteriühistu liikmete ettemaksena teenuse eest. 05.06.2013 toimunud istungil esitas hageja lumeveo- ja prügikoristuse arve, mis oli ekspertiisi teostamise ajal hageja esindaja selgituste kohaselt hageja käes ja mitte raamatupidaja käes ning seetõttu seda eksperdile ei esitatud. Hageja selgituste kohaselt teenuse esitaja poolt arvel märgitud hind on korteriomanikele arvestamise aluseks, mis arvutatakse ruutmeetritele. Hageja esindaja sõnul tekitavad kohvik ja kauplused prügi rohkem. Üürnike ja korterielanike konteinerid ei ole eraldi. Üürnike arvestuse aluseks on nendega sõlmitud leping. Üürnikele arvestatakse prügi erinevalt, kasutatakse kaameraid ja vaadatakse, kui palju üürnikud prügi viivad. Näiteks loetakse üle rentnike poolt konteinerisse viidud prügikastide arv. Kolm kuud jälgis korteriühistu videokaamera ja koristaja abiga, kui palju prügi tekib. Elanikud viskavad prügi šahti, mis läheb otse konteinerisse. Üürnikud ladustavad oma prügi kinnise prügiruumi ukse juurde ja majahoidaja paneb igal hommikul prügi üldkonteinerisse. Arvestused tehti kolme kuu põhjal. Üürnikud muutuvad, kuid kohtule esitatud arved on põhirentnike omad. Kui üürnik muutub, siis teda jälgitakse. Prügi hulk sõltub tema tegevusalast. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale esitatud arvetest, prügi äraveo teenuse osutaja arvetest, hageja menetlusdokumentidest ja hageja seadusliku esindaja selgitustest tulenevalt ei ole võimalik aru saada, kuidas kostjale esitatud prügi äraveo hind on kujunenud ning seetõttu tuleb nimetatud summa jätta kostjalt välja mõistmata. Vastavalt põhikirjale tuleb kütmisele kuuluva soojusenergia puhul maksete suuruse määramisel lähtuda korteri elamispindalast. Vee soojendamisele kuuluva soojusenergia puhul arvestatakse vastavalt põhikirjale mõõteriistade näitusid ja käterätikuivatile kuuluva soojusenergia puhul korterite arvu. Ekspertiisiakti kohaselt on 2011 aastal soojusenergia eest korteriomanikelt rohkem kogutud 343,87 eurot. Lisaks on ekspert märkinud, et majandamiskulude arvestus ja korteriühistu liikmete arvetele vastavate kulude jagamine toimub erinevate põhimõtete järgi ning nende jagamise vahesid ei tasaarveldata. Eksperdi poolt märgitule ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Seega on juba ekspertiisiaktiga leidnud kinnitust asjaolu, et hageja nõuab elanikelt tasu kütte eest valesti. AS Tallinna Küte poolt on esitatud ühes kuus üks arve kr/MWh eest, kuid hageja esitab elanikele arve eraldi ridadena kütte ja vee soojendamise eest, märkides arvutuse aluseks kütte puhul kogusena ruutmeetrite arvu ja vee soojendamisel kuupmeetrite arvu, kuid kuidas hageja nimetatud arvutused on teinud ja erinevad ühikud teisendanud, ei ole võimalik kontrollida. Seega tuleb hageja nõue kostjalt kütte ja sooja vee tsirkulatsiooni eest tasu saamiseks jätta rahuldamata. Vastavalt põhikirja punktile 4.2 f kinnitab elektrikulu ja üldelektrikulu maksete arvestamise metoodika ühistu üldkoosolek. Sarnaselt hooldus- ja halduskulu, remondifondi määradele ei ole elektrikulu arvestamise määra üldkoosoleku otsusega vastu võetud ning viidatud summa tuleb jätta kostjalt välja mõistmata.

5(9)

Vastavalt põhikirjale tuleb veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul maksete suuruse määramisel lähtuda vastavate mõõteriistade näitudest, korterite elamispinnast või elanike arvust. Arvetelt nähtuvalt nõuab hageja vee tarbimise eest kostjalt tasu vastavalt mõõteriista näidule. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarnijate arvete summa 433,04 eurot suurem kui teenuste eest tasuvate klientide arvetele jagatud summa. Samuti on tsiviilasjas materjalide juures Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus, millega tunnistati KÜ Pae 68/78 26.07.2011 üldkoosoleku otsus nr 10 kehtetuks, millega otsustati jagada veearvestite näitude vahe võrdselt kõigi korteriomanike, esimese korruse omanike ja rentnike vahel. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja moonutaks veemõõtjate näite või ei laseks juhatuse liikmeid enda korterisse veenäite kontrollima. Kostja on esitanud Alice Labor OÜ spetsialisti poolt plommitud veemõõdusõlme ülevaatuse ja vastuvõtmise akti, millelt nähtuvalt ei ole kostja veemõõdusõlme arvestite näitusid korteriühistule esitanud väiksemana. Kostja veetarbimist kinnitab ka vee- ja elektriarvestite ülevaatuse akt ja lisa. Vee- ja elektriarvestite ülevaatuse akti on allkirjastanud ka hageja revisjonikomisjoni liige Ljubov Aljohhina. Ebamõistlik on hageja väide, et kostjal puudub akt, mis kinnitaks, et arvesti ei valeta. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks veemõõtjate näite esitanud korteriühistule valesti, siis tuleb hageja nõue vee- ja kanalisatsioonikulu kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja on arvetel nõudnud maamaksu tasumist. Hageja ei ole selgitanud, kuidas kujunes 2009-2013 arvetel maamaks, kas eraldatud on maja juurde kuuluv parkla osa, mida kostja ei saa kasutada ning millistele ruutmeetritele on kogu maamaks jagatud. Seetõttu tuleb nimetatud summa jätta kostjalt välja mõistmata. Hageja nõudis viivist ajavahemiku 09.2009 kuni 01.05.2012 eest. Ekspertiisiakti kohaselt arvestatakse Pae 68/78 korteriühistus viiviseid korteriomaniku nõude saldo alusel. Nõude saldo sisaldab viiviseid. Seega on viivist arvestatud ka viivitusintressi nõudelt. Kuivõrd aga kohus jättis hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata, siis tuleb ka viivisenõue jätta rahuldamata. Lisaks ei ole hageja viivisenõue arusaadav ega nõude kujunemine jälgitav. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on asjaolusid kogumis puudulikult ja osaliselt valesti hinnanud, millest tulenevalt jõudnud väärale otsusele. Hageja arvates tugineb käesolev vaidlus kolmele põhiküsimusele: teenused, mille eest hageja on õigustatud kostjale arveid esitama ja kostja kui ühistu liige peab tasuma (kusjuures kostja pole aastaid enamuse teenuste eest tasunud, millised kajastusid hageja poolt esitatud arvetel); arvestuse alused (pindala, üldkoosoleku kehtestatud tariifid, otsused, näidud hageja põhikirja punkt 4.2., KÜS § 151) ning kas ja kui palju on hagejal õigus arvestada kostjale viivist. On selge, et vaidlust ei ole esimese küsimuse osas, vaid ainult arvestuse aluste osas. Kohus on hagejale ette heitnud nõude ebaselgust, viidates 07.06.2013 menetlusdokumendile. Samas on hageja nõude muudatuse põhjustanud kostja täiendavad maksed võlgnevuse kustutamiseks, samuti on hageja esitanud paralleelselt alternatiivseid arvutusi juhuks, kui kohus peab vajalikuks nõuet vähendada sellel alusel, et arvestuslike tariifide ja määrade alusena rakendatud elamispinna suurusena peab kohus õiglaseks arvestada vastavalt 66 m2, 72 m2 või 39 m2. Hageja on menetluses läbivalt esitanud oma nõuete aluseid ja asjaolusid, neile viidanud nii menetlusdokumentide kaudu kui istungitel.

6(9)

Kohus viitab oma otsuses hageja põhikirja p-le 4.2. f ja g, kust nähtub kostja kohustus regulaarselt tasuda sihtotstarbelisi makseid ja maja teenindamiseks vajalikke kulusid (prügi, veevarustus jm) ja jõuab õigele järeldusele, et põhikirjaga on määratletud erinevad kulude arvestamise alused ning et pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja hagejale majandamiskulude eest tasuma. Samas ühineb kohus oma otsuses kostja arvamusega, mille kohaselt tariife pole kehtestatud ja kostja seega ei pea kandma koormatisi – antud juhul haldus-, hooldus- ja remondikulusid. Kohus ei võta seisukohta arvestuse aluseks oleva teise teguri ehk ruutmeetrite osas, mis on samuti teravalt käesoleva vaidluse osa. Hageja leiab jätkuvalt, et tariifid on kehtestatud ja kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 1. Üldkoosoleku otsusega 31.05.2009 vastu võetud majanduskavaga on kehtestatud tariifid 2009. aastaks, 2010. aasta majandustegevuse aastakava võeti vastu 07.06.2010 üldkoosolekul. Kostja pole kumbagi koosoleku otsust vaidlustatud. Hageja ei nõustu kostja lähenemisega, et üldkoosoleku otsusest ei nähtu, nagu oleks majanduskava vastu võetud. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et kuivõrd hageja ei tõendanud 2009. aasta määrade vastuvõtmist ja kuna need ei muutunud 2010 aastakavas ega eraldi läbi ei hääletatud, siis puudub hagejal alus kostjalt ka 2010 hooldus-, haldus- ja remondikulusid nõuda. Hageja ei nõustu kohtu märkusega hageja arvete ebausaldusväärsusest seoses näiteks prügiveo ja soojusenergia arvetes tekkinud vahega. Kohus ei ole arvestanud siinjuures hageja selgitustega. Kohtu hinnangul on vastuvõetav kostja väide, mille kohaselt on ta 2010 tasunud ekslikult vee eest 233 m3 ette, millest tulenevalt ta enam veemõõtja näite ühistule ei näidanud. Hageja arvates on tegemist põhjendamatu seisukohaga, nagu ka järgneva viitega, kus kohus viitab kostja poolt tsiviilasja materjalide juurde esitatud Harju Maakohtu otsust 16.05.2013 (2-11-46007), millega tunnistati kehtetuks hageja üldkoosoleku otsus 26.07.2011 veearvestite näitude jagamise osas. Nimetatud otsus pole asjakohane, see on apelleeritud ehk ei ole jõustunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega ning ära kuulanud poolte seletused, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus jättis hagi rahuldamata muuhulgas ka sellel põhjusel, et hageja ei suutnud oma nõuet kommunaalkulude, hageja osutatud ja vahendatud teenuste ning seaduse ja põhikirja järgsete maksete saamiseks selgelt, arusaadavalt ja ühetimõistetavalt esitada. Hageja oma apellatsioonkaebuses selle etteheitega ei nõustunud. Kolleegium leiab, et maakohus on hagejale menetluse vältel mitmel korral selgitanud vajadust oma nõue täpselt ja arusaadavalt esile tuua, sealjuures ära tuues ka nõude arvestuse ja nõude alused, kuid hageja seda teinud ei ole.

7(9)

Õige on see, et korteriomanik on kohustatud tasuma KOS § 13 lg 1 järgi kaasomandil lasuvad maksed, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Hageja põhikirja p-st 4.2 f ja g tulenes samuti korteriomaniku kohustus tasuda ühistule osutatud teenuste eest ja sihtotstarbelisi makseid. Samas seda, kuidas osutatud teenuste kulud ja kaasomandi säilitamise ja hooldamisega seotud maksed, mida kostja peab kandma, kujunevad ja milliste hageja dokumentidega on need kehtestatud, pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Maakohus on põhjalikult analüüsinud hageja poolt esitatud väiteid ja neid põhistavaid dokumente ja teinud õige järelduse, et hageja poolt nõutud kommunaalkulud ja muud maksed ei ole arvestatud vastavalt hageja enda põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Hageja peab tooma esile nõude aluseks olevad asjaolud ja nende olemasolu tõendama, mida hageja käesolevas asja teinud ei ole. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et kulude arvestamisel tuleb lähtuda eluruumi üldpinna suurusest, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Põhikirja p-s 4.2 g on soojuse kulude arvestamise kohta toodud aluseks korteri elamispindala. Hageja on menetluse käigus lähtunud arvestuste tegemisel, et kostja korteri suurus on 66 m2 või 72 m2 või 39 m2. Hageja ei ole selgitanud, millal ja mille alusel ta erinevad kostja korteri suurused on määranud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja korteriomandi reaalosa üldpind 66 m2 (I kd lk 216). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik hagejal arvestada erinevaid makseid erinevast korteri üldpinnast (elamispinnast) tulenevalt, suutmata selgitada, mille alusel ja millise dokumendiga on korteri pinna suurused määratud ja millisest dokumendist (põhikiri või üldkoosoleku otsus) lähtudes on just konkreetne korteri suurus kostjalt nõutud tasu või makse aluseks. Hageja rõhutas apellatsioonkaebuses, et ta on tasumisele kuuluvad maksed (remondi- ja hoolduskulud) kinnitanud igal aastal üldkoosoleku poolt vastuvõetud majandustegevuse aastakavades. KÜS § 15 lg 1 p 2 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kolleegium leiab, et majandustegevuse aastakavas, mis on kinnitatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku poolt, võib kinnitada hooldus-, haldus- ja remondifondi liikmete poolt tasumisele kuuluvate maksete suuruse. Maakohtu vastupidine järeldus ei ole seadusega kooskõlas. Samas aga ei ole kostja tõendanud 2010. ja järgnevate aastate majandustegevuse aastakava kinnitamist. 2009.a majandustegevuse aastakava on kinnitatud 31.05.2009 üldkoosolekul (IV kd lk 8 ). 2009.a aastakava projekti kohaselt oli halduskulu (hoolduskulu) määraks 4,53 krooni/m2 kohta ja remondifond 2,55 krooni/m2 kohta (I kd lk 135), kuid 2009. a kohta esitatud arvetel sellise tariifi alusel hooldus- ja remondifondi makseid nõutud ei ole (I kd lk 43-47). Maakohus on teinud õige järelduse, et hagejal ei olnud 2009. a õigus nõuda haldus- ja remondifondi maksete tasumist selliste tariifide järgi, mida ei olnud üldkoosolekul ega majandustegevuse aastakavas kehtestatud. Seda, et 2010. a majandusaasta kava oleks vastu võetud 07.06.2010, korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokollist ei tulene. Samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid, et 2011. ja 2012 a. kohta oleks majandustegevuse aastakava vastu võetud või pikendatud 2009. a vastuvõetud tasude kehtivust. Õige on see, et maakohus on otsuses viidanud Harju Maakohtu 16.05.2013 jõustumata otsusele, millega tunnistati hageja 26.07.2011 üldkoosoleku otsus nr 10 kehtetuks, kuid eeltoodu ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Pigem on kohus viitega eeltoodud otsusele rõhutanud ainult seda, et poolte vahel on seoses vee eest tasumisega ka muid vaidlusi. Maakohus on põhjalikult analüüsinud hageja nõudeid iga teenuse ja makse kaupa ning kolleegiumil ei ole maakohtu põhjendustele midagi lisada. Kuna kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.

8(9)

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Maakohtu menetluskulud on õigesti jäetud hageja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.