04.12.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-6318
Tsiviilasi
XXXhagi
XXXvastu
omandiõiguse
rikkumise
kõrvaldamise ning rikkumisest hoidumise nõudes 3 500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX(XXX, elukoht XXX) hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme (Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid, e-post [email protected] kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas (Advokaadibüroo Sirel & Partenrid, e-post [email protected]) 04.11.2015
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja XXX, hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre, vandeadvokaadi abi Reeli Kalme, kostja Aivar Virro, kostja lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas
RESOLUTSIOON
1.Hageja 09.11.2015 taotlus Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldada.
2.Parandada Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuistungi protokolli selliselt, et asendada protokolli lk 5 hageja esindaja sõnades kriminaalmenetluse aluseks oleva intsidendi kuupäev 19.04.2015 uue kuupäevaga 29.03.2015 ning politseisse pöördumise kuupäev 20.04.2015 uue kuupäevaga 30.03.2015.
4.Nõuda XXX XXXkuuluva eluruumi asukohaga Tallinnas aadressil XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, omandiõiguse rikkumise lõpetamist, milleks XXXeluruumist välja tõsta.
5.Nõuda XXX XXXkuuluva eluruumi asukohaga Tallinnas aadressil XXX edaspidisest omandiõiguse rikkumisest hoidumist.
6.Menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Välja mõista XXX XXXkasuks hageja menetluskulu summas 1 752 (üks tuhat seitsesada viiskümmend ja kaks) eurot.
8.Käesoleva
määruse
XXXhüvitamisele
jõustumisest
kuuluvatelt
kuni
täitmiseni
menetluskuludelt
(1
tuleb
XXXtasuda
eurolt)
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.04.2015 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ning selle 03.06.2015 täienduse kohaselt on XXX(hageja) Tallinnas aadressil XXX asuva korteri omanik. Korteriomand on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all. Hageja on omandanud korteriomandi müügitehinguga XXX(kostja) 06.08.2012. Kinnistusraamatu kannetes tehti muudatused ja omanikuna kanti XXXsisse 13.08.2012.
2.Hageja ostis korteri turuhinnaga 100 000 eurot, kuna kostja ei suutnud pangale laenu tagasi maksta ning pank oleks nõudnud korteri sundmüüki. Kinnisvarabüroo Uus Maa 2012 teise pooleaasta kohta kinnitab korteri müügihinna vastavust müügiaegsele turuhinnale.
3.Hageja on kõik müügilepingus fikseeritud rahalised kohustused müüja ees täitnud. Korteriomandi müügi hetkel olid hageja ja kostja elukaaslased, kes vaatamata korteriomandi võõrandamisele, jätkasid ühiselt korteriomandi kasutamist ühise elupinnana.
4.Poolte suhted on olnud halvad juba paar viimast aastat, hageja on palunud korduvalt kostjal elamispinnalt lahkuda ning kostja on lubanud seda viimase aasta vältel esimesel võimaluselt teha, kuid tulemusteta. Hageja enam kooselu jätkata ei soovi ja ei ole alust arvata, et poolte varasemaid häid suhteid on võimalik taastada.
5.Olukord on hageja jaoks kujunenud keeruliseks ja oluliselt kahju tekitavaks. Hageja kannab tahtmatult kostja elamiskulusid seoses elupinnaga kaasnevate laenumaksete; 2/3 osas kommunaalkulude ja osaliste toidukuludega. Hageja leiab, et kostja rikub alusetult tema omandiõigust Tallinnas XXX asuvale korteriomandile.
6.Kostja kasutab ja valdab korteriomandit seaduse või lepingulise aluseta. Hagejaga sõlmitud müügilepingust ega kinnistusraamatu kannetest ei nähtu kokkuleppeid kostja või kolmandate isikute poolt vara kasutamiseks. Eelnevast on hageja üheselt järeldanud, et asja kasutamiseks kostjal õiguslik alus puudub. Samas keeldub kostja eluruumi vabastamisest ja hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisest.
7.Hageja nõudis kostjalt korteriomandi valduse üleandmist esimest korda 14.01.2015, kui palus kostjal endale uus elukoht leida.
8.Tulenevalt eeltoodust palus hageja Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel: a) nõuda kostjalt hagejale kuuluva eluruumi asukohaga Tallinnas aadressil XXX, omandiõiguse rikkumise lõpetamist, milleks kostja eluruumist välja tõsta. b) Samuti palus hageja nõuda kostjalt hagejale kuuluva eluruumi edaspidisest omandiõiguse rikkumisest hoidumist.
9.03.06.2015 hageja täiendas hagi tulenevalt kostja vastuväidetest ning lisaks, et kuna kohtupraktikast ja pooltevahelisest käitumisest tulenevalt võib iseenesest tõlgendada, et hageja ja kostja on sõlminud suulise tähtajatu korteri tasuta kasutamise lepingu ja hageja on lepingu ka suuliselt üles öelnud (hageja on korduvalt väljendanud soovi, et kostja elupinna jäädavalt vabastaks), siis palub hageja kohtul täiendavalt:
c) tuvastada korteriomandi võimaliku suulise tasuta kasutamise lepingu kehtiv ülesütlemine. Seega tugines hageja täiendavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 ja § 393 lg 2.
10.08.07.2015 menetlusdokumendis märgib hageja lisaks, et kostjal on olemas kinnistu Otepääl ja seega ei jää kostja hagi rahuldamise korral elukohata.
Kostja vastus
11.Oma 29.05.2015 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata.
12.Kostja selgitab, et korter kuulus enne kostjale. Korter on olnud aastaid hageja, kostja ning nende ühiste laste elukohaks. Kuna kostjal on lapsi ka varasemast kooselust, käis hageja kostjale peale, et kostja müüks korteri hagejale, mille järgselt päriks korteri kunagi ainult poolte ühised lapsed. Seetõttu oli korteri võõrandamise tehingu puhul sisuliselt tegu hoopis kinkele iseloomuliku lepinguga, mitte müügilepinguga. Nimetatut kinnitab ka korteri müümine hagejale tunduvalt alla selle turuväärtuse ja asjaolu, et korteri eest saadud raha on läinud teistpidi tagasi poolte pereelu kulutuste jaoks.
13.Kostja ei vaidlusta seda, et poolte suhetes on viimasel ajal probleeme ja poolte läbisaamine pole olnud hea. Hoolimata omavahelistest läbisaamisprobleemidest, on kostjale aga tulnud täieliku üllatusena hageja poolt esitatud hagi, milles hageja taotleb kostja välja tõstmist korterist, mis on olnud pikka aega ka tema elukohaks. Hageja pole seda kordagi arusaadaval viisil kostjalt nõudnud ja pole öelnud, et kostja ei saa enam korterit oma elukohana kasutada.
14.Hageja on korteris elanud ligikaudu 6 aastat ning tasunud selle aja vältel korteri kommunaalmakseid. Hageja pole korteriomanikuks saamise ajast arvates nõudnud kostjalt üüri ega pöördunud kostja vastu kohe kohtusse. Juhindudes mõistlikkuse põhimõttest ning Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-2-1-178-14, saab hageja käitumist käsitada loana kostjal korterit kasutada. Eeltoodust tulenevalt saab eeldada, et pooled on sõlminud tähtajatu korteri tasuta kasutamise lepingu. Käesoleval juhul pole hageja korteri tasuta kasutamise lepingut üles öelnud. Hageja pole ka hagis märkinud, et on sellise lepingu üles öelnud.
Kohtu põhjendused
15.Esmalt lahendab kohus seni lahendamata taotlused.
Harju Maakohtu 04.11.2015 istungi järgselt esitas hageja 09.11.2015 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokollis parandada kuupäevad kriminaalmenetluse aluseks oleva intsidendi ja politseisse pöördumise kohta. Nimelt on protokollis lk 5 alt 10.lõigus märgitud hageja sõnad: „HE: Kriminaalmenetluse aluseks olev intsident leidis aset 19.04.2015 ja 20.04.2015 oli pöördumine politseisse.“ Õiged kuupäevad on 29.03.2015 ja 30.03.2015. Hageja palub teha vastavad parandused. Hageja taotlus edastati kostjale 10.11.2015. Kostja oma seisukohta ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et hageja taotlus 04.11.2015 istungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna selles osas ei vasta protokoll TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Ebaõiged kuupäevad on protokolli saanud ilmse trükivea tõttu – istungil räägitu ja asjas kogutud tõendid kinnitavad, et intsident leidis aset 29.03.2015 ja politseisse pöördus hageja 30.03.2015.
16.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid, kuulanud ära tunnistaja ja poolte seletused kohtuistungil, uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.04.11.2015 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tasuta kasutamise leping kostjaga sõlmiti sel hetkel, kui hageja sai korteri omanikuks 06.08.2012 ja lõppes suulise ülesütlemisega 14.01.2015 (t lk 56). Kirjalikult on hageja kinnitanud ülesütlemist 03.06.2015 menetlusdokumendis kohtule. Kostja esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele hagi muutmise vastuvõtmisel, mille kohus jättis 04.11.2015 istungil suulise määrusega rahuldamata viitega kostja võimalusele tugineda sellele apellatsioonkaebuses. Kostja selgitas, et hageja ei saa ühte lepingut mitu korda üles öelda. Kui leping öeldi üles 03.06.2015 menetlusdokumendis, siis hagi esitamise hetkel ei olnud lepingut kehtivalt üles öeldud ja hagi esitamiseks puudus alus.
18.Pooled kinnitasid 04.11.2015 kohtuistungil, et nad ei vaidle selle üle, et korter on hageja oma, kostja elab seal sees ega ole välja kolinud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel sõlmiti 06.08.2012 korteri tasuta kasutamise leping tähtajatult.
19.Vaidlus on ainult selles, kas leping on kehtivalt üles öeldud või mitte ja kas kostja peab sellest tulenevalt eluruumi vabastama või mitte.
20.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
TsMS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
21.Kuigi pooled peamiste asjaolude üle ei vaidle, märgib kohus siiski lühidalt, mida kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
Hageja omandas Tallinnas XXX asuva korteriomandi 06.08.2012 sõlmitud lepingu alusel turuhinna eest kostjalt ning on 13.08.2012 kantud omanikuna kinnistusraamatusse (t lk 1432). Kinke iseloomu ei ole kohus müügilepingus tuvastanud. Poolte omavahelised suhted on halvad: 30.03.2015 alustas Põhja Prefektuur kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et 29.03.2015 kl 21 paiku tekitas XXXpoolte elukohas hagejale füüsilist valu, haarates kätega käsivartest ja pigistas (t lk 33). Samal päeval esitas kostja hageja vastu rahalise nõude (t lk 61-65). Kriminaalmenetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg p 1) PPA 25.05.2015 määrusega (t lk 84). Kostjale kuulub kinnistu XXX(t lk 91-93). Poolte ühistele lastele on olukord stressitekitav (vt t lk 90, 95-97).
22.TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust vastavalt asjas tuvastatud asjaoludele ise. Kohus peab hagis esitatud asjaolude alusel nõude ise kvalifitseerima. (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-10-14- p 12 jms.
23.Hageja on algselt eitanud igasuguste õigussuhete olemasolu poolte vahel, siis 03.06.2015 täiendanud oma nõuet sellega, et juhul, kui poolte vahel peaks olema tasuta kasutamisest tulenev õigussuhe, siis lugeda see ülesöelduks ning lõpuks 04.11.2015 istungil kinnitanud, et poolte vahel oli 06.08.2012 alates kuni ülesütlemiseni 14.01.2015 eluruumi tähtajatu tasuta kasutamise leping.
24.Hagi aluseks on väide, et kostjal ei ole õiguslikku alust korterit kasutada ja hageja on nõudnud kostjalt lahkumist, millest viimane on vaatamata lubadustele keeldunud. Kostja on vastu väitnud, et tema kasutuse õiguslikuks aluseks on kehtiv tasuta kasutamise leping. Seega peab kohus hageja esitatud asjaolude alusel ise tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse korterit kasutada või mitte.
25.Kohus selgitab, et ole käsitlenud hageja 03.06.2015 hagi täiendamise avaldust hagi muutmisena seetõttu, et hageja on esialgses hagis samuti tuginenud sellele, et ta on nõudnud kostja lahkumist, kuid kostja jätkab hageja loata hageja korteri kasutamist. Hagejal on küll hagi esitamisest alates olnud vandeadvokaadist esindaja ning seetõttu oleks võinud hagi asjaolud olla selgemalt esitatud, kuid kasutusõiguse lõppemisele seetõttu, et hageja poolt on kostjal palutud jaanuaris 2015 eluruum vabastada, on hageja ka esialgses hagis siiski tuginenud.
Seega luges kohus, et 03.06.2015 avalduses on hageja täpsustanud, et hageja nõuet eluruum vabastada, saab käsitleda lepingu ülesütlemisena. Kuna hageja 24.04.2015 esitatud nõue hõlmab endas ka lepingu ülesütlemise ja selle kehtivuse tuvastamise, siis ei sisalda hageja 03.06.2015 hagi täpsustus tegelikkuses ka uut ega täiendavat nõuet.
26.Hageja ja kostja on ühel meelel selles, et nad on elukaaslased ja elavad ühtse perena XXX korteris hageja nõusolekul alates 06.08.2012 (enne seda kuulus korter kostjale). Poolte suhted elukaaslastena on aga sedavõrd halvaks läinud, et hageja ei soovi enam kostjaga koos elada ning on palunud kostjal poolte senisest ühisest eluruumist lahkuda.
27.Kohtu hinnangul on seega olukord selline, kus üks isik lubab teisel isikul ilma otsese üüritasu maksmiseta enda omandis olevat eluruumi kasutada põhjusel, et kahe isiku vahel on isiklikud pereelulised suhted. Muid tingimusi asja kasutamiseks ei ole pooled kohtu ette toonud.
28.Kirjeldatu vastab enim tasuta kasutamise lepingule VÕS § 389 mõttes. Seda on algusest peale väitnud kostja ning hageja on 04.11.2015 istungil sellega ka nõustunud. Leping on sõlmitud suuliselt, mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 järgi ka lubatud. Pooled on lisaks nõustunud selles, et asja kasutamise tähtaja kohta poolte vahel kokkulepped puudusid.
29.Asja tasuta kasutamise lõppemisel asja tagastamist reguleerib VÕS § 393, mille lg 2 kohaselt kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 393 lg 3).
30.Kohtu hinnangul saab poolte väidete alusel teha järelduse, et korteri kasutamine oli määratud poolte kooselulise eesmärgiga elada ühtse perena ja kasvatada ühiseid lapsi. Kui kooselu on lõppenud ja osutunud võimatuks, siis puudub ka eesmärk ja põhjus, miks peaks kostja jätkama asja kasutamist.
31.Kohus leiab lisaks, et isegi kui sellist eesmärki pooltel ka poleks olnud, siis on hagejal igal juhul õigus igal ajal nõuda asja kasutamise lõpetamist ning korteri vabastamist vastavalt VÕS § 393 lg 3.
32.Edasi väidab hageja, et ta on palunud kostjal korterist lahkuda. Esmalt on ta seda teinud 14.01.2015 suuliselt ja järgnevalt 03.06.2015 kirjaliku avaldusega kohtule.
33.VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega on asja tasuta kasutamise lepingu üles ütlemine vormivaba - sellel puuduvad kindlad sisu ja vorminõuded. Oluline on siiski, et tahteavaldus peab olema saajale väljendatud ja arusaadav (TsÜS § 69).
34.Hageja ei ole tõendanud, et ta on jaanuaris 2015 teinud kostjale arusaadava ja selge tahteavalduse välja kolimiseks ja korteri vabastamiseks.
35.Küll aga loeb kohus XXXpoolt 04.03.2015 hagejale (emale) saadetud läkituse : „Kle millal isa ära kolib, /.../“; „23.03. peaks“ ja tunnistaja XXX04.11.2015 kohtuistungil antud ütluste alusel tõendatuks, et märtsis 2015 on hageja andnud kostjale tähtaja välja kolimiseks ja korteri vabastamiseks ehk teatanud, et ei soovi senise asja kasutamise kokkuleppe jätkumist ja seega selle üles öelnud. Ka on hageja oma 16.04.2015 e-kirjas advokaadile ( t lk 69) selgitanud, et kostja „ei kavatse lahkuda“, mis kinnitab, et hageja on palunud kostjal välja kolida, kuid kostja keeldub sellest. Tsiviilasja materjalidest ( t lk 33, lk 61-65) nähtub ka, et sellele on järgnenud kostjapoolne reaktsioon 29.03.2015 intsidendi ja 30.03.2015 kirjaliku rahanõude vormis. Kohus loeb usutavaks, et hageja sõnaselged nõudmised kooselu lõpetada ja hageja asja ehk korteri kasutamine lõpetada, võisid põhjustada kostja negatiivse reaktsiooni. Seda, et poolte kooselu ei toimi ja suhted on halvad, ei ole kostja ka eitanud.
36.TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
37.Kohtu hinnangul on hageja poolt kostjale esitatud nõue välja kolida ja korter vabastada üheselt mõistetav, kui soov, et kostja eluruumi enam enda elukohana ega ka muul viisil ei kasutaks. Kostja pidi sellest aru saama, et tal ei ole luba enam korteri kasutamiseks. Ka kostja reaktsioonid (vt otsuse p 35) näitavad kohtu arvates, et kostja on hageja tahteavalduse sisust aru saanud.
38.Hiljemalt hagi esitamisega 24.04.2015 pidi kostjale olema üheselt arusaadav hageja soov, et kostja välja koliks. Ka on hageja tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise soovi kirjalikult kinnitanud oma 03.06.2015 menetlusdokumendis (t lk 54-60).
Vaatamata sellele ei ole kostja tänase seisuga, s.o 8 kuu jooksul välja kolinud. VÕS § 393 lg 2 ja 3 võimaldavad tasuta kasutamise lepingu puhul asja igal ajal tagasi nõuda pärast eesmärgi saavutamist või lepingu sõlmimist. Seega seadus ei nõua tasuta kasutamise lepingu lõppemise korral asja tagastamiseks etteteatamise tähtaja andmist.
39.Poolte kooselu ei toimi, hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata, lapsed kannatavad ning märtsis 2015 on hageja nõudnud kostja lahkumist. Seega on asja tasuta kasutamise leping üles öeldud, selle eesmärk lõppenud ning kostjal oli kohustus korterist välja kolida pärast hageja poolt vastava nõude esitamist. Hagi esitamise ajaks 24.04.2015 ega ka kohtuistungi ajaks 04.11.2015 ei olnud kostja korterist välja kolinud. Kui hageja nõudis välja kolimist märtsis 2015, siis kohtu hinnangul oleks mõistlik, kui kostja hiljemalt 01.04.2015 oleks välja kolinud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtub (vt otsuse p 35), et hageja on nõudnud kostjalt välja kolimist vähemalt 04.03.2015 ehk märtsikuu alguses.
40.Kohtu hinnangul on hagejal õigus valida rakendatavate õiguskaitsevahendite vahel juhul, kui esineb nende paljusus. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS § 89 õiguse maksmapanekuks peab hageja tõendama, et on asja omanik ja kostja rikub tema omandiõigust. Kostja omakorda peab tõendama, et omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on Tallinnas XXX asuva korteri omanik ja et kostja kasutab tema korterit, kuigi kostjal selleks hageja luba ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kohustatud taluma kostja poolt hagejale kuuluva korteri kasutamist. Kostja ei ole tõendanud ka muu õigusliku aluse olemasolu korteri kasutamiseks. Hageja omandiõiguse rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega - pooled on korteri kaaskasutajad. Tegemist on muu hageja omandiõiguse rikkumisega – kostja kasutab õigusliku aluseta hageja tahte vastaselt hagejale kuuluvat korterit. Kohus ei pea vajalikuks eraldiseisvana tuvastada poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise kehtivust, kuivõrd see tuvastus on hõlmatud kostja eluruumist välja tõstmise nõudega. Kuna kostja eluruumist vabatahtlikult ei lahku, siis tuleb kostja eluruumist välja tõsta.
41.Kostja senine käitumine (muuhulgas väljakolimisest keeldumine), poolte omavahelised keerulised suhted ja ühiste lastega seotud suhted annavad alust kahtlusteks, et kostja poolne hageja õigusi rikkuv käitumine võib korduda. Seetõttu kuulub kohaldamisele ka AÕS § 89 teises lauses sätestatud õiguskaitsevahend.
42.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi, kostalt tuleb nõuda hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamist, milleks tõsta kostja hageja eluruumist välja ning nõuda hagejale kuuluva korteri omandiõiguse edasisest rikkumisest hoidumist.
Menetluskulud
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse saab kindlaks määrata kohtuotsuses.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hageja on 30.10.2015 ja 04.11.2015 esitanud hageja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-15-6318, mille kohaselt on hageja saanud õigusteenust, mille kohus esitab tabeli kujul: 24.04.2015 nõupidamine kliendiga, kliendi 3,5 h edastatud dokumentidega tutvumine, seisukoha moodustamine, hagiavalduse koostamine XXXvastu 01.06.2015 Kostja vastusega tutvumine ja 0,25 h seisukoha võtmine, kliendi
03.06.2015
01.07.2015
08.07.2015
30.10.2015
seisukoha ärakuulamine ja arutlus Riigikohtu lahendite analüüs, nõupidamine kliendiga telefoni teel, kliendi nõude täiendamine ja kirjaliku seisukoha koostamine Kostja vastusele Kostja 29.06.2015 vastusega tutvumine ja seisukoha võtmine, kliendile ülevaate andmine kliendi vastuse projekti koostamine Kostja 29.06.2015 vastusele, meilivahetus kliendiga, kliendi edastatud dokumentidega tutvumine, projekti täiendamine kohtumine Hagejaga, konsultatsioon, ettevalmistus istungiks (oluliste asjaolude kokkuvõtte koostamine), menetluskulude nimekirja koostamine
3,75 h
0,25 h
3h
0,5 h
Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid Põhjendatud eriteadmisi ja need saab kohtule ajakulu: 15 esitada menetlusosaline ka ise min e 0,25 h ilma lepingulise esindajata (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7714). Seega ei ole kohtu hinnangul menetluskulud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega põhjendatud. Kuna hageja taotluses ei ole võimalik eristada menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega, siis leiab kohus, et 30.10.2015 menetluskulude suurusest tuleb maha arvata 15 min.
47.06.11.2015 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja, milles palus täiendavalt välja mõista 04.11.2015 istungil osalemise tasu 1,15 h ulatuses ja riigilõiv 300 eurot.
48.Kokku palus hageja hüvitada lepingulise esindaja kulud 1 636,80 eurot (sh käibemaks 272,80 eurot), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 12,40 h ulatuses tunnitasuga 110 eurot (+ käibemaks). Õigusabi kulule lisandus riigilõiv summas 300 eurot. Lisaks palus hageja kohustada XXXtasuma XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastava menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi nõuetekohase täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.25.11.2015 esitas hageja taotluse parandada menetluskulude nimekirja selgitades, et 04.11.2015 istungil osalemise ajakulu on tegelikult 1,25 tundi, mitte 1,15 tundi ja seega palub hageja välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1 650 eurot.
50.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
51.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 märgib kohus esitatud tabelis seisukoha menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
52.TsMS § 138 lg 2 alusel loeb kohus riigilõivu summas 300 eurot põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Riigilõiv on ka reaalselt tasutud (t lk 34).
53.Kohus ei arvesta hageja 25.11.2015 taotlust menetluskulude nimekirja parandamiseks 04.11.2015 istungil osalemise aja osas, kuivõrd parandus on sedavõrd väike, et ei saa omada määravat tähtsust menetluskulude väljamõistmise osas. Nimelt moodustab 1,15 h ajaliselt 19 minutit ja parandatud 1,25 h ca 22 minutit ja seega vahe on 2-3 minutit, mis ei ole märkimisväärne.
54.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja nõuda hageja menetluskuluna: - lepingulise esindaja kulu 11 h ulatuses. - Riigilõiv 300 eurot. Hageja esindaja teenuse tunnihinna 110 eurot (+ käibemaks) loeb kohus senise kohtupraktika alusel mõistlikuks ja põhjendatuks.
55.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulu : riigilõiv 300 eurot ja esindajatasu 1 452 eurot (s.o 11 h x 110 eurot + 242 eurot e käibemaks 20%). Kokku 1 752 eurot.
56.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ( 1 752 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta
57.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
58.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.