1.3.Hageja ja kostja kinnitavad, et pärast punktis 1.1 sätestatud kompromissisumma tasumist ei oma pooled teineteise suhtes mistahes nõudeid ega etteheiteid seoses tsiviilasja nr 2-24-18115 esemeks olevate õigussuhetega.
1.4.Hageja ja kostja ei avalda kompromissi sisu kolmandatele isikutele.
1.5.Hageja ja kostja on teadlikud asjaolust, et kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.
2.Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
3.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 140 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXX.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18115.
5.Asendada jõustunud määruse avaldamisel kostja nimi tähemärgiga ning jätta tema registrikood avalikustamata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing EDROC (hageja) esitas 29.11.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille aluse hageja kohustus vahetama sõiduki VW Transporter 2.0D registreerimisnumbriga XXX heitgaaside retsirkulatsiooniklapi koos jahutiga. Hageja teostas tellitud töö 18.09.2024 ning kostja võttis töö vastu. Teostatud töö eest esitas hageja kostjale arve nr 3044 summas 1152,20 eurot. Kostja teostatud töö eest ei tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 1152,20 eurot.
3.Kohus võttis hagi 23.12.2024 määrusega menetlusse.
4.Pooled sõlmisid 21.04.2026 toimunud kohtuistungil kompromisslepingu. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud sellest, et kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
8.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2/3
9.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
11.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
13.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust hageja kontole nr
XXXXXXX.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot, hageja kontole nr XXXXXXX.
15.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust.
16.TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kostja palub asendada jõustunud kohtumääruses kostja nimi initsiaalide või tähemärgiga ja mitte avalikustada kostja registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab kostja taotluse ja asendab kostja nime tähemärgiga ning ei avalikusta kostja registrikoodi. Käesolev kohtumäärus ei sisalda kostja aadressi. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.