Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Seesam Insurance AS esitas 15.10.2012 Kehtna valla vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 2206,44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 367,54 eurot ja alates 16.10.2012 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja sõlmis Kehtnas XXX asuva korteriomandi (kindlustatud korter) omaniku IR-ga korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu. Kindlustusperioodil, täpsemalt 16.10.2009, 24.– 25.03.2011 ja 22.10.2011, sai korter veekahjustusi, mis tulenesid korteri kohal YYY asuvast kostjale kuuluvast korteriomandist, mida kasutatakse valla sotsiaalkorterina. 16.10.2009 toimunud juhtumi (I kahjujuhtum) põhjuseks oli kanalisatsioonišahtis asunud katkine kanalisatsioonitoru. Lekke tagajärjel sai kahjustusi kindlustatud korteri köögi lagi, põrand ja osaliselt ka välissein. 24.–25.03.2011 toimunud juhtumi (II kahjujuhtum) põhjuseks oli asjaolu, et kostja korteri köögis oli valamu kanalisatsioonitoru ummistunud ja see põhjustas lekke, mille tagajärjel sai kahjustusi kindlustatud korteri köögi lagi ja põrand. 22.10.2011 toimunud juhtumi (III kahjujuhtum) põhjuseks oli kostja korteri elanike hooletus, kuna köögi kraanikauss oli nõudest ja toidujäätmetest ummistunud ning vesi oli kraanis jooksma jäetud, mille tagajärjel sai kahjustusi kindlustatud korteri köögi lagi, seinad ja põrand. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale korteri taastamiskulud I kahjujuhtumi puhul 714,74 euro ulatuses, II kahjujuhtumi puhul 648,31 euro ulatuses ja III kahjujuhtumi puhul 843,39 euro ulatuses, kokku 2206,44 eurot. Kuna hageja on kindlustusvõtjale korteri taastamiskulud 2206,44 eurot hüvitanud, on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kostja vastu selles ulatuses üle läinud. Kuna kostja rikkus korteriomandi koosseisu kuuluva ehitise reaalosa (korteriomandi reaalosa) korrashoidmise kohustust korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 mõttes, tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Kostja ei ole tõendanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kui peaks selguma, et I ja II kahjujuhtum said alguse korteriomanike kaasomandi osast, vastutab kostja KOS § 11 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 ja § 75 lg 1 järgi teiste korteriomanikega solidaarselt ning võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, s.o kahju hüvitamist kostjalt. Kuna kostja on viivitanud kahju hüvitamisega, peab ta alates kahjujuhtumitest teadasaamisest maksma ka seaduses sätestatud määras viivist. I kahjujuhtumist sai kostja teada hiljemalt 11.08.2010, II

kahjujuhtumist hiljemalt 16.02.2012 ja III kahjujuhtumist hiljemalt 30.04.2012, mil kostja vastas hageja nõuetele.

tagajärjel sai kindlustatud korter veekahjustusi, on kostja rikkumise ja kahjustuste tekkimise vahel põhjuslik seos. Kostja arusaam ei ole õige, et korterit üürile andes ja korteri sihipärast kasutamist võimaldades on kostja KOS § 11 lg 2 järgi taganud, et üürnik täidaks KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi. Kuna II ja III kahjujuhtum toimusid, ei saa väita, et kostja oleks taganud, et üürnik ei riku KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid. KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid II ja III kahjujuhtumi puhul ei esine. Kuna kindlustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud ja pooled ei vaidle kahju suuruse üle, tuleb kostjal hüvitada hagejale II ja III kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju 1491,70 eurot ning tasuda kohustuse täitmisega viivitamise tõttu seaduses sätestatud määras viivist kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus 13.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi I kahjujuhtumi põhinõudes summas 714,74 eurot rahuldamata ja palub teha uus otsus, millega hagi vaidlustatud põhinõudes rahuldada. Alternatiivsena palub hageja tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi I kahjujuhtumi põhinõudes summas 714,71 eurot rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi summas 15,10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus rikkus otsuse tegemisel selgitamiskohustust ning kohaldas ja tõlgendas ebaõigesti materiaalõiguse normi, mille tulemusena on kohus hagi rahuldamata jätmise osas jõudnud ebaõige otsuseni. Kohus ei võtnud põhjendatud seisukohta hageja kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks peab hageja tõendama kostja korteriomandi reaalosas asunud kanalisatsioonitoru katkimineku põhjust, arvestades hageja esitatud nõude õiguslikku argumentatsiooni KOS §-i 11 kohaldamisest. Samuti jääb hagejale otsuses arusaamatuks, kuidas ja millist kostja rikkumist peab hageja tõendama, et kostjal tekiks vastutus teistele korteriomanikele põhjustatud kahju eest KOS § 11 sätete järgi. Otsus on osas, milles hagi on jäetud rahuldamata, õigusliku põhjenduseta. KOS § 11 lg 1 sätestab korteriomaniku üldise hoolsuskohustuse, mis seisneb selles, et nii korteriomanik kui ka tema perekonnaliikmed ja muud korterit kasutavad isikud peavad hoidma korteriomandi reaalosa ja ka kaasomandi eseme korras ning valdama seda viisil, mille tõttu ei tekiks teistele korteriomanikele kahju. Eeltoodust tulenevalt ei tohi korteriomanik ei korteriomandi reaalosa ega kaasomandi eset vallates ja kasutades tekitada mõjutusi, mis ületaksid omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid ning tagama, et ka korterit kasutavad isikud seda ei teeks. Hageja hinnangul on kostja korteriomandis asunud katkise kanalisatsioonitoru kui kaasomandi eseme tõttu vee valgumine alumisele korrusele IR korterisse sellisel määral, et seal tekkis oluline veekahjustus, selliseks mõjutuseks, mis väljub korteriomandi tavakasutuse mõjudest. Seega on hageja arvates tõendamist leidnud kostja KOS § 11 lg 1 p 1 rikkumine. KOS § 11 järgi ei ole kostja vastutuse tekkimiseks vajalik tema süü. Juhul, kui ühe korteriomaniku korteriomandi reaalosas asunud kaasomandi esemest tekib kahju teisele korteriomanikule, nagu käesoleval juhul, on see käsitletav KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumisena, mistõttu vastutab kostja kahju põhjustamise eest, va juhul, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Kõnealuses asjas ei ole kostja oma rikkumise vabandatavust tõendanud.

Hageja märgib, et jääb oma hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, et kuivõrd KOS § 11 lg 3 kohaselt on korteriomaniku vastutuse näol tegemist süüst sõltumatu vastutusega, ei oma kostjale etteheidetav tegevus või tegevusetus tähtsust ning hageja ei peagi seda tõendama. Lisaks on kui mitte võimatu, vähemalt ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus eeldada, et hageja saaks tõendada kahju põhjustanud konkreetset kostja tegu või tegevusetust, kuivõrd kostja korteriomandis toimuv ei ole hageja mõjusfääris. KOS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse reguleerimata küsimustes korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kuivõrd kõik Kehtnas Kooli 13 asuva elamu korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi elamu kanalisatsioonitorusid ühiselt ning ka vastutavad ühiselt nende korrasoleku eest, on AÕS § 75 lg 1 järgi kõigil Kehtnas Kooli 13 asuva elamu korteriomanikel tekkinud vastavalt temale kuuluvale osale kohustus kanda asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuivõrd kõik korteriomanikud kannavad kaasomandi esemesse kuuluva katkise kanalisatsioonitoru tõttu tekkinud kahju ühiselt ning kahjustatud isik Ivar Rumm on enda osa kahjust ja enamgi veel kindlustuslepingujärgse omavastutusena kandnud, on tal elamu kaasomandi eseme ühe omanikuna VÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda teistelt korteriomanikelt või ka mõnelt neist solidaarselt enda korteriomandile tekkinud kahjustuste hüvitamist. Seega on kõikidel Kehtnas kooli 13 asuva elamu korteriomanikel tekkinud KOS § 11 lg 1 p 1, § 15 lg 1, AÕS § 72 ja § 75, VÕS § 65 lg 1, lg 2 ja § 137 lg 1 järgi solidaarkohustus IR korteriomandi kahjustuste hüvitamiseks ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täielikku täitmist. Hageja jääb kaebuses oma 07.01.2013 toimunud kohtuistungil avaldatu juurde ja palub juhul, kui kohus asub seisukohale, et teised korteriomanikud, sh kostja, ei vastuta hageja ees solidaarselt, alternatiivselt 16.10.2009 toimunud kahjujuhtumist tekkinud kahju hüvitada korteriomanike osavastutuse järgi, s.o rahuldada hagi kostja korteriomandi suurusele vastava kahjuhüvitise osas summas 15,10 eurot. Apellatsioonkaebus 22.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, milles see osaliselt rahuldati ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Maakohtu otsusest ei selgu, mis kaalutlustel jäeti arvestamata KOS § 11 koosseisulised tunnused. Viidatud sätte sõnastus ega selle mõte ei kohusta kostjat aktiivselt tegutsema korteris üürniku asemel, kui see jätab oma kohustused täitmata. Kohus ignoreeris KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 koostoimest tulenevat sõnaselget üürniku kohustust hoida korter korras ja järgida tavakasutuse nõudeid. Kohus tegi ebaõige järelduse, et ummistumiste tõttu ei taganud kostja korteri reaalosade korrasolekut. Vaieldamatult välistab KOS § 11 lg 1 p 1 kostja vastutuse üürniku hooletu tegevuse tagajärjel kanalisatsioonitorustiku (II kahjujuhtum) ja kraanikausi (III kahjujuhtum) ummistumisest tekkinud kahjude korral. Korrasoleku tagamiseks ja tavakasutust ületavate mõjude ärahoidmiseks oleks üürnikul piisanud veekraani kinnikeeramisest, ummistuse likvideerimisest torustikus ning kraanikausi vabastamisest jäätmetest ja toidunõudest. Ummistumistega seotud küsimused kuuluvad VÕS § 276 ja 280 järgi ainult üürniku kohustuste hulka.

Omaniku vastutuse aluseks olevad KOS § 11 koosseisulised tunnused on: omanik peab olema korteri otsene kasutaja, ainult kasutaja peab täitma korrashoiu ja tavapärase kasutuse kohustust, mittekasutajast omanikul on kohustus kindlustada tingimused kasutaja õiguspäraseks käitumiseks ja omaniku vastutus järgneb ainult oma kohustuste rikkumise eest, mis tähendab õigusvastase teo toimepanemist. Antud asjas saaks vastutust kohaldada mittekasutajast kostja suhtes KOS § 11 lg 2 ja lg 3 koostoimes ainult tagamiskohustuse rikkumisel. Kostja vastutuse aluseks olevaid koosseisulisi tunnuseid ei ole asjas tuvastatud. Leides, et kahjujuhtumite toimumise tõttu ei saa väita, et kostja oleks taganud üürniku poolt KOS § 11 lg 1 p 1 mitterikkumise, on kohus muutnud tagamiskohustuse hoomamatuks. Kohtu hinnang ei vasta seadusandja tahtele. KOS § 11 ei nõua üürniku õiguspärase käitumise tagamist. Ka ei saa loogiliselt kostja rikkumist tõendada kahju tekkimine kui tagajärg. TsÜS § 5 kohaselt on rikkumise tuvastamine kostja õigusvastase teo kindlakstegemine. Ebaõige on kohtu seisukoht, et korteri üürile andmisega ja selle sihipärase kasutamise võimaldamisega pole kostja KOS § 11 lg 2 järgi taganud, et üürnik täidaks KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi. I kindlustusjuhtumi osas nõude rahuldamata jätmise põhjendustena märkis kohus otsuses, et ei ole esile toodud, milles kohustuste rikkumine seisnes, pole tõendatud kostja poolt KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 sätestatud kohustuste rikkumine ning ühtlasi ei selgu väitest, et ei tagatud kanalisatsioonitoru korrasolekut, piisavalt rikkumise sisu. Järgnevate kahjujuhtumite puhul ei arvestanud kohus märgitut ning otsusest järelduvalt tõendab kostja rikkumist ainuüksi kahju tekkimine. Kohus jättis esile toomata rikkumise kirjelduse ja sisu ning tuvastamata KOS konkreetsete sätete rikkumise. Kohus ei aktsepteerinud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-41-05 p 12 seisukohta, et nõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones kohustuste rikkumine. Rikkumise tuvastamata jätmise tõttu välistavad kostja vastutuse Riigikohtu lahendi nr 3-2-169-06 p-s 15, lahendi nr 3-2-1-38-05 p-s 9 ja lahendi nr 3-2-1-117-08 p-s 12 esitatud seisukohad. KOS § 11 lg 3 kohaselt omanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab rikkumise vabandatavust. Üksnes konkreetse kirjeldusega rikkumise korral on kostjal võimalik esile tuua ka konkreetseid vastuväiteid ja vabandatavaid asjaolusid. Kohus ületas hageja kasuks oma pädevust, lugedes tõendatuks konkretiseerimata teo, mille kohta puudusid tõendid. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg 6 nõuet olla seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimiseks KOS § 11 järgi ei toonud hageja rikkumisena esile ühtki konkreetset faktilist asjaolu ega esitanud ühtki tõendit olematu asjaolu kinnituseks. Seega luges kohus tõendatuks rikkumise, mille kinnituseks pole ühtki tõendit. Antud asjas käsitles kohus tõendatud asjaoluna vastustaja paljasõnalist ja konkretiseerimata väidet rikkumisest. Kohus jättis arvestamata kohtukõne kirjalikes teesides kostja poolt Riigikohtu lahendi nr 3-21-41-09 p-st 13 tuleneva järelduse vastutuse aluseks oleva õigusnormi koosseisuliste tunnuste olemasolu kontrollimisest. Kostja väidete ignoreerimisega rikkus kohus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudest tulenevat vastamis- ja põhjendamiskohustust. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.05.2013 otsusega maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas. Hagi rahuldamist, viivise väljamõistmist ja

menetluskulude jaotust puudutavas osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja mõistis Kehtna vallalt Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõla 1506,80 eurot, viivise 15.10.2012 seisuga 65,44 eurot ning alates 16.10.2012 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumata osalt kuni põhivõla tasumiseni. Esimese astme kohtu menetluskulud ja apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus 40 % ulatuses Seesam Insurance AS-i kanda ning 60 % ulatuses Kehtna valla kanda. 11.12.2013 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis lisaks maakohtule Kehtna vallalt Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõla 15,10 eurot, samuti osas, milles hageja põhinõue jäeti rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendas otsuse õiguslikke põhjendusi. Tühistatud osas saatis Riigikohus tsiviilasja Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsus on jõustunud osas, milles Kehtna vallalt mõisteti Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõlg 1491,70 eurot ning viivis 15.10.2012 seisuga 65,44 eurot ja põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Riigikohtu 11.12 2013 otsusega nr 3-2-1-129-13 on otsus jõustunud osas, milles on kostjalt välja mõistetud põhivõlg 1491, 70 eurot ja viivis II ja III kahjujuhtumi hüvitamiseks. Arvestades TsMS § 651 lg 1 kuulub apellatsiooni korras läbivaatamisele maakohtu otsus I kahjujuhtumi kahjuhüvitise nõudes. Kostja otsust eelnimetatud nõude osas ei ole vaidlustanud. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 punkti 16 kohaselt ei ole otsus vaidlustatud viivise nõudes, millest tulenevalt on otsus viivise rahuldamata jätmisel I kahjujuhtumi osas jõustunud. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et maakohtu otsus vaidlustatud osas kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud, milles vaidlus puudub: ● hageja oli sõlminud kindlustuslepingu IR-le kuuluva ja Kehtnas XXX asuva korteri osas; ● kindlustatud korter sai kahjustatud veeavarii tõttu 16.10.2009, mille põhjuseks oli kanalisatsioonišahtis asunud katkine kanalisatsioonitoru; ● kostja korterit kasutas kahjujuhtumi ajal üürnik; ● hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 714,74 eurot. Vaidlus puudus selle üle, et I kahjujuhtumi põhjuseks olnud kostja korteriomandi reaalosa läbinud kanalisatsioonitorustik ei kuulunud kostja korteriomandi reaalosas koosseisu ning kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg 2 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas ja millisel alusel vastutab kostja kindlustatud korteri I kahjujuhtumi eest. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole selgitanud, mis põhjustas kanalisatsioonitoru katkimineku, milleks võib olla erinevaid põhjusi, siis ei ole tõendatud, et kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi.

KOS §11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seejuures korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Kõigil kaasomanikel on kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud. Sama tuleneb ka AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kaasomanikel on ka ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Seega on kõik korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-129-13, tühistades Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2013 otsuse, andis selgituse materiaalõiguse kohaldamise kohta. Nimelt,“...kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Vastutuse aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja lisaks kohustuste rikkumisele tuleb tuvastada ka muud praeguse otsuse p-s 22 märgitud vastutuse eeldused. Korteriomaniku vastutust ei välista asjaolu, et korteriomanik on andnud korteri üürniku kasutusse. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes tehnosüsteemi kontrollimata ja tagamata selle korrasoleku), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.“ Vaidlus puudub, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest. Seega oli kostja kohustuseks esile tuua asjaolud kohustuse rikkumise vabandatavuse osas. Asjaolu, et korteris elas üürnik, ei oma õiguslikku tähendust. Samuti ei oma tähendust see asjaolu, et veelekke tekkimise hetkel ei olnud ka Kehtnas XXX korteris kedagi, kes oleks saanud koheselt midagi ette võtta kahju vähendamiseks. Seega ei ole kostja esile toonud sellist asjaolu, mis välistaks tema vastutuse. Riigikohus on eelnimetatud tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 asunud seisukohale, et üldjuhul korteriomanikevahelistes kahju hüvitamise nõuetes kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 1, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Kolleegium on seisukohal, et kaasomanikele kuuluv veetorustik sai lekkida eelkõige põhjusel, et kaasomanikud ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut. Seega on tegemist kaasomanike poolt kohustuse rikkumisega, mis annab aluse hagi rahuldamiseks VÕS § 1044 lg 1 alusel. Asjaolu, et kahju sai tekkida üksnes

kostja süü tõttu, ei ole tõendamist leidnud. KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei vastuta kostja korteriomanikuna korteriomandi reaalosa hulka mittekuuluva kanalisatsioonisüsteemi rikke eest ainuisikuliselt. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi kanalisatsioonisüsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahju olemasolus summas 714, 74 eurot, selle tekkimises veeavarii tagajärjel, vaidlus puudub. Toimiku materjalide kohaselt I kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest, kes jätsid täitmata KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuded. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimaselt tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 mõtte kohaselt, kui kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib nõude esitada ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. VÕS § 137 lg 2 käsitleb sisesuhet ehk kahju tekkimise eest vastutavate isikute omavahelist suhet. Eelnimetatud sätte kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega oli hageja, kellele läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude kostja kui solidaarvõlgniku vastu. Toimiku materjalide kohaselt I kindlustusjuhtumi osas on kindlustusvõtjale hüvitatud kahju osaliselt 14 183,20 kroonist 11 183, 20 krooni, s.o 714, 74 eurot, arvestatud on omavastutust 3000 krooni, s.o. 191, 73 eurot (I kd lk 39 40). Hageja põhjendas, et kui arvestada, et elamus on 6o korterit, siis kindlustusvõtja IR kui solidaarvõlgniku osa tekkinud kahjus on 15,10 eurot (906,47:60꞊15.10). Faktiliselt on talle hüvitatud kahju osaliselt, seega hüvitamata jäi suurem osa, kui on seda 15.10 eurot (I kd lk.106). Arvestades eeltoodut kuulub hageja nõue vaidlustatud osas rahuldamisele. Menetluskulu jaotus Riigikohtu otsusega tühistati otsus ka menetluskulude jaotamise osas. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Hageja taotles põhinõude ja kõrvalnõuete rahuldamist summas 2573,08 eurot, hagi kuulub rahuldamisele kõigi nõuete osas summas 2271,88 eurot, seega 88,26 % osas. Seega maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 88, 26 % ulatuses kostja kanda ja 11,74 % ulatuses hageja kanda.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.