Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-10020
Tsiviilasi
XXX(pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised
Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX epost XXX)
kohustustest
Pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue 9, 10412 TALLINN telefon 5054013 e-post: [email protected]). Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Rahuldamata nõude suurus (eurodes) 5 755,36 1 366,32 977,85 734,30 15 517,78 135,19 3 017,83 770,28 4 170,30
peale
Nimetada XXX(pankrotis) usaldusisikuks XXX(isikukood XXX) ja kohustada teda täitma usaldusisiku kohustusi.
417,03 eurot.
Massikohustused:
Jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega 03.12.2012.a. kinnitas Harju Maakohus massikohustused kogusummas 229,02 eurot. Peale nimetatud kulude kinnitamist on tasutud järgmised vajalikud kulutused: Bürookulu 123,40 Pangakulu 8,42 Massikohustused peale jaotusettepaneku kinnitamist 131,82 eurot. Pankrotimenetluse kulud: Ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 98,76 eurot Ajutise pankrotihalduri tasu 629 eurot Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 207,57 eurot Pankrotihalduri taotletav tasu 599,61 eurot. Pankrotihalduri tasu väljaarvestamisel lähtutakse pankrotivarasse laekunud summast 1 713,18 eurot. Arvestades menetluse suurt töömahtu taotleb allakirjutanu tasu määramist PankrS § 65.1 lg-s 2 sätestatud ülemmääras, s.o. 35 % pankrotivarasse laekunud rahast. Osundatud sätte kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 35 % pankrotivarast. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel väljamakseid ei teostatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandivara pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Kogu pankrotivara on realiseeritud, teistelt isikutelt vara saada ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur viis pankrotivara valitsemise käigus läbi järgmised toimingud. Pankrotivõlgnikule tema pangakonto kasutamise piirangute seadmine pangas. Pankrotivara enampakkumiste väljakuulutamise, enampakkumise läbiviimine ja vara omandiõiguse ümbervormistamise avalduse esitamine äriregistrile. Võlausaldajatele teabe edastamine pankrotimenetluse käigu kohta. Võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine ja vormistamine. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele. Jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine üldkoosolekule ja kohtule. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Lähtudes eeldusest, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri poolt taotletud summades, sh rahuldab haldurile tasu määramise taotluse, jäävad käesolevas pankrotimenetluses rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: PankrS § 153 lg 1 p 2: teise rahuldamisjärku kuuluvad nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud Rahuldamata nõue nõude suurus 5 755,36 5 755,36 1 366,32 1 366,32 977,85 977,85 734,30 734,30 15 517,78 15 517,78 135,19 135,19 3 017,83 3 017,83 770,28 770,28 4 170,30 4 170,30
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagisid pankrotimenetluses esitada ei olnud alust. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei kantud. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on järgmised: ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 98,76 eurot pankrotihalduri vajalikud kulutused (massikohustused) 360,82 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse põhjuseks oli pankrotivõlgnikule kuulunud äriühingu äriprojekti, mille elluviimist ta füüsilise isikuna võetud laenudega finantseeris, ebaõnnestumine. Projekti raames rajatud autopesula sai küll valmis, kuid selle müügikäive suurus ei võimaldanud projekti investeeritud raha tähtaegset tagastamist pankrotivõlgnikule, mistõttu ei suutnud tema omakorda tasuda võetud laene. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 12.03.2014 kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 13.03.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 200 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pankrotivõlgnikule kuulunud äriühingu äriprojekti, mille elluviimist ta füüsilise isikuna võetud laenudega finantseeris, ebaõnnestumine. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis)
pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt lõpparuande kinnitamisel kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt PankrS § 65 lõikele 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest 1 713,18 eurot ja palub määrata halduri tasu PankrS § 651 lõikes 2 sätestatud ülemmääras summas 599,61 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 599,61 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlgnik on nõustunud halduri taotletava tasu suurusega. Võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Tasu vastab PankrS § 651 lõikele 2. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus Peeter Sepperi tasuks XXX(pankrotis) pankrotimenetluses 599,61 eurot. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub kinnitada peale jaotusettepaneku kinnitamist tehtud pankrotimenetluse kulud summas 131,82 eurot, milleks on halduri bürookulud ja panga teenustasud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele summas 131,82 eurot. XXXon 19.04.2012 esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks. Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks on esitanud XXX. Haldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Võlgnik omab töökohta ja sissetulekut. Võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus ja nimetada XXXusaldusisikuks XXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.