Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Willi+Trading OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-8). Kostja tellis oma veokile hagejalt remonttöid, mille hageja teostas ja mille eest hageja väljastas kostjale 19.12.2012 arve nr 6026597 summas 5728,88 eurot, arve tuli tasuda hiljemalt 02.01.2013.a. Kostja on arve tasunud vaid osaliselt, 03.05.2013.a tasus kostja 200 eurot ja 11.06.2013.a 200 eurot. Kostja hoidub võla tasumisest süstemaatiliselt kõrvale ning käesolevaks ajaks kostja oma võlgnevust hagejale tasunud ei ole. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 5 328,88 eurot, viivised arvutatuna arvates 03.01.2013 kuni hagi esitamiseni kogusummas 1436,67 eurot ja viivised 0,1% hageja poolt kostjale esitatud arvest nr 6026597 tulenevast tasumata põhinõudest päevas, arvutatuna arvates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil hageja muutis nõuet viiviste nõude osas ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5328,88 eurot, viivised kuni hagi esitamiseni 341,42 eurot ja täiendav viivis alates hagi esitamise järgselt kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 24-27). Kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Põhivõlgnevuse osas summas 5 328,88 võtab kostja hagi õigeks ja esitab tasaarvestuse avalduse. Viiviste osas kostja hagi ei tunnista, kuna kostja ei ole hagejaga kokku leppinud viivisemääras 0,1% päevas. Hageja arvel märgitud viivist ei ole pooled eraldi läbi rääkinud ja tegemist on hageja kasutatava tüüptingimusega. Kostja on nõus seadusest tuleneva viivisemääraga. Kuna hageja viivitas ebamõistlikult kaua sõiduki remonttöödega (remont kestis 7.01.-28.01.2013) ja andis korduvalt katteta lubadusi remondi kohese lõppemise kohta, siis tekkisid kostjal märkimisväärsed kulud, milliste hüvitamises saavutasid pooled läbirääkimistel kokkuleppe ning hageja oli nõus hüvitama kostja poolt märgitud kulutused pooles ulatuses. Kostja esitas hagejale 3.06.2013.a arve nr S-39 summale 1 396,20 eurot maksetähtajaga 2.07.2013.a, mida hageja tasunud ei ole. Seega on kostja seisukohal, et nõuded tuleb tasaarvestada seisuga 02.07.2013.a ja põhinõude suuruseks oleks 3 932, 68 eurot. Kostja on seisukohal, et seadusjärgset viivist tuleb arvestada alates 03.01.2013.a summalt 5 728,88 eurot (alates 03.05.2013.a miinus 200 eurot ja alates 11.06.2013.a 200 eurot) ning alates 3.07.2013.a summalt 3 932,68 eurot. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 32-34). Kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutnud nõue vastavalt VÕS § 197 lg 1. Kostja ei ole oma nõuet hageja vastu sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Kostja väited talle kahju tekitamise kohta ei vasta tõele, samuti ei ole kostja esitanud hagejale arvet nr S-39.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja teostas kostjale kuuluvale veokile remonttöid arve nr 6026597;19.12.2012 (tl 13-14) kohaselt summas 5728,88 eurot Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõtte kohaselt. Kuna kostja on tasunud hagejale esitatud arvest hagejale ära 400 eurot (tl 8,18) ning tunnistanud hageja ees oma võlgnevust summas 5 328,88 eurot, siis kuulub nimetatud 5 328,88 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kuni hagi esitamiseni 18.09.2013.a 341,42 eurot ja täiendav viivis alates hagi esitamise järgselt kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 341,42 eurot perioodi 03.01.2013 kuni 18.09.2013.a eest. Hageja nõuab kostjalt täiendava viivise väljamõistmist alates 19.09.2013.a põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 5 328,88 eurolt alates 19.09.2013.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Tasaarvestus Kostja on seisukohal, et kuna hageja viivitas tööde tegemisega, siis tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 1 396, 20 eurot. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuseks on oluline, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõppevad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast. VÕS § 198 lg 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on tasaarvestuse avalduse teinud oma vastuses hagiavaldusele 30.10.2013.a (tl 24-27), hageja on kostja vastuse kätte saanud 01.11.2013.a (tl 30), seega sai hageja teada ka tasaarvestusavaldusest. Kostja nõude aluseks hageja vastu on arve nr S-39;03.06.20013.a summas 1 396,20 eurot (tl 28). Teisi dokumentaalseid tõendeid nõude tekkimise aluseks hageja vastu kostja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et nimetatud arve ei vasta raamatupidamise seaduses §-s 7 algdokumendile esitatud nõuetele. Arvel on märgitud tehingu sisuks lisa ja kuludeks - hotell Saksas, haagise ja kauba vedu, liisingu kulu, bussi sõidud, juhtide tasud, samas puudub tehingu alus ning ei ole ka arve koostanud isiku allkirja ega isikut. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab olla nõude tekkimise aluseks üksnes algdokument, mis on korrektselt vormistatud ja vastab seaduses sellele kehtestatud nõuetele. Kohus leiab, et antud arvelt ei kajastu, mis alusel on kostja vastu nõue summas 1 396,20 eurot esitatud. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tellitud töödega olnud viivituses, samuti ei nähtu see asjaolu eelpoolnimetatud esitatud arvest. Kuna kostja märgib, et tema nõude aluseks on nimetatud arve ning kohus asub seisukohale, et selline seaduse nõuetele mitte vastavalt vormistatud arve ei ole aluseks nõude tekkimisele, siis ei ole kostjal hageja vastu nõue tõendatud ning antud juhul puudub alus VÕS § 197 lg 1 kohaldamiseks. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja kogutud tõendeid kogumis rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 328,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 341,42 eurot, kokku 5 670,30 eurot ja alates 19.09.2013.a täiendava viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.