Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluse käik 25.10.2013 esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) Harju Maakohtule hagi ART Turbo OÜ vastu võlgnevuse 491 997, 77 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank Eesti filiaal ja kostja 09.08.2013 faktooringulepingu, millega sai kostja õiguse esitada arveid faktoorimiseks ning hageja pidi arveid kokkulepitud eeltingimustel faktoorima 09.08.2013 kuni 09.08.2014. Kostja juhatuse liige A I esitas Danske Bank A/S Eesti filiaalile faktoorimiseks arve nr 218 summas 547 965 eurot, kinnitades selle faktoorimise õiguse olemasolu. Hiljem saatis A I Danske Bank A/S Eesti filiaalile e-kirjaga rahvusvahelise kaubaveo saatekirja (CMR). CMR-i väljastanud FIE Arno Keerma tegelikkuses veokile kaupa peale ei laadinud ning ei oleks tohtinud sellest tulenevalt ka CMR-i kostjale edasi anda. Hageja tugines faktooringuavansi väljamaksmisel esitatud saatelehele ja arvele, mis kujutas endast kinnitust müügilepingu olemasolu ning kauba tarne kohta ja eeldas, et kaup on ostjale Euro Car Parts LTD saadetud. Ostja kinnitas, et on kauba tellinud, kuid kaup ei ole veel kohale jõudnud. OÜ Art Turbo palkas uueks transpordikorraldajaks logistikafirma ACE Logistics Estonia AS, kes korraldas kauba transpordi Tartusse vastavalt kokkuleppele ning koostati riigisisene veokiri ja CMR. Probleem tekkis kauba edasisaatmisel Inglismaale, kuna ACE Logistics Estonia AS-i tellitud veofirma keeldus kahtlast kaupa Inglismaale vedamast. Tollitöötajate poolt läbi viidud kontrolli käigus selgus, et kahes kastis ei olnud sõidukite ja veokite mootorite turbolaadurid, mis oleksid pidanud olema, vaid hoopis kiviklibu. Kostja rikkus faktooringulepingut ning ebaõigete ja eksitavate andmete teadliku esitamisega (faktooringuga finantseeritud kaup reaalselt puudus) tegutses eesmärgil saada alusetu faktooringuavanss. Hageja kandis kostja poolt esitatud informatsiooni ja tahteavalduse alusel kokku kostjale üle 493 168 eurot. Seda summat ei ole kostja vaatamata nõudmistele hagejale tagasi maksnud. 22.10.2013 esitatud regressiteatises andis hageja kostjale vastavalt faktooringulepingule aega kuni 24.10.2013 Danske Bank A/S Eesti filiaalilt tagasi osta arve nr 218 ehk tasuda 493 168 eurot. Kuivõrd osaliselt õnnestus kostja kontol olevatest vahenditest võlgnevust vähendada, on hageja nõude suuruseks 491 997, 77 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse kostja pangakonto arestimiseks ja kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Hageja hinnangul näitas kostja oma käitumisega, et ta ei täida võetud kohustusi ja et ta ei kavatse hageja nõuet vabatahtlikult täita. Nii esitas kostja juba faktooringulepingu alusel raha saamisel valeandmeid asjaolude kohta, mida teades ei oleks hageja väljamakset teostanud. Probleemide ilmsikstulekul kauba osas (faktooringuga finantseeritud kaup reaalselt puudus ja tegemist oli kiviklibuga) hoidis kostja hagejaga suhtlemisest kõrvale ning esitas ebausutavaid väiteid toimunu kohta ja hagejalt saadud raha kasutamise osas. Kostja majanduslikud näitajad ei võimalda eeldada nõude rahuldamist. Hageja hinnangul eksisteerib reaalne oht, et hagi tagamata jätmisel ei ole hageja nõude rahuldamine kostja suhtes võimalik, kuna hagejale teadaolevalt on ainsaks kostjale kuuluvaks varaks Harju maakonnas xxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi, muud arvestatavat vara, mille arvelt hageja saaks oma nõuet rahuldada, kostjale ei kuulu. Seetõttu palus hageja kohtul hageja õiguste kaitsmiseks ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks seada kohtulik hüpoteek kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxxxx, aadressiga xxxxxxxxxxxxxx maakond, summas 100 000 eurot ning arestida kostja pangakonto AS-s Swedbank nr 221044036819 summas 391 997, 77 eurot.

Kui kohus peab hageja taotletud hagi tagamise abinõusid põhjendamatuteks, palub hageja hagi tagamise korras seada kostja kinnisasjale käsutamise keelumärge, et vältida selle võõrandamist või koormamist kolmandate isikute kasuks. Hageja hinnangul ei koorma hageja taotletud hagi tagamise abinõu kostjat ülemääraselt. Kostja positsioon ei halvene seoses hagi tagamisega, kuna alternatiivselt esineb hagejal ilmselgelt nõue vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. 01.11.2014 esitas hageja täiendava hagi tagamise avalduse. Avalduse kohaselt on hageja saanud teada, et kinnistu Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus võõrandati vahetult peale hagi tagamise taotluse esitamist ja enne hagi tagamise määruse tegemist Marshalli Saarte Vabariigi äriühingule Ricus Corporation. Tehingud Marshalli Saarte Vabariigi ühingutega on Eesti majanduskäibes äärmiselt ebatavalised ning viitavad tavapäraselt tehingule seotud osapoolte vahel. Sellise tehingu ainsaks eesmärgiks saab olla hageja nõude rahuldamise vältimine. Hagi tagamise avaldus esitati 25.10.2013, määrus tehti 29.10.2013, võõrandamistehing aga 28.10.2013. Seetõttu ei saadud hagi tagamise määruse alusel kohtulikku hüpoteeki kinnistusregistrisse sisse kanda, kuna kinnistu ei kuulunud enam OÜ-le Art Turbo. Kuna kostja tegevuse ilmselge eesmärk oli kõrvale hoida hageja nõude täitmisest, on viivitamatult vajalik uue hagi tagamise määruse tegemine. Hageja taotles endiselt kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnistule, kuna kuni kinnistusraamatu kandemuutmiseni on tegemist vana omanikuga ja kostja poolt tehingu tegemine hagi tagamise vältimise eesmärgil oli ilmselge. Alternatiivselt – kui kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole võimalik, siis seada kinnistule viivitamatult keelumärge, et vältida selle edasivõõrandamist ja koormamist. Keelumärge tagaks sellisel juhul ka vara tagasivõitmise võimaluse täitemenetluses. Täiendavalt palus hageja kostja kontode arestimist laiendada ka teistele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, kuna selgus, et kostja oli raha AS-s Swedbank asuvalt kontolt ära kandnud ning arestitud sai vaid ca 15 000 eurot. Kinnistu müügilepingust nähtuvalt peaks kinnistu registriosa numbriga 11846802 müügi eest kostjale laekuma 92 000 eurot, kuid hageja ei tea, millisele pangakontole raha laekub. Kinnistu võõrandamine näitab ka selget tahet vältida Harju Maakohtu hagi tagamise määruse ja kohtuotsuse täitmist, mistõttu palus hageja hagi tagada palutud viisil. Kuivõrd hagi tagamise abinõude kohene rakendamine oli vältimatult vajalik hageja õiguste kaitseks, palus hageja TsMS § 383 lg 12 ja lg 2 alusel määrata tagatise maksmise ajaks hagi tagamise määruse tegemisest hilisem aeg, et vältida hageja õiguste pöördumatut kahjustumist. Tuginedes TsMS § 445 lg-le 2 palus hageja jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni lahendi täitmiseni. Maakohtu 29.10.2013 määrus Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Kohtu hinnangul on hageja esitatud asjaoludele tuginedes hagi tagamine põhjendatud. Kostjale kuuluv pangakonto nr 221044036819 tuleb hageja kasuks arestida 391 997, 77 euro ulatuses. Hagi tagamise avalduses märgitud asjaoludel puudub kostjal muu arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik kohtulahendit täita. Hageja tegi usutavaks, et käesoleval juhul alternatiivset mõistlikku võimalust hagi tagamise abinõu osas ei ole ja hagi tagamata jätmisega võiks kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Kohtu arvates on kostja arvelduskonto arestimine proportsionaalne TsMS § 378 lg 4 mõttes, kuna ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pidada põhjendatuks. Hageja esitatud asjaoludele tuginedes tuleb hagi tagamise avaldus ka kohtuliku hüpoteegi seadmise osas rahuldada, kuid jätta rahuldamata kinnisasjale käsutamiskeelu seadmiseks. Kohus pidas põhjendatud hagi tagamise abinõuks kostja omandis olevale Harju maakonnas xxxxxxxxxxxx asuvale kinnisasjale (registriosa numbriga xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi summaga

100 000 eurot seadmist hageja kasuks. Kohtu arvates on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamine ning hagis esitatud nõuete täitmise tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kohus ei pidanud kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostja jaoks põhjendamatult koormavaks. Kohaldatav abinõu on taotletava eesmärgiga proportsionaalne, kuna võimaldab kostjal jätkata vara kasutamist senisel viisil. Maakohtu 04.11.2013 määrus Kohus leidis, et hageja täiendav taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitatud asjaoludele tuginedes on põhjendatud seada xxxxxxxxxxx asuvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxxxx) käsutamise keelumärge Danske Bank A/S kasuks, eesmärgiga takistada nimetatud kinnistu edasivõõrandamist. TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse. Käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärke seadmine on muu abinõud TsMS § 378 lg 1 p 10 mõttes, mille abil saab kohus hagi tagada, pidades silmas TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud olulise kahju vältimise eesmärki. Samuti, võttes arvesse, et hagi tagamise korras arestiti kostja pangakonto AS-s Swedbank vaid summas 14 755, 18 eurot, määras kohus arestida ART Turbo OÜ pangakontod kõigis Eestis asuvates krediidiasutustes 477 242, 59 (491 997, 77-14 755, 18) euro ulatuses Danske Bank A/S kasuks. Kuna hageja tasus hagi tagamise tagatise summas 24 599, 88 eurot, ei pidanud kohus vajalikuks nõuda täiendavat tagatist (TsMS 383 lg-d 1 ja 2). Hageja taotluse kinnisasjale Kungla põik 1 (registriosa 11846802) täiendavalt kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ja kinnistusosakonna keelamiseks kannete tegemiseks kinnistu edasivõõrandamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna ei pidanud neid põhjendatuiks. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu 29.10.2013 ja 04.11.2013 määrused tühistada. Maakohus on 29.10.2013 määruse tegemisel eksinud TsMS § 465 lg 2 p 8, TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 (koostoimes TsMS § 463 lg 2) vastu, kuna rikkus määruse põhjendamise kohustust. Samuti on kohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, jättes kontrollimata hagi tagamise vajaduse põhistatuse ning seades kohtuliku hüpoteegi kinnisasjale, mis kostjale ei kuulu. Kohus ei ole kontrollinud ja analüüsinud kostja majanduslikku olukorda. Määrusest ei selgu, et kohus oleks hagi tagamisel analüüsinud alternatiivseid võimalusi kostja pangakonto arestimisele ning mis asjaoludele tuginedes tegi järelduse, et hagi tagamiseks alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole. Kostja hinnangul jättis maakohus ka 04.11.2013 määruse tegemisel kontrollimata hagi tagamise vajaduse põhistatuse ning kohaldatavate abinõude proportsionaalsuse. Samuti on kohus rikkunud põhjendamise kohustust. Kohus eksis menetlusõiguse normide vastu, seades käsutamise keelumärke kinnisasjale, mis ei kuulu kostjale. TsMS § 378 lg 1 p-st 10 sellist võimalust ei tulene. Seoses vaidlusaluse kinnistu võõrandamisega äriühingule Ricus Corporation peab kostja vajalikuks selgitada, et kinnistu (registriosa nr 11846802) võõrandamise kohustustehing ja asjaõigusleping olid sõlmitud 28.10.2013 ehk ajal, mil kostja ei teadnud käesoleva hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisest. Igasuguste kahtluste vältimiseks kostja selgitab, et vaidlusaluse kinnistu võõrandamine oli ammu planeeritud tehing, mille eesmärgiks oli täiendavate käibevahendite saamine. Kinnistu võõrandati hinnaga 92 000 eurot, mis vastas kinnistu turuhinnale.

Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hagi tagamine toimub TsMS § 384 lg 1 kohaselt hiljemalt hagi tagamise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval ning selle käigus kostja poolt viidatud „majandusliku seisundi eelkontrolli läbiviimine“ viisil, mis annaks kostja pretensioonide kohaselt täieliku pildi kostja majanduslikust seisundist, ei ole mõeldav, kuivõrd see eeldaks kostja majandustegevuse hindamist ning finantsaruannetega põhjalikku tutvumist. Eelkõige saab kohus hagi tagamisel arvesse võtta seda, kas avalikest registritest nähtuvalt kostjale mingit vara kuulub. Hagi tagamise avaldusega koos esitas hageja lisad 18 ja 19, milles nähtus kostja varaline seis – kostjale kuulus vaid üks kinnistu. Nimetatud kinnistu on tänaseks kostja poolt võõrandatud Marshalli Saarte äriühingule. Kostja väidetega konto arestimise ebaproportsionaalsusest on vastuolus fakt, et konto õnnestus sellel puuduvate rahaliste vahendite tõttu arestida üksnes ca 15 000 euro ulatuses. Kui kostjal puuduvad arvelduskontol rahalised vahendid, siis ei saa kontode arestimine kuidagi kostjat tema poolt viidatud viisil kahjustada. Ühtlasi on kontode arest jätkuvalt vajalik tulenevalt sellest, et hagejale teadaolevalt võib kostja konto(de)le olla lähiajal laekumas suurem summa raha, mis tuleneb kostja poolt oma ainukese väärtusliku vara võõrandamisest käesoleva kohtumenetluse ajal. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 29.10.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada. Kohtumäärus tuleb tühistada osas, millega kohus seadis kinnisasjale Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus kohtuliku hüpoteegi Danske Bank A/S kasuks. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt saab hüpoteegi seada kostjale kuuluvale kinnisasjale. Määruse tegemisel ei kuulunud kõnealune kinnisasi enam OÜ-le ART Turbo, vaid oli 28.10.2013 võõrandatud äriühingule Ricus Corporation. Kuna kinnisasi oli vahetult enne hagi tagamist võõrandatud, ei olnud kinnisasjale võimalik hüpoteeki seada. Pealegi, kui kohus asus oma hilisemas määruses seisukohale, et hagi tagamiseks tuleb seada samale kinnistule keelumärge, siis juba üksnes seetõttu tuli kohtulik hüpoteek kui varasem hagi tagamise abinõu tühistada. Muus osas tuleb Harju Maakohtu 29.10.2013 määrus jätta muutmata. Maakohus on määruses hagi tagamise vajadust põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja pangakonto arestimisega kostja õigusi ebamõistlikult kahjustatud. Antud juhul puudusid hagi tagamiseks muud alternatiivsed mõistlikud võimalused. Kostjal puudus muu arvestatav vara. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud. Arvestades hageja nõude suurust, hagi tagamise avalduses esitatud asjaolusid ja hageja poolt kirjeldatud kostja varalist seisundit, oli õigustatud hagi tagamiseks arestida kostja pangakonto AS-s Swedbank. Harju Maakohtu 04.11.2013 määruse tühistamiseks ei ole alust. Hageja taotletud hagi tagamise abinõu - arestida ART Turbo OÜ pangakontod kõigis Eestis asuvates krediidiasutustes 477 242, 59 euro ulatuses - on sobiv ja proportsionaalne, sest kostja pangakonto arestimine AS-s Swedbank ei andunud soovitud tulemust (arestimise ajal oli kontol vahendeid vaid 14 755, 18 euro ulatuses). Samuti puudub kostjal kinnisvara, mistõttu arvete arestimine ongi praktiliselt ainus reaalne võimalus hagi tagamiseks. See, et kohus tagas hagi keelumärke seadmisega kinnisasjale, mille kostja oli vahetult pärast hagi esitamist võõrandanud, ei ole hinnatav TsMS §-s 378 sisalduvate normide rikkumisena. Maakohus märkis õigesti, et TsMS § 378 lg 1 p-s 10 nimetatud muuks abinõuks võib alla ka käsutuskeelu nähtavaks tegemine keelumärke kandmisega registrisse,

takistamaks kolmandal isikul kinnistu edasist võõrandamist, mis võiks raskendada hagi rahuldava otsuse täitmist täitemenetluses, mille käigus võib tekkida vajadus tehingu tagasivõitmiseks. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 ja §-st 463 lg-st 2 ei riku keelumärke seadmine ka kostja õigusi ega huve, kuna kõnealune kinnistu ei kuulu enam kostjale. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaebuse esitamise suhtes. Seetõttu ei ole määruskaebuse väited kinnisasjale keelumärke seadmise ebaõigsuse kohta oma sisult ka asjakohased.

Ü. Jänes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.