Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ning võlausaldajad ära 27.05.2019. a kohtuistungil. Kohus märgib, et terve 5-aastase menetluse perioodi kestel on esinenud regulaarselt probleeme võlgnikult vajaliku teabe saamisel. Võlgniku poolt esitatud aruanded on olnud puudulikud ning ilma nõutava teabeta, mistõttu on kohus pidanud korduvalt välja nõudma täiendavat ja täpsustavat infot. Võlgnik pole ühtegi väljamakset võlausaldajatele teinud. Viimases aruandes 29.03.2019 väidab võlgnik, et tal on hoiustatud raha 2216,78 eurot, mis ootab väljamaksmist. Vaatamata sellele pole võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid käesoleva hetkeni. 27.05.2019 ärakuulamisel väitis võlgnik, et ei tea, kellele maksta. Võlgnik on avaldanud kohtule, et tema igakuine sissetulek on 1300 eurot (brutotasu). Nii kohus kui ka võlausaldajad on juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et võlgnikul on olnud regulaarsed arvestatavad täiendavad laekumised arvelduskontole. Võlgnik on selgitanud seda üldsõnaliselt, et tuttavad ja sõbrad on aidanud ning muu hulgas laekub talle summasid kunagisest korteri müügist. Kohus toob esile võlgniku igakuiste laekumiste kogusummad alates märtsist 1018 kuni märtsini 2019: 1) märts 2018 kokku summas 2189.78 eurot; 2) aprill 2018 kokku summas 2640.65 eurot; 3) mai 2018 kokku summas 4196,64 eurot; 4) juuni 2019 kokku summas 2161.82 eurot; 5) juuli 2018 kokku summas 3347.58 eurot; 6) august 2018 kokku summas 2895.33 eurot; 7) september 2018 kokku summas 4132.30 eurot; 8) oktoober 2018 kokku summas 8115.40 eurot; 9) november 2018 kokku summas 3041.53 eurot; 10) detsember 2018 kokku summas 5922 eurot 11) jaanuar 2019 kokku summas 7029.91 eurot; 12) veebruar 2019 kokku summas 3043,09 eurot. PankrS § 173 lg 3 ja lg 4 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, millest usaldusisik peab võlgnikule üle andma 25%. PankrS § 173 lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval ajal (s.o. alates 01.01.2019) on selliseks tuluks sissetulek kuutasu alammäära ulatuses, s.o 540 eurot kuus ning 180 eurot kuus ühe alaealise ülalpeetava kohta TMS § 132 lg 2 alusel. Kokku kujuneks käesoleval ajal võlgniku mittearestitava vara suuruseks 900 eurot, kui aluseks võtta, et võlgnikul on 2 ülalpeetavat. 2018 oli palga alammääraks kuus 500.- eurot ning ühe lapse kohta lisandus mittearestitava sissetulekuna 166.66 eurot, kokku moodustas seega mittearestitav sissetulek kuus 833,32 eurot.

Kui vaadata perioodil 31.10.2018-12.03.2019 võlgnikule laekunud töötasu, siis keskmine netotöötasu on olnud vastaval perioodil 1281,66 eurot. Võttes arvesse, et mittearestitav osa võlgniku sissetulekust on 900 eurot ning võlgniku netosissetulek oli vaatlusalusel perioodil 1 281,66 eurot, oleks võlgnik pidanud andma igakuiselt usaldusisikule üle 75% enda 381,66 euro suurusest sissetuleku osast, millele vastab 286,25 eurot igakuiselt. Ainuüksi viimase viie kuu jooksul oleks võlgnik pidanud usaldusisikule üle andma enda töötasust 1431,25 eurot, võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Siinjuures pole arvestatud töötasule lisaks regulaarselt laekuvaid summasid. Kohus juhib tähelepanu, et perioodil 2018 märts kuni 2019 veebruar on võlgniku keskmine laekumiste summa arvelduskontol 4049,67 eurot. Kui võtta aluseks eespool välja toodud viimase 5 kuu (2018 oktoober - 2019 veebruar) laekumiste kogusumma 27 151,93 eurot ja arvestada maha sellest mittearestitav osa ning võlgnikule seaduse alusel jääv osa, siis pidanuks võlausaldajatele tehtama väljamakse suuruses 16 988,95 eurot. Kohus on siinjuures arvestanud igakuiseks mittearestitavaks summaks 900 eurot, mis kehtib alates 01.01.2019 (540 eurot+2x180 eurot ehk miinimumtöötasu+2 ülalpeetava eest arvestatud raha). Kohus on seisukohal, et töötasule lisaks laekuvaid summasid tuleb käsitleda võlgniku sissetulekuna, sest võlgnik pole tõendanud ega põhistanud, et need summad poleks olnud tema käsutuses igapäevaste kulutuste katteks. Kohus selgitab, et kui võlgnikule laekub regulaarselt raha, siis on tegemist sissetulekuga, mis oma iseloomult ei erine tavapärasest teenitavast tulust ja see tuleb arvestada sissetuleku hulka, mille arvelt tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik pole selliselt toiminud ja on kohtu hinnangul süüliselt rikkunud oma kohustusi, sest see on käsitletav sissetulekute varjamisena. Eeltoodust nähtuvalt ei muuda olukorda ka võlgniku paljasõnaline väide 27.05.2019 ärakuulamisel, et tal on väidetavalt hoiustatud 3148 eurot, mis ootab väljamaksmist, sest see summa on kordades väiksem sellest summast, mis tegelikult kuulunuks võlausaldajatele väljamaksmisele viimase 5 aasta kestel. Kohtu hinnangul on muu hulgas paljasõnaline ja tõendamata võlgniku väide, et ta ei teadnud, kellele väljamakseid teha, sest terve 5-aastase menetluse kestel ei ole võlgnik avaldanud kohtule, et tal on probleeme võlausaldajate tuvastamise või kättesaamisega. Samuti selgitab kohus, et isik, kelle suhtes käib võlgadest vabastamise menetlus, ei saa põhjendada seaduses ettenähtud ulatuses väljamaksete mittetegemist asjaoluga, et ta soovib puhkusel käia ja ennast hästi tunda ning seetõttu peaks talle olema lubatud välisriikides puhkused ja massaažisalongide külastused. Kohus leiab, et selline võlgniku teguviis näitab vastutustundetut suhtumist oma kohustuste täitmisse ja omakorda tähendab see teadlikku võlausaldajate huvide kahjustamist, sest võlausaldajad on jäänud ilma nendele kuuluvatest rahalistest väljamaksetest. Kohus on seisukohal, et eeltoodu väljendab rasket hooletust oma kohustuste täitmisel ehk võlgniku süülist käitumist kohustuste mittetäitmisel. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kohtu hinnangul on võlgnik raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures on võlgnik varjanud ka saadud tulu. Võlgnik on 16.04.2012 (kd I, tlk 35) ise kinnitanud teadlikkust enda kohustusest ning kohus on kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi täiendavalt selgitanud 27.03.2014 määruses. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et võlgniku väited oma kohustustest mitteteadmise kohta kohustustest vabastamise menetluse raames on põhjendamatud ja asjakohatud, sest võlgnik on ise kinnitanud oma valmisolekut vastavaid kohustusi täita. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Kui võlgnik pärast 5 aasta möödumist avaldab, et ta ei teadnud oma kohustusi, siis viitab see kohtu hinnangul võlgniku tahtmatusele täita oma kohustusi ning selline tegevus pole käsitletav endast parima andmisena kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et see näitab võlgniku süülist käitumist, kuivõrd viitab vähemasti VÕS § 104 lg 4 mõttes raske hooletuse tõttu PankrS § 173 sätestatud kohustuste mittetäitmisele. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Määruse põhjendusi muudetud Tallinna RK 02.09.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.